Kiiresti süvenev tsüklon liigub üle Soome Peterburi poole. Keskpäeval tugevneb loodetuul saartel ning seejärel lääne- ja looderannikul järk-järgult 17-22 m/s. Õhtuks ulatuvad loodetuule puhangud mandril 15-18, rannikul 28-30 m/s.
Tormi tipphetked võivad jääda 14. okt kella 18 kuni 15. okt öösel kella kolme vahele.
Eile avati pidulikult 21 miljonit krooni maksma läinud Tumalast läbi Orissaare Väike väinani kulgev maantee, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et Orissaare on pärast kevadest sügiseni toimunud ehitustöid põhjalikult muutunud. “Oleme linnaga võrdsel tasemel,” märkis vallavanem, lisades, et elanikud on tulemusega väga rahul.
Kevadel alanud Orissaaret läbiva ligi seitsme kilomeetri pikkuse maanteelõigu põhjaliku rekonstrueerimise käigus ehitati uus teekate, rajati kõnniteed ja välisvalgustus.
“Endist kõrghaljastust on nüüd palju vähem, see tegi vaatevälja avaramaks ja paremaks ning Orissaare muutus palju ilusamaks. Soovitan kõigil meile külla tulla ja ise vaadata,” rääkis Põlluäär.
Vallavanema sõnul oli valla jaoks tegu äärmiselt mahuka projektiga, kuid suurema osa ehituse maksumusest kattis riigi maanteeamet oma vahenditest. Rekonstrueeritud teelõik algas väinatammist ja lõppes Kuressaare-Kuivastu maantee ristis. Vastava ehitushanke võitis Tallinna firma TREV-2.
11. detsembril kell 11-16 toimub Võru kesklinnas jõulukuuse juures jõululaat, kuhu oodatakse oma kaupa müünma käsitöölisi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui ka kaugemalt.
Kauplema on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha-, hapukapsa- ja vorsti-, mee-, mooside, kõikvõimalike hoidiste ning maiustustemüüjad. Väga teretulnud on müügilettidele piparkoogid. Oodatud on ka toitlustajad, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Endiselt pole jõululaadale oodatud laialt levinud võõramaise turukaubaga kauplejad.
Kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms-ga. Et jõulumeeleolu veelgi suurendada, palutakse müüjatel oma müügikoht võimalusel temaatiliselt kaunistada.
Huvitavamad ja kaunimad müügikoha kujundajad saavad Võru linnavalitsuse poolt tunnustatud.
Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 26. novembriks e-postil tiina.hallimae@voru.ee või tel 785 0922.
Võrumaa Arenguagentuur ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsuvad 4. novembril Võrumaa kutsehariduskeskuse peamaja saali konverentsile „Ise teemegi ära?“
Konverentsil räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandusega suhtlemist ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Konverentsile on oodatud kodanikeühenduste ning omavalitsuste inimesed. Konverentsi toimumist maakonnas toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, seetõttu on konverents osalejatele tasuta.
Registreerimine konverentsile toimub Võrumaa Arenguagentuuri kontaktidel ene@vaa.ee või 786 8367. Registreerides andke teada, millises töörühmas soovite osaleda.
Pdf-formaadis konverentsi päevakava leiab siit:
Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.
Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.
Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.
Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.
Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.
Milline on sinu ökoloogiline jalajälg? Arvuta siit: http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/
Allikas: www.ilmajaam.ee
Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.
Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.
Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.
Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.
Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.
Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.
5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.
Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane
Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.
Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskusi. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku laeb ja puhastab nii kuulajate füüsilist kui ka emotsionaalset mõtte- ja vaimkeha.
Kaasa paluvad korraldajad võtta joogamati ja teki või midagi muud pealevõtmiseks. Helivoogudesse laadima ja puhastuma on võimalik tuua ka pudel vett ning lemmikvääriskive.
Taas on algamas Tartumaa Muuseumi populaarne mõisaloengute sari. 2010 aastal on võimalik kuulata loenguid viiel teemal. Kõik loengud toimuvad laupäeviti algusega kell 14 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9).
Mõisaloengute programm sügisel 2010:
16. oktoober – Taanlastest mõisaomanikud 18. – 20. sajandil
30. oktoober – Puurmani mõis ajalooliste arengute kontekstis
13. november – Reduktsioon ja restitutsioon ajaloolisel Tartumaal
27. november – Perekond Girard de Soucanton ja nende mõisad
11. detsember – Vene valitsejate donatsioonid ajaloolisel Tartumaal 18. sajandil
Lektor on Tartu Ülikooli ajaloodoktorand Märt Uustalu. Loengud on tasuta, kõik huvilised oodatud.
Info tel 7456141, www.tartumaamuuseum.ee
Allikas: tartumaa.ee
Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai neljandas taotlusvoorus toetust 16 Eesti noorteprojekti. Kokku toetas programm Euroopa Noored noorteprojekte rojkem kui 2,4 miljoni krooniga.
Näiteks sai toetust kaks rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida.
5.-10. oktoobrini toimus Portugali pealinnas Lissabonis Euroopa turismi-ja hotellikoolide aastakoosolek ja rahvusvahelised kutsevõitlused. 700 parimat õppurit ja nende juhendajat üle Euroopa võrdlesid oma teadmisi ja oskusi. Eesti õpilased võitsid kaks medalit: vastuvõtutöö ning restoraniteeninduse võistlusaladel.
Kutsevõistlustel osales kokku üle 130 kooli enam kui 30 riigist. Võistlusaladeks olid: turismiettevõtte juhtimine, vastuvõtutöö, baaritöö, veini serveerimine, turism, kondiitritöö ja restoraniteenindus.
Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) osales turismialastel rahvusvahelistel võistlustel kolmandat korda. Turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse õppur Liina Lõhmus osales turismipiirkonna juhtimise võistlusel ja Katerin Rämmar Turismi- ja toitlustuskorralduse kolmandalt kursuselt vastuvõtutöö võistlusel. Igal võistlusalal loositi rahvusvahelised meeskonnad. Võistluskeeleks olid prantsuse või inglise keel, kuid võistelda ei saanud oma emakeeles. Katerin Rämmari meeskonnakaaslane oli Hollandi noormees Mitchell Andrew Vos. Loe edasi: Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit
Täna on Kolkjas elava vanausulise Savva Savarovi (86) ingli nimepäev, nii ta kylauudis.ee reporterile teisipäeval Peipsi ääres Kolkjas kinnitas. Vanahärra rääkis ka sellest, milline on praegu elu maal ja kuidas ta ennast vähist terveks ravis.
Kuidas vanausulised praegu elavad?
Vanausulised on kõik vanad, noori on vähe. Noored ei ole vana- ega uueusulised, neil pole usust midagi. Külaelu ei edene, vaid sureb välja.
Kas on kurb meel, et külaelu on hääbumas?
No muidugi teeb kurvaks. Noori on vähe. Kõik on vanad – pensionärid.
Kuhu noored on läinud?
Noored läksid kõik linna. Kergemat elu otsima. Aga vanad elavad omaviisi.
Millega te siin oma päevi sisustate?
Mina pensionär ei jõua enam midagi teha. Käin mööda küla. Mul raha nii palju ei ole, et restoranis käia, aga mujal küll. [Meie kohtasime teda Peipsimaa külastuskeskuses.]
Elate üksinda?
Naine on mul juba 16 aastat surnud, aga pere mul on. Peres on vennapoeg naisega ja nende tütar ja tütrel on ka juba poeg ja tütar. Vennapoeg on mulle nagu oma poeg. Ta jäi varakult orvuks ja meie kasvatasime ta üles. Loe edasi: Peipsiääre vanahärra Savva peletab haigusi eetriga
Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.
Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.
www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.
Kylauudis.ee toimetus
Täna alustas tegevust Delfi kuulutusteportaal Müü!, kus saab tasuta kuulutada. Portaali loomisel peeti oluliseks seda, et kuulutuse lisamine oleks lihtne ning kuulutaja leiaks ostja oma kodu lähedalt.
Müü! kutsub üles realiseerima oma vähest kasutust leidvaid asju või oskusi ning selle eesmärgiks on öelda inimestele, et müümine on lihtne ja kõigile kättesaadav. Müü! keskendub sellele, et kuulutusi otsitaks oma kodukohast. Lähedal asuvate inimestega on lihtsam, usaldusväärsem ja reaalsem müügitehinguni jõuda. Selleks saab kuulutuste otsimisel koheselt portaali avalehel valida oma maakonna kuulutused ning vajadusel täpsustada valikut valdade kaupa. Vaata lähemalt siit.
Allikas: Allan Sombri, Delfi
15. oktoobril toimub Paides inspiratsioonipäev, kus räägitakse kaugtööst ja kaugtöökeskustest ehk sellest, kuidas tuua tööd ja töökohti maapiirkondadesse.
Päeva esimeses osas räägivad kaugtööd kasutanud juhid oma kogemustest paindliku töökorralduse juhtimisel. Just tööandjate tahe kontrollida töökohta ja aega on sageli takistuseks, miks kaugtööd ei saa rakendada. Arutatakse selle üle, mida peab juht kaugtöö puhul muutma oma suhtumises ja tööstiilis ja miks ta peaks seda tegema. Loe edasi: Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda
Leedus toimunud kolme Balti riigi omadramaturgiat tutvustaval Balti Teatri Festivalil võitis parima lavastuse auhinna Tallinna Linnateatri lavastus “Keskööpäike”, lavastajaks Anu Lamp. Lisaks pälvis sama lavastuse kujundus parima lavakujunduse auhinna, kunstnikuks Ene-Liis Semper (Teater NO99), ning parima naiskõrvalosa auhinna Helene Vannari.
Festivalil osales kokku viis lavastust Eestist, Lätist ja Leedust. Enim auhindu korjas Marius Ivaškevičiuse kirjutatud ning Rimas Tumanise lavastatud “Meister” (Vilniuse Riiklik Väiketeater).
Balti Teatri Festival toimub vaheldumisi kõigis Balti riikides. Leedus on seni festivali võõrustanud Jouzo Milnitise Draama Teater Panevežyses. Eestit esindas lisaks Tallinna Linnateatri “Keskööpäikesele” veel Endla Teatri “Mässajad” (autor Roy Strider, lavastaja Andres Noormets).
Eesti Teatrilii
Selleks, et populariseerida saalihokit Tamsalus ja selgitada välja Tamsalu meister ning üldine paremusjärjestus, toimuvad Tamsalu spordikompleksis 15.-20. novembrini saalihoki võistlused.
Võistlema on oodatud kõik Tamsalu valla endised ja praegused elanikud, töölised või mingil muul moel Tamsaluga seotud inimesed. Võistkonna nimelise registreerimise tähtaeg on 1.11.2010. Võistkonna saab registreerida tel 5278291 või aadressil riivekas@tamsaluebe.ee
Vaata MV täpsemat juhendit Tamsalu Spordikompleksi kodulehelt www.tamsalusport.ee
Õru alevikus Õru puhkealal avatakse 30. oktoobril kell 10 Disc-golfi rada.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.
Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud. Mängijad peavad jälgima, et viske sooritamine ei tekitaks kellelegi vigastusi. Mängijad peavad vastastikku jälgima viskeid, et vajadusel tuvastada lend-taldriku asukohta.
Õru puhkealast loe: http://www.oeruvv.ee/index.php/component/content/article/36-vald/95-oru-puhkeala
Allikas: Õru vald
Ajaleht “Valgamaalane” toimeuse poole pöördus lastearst Aasa Põder murega, et töömees, kes Tagulas naise kodu juures asuvale põllule kündma läks, märkas sealsamas julget hundiperet. Naine rääkis, et on küll näinud maja läheduses metskitsi ja põtru, aga kiskjaid mitte kordagi.
Põder arvab hundipere kodu juures olemise võimalikuks põhjuseks 1. oktoobril alanud ajujahi, mis loomad tavapärasest keskkonnast välja hirmutas.
Allikas: Marge Väikenurm Valgamaalane.ee
Pühapäeval toimus Kanama külas üritus nimega Pärlikoda ehk õpituba suurematele ja väiksematel huvilistel, et teha tutvust polümeersaviga. Külla olime kutsunud Terje Ennomäe, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja “Ehe rahvuslik” poolest.
Enamikele töötoas osalejtaele oli see esimene kokkupuude sellise saviga. Siit ka põnevusmoment – seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed.
Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meisterdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veel veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Pooltunnike ootamist ning juba saabusid ahjust pannid valmis helmestega.
Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid oma tehtud helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Ehteid ja ehtekomplekte sai palju, kõik väga omanäolised ja kaunid.
Täname Terje Ennomäed, kes veetis oma pühapäeva meid ôpetades, Saku valda, kes meie tegemisi toetas ning muidugi tublisid helmemeistreid Kanama külast!
Autor: Ülar Palm, MTÜ Saue küla
Eesti edukamaid meessuusatajaid Jaak Mae kohtub neljapäeval Aegviidu Põhikoolis kooliõpilaste ja vallarahvaga.
Jaak Mae õppis Aegviidu Põhikoolis aastatel 1982-1985, põhjuseks suusataja isa soov panna poiss sporti tegema. Aegviidu kooli kehalise kasvatuse õpetajaks oli toona legendaarne Tiiu Teiste. Aegviidu koolis tegelesid peaaegu kõik spordiga. Tiiu Teiste oli A ja O, kes noori võimlasse või suusaradadele suunas. Hommikul olid tunnid, õhtupoole trenn Puki mägedes. Suusatamise kõrval ka kergejõustik.
Väikest Jaaku meenutavad Aegviidu õpetajad vaikse ja tagasihoidliku poisina. Vempudest ta toona suurt ei hoolinud, treenis sihikindlalt ja õppis hästi. Tunnistustel puha neljad-viied. Kogu vaba aja võtsid treeningud. Olümpiamängudest Jaak Mae toona ei unistanud, küll aga tema õpetaja Tiiu Teiste. “Kui Jaak saaks või jõuaks olümpiale, siis oleks hea,” ütles ta kolleegidele. Kahjuks ei näinud teeneka Tiiu Teiste silmad enam õpilase olümpiadebüüti ega medalit, sest surm viis ta endaga.
Kohtumine Jaak Maega leiab aset neljapäeval, 14. oktoobril kell 12 Aegviidu Põhikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!
Autor: Tanel Rütman
Eestielu.ee on omavalitsuslehtede ja online-teadete portaal, mis kajastab enam kui poolesaja omavalitsuse ajalehti.
Seni sai omavalitsuslehti veebist vaid konkreetse omavalitsuse kodulehel pdf-formadis lugeda. Nüüd on erinevate paikade materjal leitav ühest kohast. Portaalis olevaid uudiseid ja artikleid saab otsida märksõna, rubriigi ning omavalitsuse järgi.
“Üldistades võib öelda, et tegu on valla- ja linnalehtede online-versiooniga, mille kaudu saab kiirelt ja mugavalt infot oma kodukoha, naaberomavalitsuse ja teiste südamelähedaste paikade kohta,” selgitas portaali haldava Saarmann Meedia OÜ juhatuse esimees Tanel Saarmann.
Allikas: www.eestielu.ee.
Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.
Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.
Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.
Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.
Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”
Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes
Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.
Mirjam Nutov
Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.
Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.
Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.
Eile anti Väätsa põhikoolis näitleja Katariina Laugule üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind tunnuslausega „Sitke ja kirglik nii hinges kui kehas“.
Helmi Tohvelmani mälestuspäeval andis tantsupedagoogi kodukohas auhinna üle Tohvelmani preemia žürii liige Laine Mägi, kes oli 2000. aastal auhinna esimene laureaat.
Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele või mitmele sõnalavastusele on esiletõstmist väärt. Auhind loodi teatrikriitik Margot Visnapi ettepanekul 2000. aastal ning auhinda rahastab Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Žüriisse kuuluvad lisaks Laine Mägile veel Margot Visnap, Rein Oja, Indrek Sammul ja Aleksander Eelmaa.
Allikas: Eesti Teatriliit
