hoiatus

TERVISEAMET HOIATAB PETUKÕNEDE EEST

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

KU päevatoimetaja

Põllumajandusamet: Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.

Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.

Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.

Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.

Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.

Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.

Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.

Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Lõuna-Eestis ja mujalgi liiguvad aastast aastasse ringi inimesed, kes raha teenimise eesmärgil otsivad heauskseid, kellelt erinevatel moodustel eurosid välja petta. Näiteks on viimase ajal petuskeemiks enda tutvustamine Kiievi Stockmanni esindajana ning tutvumiseks pakendis kauba kinkimine ning peale seda hoopis kütuse jaoks raha küsimine. Samuti liigutakse ukselt uksele, pakkudes väidetavat pankrotivara soodsa hinnaga. Niimoodi õnnestus petturitel saada Põlvamaal ühe eaka inimese käest 95 eurot, pakendis oli aga lubatud kvaliteetsete jopede asemele neli vana riideeset. Võrumaal tegutsesid petturid kahekesi ning riiete näitamise eesmärgil tuppa saades varastati samuti eakalt naiselt rahakotist 100 eurot. Erineva kauba pakkujaid on nähtud ka teistes maakondades ning kaupluste juures ja tänavatel, ringi liigutakse Läti numbrimärkidega autodega.

Kuigi teemast on palju räägitud ja hoiatatud, on taaskord aktuaalne rõhutada, et ukselt uksele kauba pakkujatesse tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Seda tõde tuleks kindlasti üle rääkida ka oma eakatele sugulastele ja tuttavatele, sest just üksinda elavad eakad on petturitele ja varastele heaks sihtgrupiks. Vene keelt rääkivad erineva kauba pakkujad on piisavalt osavad psühholoogid, pannes inimese uskuma, et tal on hädasti vaja näiteks nelja jopet, mootorsaage, mobiiltelefoni või muud sellist „ülisoodsa“ hinnaga.

Loe edasi: Politsei hoiatab taaskord aktiivsete raha väljapetjate eest

Politsei hoiatab pangakaardi andmeid kopeerivate seadeldiste eest

Swedbank ja politsei kutsuvad inimesi üles suuremale tähelepanelikkusele sularahaautomaatide kasutamisel, sest viimasel ajal on avastatud pangaautomaatidelt plastikkaardil olevate andmete kopeerimise seadeldisi.

PIN-koodi sisestamisel võiks peopesaga varjata numbritabloo selliselt, et pealtpoolt ei oleks koodi sisestamist võimalik näha. Sellega välistate ohu, et kui mõnele masinale ongi andmeid kopeeriv seadeldis paigaldatud, ei ole võimalik koodi kuidagi jäädvustada.

Rohkem infot Politsei.ee-st!

Tarbijakaitseamet hoiatab inimesi liitumast Sergey Mavrody püramiidskeemiga

Tarbijakaitseametile teadaolevalt on Eestis taas avaldatud üleskutseid liitumiseks Sergey Mavrody püramiidskeemiga MMM. Amet soovitab tarbijatel neid üleskutseid eirata. Sarnased üleskutsed avastas amet esimest korda eelmisel aastal. Reklaamides toodud telefoninumbrile helistades pakuti inimestele võimalust liituda püramiidskeemiga raha teenimise eesmärgil. Püramiidmüügiskeem ehk siis müügiskeem, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest, on tarbijakaitseseaduse järgi eksitav ja keelatud kauplemisvõte.
Tarbijakaitseamet kutsub ka korteriühistuid üles selliseid reklaame eemaldama ning majaelanikele hoiatavat infot jagama.

Kevadpäikese nautimisega tuleb olla ettevaatlik

Lisaks üha eredamalt säravale kevadpäikesele on viimastel päevadel kõneainet andnud Soome kohal avastatud osooniauk. Paarikümne kilomeetri kõrgusel stratosfääris asuva ja Maa elustikku UV-kiirguse eest varjava osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes (DU), mis väljendavad osoonikihi tüsedust merepinnale taandatult tuhandikes sentimeetrites. Kui kogu atmosfäärisambas olev osoon suruda kokku merepinna tasemele, oleks puhast osooni vaid paar millimeetrit (näiteks 300 DU korral 3 mm).

Märtsis on osoonikihi paksus Eesti kohal keskmiselt 380-390 DU, novembris umbkaudu 290 DU. Sügisel ette tulevad lühiajalised osoonikihi õhenemised (28. oktoobril 1999 registreeriti näiteks osoonikihi paksuseks Eesti kohal vaid 210 DU) siin inimestele erilist ohtu ei kujuta, kuna õhus on tolmu ning ilmad pigem pilvised. Ettevaatlikum peaks aga olema, kui õhuke osoonikiht sattub meie kohale aprillis ja mai alguses, kui päike käib juba kõrgelt ning atmosfä&aum l;r on veel tolmust puhas.

Kui reedel, 25. märtsil mõõdeti Tõraveres osoonikihi paksuseks 398 DU, siis nelja päeva pärast oli see näitaja kahanenud vaid 287-le. Ultraviolettkiirguse intensiivsus Eestis siiski kõrgele kerkinud pole: Haapsalus 29. märtsi keskpäeval mõõdetud UV-indeks 3,4 jääb tublisti alla kesksuvistele näitajatele, mis on küündinud Vahemeremaadega võrreldava 8,3 ja 8,6 ühikuni.

Praegu tuleb aga arvestada kohatise lumevaibaga, mis võib peegeldada üle 90 protsenti pealelangevast kiirgusest. Seetõttu jõuab õues viibija naha ja silmadeni tunduvalt rohkem ultraviolettkiirgust, kui pelgalt langeva kiirgusvoo järgi hinnata võiks. Päevitajad ajab jahe ilm ruttu tuppa, aga silmade kaitsmise peale tuleks kindlasti mõelda. Pikemalt särava päikese ja sätendava lumega väljas viibides tasub kanda korralikke päikeseprille, mis lisaks valgusvoo nõrgendamisele sellest ka UV-kiirguse välja filtreerivad.
EMHI

Vargad käivad taludes ja garaažides

Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.

Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.

Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides

Ettevaatust! Pikanäpumehed tegutsevad

Viimasel ajal on sagenenud sissemurdmised Peipsi ääres Lohusuu ja Torma vallas, teatas kylauudis.ee-le üks ärgas kodanik ja palus inimestel oma vara hoolikamalt turvata.

Lohusuu vallamajast varastati nädal tagasi arvutid. Vilusis murti kolmapäeva öösel sisse garaaži ja viidi väikebussiga ära murutraktor ja kaks muruniitjat. Torma vallas on käidud varastamas kõrvalhoonetest autoosasid.

“Tundub nagu mingid tellitud tööd,” sõnas kodanik. “Tavaliselt algab mingi rahvaste liikumine, kui suvitajad ära lähevad. Rahvas on siin päris hirmul. Igal juhul tasuks inimestel olla valvsad.”

Ettevaatust Stihli saagide müüjatega!

Viimastel nädalatel on Võrumaal levinud soodsa hinnaga saagide Stihl 460 ja 441 pakkumised. Odavat hinda põhjendavad müüjad enamasti sellega, et on välismaalased ja neil ei lubata saage Venemaale viia.

Ametlike Stihli müüjate sõnul on originaalis Stihl 460 puhul tegu väga võimsa lageraie saega, mida Eestis ei müüda ja mille hind oleks ca 14 000 kr. Kuna osa saage on juba toodud neile hooldusesse, siis on selgunud, et tegu ei ole originaalsaagidega, vaid need on arvatavasti järgi tehtud kuskil Hiinas. Uutel saagidel on ilmnenud kohe häälestamise probleemid ja ka võimsuselt tunduvad need olevat lubatust palju nõrgemad.

Pakkuda võidakse ka lauanõusid ja nuge. Ka nende kvaliteedis tasub kahelda. Erametsaliit soovitab sellise pakkumise korral kutsuda politsei.

Allikas: Aarne Volkov