MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.
Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas. Loe lähemalt siit.
Registreerimine: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.
Pennula Maimu (68) ja Vello (73) kuldpulman pandsõ näide paaripandja Järve Leida (78) «nuurpaarilõ» sõrmusõ sümboli mõttõn jälleki sõrmõ ja ütel’ ilusa sõna kah manu. Pennulidõ õigõ pulmapäiv oll’ külh kuupäiv varramba, 19. põimukuul 1961, Vello imä sünnüpääväl.
Järve Leida, kiä registriirse uma 38 tüüaasta joosul tuhandit paarõ, Pennulidõ pulma mäletä-i. «Olõssi patt võlssi, et ma seost pääväst midägi mäletä. Teil, kallis nuurpaar, oll’ iks lihtsämb osa. Piditi õnnõ «jah» sõna ütlemä. Ma pidi muu as’a kõnõlõma,» ütel’ Leida vabandusõs.
Maimul ja Vellol om 50 aasta tagunõ pulmapäiv häste meelen. «Tuuaig sõitsõ Aluksne-Võru buss ja bussiga mi sis Võrulõ lätsimigi,» kõnõl’ Maimu naarulidsõ suuga. «Kubijal läts’ mul süä kur’as ja pidimi maaha minemä. Ülejäänü tii kõndsõmi jalaga täitevkomitee majani. Tagasi tullimi taksoga. Massina pääl oll’ ka üts tutva, kiä läts’ Nursin maaha. A egas mi sis es ütle viil kellelegi, et mi abielupaar olõmi!» Veidü tasalik peigmiis Vello mäletäs tuud, kuis kõrtsist käüti egäs juhus pulmavärtide jaos konjakit ja viina ostman. «Kõik pulmakülälise uutsõva meid kotun jo. Tseremoonia man oll’ õnnõ üts mu klassisõsar,» tulõt’ Vello miilde. Loe edasi: Kunaginõ paaripandja nuurpaari kuldpulman
Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau. Stipendium antakse üle tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.
Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.
1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.
Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Pühapäeval, 2. oktoobril 2011 kell 10-18 toimub Võrus aadressil Kreutzwaldi 34 (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor) India pea- ja näomassaaži meistri Vicky (Inderjit Parwana) baaskursus.
India peamassaaž hõlmab käsivarsi, selja ülaosa e õlavöödet, kaela, pea, kõrvu ja osa näost. Tehakse istudes ja õliga. Mõjutab kogu organismi, parandades verevarustust. Avab energiakanalid, paneb silmad, näonaha särama, vähendab kortse, vähendab juuste hallinemist, väljalangemist, paneb need vohama, leevendab stressi ja peavalusid. Soovituslik teraapiate arv 7 korda, 1- 2 korda nädalas.
Baaskursus sobib kõigile huvilistele, näiteks:
Hind osalejale Võrus on 60 eurot. Kui ühest organisatsioonist osaleb 3 või enam koolitatavat, siis on soodustus 20%. Vickyle on kõrvalkoolitajaks tema abikaasa Katrin Aedma, kes aitab keeleliselt koolituse arusaadavaks teha.
Koolitus koosneb 2 osast:
Teoreetilises osas räägib Katrin india pea- ja näomassaaži ICM seosest metameditsiiniga, näo ja kaelalihastest.
Praktilises osas tehakse koos Vickyga läbi kõik ICM sammud ja saab selgitusi, kuidas ja miks midagi teha just nii, nagu tehakse.
Vitamiinipauside ajal saab kosutada nii meelt kui keha.
Koolitusele tulles on vajalik:
Kõik koolituse läbinud saavad ka sellekohase tunnistuse.
Infot:
India pea- ja näomassaaž IMC
Idamaa.com
Katrin Aedma koolitused
Võru koolituse info ja registreerimine kuni 29. septembrini:
Helle Kivi, e-post hellekivi@hotmail.com või tel +372 5452 1962
Eesti Erametsaliit teatas oma eilsel pressikonverentsil, et alates 1. septembrist algama pidanud maaomanike hoiatusaktsioon jahipidamise keelustamiseks enam kui 170 000 hektaril jääb ära. Keskkonnaminister, kelle juhtimisel on toimunud läbirääkimised jahiseaduse eelnõu koostamisel, on püüdnud arvestada kõigi osapoolte huvidega ja olulisemad kokkulepped on saavutatud.
„Tänaseks on meie hoiatusaktsiooni alustamisel seatud eesmärgid olulises osas täitunud,“ põhjendas EEML juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Läbirääkimised seaduseelnõu koostamisel on käivitunud ja olulisemad kokkulepped saavutatud.“ Ando Eelmaa märkis, et ehkki mõned kompromissid pole maaomaniku jaoks meeldivad, on aktiivsel maaomanikul uue jahiseaduse jõustumisel võimalik jahipidamist oma maal oluliselt enam mõjutada. „Lepingu nõue maaomaniku ja jahimehe suhete korraldamisel loob eeldused suhtlemiseks võrdsetel alustel. Samuti saavad maaomanikud tulevikus piisava üksmeele korral jahipiirkonna kasutaja välja vahetada. Väikeulukite jahi korraldamise õiguse saab maaomanik olenemata oma kinnistu suurusest. Ulukikahjustuste korral tekib seaduslik alus kahjustuste kompenseerimist nõuda,“ tõi Eelmaa välja maaomaniku jaoks olulised seadusemuudatused.
EEML juhatuse esimees lisas, et kindlasti ei saa maaomanikud rahul olla kahjustuste kompenseerimise korraga. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et kahjustused tuleb korvata piisaval ja õiglasel määral. Jahimeeste piisavalt põhjendamata soov igal juhul senised jahipiirkonnad säilitada jätab meie jahindusse alles probleemide allika, millest me ajapikku loodetavasti vabaneme.“
Ando Eelmaa avaldas, et edasiste aktsioonide vältimise eeldus on see, et tänaseks kokku lepitu lähiajal ka uue jahiseadusena realiseerub.
Eilse presskonverentsi küsimusi-vastuseid saate lugeda erametsanduse infoportaalist.
Kangastelgedel kudumise õpitoaga käivitub esimene Linamuuseumi õpitubade sarjast. Õpitoad koosnevad kuuest 2-päevasest tsüklist ja toimuvad nädalavahetusel septembri lõpust kuni detsembrini. Õpime nii maa- kui kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, repptehnikat ja kõladega kudumist – piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, materjali 
arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned erinevates tehnikates kangaproovid.
Õpitubade juhendajaks on MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva-Liisa Kriis, kes on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, erinevate kangakudumise õppematerjalide autor ja kangakudumise suvekooli käivitaja (vt http://suvekool.iidadesign.eu/).
Õpitubade maksumus ühe tsükli kohta on 15 €, kogu kursusemaksumus kokku on 90 €. Õpitubades osalejate arv on piiratud. Koha õpitubades tagab 2 tsükli ettemaks(30 €) hiljemalt 16. septembriks. Ettemaks palun teha: Prastuli Selts, Swedbank 221049559605.
Lisainfo ja registreerimine: kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Võru linn soovib saada enda käsutusse kuus elektriautot, mis jagatakse võrdselt linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja Nöörimaa Tugikodu vahel.
„Linnavalitsus esitab tõesti taotluse kuue auto saamiseks,“ kinnitas kolmapäeval abilinnapea Tarmo Piirmann. Mitu autot Võru viimaks saab, otsustab sotsiaalministeerium.
Võru linna palgal on Piirmani sõnul 14 sotsiaalalal töötavat inimest. „Uute autode abil loodab linn oluliselt parandada sotsiaalteenuse pakkumise kvaliteeti ning ühtlasi ka sotsiaaltöötajate töötingimusi,“ lausus Piirmann.
Elektriautode „tankimiseks“ püstitatakse abilinnapea teatel Kredexi toetuse abil kuus laadimisjaama. Neli neist peaks tulema linnavalitsuse juurde ja kaks Nöörimaale.
Põimukuu perämädsel puulpääväl küti kümne aoluulidsõ Võromaa sanna umanigu uma savvusanna küläliisi silmi all kuumas. Kuun tetti veidü tüüd ja käüti üten pererahvaga sannan.
Jõksi Ado Kirmse küläst oll edimäne, kiä kutsõ pääle sann võõrilõ vallalõ tetä hinnäst üles andsõ. Savvusannapääväs oodi savvusannaperre ummi sannuhe küläliisi. Päält paigapäälitse rahva pand hinnäst kirja ka pääliina ja suvõpääliina inemiisi. Mõnõ tulli lihtsähe sanna, tiidmäldä, miä tuu savvusann om. Tõsõ tuli tõisi sannu kaema, et vällä märki, määne sann hindäle eihtä. Egäl sannal om uma lugu ja nii olli ka sannapääväl egäl sannakambal uma tegemise. Ku Jõksi Ado sannaliisi tüüle es panõ, lasksõ õnnõ miihil vett kanda, sõs Toropi Piitre pand uma sannalisõ ubiniid korjama. Pillimeistri Soonõ Mihkli and sannaliisile kätte kohopiimävarmi ja kuun tetti üts tarõ kõrda. Remondimehe es olõ sukugi õnnõdu. Sann oll hääs palgas tüü iist ja perän olli sannalisõ nii väsünü, et pidi kaema, kuis autoroolin magama jäämäldä Talnalõ jõuda. Soodoma külä pilli- ja laulumiis Kõrgõ Ülar võtt vasta Lyduokiai (Leedu) küläseldsi muusikiid. Kuun köeti lämmäs suur sann, veeti vesi sanna ja manotulnu Eesti huvilise saiva kah sanna aoluuga tutvas. Kanepi kandin oll lähküisi mitu sanna kütmisen, nii et kiä tahtsõ, sai inne umma sanna minekit tõisi kah kaia. Kõgõ põhapoolitsõmb sann oll Rasina külän. Edimält paistu, et sinnä rahvast ei jakkugi, a õkvalt sannapääväl tull seltskund põhjaeesti nuuri ja naas pääle rõõmsa sannaõdak üten lõõtspillimuusiga ja tandsuga. Sannalisõ lätsi niipallo huugu, et külaliisist talguliisi es saaki, a sanna küläliisiraamaduhe kirotõdi lubadus, et edespite tultas mõnõlõ talossõlõ appi. Loe edasi: Vanal Võromaal tetti savvusanna vallalõ
Kaks nädalat Võrumaal Kiidi külas vabatahtlikuna töötanud Prantsusmaa ajakirjanik Jérémie Jung kirjutab oma emakeeles, mida ta Eestis koges.
À trois ou quatre ans, pour certains, c’est leur première expérience d’une culture différente, d’une nouvelle langue.
Encore peu connu, le volontariat familial en est à ses balbutiements. Mais l’Estonie grâce au travail conjoint de l’association EstYes (www.estyes.ee) et de l’éco-ferme Kiidi (www.kiidi.ee) participe au développement de cette alternative aux vacances touristiques et consuméristes traditionnelles.
En famille, d’Israël, de France, de Russie et de Turquie, Ils ont passé leurs vacances en Estonie. Ils ont expérimenté la culture locale au travers d’un projet de volontariat aussi appelé chantier international. Durant deux semaine, dans la ferme Kiidi dans le sud est de l’Estonie à entre la frontière Russe et Lettonne, cinq familles de cultures différentes ont partagé les tâches rythmant le quotidien de cette éco-ferme Estonienne.
Récupérer du vieux matériel agricole soviétique, ramasser du bois de chauffage, entretenir la forêt avoisinante, récolter les pommes de terre puis préparer la prochaine semence, participer à la conception de tapis traditionnels à partir d’anciens draps de lits. Ce sont les tâches que ces familles ont pu partager avec cette petite communauté.
Plus loin que ce que donnent à voir les clichés promus par les agences touristiques, Aigar, l’hôte de ce chantier international, donne à voir à ces familles internationales, de l’intérieur, la véritable culture estonienne : festivals traditionnels, habitudes culinaire, rapport au travail, rencontres, relations
humaines…
Pour ces familles, dans un contexte où leur repères et refuges culturels sont déstabilisés, confronter sa culture et ses habitudes, adopter pour deux semaines celles de leur hôte participe surement à la compréhension et l’acceptation des différences de chacun. C’est ce pour quoi ils sont venus.
Ainsi depuis cinq années, à quelques kilomètre de Rõuge, en hébergeant et partageant son quotidien avec ses hôtes internationaux, l’éco ferme de Kiidi donne à ces familles un aperçu de la vie locale avec honnêteté et sans vernis.
Jérémie Jung
Võrumaal Mõniste pargis toimub 17. septembril algusega kell 10 mihklipäeva laat.
Kauplema oodatakse kõiki, kellel on aiasaadusi, käsitöid, taimi, istikuid jms. Samuti on laadale oodatud perenaised, kes küpsetavad saiu, kooke, pirukaid. Korraldajad lubavad neil endale kõigiti reklaami teha.
Kui on loodus andnud midagi huvitavat, mida nunnunäitusele panna, siis tasub seegi kaasa võtta. Luuakse ka rohevahetuse nurgake, kus saab püsikuid vahetada.
Info tel 5341 0470 (Ave) või ave.maileht@gmail.com.
Võrumaa emakeeleõpetajad – sekka muid huvilisi – käisid möödunud nädalal Rõuge kihelkonnas eesti ja võru loomeinimeste jalajälgi otsimas. Või paigavaimu püüdmas, nagu sõnastas üks teejuhtidest Tiia Allas Võru instituudist.
Rõuge kihelkond saab alguse juba Võru linnast, sellepärast luges teine retkejuht, Võru lasteraamatukogu juhataja Helle Laanpere bussivura saatel mööda Kreutzwaldi tänavat liikudes ette Voldemar Raidaru võrukeelse luuletuse „Riia uulits” sellest ajast, kui kirjamees koolipoisina sama teed mööda astus.
Sänna kultuurimõisas oli põhjust esimene pikem peatus teha. Mõis ja selle ümbrus uuenevad kogu aeg – äsja avati värske huviobjektina nn taevarada – ning sealtsamast leiab ka Juhan Jaigi lapsepõlvekodu aset tähistava mälestuskivi.
Seal, päris Pärlijõe veeres, oli esimene võimalus püüda muusat, kes andis Jaigile nii isikupärase ja ohjeldamatu fantaasialennu ning jutustamisanni.
Piltidel (vasakult) Grethe Rõõm oma kodutrepil, mõisaproua Barbara Juliane von Krüdener Viitiinas kirjandusmatkal osalejaid tervitamas ja Sänna praegune suurvaim Lauri Sommer.
Loe edasi: Paigavaimu kannul mööda Rõuge kihelkonda
Eelseisval sügisel käivitub Tsiistre linamuuseumis kangastelgedel kudumise õpituba.
Kursusega „Kangastelgedel kudumine – algõpetus ja sõbakirjalised tekstiilid” algab linamuuseumi õpitubade sari. Sari koosneb kuuest kahepäevasest tsüklist ja õpitoad toimuvad nädalavahetustel septembri lõpust kuni detsembrini 2011.
Õpetatakse erinevaid kangakudumise tehnikaid piirkonnale omaste etnograafiliste tekstiilide näitel, nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmib kursuse lõpuks sõba ja mõned eri tehnikates kangaproovid.
Õpitubade mõte on ka kultuuri‐ ja haridustegevuse edendamine, huvi äratamine ühistegevuse ja koostöö vastu, samuti algupärase rahvakunsti väärtustamine ning selle nüüdisajastamine.Õpitubade juhendaja, MTÜ Iida Kursused koolitaja Eva‐Liisa Kriis on pikaajalise kogemusega tekstiilidisainer, kangakudumise õppematerjalide autor, käsitöönäituste kuraator jne.
Õpitubadesse registreerumine ja lisainfo e-posti aadressil kristina@lingua.ee või telefonil 503 1514.
Homme. 30. augustil on kõik mahetoidu ja keskkonnahoidliku põllumajanduse huvilised oodatud osalema Alt-Lauri talu mahepäeval.
Võrumaal Rõuge vallas Alt-Lauri talus on avatud uste päev, mille raames toimub õpitubasid kõigile huvilistele. Märgusõnadeks on mahetoit ja ökosüsteemid.
Toidutegemise koolitusel õpivad osalejad kokk Silver Silmere eestvedamisel valmistama kukeseene-porgandi-cappuccino-suppi, mopikastmega barbecueliha ja talujuustu lisandeid ehk juustumoosi. Mahetoidust toiduvalmistamine toimub kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30, II grupp kella 15.30-17. Koolitusele tuli ette registreerida.
Oluline osa ökosüsteemis on putukatel. Putukateadlane Ants-Johannes Martin otsib koos huvilistega talu juures põnevaid putukakohti ning pajatab sealsete asukate elust. Putukate elu teeb paremaks ka sepp Heikki Põldma, kes õpetab kimalasepesade ehitamist. Meistri käe all saab iga osaleja ka päris oma kimalasepesa valmis teha. Õpituba toimub samuti kahes grupis: I grupp kella 12.30-14.30 ja II grupp kella 15.30-17. Osalejatel tuleb ennast ette registreerida!
Osalemine avatud uste päeval ja õpitubades on kõigile tasuta. Kui tekib vabu kohti, saavad kohalviibijad ka meelepärastes õpitubades osaleda.
Rohkem infot: http://www.elfond.ee/et/demofarm/mahepaeev-alt-lauri-talus
MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames viiepäevase maakivitööde koolituse, mille viivad läbi meistrid Alvar Riismandel ja Andres Uus.
Õpetatakse, kuidas valmistada mörti, kuidas vuukida ja kuidas teha vuugiparandusi, kuidas lõhkuda kive, kuidas laduda müüri jne. Koolitus toimub Haanja vallas Plaani külas Plaani karjamõisas.
Rohkem infot lisatud manuses või lingil
http://plaani.edicypages.com/teated/article-3
Registreerimine on alanud: tel 5560 3989 (Karel), plaanimois@gmail.com.
Täna kell 20 avatakse Võrumaal piduliku kontserdiga Sänna Taevarada. Avamisüritusel esinevad improvisatsioonilise kavaga Mari Kalkun (http://www.myspace.com/242851842) ning Jagaspace (http://www.myspace.com/jagaspace).
Vaata lisaks: http://www.facebook.com/pages/Sänna-Taevarada/199285060105683
Avamisega samal ajal toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek.
Täna algas Võrumaal Kiidi turismitalus sõira ja piimapuki päev, mille laiem eesmärk on taas arutada selle üle, kui küps on aeg jälle maal lehmi pidama hakata.
Sõiraseminar algas hommikul kell 10 Heiferi programmi tutvustusega, mis on Võrumaal
kiirelt jõudu koguv. Nii jagataksegi siin taludele tasuta loomi tingimusel, et need jällegi
sellelt saadud järglase teise talusse edasi annaksid. Sõirapäeval saabki rääkida nende peredega,
kellel on kogemus Heiferi programmist olemas.
“See teema võib huvi pakkuda ka sotsiaaltöötajatele või arengutegelastele, kes töötavad maaelanikega, et neid aidata,” ütles päeva korraldaja, Kiidi talu peremees Aigar Piho. “Eesmärk on ikka jõuda nendeni, kellele seda looma – lammast, kitse, lihaveist, lehma, hobust – on väga vaja.”
Folklorist Marju Kõivupuu kõneleb teemal “Sõir: püha- ja argipäevane süük” ning Heiferi programmi Läti eestvedaja Lasma Kronberga Veclaicenest räägib sealsest jaanisõirast. Samas toimub ka sõirategemise õppus, kus oma kogemusi jagavad selle ala meistrid. Toimub ka omatehtud sõira konkurss.
Õhtul algab suur piimapukipidu. Kell 18 avatakse Kiidi piimapukk, mille ehitavad Kiidi talus vabatahtlikena töötavad noored Lätist, Türgist, Venemaalt, Iisraelist ja Prantsusmaalt. Enamik pole neist piimapukki seni veel näinud. Räägitakse piimapukist kui kohalikust külaraadiost ja -ajalehest, kui kohaliku elu keskpunktist aastail 1960-1990. Esimese kõne uuelt piimapukilt on lubanud pidada
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Piimapukk ei tohi seista tühjalt. Seega saab siia tuua ka piima. Kell 19 saabub piimaauto koos laborantidega, kes piima kvaliteeti hindavad. Kelle piim on hea kvaliteediga, see saab piimapukipeole tasuta, teised peavad lunastama pileti. Kogutud piimast valmistatakse samas taas sõira.
Päeva kava saab lugeda www.kiidi.ee. Tegu on Võrumaa UMA MEKI sarja kohaliku ja mahetoidu üritusega sel suvel.
Lisainfo: Aigar Piho, Kiidi talu peremees, tel 5056 293.
Lõuna Ringkonnaprokuratuur manitseb sularahaga arveldamisel olema ettevaatlik.
27. augustil toimub Jõgeva kesklinnas IV Küüslaugu Festival, kus külastajatele pakutakse kodumaist kaupa. Maksmine toimub peamiselt sularahas. Kuna kaks nädalat tagasi Võrumaal toimunud laadal avastati viis võltsimistunnustega rahatähte, palutakse müügimehi ja ostjaid sularahas arveldamisel ettevaatlik olla.
15. augustil pöördus Lõuna Prefektuuri kaks laadal kaubelnud meest, kes avaldasid, et kauba müügist saadud raha hulgas leiti viis võltsimistunnustega 50-eurost rahatähte. „Rahatähtedel oli ühine seerianumber X46522223219 ja puudusid turvaelemendid,“ kommenteeris Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg ning lisas, et asjaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust. Kuigi laadal on reeglina palju külastajaid, tuleks müüjal leida aeg, et vastuvõtmisel kupüürid üle vaadata ja veenduda, et tegemist pole võltsinguga. Ning eriti sellistel juhtudel, kus suurema nimiväärtusega kupüüri eest tehakse väga väikene ost.
Prokurör soovitab ka euromündid üle kontrollida. Viimase nädala jooksul avastati Tartumaal võltsimistunnustega kaks 1-eurost ning üks 2-eurone münt. Igale müüjale on abiks euro pangatähtede ja -müntide turvaelemente tutvustav materjal, millega saab tutvuda SIIN. Samal lehel on materjali, kus saab ka tutvuda Eestis levitatud eurovõltsingutega.
Kui avastate võltsimistunnustega kupüüri, helistage koheselt politseisse tasuta lühinumbril 110 ning edastage valeraha andnud inimese välimuse detailne kirjeldus.
10. septembril 2011. aastal tähistab Misso vald 19. aastapäeva. Selleks, et välja selgitada möödunud aasta silmapaistvamaid tegijaid ning tegusid, palub Misso Vallavalitsus kõikidel vallakodanikel hääletada tiitlite nime vääriva nominendi poolt. Misso valla 19. aastapäeva vallavanema vastuvõtt toimub 9. septembril algusega kell 17, kus antakse üle Aasta Tegu ja Aasta Tegija tiitlid Misso Rahvamajas. Oodatud on kõik Misso valla kodanikud!
Aasta Tegija 2010/2011 nominendid:
1. Lui Niilo (kogumike Tsiistre nuka värvid ja Misso kandi ajalugu koostaja)
2. Aarne Leima (Luhamaa külaseltsi eestvedaja)
3. Maiden Paljak (Tsiistre nuka kunsti– ja muusikafestivali korraldaja)
Aasta Tegu 2010/2011 nominendid:
1. “Kodutunne” saade Missos
2. Luhamaa külade viidastamine
3. Misso valla projekt “vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine”
4. Misso valla projekt “Kultuurimaraton”
5. Misso laululava rekonstrueerimise II etapp
Misso valla lehes ilmunud hääletussedelid palutakse tuua Misso vallamaja II korrusel asuvasse hääletuskasti hiljemalt 5. septembriks. Hääletada saab ka saates oma valiku e-postiaadressil: kultuur@misso.ee
Anonüümseid hääletussedeleid/e-maile ei arvestata!
Allikas: Misso valla leht nr 7
Kuigi paljude Võrumaale Tsiistre kanti elama asunud inimeste juured on suuremal või vähemal määral Lõuna-Eestiga seotud, ei tunne me end ühes asjas ometi kuigi kindlalt. See on võru keel. Ja tõele au andes ei võta ka paljud siin sündinud ning kasvanud inimesed enam kodukoha murrakut suhu, kuigi aru saavad kõigest. Omast käest tean, et see on ebakindlus, kindlasti ka vahepealsete aastate kihutustöö, mis meie emad, kui meie peamised vestluskaaslased, murrakust võõrutas. Kindlasti mitte noorte soovimatus või häbitunne võru keelt kõneleda (nagu kuulsin hiljuti bussis üht härrat juhile kurtmas). Ka kaugemalt Eestist siia kodu rajanud inimesed soovivad võru keelt igapäevaelus kasutavast naabrimehest esialgu vähemalt aru saada, mitte sundida teda kirjakeeles suhtlema, sest võru keel kõlab kõrvale kaunis.
Tsiistre selts teeb tihedat koostööd Tsiistre nukas Remmeskil tegutseva Prastuli seltsiga. Sügisest on viimase eestvedamisel Tsiistre Külakojas võimalik osaleda võru keelt- ja kultuuri tutvustavatel kursustel ning kangakudumise kursustel. Kursustega alustatakse oktoobris nädalavahetuseti. Samuti on kõigil huvilistel võimalik tegeleda keraamikaga. Veel selle aasta sees loodame võõrustada Külakojas Taarka Pärimusteatrit. Kindlasti lisandub veel põnevaid ajaveetmise võimalusi ja kosutust nii kehale kui vaimule. Täpsem info tegevuste toimumise kohta Tsiistre Külakojas ilmub kindlasti nii Misso valla kodulehel kui ka vallamaja ja rahvamaja infotahvlitel.
Maiden Paljak
Misso valla leht nr 7
Iispäävä, 29. põimukuul 2011 kl 10-15 kõrraldas Võro instituut uman saalin keelepesä infopäävä, kon saa teedä’, miä om umakeeline latsiaiarühm ehk keelepesä ja kuis om keelepesä tüüd kõrraldõt Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ man. Ummi kogõmuisi jagava’ ka võrokeelidse latsihoitmisõ iistvõtja’.
Ütenkuun arotõn piässi selges saama, kuis tetä’ võrokeelitsiid keelepesärühmi ja misjaos tuu hää om.
Miä om keelepesä?
Keelepesä om latsiaiarühm vai latsihoit, miä tüütäs õnnõ võro keeli ja kon opatas umma kultuuri inämb ku muial.
Miä sünnüs?
Keelepesä teedüspäiv om mõtõld muu ilma keelepessiga tutvas saamisõs ja arotamisõs, kuis sääntse saanu tetä’ ka Võromaalõ ja mille.
Kiä omma’ kutsudu’?
Kutsudu’ omma’ kõik vana Võromaa valdu vallavanõmba’, liinu liinapää’ ja kõik latsiaiadirektri’.
Kedä viil oodõtas?
Oodõtas kõiki, kiä omma’ huvitõdu’ võro keele alalõpüsümisest ja võrokeelitsest latsihoitmisõst.
Minkast kõnõldas?
Väega hää’ katskeelisüse- ja keelepesäspetsiälisti’ Soomõst kõnõlõsõ’ Soomõ ja Vinnemaa sugurahvidõ kogõmuisist keelepessi tegemise man. Päält tuu jaetas tsipakõsõ ka võrokeelidse latsihoitmisõ kogõmuisi.
Midä saia’ tahetas?
Arotõdas, kuimuudu saanu vanal Võromaal vallalõ tetä’ peris umakeelidse ja umameelidse latsiaiarühmä.
Kava
10.00 – 10.15 Alostusõsõna’. Kuuba Rainer, Võro Instituudi direktri
10.15 – 11.15 Mis jaos om inemisel vaia kattõ kiilt? Janne Saarikivi, Helsingi Ülikooli soomõ-ugri kiili profesri (ettekannõ’ om eesti keelen)
11.15 – 11.30 Kohvi- ja tsäiserpämine
11.30 – 13.00 Umakeelidse’ keelepesä’ Soomõn ja Vinnemaal. Annika Pasanen, Soomõ Akadeemiä keelepesäprojekti vidäjä; Helsingi Ülikooli doktorant (ettekannõ’ peetäs soomõ keelen, a tuu tõlgitas võro kiilde)
13.00 – 13.15 Kohvi- ja tsäiserpämine
13.15 – 13.45 Võro Instituudi keelepesäprojekt. Fastrõ Mariko, Võro Instituudi võro keele spetsialist
13.45 – 14.15 Kas võro kiilt mõistja lats jääs ullis? Katskeelitside latsi latsõvanõmba kogõmus. Jüvä Sullõv, Võro Instituudi tiidrü
14.15 – 15.00 Arotus
Oodami kõiki kullõma!
Teedüs:
Mariko Faster
mariko.faster@wi.ee
Tel: +372 782 8755, +372 5621 3177
MTÜ Plaani Mõis korraldab projekti “Plaani küla ajaloopärandi väärtustamine” raames 5-päevase maakivitööde koolituse.
Maakivitööde koolitus-õpituba
“Loodussõbralik ehitamine”
Toimumise aeg: 12.-16. september 2011
5-päevane maakivihoonete taastamisele ja säilitamisele suunatud koolitus viiakse läbi vanade Plaani karjamõisa maakivikeldrite näitel. Eesmärk on keldrid taastada ja tagada nende säilimine aastateks. Täpne ajakava selgub kursuse lähenedes.
Kursusel osalemise tasu 10 €.
Info ja registreerimine: tel +372 5560 3989, plaanimois@gmail.com
Korraldab: MTÜ Plaani Mõis
Projekti toetab: Leader programm
4. augusti õhtupoolikul jäi Võrumaal Järveres elaval abielupaaril Valli ja Jüri Lukinil Vagula järvel kalastades võrku kaheksakilone haug.
Kalal oli pikkust üks meeter ja kuus sentimeetrit.
«Minust natuke lühem!» naljatab Valli.
See on suurim kala, mis abielupaar on oma elu jooksul välja püüdnud.
Järveasukast jätkus oma peres pannile ja purki, seda sai ka sõpradele antud.
Valli ja Jüri kodust on Vagula järve äärde peaaegu kiviga visata. Osalt ka seepärast on kalapüügist neile meelepärane hobi kujunenud.
Võrguluba kehtib Lukinitel novembrini ning Valli arvab, et viimased kalad jõuavad sügavkülmikust ka jõululauale.
Liina Valper
Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.
Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“
Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“
Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.
Loe edasi: Antslas käivitati interneti lairibavõrgu EstWin esimene osa
Alates 29. augustist on Võru Linnagaleriis vaadata Eesti Sisearhitektide Liidu näitus “Ruumipilt 2010- Eesti parimad interjöörid”.
2011. aasta mais tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 34. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad ja korraldades nominentide hulka valitud objektidest näituse.
Preemiad anti välja erinevates kategooriates. Konkursile laekunud 37 töö hulgast valiti välja 24 nominenti.Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia žüriisse kuulusid tänavu sisearhitekt Annes Arro (esimees), sisearhitektid Katrin Kaevats ja Taso Mähar, arhitekt Peeter Pere, disainer Asko Künnap, arhitektuuriteoreetik Karen Jagodin ning teatrikunstnik Pille Jänes.
Samuti ilmus järjekordne nominentide töödest kokku pandud raamat “Ruumipilt 2010”, mis antakse välja juba 7. korda (esimene 2004. aastal). Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12-18.30 ning kultuurimajas Kannel toimuvate ürituste ajal.
Näituste külastamine on tasuta.
NB! Võru Linnagalerii ootab näituste taotlusi järgmiseks aastaks. Taotluse esitamise viimane tähtaeg on 1. oktoober 2011. Avaldusi võib saata postiga (Liiva 13, Võru 65609), tuua samal
aadressil maja perenaise kätte või saata e-posti aadressile: jana.huul@vorukannel.ee
Lisainfo: http://www.vorulinnagalerii.ee/kunstnikule.html
Lisainfo: Jana Huul, Võru Linnagalerii.
sise
Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud III Tallinna rahvusvaheline illustratsioonitriennaal “Pildi jõud” on väga tunnustatud kunstiprojekt ja huvi selle vastu aina kasvab. Tänu Eesti illustratsioonide kõrgele tasemele ja kunstnike tuntusele tulevad muu maailma parimad illustraatorid siia hea meelega. Näituse teeb erakordseks see, et originaal-illustratsioone on võimalik näha haruharva ning mitte üheski teises läänemereäärses riigis nii suurejoonelist illustratsioonikunsti näitust ei toimu. Terves Euroopas on selliseid regulaarselt toimuvaid originaalillustratsioonide näitusi suhteliselt vähe ja seetõttu on Tallinnas toimuv triennaal leidnud kajastamist ka rahvusvahelise organisatsiooni IBBY (International Board on Books for Young People) koduleheküljel ja toimub IBBY egiidi all.
