Algas hiite kuvavõistlus

Eelmisel aastal võitnud Janno Loide Kaarma valla Pähkla küla pühal allikal tehtud ülesvõte “Põhjatu allikas”

Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10228, kuhu oodatakse ülesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistlusel antakse välja peaauhind ning kuni 16-aastaste peaauhind. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu kuuendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted. Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Loe edasi: Algas hiite kuvavõistlus

Täna algavad XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses

Täna õhtul avatakse Luua Metsanduskoolis pidulikult XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Üle-euroopalise tähtsusega metsandusõppe kutsevõistlused kestavad nädala lõpuni.

Võistlustulemuse hindamine Foto Urmas Saard
Võistlustulemuse hindamine. Foto: Urmas Saard

„Eestis toimuvad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses on korraldajale, Luua Metsanduskoolile suur au,“ rääkis Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Ta lisas, et kahtlemata on see koolile ka suur vastutus, sest sel aastal võtab võistlustest osa 17 riiki. „Selliste suurvõistluste korraldamine on suur töö, kuid praegu võib öelda, et oleme kõigega hakkama saanud ja võistlused võivad alata,“ lisas Zuba-Reinsalu.

Võistluste tähtsust rõhutab ka fakt, et metsandusõppuritele on algavad meistrivõistlused pea ainsaks võimaluseks võtta mõõtu oma kutseoskustes teiste riikide sama eriala õppivate noortega. Nimelt ei kuulu metsanduslikud kutsevõistlused Euroopa ja maailma kutseõppe suurvõistluste EuroSkills ja WorldSkills programmi.

Kutsevõistluste tähtsust rõhutas ka haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo. „Kutsemeistrivõistlused aitavad ühelt poolt tutvustada metsanduse eriala ja selle töö sisu. Teisalt on võimalus näha, milliseid keerulisi ülesandeid peab suutma hea meister lahendada. Rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamine Luua Metsanduskooli poolt on seega erilist tunnustamist väärt ning see pakub Eesti kutseõppuritele head võrdlusmomenti teiste Euroopa noortega,“ rääkis Põllo.

XIV Euroopa Noorte Meistrivõistlustest Metsanduses võtab osa 17 Euroopa riiki. Neljaliikmelised võistkonnad võtavad omavahel mõõtu metsarajal ning raiespordis. Esimene võistluspäev on homme, siis võisteldakse metsarajal. Ülehomme võisteldakse langetamises, laupäeval raiespordi platsialade. Laupäevane võistlus toimub Tartu kesklinnas Vabaduse puiesteel.

Võistlused avatakse pidulikult täna õhtul Luua Metsanduskoolis. Avapalgi saevad kooli staadionil läbi Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants.

Lisainfo: forestryskills.eu

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel

Võrumaal Haanjas asuval Suurel Munamäel saab suve jooksul mitmeid kontserte ja etendusi nautida. Seekord teevad otsa lahti hr Mihkel Mattisen ja pr Birgit Sarrap (endisega nimega Õigemeel).

Suve alguse kontsert Suurel Munamäel toimub juba teisipäeval, 2. juunil 2015 algusega kell 18:00.

Pilet 5 €,
õpilastele ja pensionäridele 2 €

Olete oodatud!

Rõuge valla X laulu- ja tantsupidu “Kauges külas”

Reedel, 22. mail rõkkab kevadine Järvesaar Võrumaal Viitinas juba kümnendat korda rõõmsatest laulu- ja tantsuviisidest.

Uuenenud tantsupõrandaga laululaval esinevad valla lauljad ja tantsijad mudilastest memmedeni, põlvepikkustest poisikestest täismeesteni, kaasa löövad laste lauluvõistluse vanemate vanuserühmade võitjad!

Peole eelneb rongkäik Viitina mõisahoone juurest algusega kell 18.30. Ootame kõiki rongkäigule ja peole kaasa elama!

Kehakinnitust pakub MARU KÄRU – kiirtoit ratastel.

Kontserdielamuse eest saad korjanduskarpi vabatahtliku annetuse poetada! Tule kindlasti, sest maailm heliseb!

Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Algatusrühma „Sindi pais“ kutsel kogunesid 16. mail püha üritusse „Pärnu jõgi kalarikkaks, Sindi pais maha“ enampanustanud austust ja tänu pälvinud isikud Kiisa talu jõeaasale.

Kalev Kiisk Foto Urmas Saard
Kalev Kiisk. Foto: Urmas Saard

Tori volikogu esimees Kalev Kiisk, 2008. aastal loodud algatusrühma „Sindi pais“ üks asutajaliikmeid, on korduvalt varemgi oma talu jõeaasal võõrustanud inimesi, kes tegutsevad Pärnu jõe kalarikkaks muutmise nimel. Viimati tulid mõttekaaslased Kiisale eelmise aasta 27. septembril selleks, et kohtuda poliitikutega, rääkida lõhejõe haldamisest, anda allkiri Tori-Oore sama päeva koosoleku resolutsioonile. Kõige tähtsam tegevus oli Oore kärestiku kohal 2094 lõhemaimu vette laskmine. Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse koostööna alustati üheaastaste lõhemaimude Pärnu jõkke laskmisega tunamullu ja sellega jätkati eelmisel aastalgi Tori valla sobilikel kudealadel Oore, Virula, Songa, Levi, Jõesuu kärestikel. Alustatud tegevusega loodetakse juba lähemas tulevikus taastada lõhe kogused ammuste aegade tasemele. Seda siiski kindlal eeldusel, et vette lastud maimukeste suureks sirgumise ajaks on Pärnu jõkke tagasi siirdunud lõhede rändeteelt oluline takistus kõrvaldatud.

Loe edasi: Tänati Sindi paisuepopöa dramaatilise kadalipu läbijaid

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva
Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

 Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Pärnu-Jaagupi kool 300 Valmistanud kiviraidur Ado Koch
Pärnu-Jaagupi kool 300. Valmistanud kiviraidur Ado Koch

27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.

Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.

Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti  Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust
Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)
Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)

Parimaks noortalunikuks tunnistati teist aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru. Teise koha sai Dirgis Jõemaa, kes pälvis ka parima noore taluperenaise tiitli. Kolmandale kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Martin Žuravljov.

“Valisin põllumajanduseriala, kuna tegeleme kodus loomadega ja mulle meeldivad masinad ja traktorid. Traktorisõit oligi täna minu jaoks kõige kergem ala,” ütles Eesti parim noor taluperenaine Dirgis Jõemaa, Järvamaa Kutsehariduskeskuse esimese kursuse õpilane. “Põllumajandus on elu alus – meie teeme tööd, et teised saaksid süüa ja elada.”

Noorte sõnul andis võistlusel osalemine neile kogemusi ja enesekindlust. “Usun, et see tiitel lisab mu CV-le kaalu ja aitab saada tulevikus paremat tööd,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru,Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane.

“Võistlus läks igati korda ning oli näha, et selle toomine Türile oli õige otsus,” ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Noored olid võtnud asja tõsiselt ning võistluseks põhjalikult valmistunud. Tulemustest on näha, et põllumajanduslik kutseharidus on meil väga heal tasemel.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 27 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Põltsamaa Ametikoolist ning Eesti Maaülikoolist.

Noored panid oma teadmised, oskused ja kiiruse proovile kümnel võistlusalal : teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, või valmistamine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Sihtasutusega Innove.

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Eilsel Sindi Ajalooklubi kokkusaamisel keskenduti sinimustvalgele lipule, lipu seltsi tegevusele ja jutustati mitme inimese isiklikke mälestusi.

Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski Foto Urmas Saard
Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski. Foto: Urmas Saard

Kui Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ettepaneku rääkida lipu seltsiga seonduvast, palus ta keskenduda rohkem tegevusele väljapool Pärnumaad. Põhjus lihtne: Pärnus, Sindis ja mujal Pärnumaal toimuvast ollakse üsna hästi teadlik. Sellele teadmisele on suuresti kaasa aidanud kodu lähedus ja sagedane ajakirjanduslik kajastus. Siiski ei saa seltsi tegevusest kõneldes Pärnumaad päriselt eirata, sest paljudel juhtudel omab eelkõige Pärnu ja Sindi keskset rolli sinimustvalge lipukultuuriga kokkupuutel.

Lipu seltsi loomisele eelnevatel aastatel puudus mul vähimgi lähedasem side sinimustvalge lipu liikumises osalevate inimestega. Ei viibinud ka 2004. aasta 30. mail Tartu Ülikooli aulas, kus asutati Eesti lipu selts. Ühenduse algatustoimkonda kuulunud tolleaegne riigikogu liige Küllo Arjakas meenutab, et aulas esinenud Tartu meeskoor astus kohe seltsi kollektiivliikmeks. Ülikooli peahoone rõdul rulliti lahti mõõtmetes 7 x 11 meetrine sinimustvalge lipukangas. Arjaka kirjutatud raamatus „Eesti lipp“ pühendab autor lipu seltsile ainult kolm ja pool lehekülge koos paari suure fotoga, aga sellest saab teada kõige olulisema.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard
Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Loe edasi: Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Täna toimus pidulik sündmus Kaitseliidu Pärnumaa maleva eriorganisatsioonide maja saalis, kus kümne lapse ema Hele-Riin Verlin võttis vastu Pärnumaa aasta ema 2015 tiitli, mille juurde kuulub kingitusena ka suur soe tekk.

Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik Foto Urmas Saard
Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi ütles, et Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal kolmandat korda Pärnumaal aasta ema. Kaheksa kandidaadi hulgast aitasid valikut teha Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos Kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Noored Kotkad Pärnumaa maleva esindajatega. Pärnumaa aasta ema 2015 kandidaadiks esitasid Hele-Riin Verlini perekonnaliikmed, toetusring Väikesed sammud ning Kunsti- ja kultuuriselts Hohloma MTÜ juhatuse liige, vene talu noorperenaine Veronika Meibaum.

Traditsiooniliselt kingitakse aasta emale heegeldatud tekk, mille valmistasid kodutütarde sini-kollastes värvides seekord naiskodukaitse liikmed. Suure teki asetasid Hele-Riin Verlini õlgadele Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Jana Ots ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem abi Aina Tarvis. Muusikaliste etteastetega tervitasid aasta ema kodutütred. Tervitamas olid ka Tõnu Miil, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Surju vallavanem Jaanus Männik.

Loe edasi: Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Paikuse Mesimummi lasteaia suurt emadepäeva pidu juhtisid leiutajad

Eile kogunes tööpäeva lõppedes Paikuse Mesimummide pere koos lastevanematega lasteaia õuele, kus laulmistele ja tantsudele lisasid emadepäevale pühendatud peole hoogu juurde Lottemaa Oskar ja naelaviiuli leiutaja Silver Sepp.

Kadi Sepp, Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja Foto Urmas Saard
Kadi Sepp, Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja. Foto: Urmas Saard

Muusikaõpetaja Kadi Sepp oli õuepeo kava koostamisel mõned päevad tagasi üsna murelik, sest ilmaennustajad olevat lubanud vihmast ilma.  Ilmaennustajad pidasid lubadusest kinni ja lasid hommikupoolikul vihmal sabistada, aga lastepeo alguseks kuivasid pilved kokku ja päike ilmus nähtavale.

Kui enne peo algust sobitas meeldivaid suhteid viiuldajaga ühes olnud neljajalgne sõber, siis täpselt õigel ajal otsis läbi inimeste hulga läbipääsu päris mehemüraka mõõtu sama sõbralik koer naabervallas asuvast Leiutajate külast. Laste, emmede ja isside ette astudes küsis ammu tuttava välimusega külaline igaks juhuks kõhklevalt: „Kas olete kuulnud, et olen kuulus leiutaja, Lote isa Oskar?“ Muidugi teatakse naabervallas Lottemaal elavat Oskarit hästi ja tema külla tulek tegi laste meele väga rõõmsaks. Aga juba järgmisel silmapilgul tekitas Oskar veidi segadust kui küsis: „Kas ma sain õigesti aru, et siin hakkavad saabuva emadepäeva puhul kõik emad täna leiutama ja mina kui teadur juhin seda tähtsat õhtut?“ Ei tea kas Oskar oli natuke pettunud Kadi täiendava selgituse peale või mitte, aga näis siiski väga leppivat vahelduseks teaduri kutsumusele ka teadustaja oskuseid proovides. Siiski kasutas ta mitmel juhul võimalust, et lasteaia rühmade lavale kogunemiste hetkedel imepärasemaid leiutamise saavutusi tutvustada.

Loe edasi: Paikuse Mesimummi lasteaia suurt emadepäeva pidu juhtisid leiutajad

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht
«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega

NGE_05_2015National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.

Teised põhiteemad:

Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.

Supermesilase otsinguil

Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?

Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.

Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

maanteemuuseumTänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Virtuaalnaitus_A4_v2Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Foto: www.uganditk.ee
Foto: www.uganditk.ee
2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard
Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Karulan saa suursärki tetä

Karulan naas’ pääle võrokõisi suursärgi tegemise oppus. Karula rahvuspargi keskustõ tull’ edimädsele opipääväle (18.04.) ütessä huvilist.

«Saa viil mano tulla, järgmäne kokkosaaminõ om lehekuu lõpun,» kuts oppusõ kõrraldaja Freibergi Lilian. Võrokõisi hahka suursärki oppas tegemä rahvarõivatundja Küngasõ Carmen Võrolt. Sügüses piässi egäüts hindäle suursärgi valmis saama.

Suursärk om pidolinõ päälisrõivas, miä passis nii rahvarõividõ pääl ku umaette kandmisõs. Oppust kõrraldas Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm. Teedüst saa Freibergi Liliani käest tel 517 2646, lilian@karula.com.

Harju Ülle, Uma Leht

Otepää vallavalitsus premeeris kolmekordset maailmameistrit 1000 euroga

Otepäälane Hans Teearu sai Rootsis INASi (Rahvusvaheline Organisatsioon Intellektipuudega Sportlastele) murdmaasuusatamise MMil kolm kuldmedalit. Otepää vallavalitsus premeeris Hans Teearu 1000 euroga ning tema treenerit Kalju Ojastet 500 euroga.

Otepää vallavalitsuse hoone Foto Urmas Saard
Otepää vallavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Hans Teearu sai murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel kulla 10km ja 15km vabatehnikadistantsil ning sprindis. Vallavalitsuse preemiad anti üle vallavalitsuse istungil.

“Hans Teearu on hea näide sellest, kuidas pühendumine viib tippu,” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Vallavalitsusel on väga hea meel, et saame premeerida selliste tulemuste tegijat.”

Kolmekordne maailmameister Hans Teearu tõdes, et iga võistlus on kogemusi juurde andnud ning tänu sellele on ka võidud tulnud. Treener Kalju Ojaste ütles, et järgmine samalaadne võistlus, kuhu plaanitakse minna, toimub Poolas, Zakopanes.

Eelmisel aastal Otepääl toimunud intellektipuudega inimeste murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Kalju Ojaste juhendamisel treeniv Hans Teearu samuti kolm kuldmedalit.

Eesti paraolümpiakomitee tunnistas Hans Teearu eelmisel aastal parimaks noorsportlaseks.

Eestisse saabus õppima kümme Afganistani ämmaemandat

Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo
Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo

Nädalavahetusel alustasid kuuajalist Eesti-visiiti kümme ämmaemandat, kes töötavad õppejõududena Põhja- ja Ida-Afganistani meditsiinikoolides.

Ämmaemandad osalevad MTÜ Mondo ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud täienduskoolitusel, millest osa on ka vaatlused Ida-Tallinna Keskhaiglas Naistekliiniku erinevates osakondades.

Lisaks koolitusele, mida viivad läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, saavad Afganistani meditsiinikoolid Eesti partneritelt kaasaegseid õppevahendeid ning nõu õppekavade koostamisel. Visiidil olevate ämmaemandate esindatavates meditsiinikoolides õpib kokku 565 tudengit ning hinnanguliselt mõjutab õppejõudude Eesti koolitus tulevikus 50 000 sünnitusabi vajavat naist Põhja- ja Ida-Afganistanis.

“Enam kui pooled Afganistani naised sünnitavad ilma ämmaemanda abita, sest ämmaemandaid on riigis liiga vähe. See põhjustab suure hulga surmaga lõppevaid sünnitusi, mis oleks parema kvaliteediga sünnitusabi korral ennetatavad,” ütles MTÜ Mondo haridusekspert Maari Ross. “Eestis on sünnitusabi väga kõrgel tasemel ja naiste suremus sünnitusel on väga haruldane, oleme selle näitaja poolest maailma tipus,” lisas ta. Kui Eestis sureb 100 000 sünnitaja kohta kaks naist, siis Afganistanis üle 300. Suremuse kõrget protsenti mõjutab ka liiga noorelt sünnitamine, sagedased rasedused ning alatoitumine. Probleemiks on ka naissoost arstide vähesus: vaid 24% kõigist Afganistani arstidest ning 21% meditsiiniõdedest on naised.

Viimase kümne aasta jooksul on Afganistani naiste ligipääs tervishoiuteenustele siiski paranenud: kui aastal 2003 oli terves riigis vähem kui 500 koolitatud ämmaemandat, siis 2012. aastaks oli see arv kasvanud juba 3000 inimeseni. Koolitatud ämmaemanda jälgimise all toimuvate sünnituste osakaal on järk-järgult kasvanud, ulatudes optimistlikumate hinnangute kohaselt 38 protsendini.

Eestit külastavate Afganistani ämmaemandatega on võimalik kohtuda 12. mail MTÜ Mondo kontoris Telliskivi Loomelinnakus, kui toimub emadepäevale pühendatud avalik üritus, kus arutatakse ämmaemanduse üle Eestis ja Afganistanis.

Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Laupäeval, 16. mail toimub järjekorras seitsmes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on muusikat”.

Tänavu võtab muuseumiööst osa 155 muuseumit, lisaks muuseumidele teevad oma uksed tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on muusikat”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks tasuta publiku ette põnevamaid muusikaga seonduvaid palasid oma kogudest, kutsuma muuseumidesse esinema bände, lauljaid, muusikuid ning isegi laulukoore. Tartus esineb Rahvusarhiivi katusel Tartu Popi ja Roki Instituut, Tallinnas korraldab Eesti Ajaloomuuseum hääletu disco ning loomulikult on kümnetel muuseumidel kavas nii õpitubasid, eriekskursioone kui tervele perele sobivaid avastamismänge.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu heliloojatest, muusikutest ja laulukultuurist.” Loe edasi: Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu  aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti  Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.