ehitus

Kutse Sindi paisu avamise lahenduste tutvustamisele

Keskkonnaagentuur viib ellu projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mille üheks olulisemaks tegevuseks on Sindi paisu avamine kalade rändeks.

Valminud põhiprojekti soovitakse Sindi seltsimajas tutvustada kõigile partneritele, huvilistele ja huvigruppidele eelseisval neljapäeval, 3. novembril kell 16.00-17.30. Peaprojekteerija Meelis Viirmaa ja Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur tutvustavad põhiprojekti tehnilisi lahendusi ning edasisi tegevusi projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” raames. Ürituse eesmärk on selgitada, kuidas ja millal ehitustöid tegema hakatakse.

Sindi paisu kaladele läbipääsetavaks tegemine on osa projektist “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”, mida kaasrahastatakse Ühtekuuluvusfondist.

Sindi pais jõe paremkaldalt vaadatuna. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal:

Pärnu jõe ümarlaua teemaks oli taas Sindi pais

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi kirik vajab uut katust

Sindi linnavolikogu 13. oktoobri istungi infominutitel teatas linnapea Marko Šorin, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik on asetanud Sindi kiriku uuendamise kava eelistuste nimestikus teisele või kolmandale kohale.

Mõned nädalad tagasi toimunud kohtumisel rääkis EAÕK kantsler Martin Toon Šorinile, et tahetakse taotleda kirikukodade renoveerimise meetmest toetust Sindi kiriku katuse jaoks, mis on murettekitavalt halvas seisukorras. Vajaminev summa on üsna suur, aga täpsemat hinda ei osata hetkel veel nimetada. Kogu projekt läheks maksma kuskil sadades tuhandetes. Nagu ikka taoliste projektide puhul, oodatakse ka kaasrahastajaid. Selle tõttu palub EAÕK võimalusel Sindi linna abi projekti rahastamiseks kahe aasta jooksul 10 000 euroga, vahendas Šorin kantsleri sõnu. Kuna kirik on tegelikkuses alati kogukonna oma, siis palus linnapea volikogu sellele mõelda.

Viltu vajunud rist tõsteti Sindi kiriku tornist maha 2008. a. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Tootsi Turvas ja Tibu Trans panid õla alla Sindi jalgpallistaadioni rajamisele

Täna sõitsid suurte turbamulla koormatega rekkad tegemisel olevale Sindi jalgpallistaadionile, mida rajab Pärnu JK Poseidon.

Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha Foto Urmas Saard — Esimene koorem, 90 m3, turbamulda lükatakse rekkalt maha. Foto: Urmas Saard

AS Tootsi Turvas andis juba juulis lubaduse eraldada staadioni murukatte tarvis turvast, mille eest tasu ei küsita. Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles, et tema isa Vello Kuldmägi, Tibu Trans OÜ juhatuse liige, korraldas turbamulla veo. Seda küll mitte oma firma veokitega, aga tellis transpordi teistelt.

Kolme rekkaga toodi kohale kokku 270 kuupmeetrit kvaliteetset kõduturvast. Muruseemne külviks ettevalmistusi korraldav OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg ütles, et sellest kogusest jätkub arvestuslikult kogu staadioni katmiseks ca 4 cm paksuse kihiga. Muld lükati maha väljaku kõrvale. Keset staadionit ei saanud maha panna, sest pinnas vajab veel randaalimist ja täiendavat tasandamist. Pole välistatud, et randaalimise käigus tuleb välja veel mõni suur kivi, aga enamik kivisid on ära koristatud.

Spetsiaalset staadionimuru seemet on juba ostetud veerand tonni. Spordiväljaku muru on toodetud DLF Trifolium firmas (Taanis), väetis YaraMila NPK (Norra). Kas jõutakse seemnekülvini septembris, ei julgetud päris kindlalt öelda. Väga töömahukaks kujuneb mulla laiali laotamine, mida tahetakse teha talgute korras. Palju oleneb kuivade ilmade püsimisest.

Kuldmägi sõnul on lahtine veel seegi, millisel kuupäeval oleks parim aeg talguid pidada.

Loe edasi: Tootsi Turvas ja Tibu Trans panid õla alla Sindi jalgpallistaadioni rajamisele

Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Mullu septembris Tahkuranna vallas avatud Pärnu Bay Golf Links kandideerib nüüd üleilmselt parima uue golfiväljaku ja klubihoone auhinnale, ühtlasi ka eeskujulikuma Eesti golfiraja tiitlile.

Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas Foto Urmas Saard — Pärnu Bay Golf Links Tahkurannas. Foto: Urmas Saard

Tahkuranna taolisi mereäärse piirkonnaga võrreldavaid väljakuid on Põhjamaades üksikuid, Balti riikides sarnased golfiväljakud puuduvad. Hinnatud Soome golfiarhitekti Lassi-Pekka Tilanderi kavandatud väljaku rajamist juhtis Mick McShane. Väljaku mõõtmed on 4500 kuni 6200 meetrit. Mitmekülgses golfikompleksis on lisaks 18-rajalisele väljakule 5 par-3 rada, harjutusväljakud lähi- ja kauglöökide jaoks. Arhitektuurselt huvitavas klubihoones asuvad lounge’i kohvik ja restoran Eagle, golfitarvikute kauplus, saunad.

Hääletamisel on klubihoone parimale nimele Pärnu kõrval võistlemas Šotimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa, USA ja Korea.

Pärnu Bay Golf Links võistleb Eesti radade konkurentsis Jõelähtme ja Niitväljaga.

Ajakirja UK Golf Digest poolt on Pärnu Bay Golf Links väljak tunnustatud Eesti parimaks. Põhja-Ameerika väljaande Golf Inc konkursil tunnistati klubihoone uute ehitiste kategoorias teise koha vääriliseks.

Siin võid hääletada Pärnu Bay Golf Links’i poolt.

Loe edasi: Mainekale auhinnale kandideerivale Tahkuranna golfiklubile saab anda toetava hääle

Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist Foto Urmas Saard — ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.

Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.

Loe edasi: Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Lõppeva nädalavahetuse kahel päeval korraldas Pärnu JK Poseidon taas Sinti rajataval jalgpallistaadionil suured talgud, kus praegu on kujunenud üheks peamisemaks ülesandeks välja kividest puhastamine.

Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks Foto Urmas Saard — Germo Karro läheb teo käigul liikuvat traktorit peatama, et kivide noppijad järele jõuaks. Foto: Urmas Saard

Eile alustati talgutega poole viiest ja rabati tööd teha neli tundi, täna nopiti kive alates keskpäevast kuni kuueni. Laupäeval vedas traktor enne talguliste tulekut viimased suured kivid ja asfalditükid minema ning käis kogu ala randaaliga üle. Talgulistele jäi väiksemate kivide korjamine, millest saigi käesoleva nädalavahetuse põhiline töö. Eile oli kivikorjajaid 15 inimese ümber, täna kuni paarkümmend. Traktor liikus teo kiirusel ilma juhita. Mitte seepärast, et 1959. aasta väljalaskega traktor poleks suutnud ka nobedamalt veereda, vaid seepärast, et jätkuks aega kivisid järelhaagise platvormile loopida või päris peent kildu ämbrist kummutada. Kõige töömahukam ongi väikeste kivikeste kogumine. Martin Kuldmägi ütles tööpäeva lõppedes, et praeguseks on puhastatud umbes kümnendik kogu alast. „Seega on tööd veel meeletult. Korjajateks olid Poseidoni mängijad ja toetajad, kohalikud lapsevanemad, linnapea.“

Kuldmägi rääkis edaspidisest plaanistki ja pidas mõistlikuks teha vahepeal veidi pikem vahe sisse, et siis uuesti suurte jõududega jätkata. „Kuna järgmisel nädalal elab Pärnu ja selle lähiümbrus tõenäoliselt Weekendi festivali rütmis, siis on ilmselt raske abilisi sel ajal leida,“ arutles Kuldmägi.

Loe edasi: Poseidoni staadioni rajamine edeneb paljude abiliste osavõtul silmnähtavalt jõudsalt

Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Käesoleval nädalal vastas AS Tootsi Turvas Pärnu JK Poseidoni sõbrahinna küsimisele, et firma otsustas jalgpallurite ettevõtmist toetada 60 kantmeetri turbamullaga, mille eest tasu ei nõutagi.

Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada Foto Urmas Saard — Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada. Foto: Urmas Saard

Turvas on vajalik liivase pinnase niiskustpidavamaks muutmisel, selgitas OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg, kes tegeleb Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni murukatte eeltingimuste loomisega. Täpselt nädal tagasi palus Selg teha sõbraliku hinnapakkumise 60 m3 turba ostmiseks ja lisas juurde, et kindlasti on sajad jalgpallimuru kasutajad hiljem väga tänulikud.

Käesoleva nädala esimesel tööpäeval vastas AS Tootsi Turvas müügijuht Krista Toomiste, et nende firma otsustas Poseidoni etevõtmist sponsoreerida turbaga. Peale selle sai Toomiste sponsoreerimise osas nõusse ka autotranspordifirma KEA OÜ, kes nõustus suure rekkaga turba ehitatavale staadionile kohale viima tingimusel, et pinnas oleks piisavalt tugev ja jätkuks manööverdamise maad.

Teisipäeval käis autotranspordi omanik vaatamas staadioni asukohta ja tõdes, et sinna ei sa nii suure haagisega auto sõita. Järgmisel nädalal lubas ka Toomiste minna kohapeale võimalusi hindama, et aidata mõelda parema lahenduse leidmist juhul kui vahepeal midagi täiendavalt ei selgu.

Loe edasi: Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Käesoleva kuu alguses tunnistas Sindi linnavalitsus Sindi seltsimaja fassaadi soojustamise hankele tehtud Pärnu REV Ehitus OÜ ja AS Pärnu REV ühispakkumuse edukaks ning täna hommikul alustati juba esimeste töödega.

Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja välisseinte soojustamiseks alustati esmalt seinaäärte lahti kaevamisega. Foto: Urmas Saard

Osapoolte vahel sõlmitud leping näeb ette hoone välisseinte soojustamist, vihmaveerennide ja räästakastide korrastamist, katusele lumetõkendite paigaldamist, ühe varikatuse ja panduse ehitamist.

Esimese tööna alustas väike ekskavaator seinaäärte lahti kaevamisega. Ajapikku on hoonet ümbritsev maa mitukümmend sentimeetrit tõusnud, millest annavad tunnistust mullakamara alt välja kaevatud betoonplaadid.

Hanketingimuste kohaselt ehitise üleandmise tähtpäevaks määratud käesoleva aasta 30. september on projektijuhi Enn Pirsko sõnul täiesti mõõdukas tegevuse aeg, kuigi möönis, et käsiloleva hoone seinapind on tavatult suur. Seda akende vähesuse ja tõttu.

Ühispakkumuse kogumaksumuseks on 99 900 eurot koos käibemaksuga.

Loe edasi: Kauaoodatud Sindi seltsimaja välisilme uuendamine on alanud

Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Täna alustas laste mänguväljaku vahendite tootja MoTeh OÜ Sindis Tihase tänava mänguväljakule atraktsioonide paigaldamist.

Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik Foto Urmas Saard — Esimese atraktsioonina paigaldatud vedrukiik. Foto: Urmas Saard

Tihase tänavale soovisid tulla ka Tiptiptap OÜ ja Tommi Play OÜ, aga parima vähempakkumise tegi MoTeh O, kes küsis tööde teostamise eest koos käibemaksuga 9656,18 eurot. Firma kodulehel tutvustab MoTeh OÜ ennast Eesti kapitalil loodud ettevõttena, kelle peamiseks tegevusalaks on mänguväljaku vahendite arendamine ja tootmine. Mänguväljakute vahendid vastavad standarditele kehtestatud nõuetele, mistõttu ei pea lastevanemad muretsema rajatiste ohutuse pärast ja võivad oma võsukesi julgelt avatavale platsile mängima lubada. „Oleme arvamusel, et laste mänguväljak peab olema ohutu, atraktiivne ja vastupidav meie kliimale ning kasutatavusele. Meeskond lähtubki mõttest toota mänguväljakuid ja -vahendeid, mis kutsuvad lapsi õue arendavalt ja turvaliselt aega veetma,“ kinnitatakse firma poolt.

Linnavalitsuse poolt väljakuulutatud lihthanke eesmärgiks oli paigaldada Tihase tn 9 krundile mängulinnak, karusell, vedrukiik, pesakiik, jalgrattahoidik, 2 prügikasti ja 2 istepinki.

Loe edasi: Lähipäevadel valmib Sindis Tihase tänaval uus väikeste laste mänguväljak

Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Eile ja täna võeti tulevase staadioni alal võsa maha, randaaliti, künti ja korjati kokku kiviprahti.

Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema Foto Marko Šorin — Martin Kuldmägi sikutab traktoriga suuri kivisid tulevaselt Sindi jalgpallistaadionilt minema. Foto: Marko Šorin

Esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi ütles täna õhtul, et mõni aeg tagasi alustatud keemilise umbrohutõrje järel jätkati eile uute töödega. Ühe Poseidoni jalgpalluri lapsevanem Andres Kaskla tuli Häädemeestelt oma isikliku traktoriga pinnast randaalima. Traktori ja muu inventari aitas oma treileriga kohale tuua teine Häädemeeste lapsevanem, Ants Muhu. Täna kündis Kaskla maa üles. Uuele randaalimise ringile täna veel ei jõudnud, sest maapind on väiksemaid ja suuremaid kive täis. Arvatavasti on need sinna veetud koos pinnasega, mis eemaldatud Sindi linna vee- ja kanalisatsiooni trasside rajamise ajal.

Kuldmägi ütles, et tuli täna talgutele kümne paiku, aga esimesed olevat saabunud üheksast. Kuldmägi ise lahkus viimasena enne seitset. Tema sõnul osales päeva tipptundidel kuni 30 talgulist. Neist enamiku moodustasid Poseidoni inimesed. Kaugemalt tulid talgutele kaks poissi Tartumaalt: Kaur ja Kaspar Toom. Sintlasi oli umbes kümmekond. Noorim olevat olnud nelja- või kolmeaastane põngerjas, kes tuli tööle koos perekond Ojaga. Kahjuks jäänud nimi küsimata. Paar-kolm tundi tegi tööd ka linnapea Marko Šorin ühes oma noorema poja Marttiga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon korraldas Sinti rajataval jalgpallistaadionil talgud

Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

„Iga tõsiseltvõetav jalgpallitiim omab noortemeeskondasid ja esindusmeeskonda, treenereid ja toetajad, hingestatud fänne ja vihkajad, aga ka eeskujulikku jalgpallistaadionit. Just viimasest oleme kaua unistanud, kuid nüüd läheme läbimõeldud kavatsuste juurest nähtavate tegude juurde,“ rääkis täna keskpäeval Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil.

Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil Foto Urmas Saard — Joonas Einfeldt ja Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidoni juhatuse liikmed, tulevasel Sindi jalgpallistaadionil. Foto: Urmas Saard

Väikesel töönõupidamisel osalesid veel Joonas Einfeldt, Poseidoni noorte suuna juht ja Poseidoni toetaja Germo Karro, Kodu Kuubis OÜ juhataja.

Kuna Pärnus ei jätku vajalikul määral jalgpalliväljakuid, siis otsustati mullu kevadel, et Poseidon võiks hakata Sindi gümnaasiumi staadionil oma noortetiimidega Eesti meistrivõistluste kodumänge pidama. Einfeldt ütles, et praegu treenib gümnaasiumi jalgpallimurul umbes poolsada Sindi last: lasteaiaealiste grupp ja kaks meeskonda kooliõpilastest. Paraku jäävad gümnaasiumi staadioni mõõtmed napiks.

Kesktänava ääres, vastakuti Tiigi pargiga, asub keset Sindi linna kasutult seisev maatükk, mille mõõtmed on umbes 100 X 150 meetrit. Sindi abilinnapea Rein Ariko ütles telefonivestluses, et ala on Sindi linna generaalplaanis juba ammu staadioni asukohana märgistatud ja varem käisid väravakütid seal ka jalgpalli triblamas. Nüüd on Sindi linnavalitsus andnud selle Poseidoni kasutusse tähtajatu ja tasuta rendilepinguga.

Loe edasi: Pärnu JK Poseidon rajab jalgpalli esindusstaadioni Sinti

Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.

Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist Foto Urmas Saard — Pärnu Rannastaadion kolm päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.

Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.

Loe edasi: Laupäeval avatakse Pärnus Rannastaadion

Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

9. juunil toimunud Sindi linnavolikogu istungil tegid volikogu liikmed Aleksander Kask, Anna Rougiainen ja Gerli Mets lisaeelarve arutamisel muudatuse ettepaneku, millega jäeti Jaama tänava bussipeatuse ettevalmistustöödeks vajamineva summa eraldamine eelnõust välja.

Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada Foto Urmas Saard — Pole mitte eriti tark tegu hakata pärast tee uuendamist seda uuesti lõikuma ja kaevama, et meetme avanedes siiski linnarahva soovile vastu tulles bussipeatust ehitada. Foto: Urmas Saard

Veidi enam kui 9,5 tuhande euro suurust raha kulutatakse nüüd Pärnu maanteel täiendava osa remondiks, mis on linnapea Marko Šorini arvates samuti vajalik töö. Samas hindab Šorin volikogu napi enamuse otsust lühinägelikuks, mis jätab arvestamata suurema perspektiivi.

Teatavasti jagatakse piirkonna konkurentsi meetme osas raha Pärnu ühistranspordikeskusele, kes on korraldamas kõikidele maakonna omavalitsustele ühishanget, millega aidatakse ühistranspordipeatuseid pisut rahastada. Just selle arvestusega soovis linnavalitsus teha käimasoleva tee remondi käigus ära vajalikud sademevee ära juhtimise maa-alused tööd, et hilisemal võimaluse avanemisel ei peaks hakkama asfalti lõikama. „Kogemus on näidanud, et endist siledust pole pärast kaevetööd võimalik teekattes saavutada ja lohk jääb paratamatult alles,“ selgitas linnapea.

Šorini sõnul on täiendava bussipeatuse vajadusest juba palju aastaid kõneldud. Ühel aastal tõstatus elanikkonna ootus ka ajakirjanduse veergudele, aga siis ei leitud selle rahastamiseks häid võimalusi.

Loe edasi: Sindi volikogu pidurdas linnavalitsuse kavatsust asuda täiendava bussipeatuse ehitamiseks ettevalmistuste tegemisele

Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Sindi linnavalitsus ja Lemminkäinen Eesti AS sõlmisid 23. mail lepingu Pärnu maantee osaliseks rekonstrueerimiseks. Tööde teostamise aeg on 70 päeva lepingu sõlmimisest alates.

Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine Foto Urmas Saard — Sindi plaanides on uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine. Foto: Urmas Saard

Rekonstrueeritakse 520 meetrine lõik alates Pärnu maantee 29 eest Lohu tänavani. Tööde hulka kuulub Pärnu maantee tasandusfreesimine koos täieliku asfaldi ülekattega, tehakse uued bussiooteplatvormid Linnavalitsuse peatuses, kiriku kurvi viraaži korrastamine ja tee laienduse ehitus ning Pärnu maantee, Kalamaja tee, Jaama tänava ristmiku korrastamine. Kuna Kalamaja tee on ainsaks juurdepääsuks suurte autodega AS Sindi Lanka’le, tuleb möödapääsmatud ristmiku sulgemised eelnevalt ettevõttega kooskõlastada.

Plaanides on ka uue, Jaama tänava, bussipeatuse rajamine mõlemas sõidusuunas, kuid kuna asukoha puhul on tegemist mälestisega (Kiriku park on muinsuskaitse all), siis vajab nende rajamine muinsuskaitse nõuetele vastavat projekti. Vaja on teha ettevalmistavad tööd mahus, et edasiste tegevustega ei pea tehtut lõhkuma või ümber tegema.

Lepingu mahuks on üle 74 000 euro, mis finantseeritakse Sindi linna eelarvest.

Omanikujärelevalvet teostab FIE Enno Tammekivi.

Loe edasi: Sindis soovitakse Pärnu maantee remondi käigus ehitada välja täiendavad bussipeatused

Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Lõppeva nädala neljapäeval ja reedel osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ehituspuusepa eriala kutsemeistrivõistlustel viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Tallinna Ehituskoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, kelle võistlusülesandeks oli paadi motiiviga pargipingi ehitamine.

Ken Pihlas ja Koit Kaer Foto Urmas Saard — Ken Pihlas ja Koit Kaer. Foto: Urmas Saard

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks oli paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi. Meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks oli ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul oli tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

Loe edasi: Ken Pihlas ja Koit Kaer Kuressaare Ametikoolist on parimad paadi motiiviga pargipingi valmistajad

Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Täna valmivad Sindi skatepargis kaks uut rämpi elamusspordi harrastajatele, kes saavad edaspidi harjutada ja võistelda juba kümnel suurel ja ühel väiksel opstaaklil.

Sindi skatepargis valmib 4.5 m kõrgune opstaakel Foto Urmas Saard — Sindi skatepargis valmib 4 m kõrgune opstaakel. Foto: Urmas Saard

Pärnu ettevõtte OnWheels OÜ mehed Rasmus Paimre ja Varmo Juurikas alustasid paigaldamist eile, aga ilmaolud takistasid ühele päevale kavandatud ehituse lõpetamist. Kuna Paimre, firma juhatuse liige ja üks Eesti parimaid trikirattureid, pidi täna minema Tartusse riigi suurima skateparki rajamist ettevalmistama, siis jäi Juurikas, samuti võimekas elamussprotlane, üksinda töid lõpetama.

Sindis valmivad endisest suurem fly box ja 4 m kõrgune wert wall. Kui varem valminud opstaaklid ehitati metallsõrestikule, siis viimased tehakse puitsõrestikule. Juurikas ütles, et puitsõrestikul on eeliseid ja tuleb ka odavam. Sindi linnapea Marko Šorin lisas juurde, et linn kavandas skatepargi uuendamisele 6000 eurot.

OnWheels OÜ omab sarnaste rajatiste ehitamisel pikaajalisi kogemusi. „Viis aastat tagasi ehitasime Tihemetsas, tegime ka Paikusele ja Pärnusse, mis on senistest Eesti suurim. Möödunud aastal ehitasime kaheksas kohas. Sindis oleme esimest korda,“ rääkis Juurikas.

Loe edasi: Sindi skatepark täieneb kahe opstaakliga

Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Täna paigaldas FIE Tiit Teidearu Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee ääres kulgevale kergliiklusteele valgustusposte.

Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse abilinnapea Rein Ariko ütles, et Paikuse ja Sindi piirilt Kuldnoka tänava kohalt alguse saanud kergliiklusteed ehitati 2008. a Maanteeameti tellimusel. Paarsada meetrit Kauri tänava käänakul ehitati juba linna rahadega, sest Maantee eelarve rohkemat ei võimaldanud. Samuti ei jätkunud tol ajal raha valgustuse jaoks.

Nüüd võeti pimedal ajal ohtu kujutav lõik käsile ja aeti 17 valgusti tarvis postid püsti. Teidearu sõnul peaksid korralikult immutatud puitpostid vastu pidama keskeltläbi poolsada aastat. Siiski juhtub ka teisiti. Ariko meenutas, et näiteks Maxima kaupluse juurde 2007. a paigaldatud mõned postid tuli välja vahetada juba 7 aasta möödumise järel. Tegemist oli täieliku praagiga, immutust kõigest 3 mm sügavuselt. Enamik poste on siiski hästi püsinud. Kasulikum on osta korraga suuremas koguses. Viimati osteti 24 posti. Neid paigaldatakse pidevalt. Möödunud aastal täiendati valgustust Linnu teel.

Praegu töös oleva 17 valgustuse paigaldus läheb ühtekokku maksma umbkaudu suurusjärgus 10 000 eurot. Tööga tahetakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Loe edasi: Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard — Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.

Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard — Marko Šorin Sindi paisul. Foto: Urmas Saard

Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.

Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.

Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Taastatakse Otepää kultuurikeskust

Pikka aega remondis seisnud Otepää Kultuurikeskuse I korruse renoveerimistööd on täies hoos. Hetkel on üles võetud põrandad saalis, galeriis, fuajees ja laval. Sügishooajaks on plaanis maja töökorda saada.

004 Otepaa kultuurikeskuse renoveerimine Foto Monika Otrokova — Otepaa kultuurikeskuse renoveerimine. Foto: Monika Otrokova

Otepää kultuurikeskuse praegune hoone avati 6. novembril 1954. a. Maja ehitati vana seltsimaja kohale. Seltsimajas asus tollal ka tuletõrjehoone. Hoone projekteeris tuntud Viljandi arhitekt Johannes Fuks.

Kultuurimaja renoveerimist oodati pikka aega, suuremate tööde tegemiseks on aga kahjuks vahendeid nappinud. 2014. aastal vahetati saali-, galerii- ja lava osa katus ning avariilised katusekandekonstruktsioonide osad. Kuna ehitustööde käigus selgus saali- ja lavalae konstruktsioonide ohtlikus, siis lammutati täielikult olemasolevad laed ning vahetati välja lagede kandekonstruktsioonid. Edaspidi on plaanis taastada laed esialgsel kujul. Katusevahetust finantseeriti valla eelarvest, töid teostas Hansa Ehitus Eesti AS.

“Eelmisel aastal vahetati välja küttesüsteem ning sellel aastal on plaanis rekonstrueerida kultuurimaja I korrus. Pannakse uued põrandad nii saali kui ka galeriiosasse, taastatakse laed, ehitatakse uus lava, vahetatakse välja elektrisüsteemid, soetatakse uus mööbel ja lavatehnika,” selgitas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Selleks on valla eelarvest planeeritud 500 000 eurot.”

Loe edasi: Taastatakse Otepää kultuurikeskust

Sindi linn soovib seltsimaja soojustada ja välisilmet oluliselt parandada

Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et linnavalitsus on teinud ettepaneku kirjutada käesoleva aasta eelarve eraldi reale 95 tuhande eurone rahaeraldus seltsimaja seinte ja pööningu soojustamiseks.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Seltsimaja remondi vajadus polnud 14. jaanuaril toimunud volikogu istungil eraldi arutlusteemaks, aga hoone välisilme riivab vaadet juba mitmendat aastat. Väheoluline pole ka nõrga soojapidavusega välispind, mis kergitab paratamatult kütte arveid.

Eelmisel nädalal läbis volikogus teise lugemise Sindi linna 2016. aasta eelarve, mille projekti järgi on põhitegevuse tulusid 3 826 410,31 eurot ja põhitegevuse kulusid 3 736 890,31 eurot. Investeeringuid on kokku summas 452 799,09 eurot, mille hulka kuulub ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine.

Laenude tagasimaksmisele kuuluv summa on 153 259 eurot. Tänavu uusi laene ei võeta. Eelarve kolmas lugemine toimub veebruaris.

Urmas Saard

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii

kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Nursi küla sai valgemaks

Rõuge vallavalitsus rajas Nursi külas uue lõigu tänavavalgustust kaupluse eest külakeskuseni. Sellega suurendati kohalike elanike, eelkõige laste turvalisust pimedal ajal liikudes. Ehituse käigus oktoobrist novembrini paigaldati üheksa uut metallposti koos jalanditega, lisaks kasutati ka olemasolevaid elektriliini poste, kuhu paigaldati kokku 14 valgustit.

Projekti kogumaksumuseks oli 13 286 eurot millest 10 tuhat eurot saadi Siseministeeriumi kaudu, tänu rõugelasest Riigikogu liikme Kalvi Kõva abile. Ülejäänu oli valla omaosalus. Töid teostas OÜ Powtec. Järgmisel aastal on Rõuge vallavalitsusel plaanis rajada tänavavalgustus Sänna külla.

Rõuge Vallavalitsus

Looduslik kodukujundus ja traditsioonilised materjalid – õppepäev Kurgjal

Loodusliku kodukujunduse ja siseviimistluse on huvilisi oodatakse 29. novembril C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikooli õppepäevale. Õppepäeval juhendab Kermo Jürmann ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitaja annab ülevaate tehtud töödest ja objektidest, keskendutakse kodu terviklahendustele, sisekujundusele, ruumiplaneeringule ning materjalide valikule.

Praktilises osas õpitakse peenviimistluskrohvide ning savivärvide kasutamist. Katsetatakse erinevate kujundite ja ornamentide modelleerimist seinale.

Koolitus algab kell 10 muuseumi käsitöömajas. Planeeritud on 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 €, toitlustus 3 € (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 26. novembrini e-posti aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 445 8171, 5860 0025.

Looduslike viimistlusmaterjalide kasutamine on lihtsam kui sageli arvatakse. Enamiku materjalide paigaldamisega saab iga inimene ise hakkama ning need sobivad nii korterisse kui ka eramusse. Kui remondite vana või kavatsete ehitate uut, siis kaaluge kindlasti ka naturaalsete materjalide kasutamist siseviimistluses. Looduslike viimistlusmaterjalide toonid ja valguspeegeldused pindadelt on pehmed, loomulikud ning mõjuvad hubaselt.

Looduslik viimistlusmaterjal üldjuhul ei kulu ära mõne aastaga, vaid vananeb väärikalt, muutudes ajas üha kaunimaks. Lisaks loob looduslik viimistlusmaterjalide kasutamine kodus ühtlase ja tervisliku sisekliima. Üks sisekliima oluline määraja on ruumis kasutatavate materjalide niiskuse puhverdamisvõime. Talvel on siseruumide õhk tihti liiga kuiv ja selle tagajärjeks sagedane hingamisteede haiguste põdemine. Suvel on aga probleem vastupidine: õhuniiskuse tase ruumides on liiga kõrge. Seda saab vältida looduslikke materjale kasutades.

Kohtumiseni Kurgjal!

Margit Kadak

Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus