Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht
Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Loe edasi: Jahuveski tulõva vahtsõst

Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid

Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €

XIX Võru Folkloorifestival otsib taas lõõtsakuningat

XIX  Võru Folkloorifestivalil toimub traditsiooniline August Teppo nimeline lõõtsamängijate jõukatsumine ja valitakse lõõtsakuningas.

11.-15. juulil toimuvale Võru folkloorifestivali ühele tähtsamale üritusele, 13. juulil kell 11 Võru Kandles algavale võistumängimisele on oodatud enam kui 30 pillimeest üle Eesti, keda oodatakse juba nüüd end registreerima festivali kodulehel www.vorufolkloor.ee.  Võistumängimine toimub Eesti kuulsaima lõõtsameistri August Teppo valmistatud lõuna-eesti ehk teppo tüüpi lõõtsadel.

Mullu võistles 34 mängijat neljas vanuseklassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad.  Ässade klassis võidutses Põlvast pärit Toomas Ojasaar, kel oli see teine võit selles võistlusklassis. Kolmekordne võitja pälvib lõõtsakuninga tiitli.

Võru lähedal Loosul 1875. aastal sündinud August Teppo jõudis oma pika elu jooksul valmistada umbes 150 pilli. Viimase neist tegi ta 1959. aastal 84aastasena. Tüüpiline Teppo lõõts on neljarealine ja kolmekooriline. Ühe pilli meisterdamiseks kulus tal umbes kolm kuud, seda talutööde kõrvalt. Teppo lõõtsad tunneb ära erilise kõlatämbri järgi.

XIX  Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini ja kannab sel aastal pealkirja „Teljed“.

Rõuge vallavolikogu: Rõuge on Võru maakonna oluline tõmbekeskus

rouge_valdRõuge on ajalooliselt välja kujunenud tõmbekeskus, millele on ajaloo jooksul tuge andnud kihelkonnakeskuse staatus ning tänapäevane kiire ja kaugeleulatuv arengutee. Seda kinnitasid ka 19.juulil toimunud Rõuge vallavolikogu istungil kõik kohal olnud volikogu liikmed, kes hääletasid üksmeelselt Rõuge kui tõmbekeskuse säilimise poolt.

Rõuge on piirkond, kus pakutavate tegevuste mitmekesisus ja kõrge kvaliteet on siduvaks nii kohalikele elanikele kui ka paljudele teistes omavalitsustes elavatele inimestele. Põlvkondade pärandit seovad maakonna suurim kogudus ning kolm kalmistut. Rõuge on nooreneva elanikkonnaga piirkond, kus hariduse kvaliteet on kõrge ning jätkusuutlik, tervise- ja sotsiaalvaldkond võimalusi ja valikuid pakkuv, kultuuri- ning spordielu aktiivne. Rõuge on üle-eestilise tähtsusega ürituste toimumispaik Võrumaal. Rõuge on vabatahtliku töö keskus, noorsootöö ja rohelise energia eestkõneleja Eestis. Rõuget läbib üheksa riigimaanteed ning ollakse paljude bussiliinide ristumispaigaks. Rõuge koos lähialadega moodustab olulise turismipiirkonna Võrumaal ja Lõuna-Eestis.

Valdkondade eestkõnelejad Rõuge vallas on koostanud analüüsiva dokumendi, mis annab ülevaate Rõuge valla rollist tänases hetkes ja tulevikuarengutes piiriülese partnerina teistele kogukondadele.

Tiit Toots

Suvine Pokumaa ootab külla

pokumaaPokukalendri järgi punase maasika päeval täitus viis aastat päevast, kui Pokukoda avas oma külastajatele esmakordselt uksed. Need on olnud tegutsemis- ja sündmusterohked aastad, kui vanameistri Edgar Valteri unistus Pokumaast on järjest enam elavaks saanud.

Sellel suvel on Pokumaal kavas taas mitmed suveüritused, millest pikemalt allpool. Padasoomäel aga tegutseb teist aastat juba Pokukoja lahtiolekupäevadel (ja ilusa ilmaga) Pannkoogitare, kus saate mõnusas hubases tarekohvikus maitsvaid pannkooke mekkida.

22. juunil kell 18 toimub JAANIÕHTU Puuko juures Padasoomäel
Kohal on külapillimehed, köetud on suitsusaun. Võta kaasa väike annetus pillimeestele ja
saunakütjale. Kohapeal saab osta pannkooki ja kalja isetehtud linnastest.

5.-7. juulil toimub lustlik ja laululine etendus “Pokumäng” Padasoomäel.
Lastele ja koos lastega mängivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid.

24.- 28. juulil on Hobutöönädal.
Tule juba õhtul telkima, et näha varahommikust kündi, heina või puude vedu. Õhtupoolikul saab hobuvankris sõita ja ratsutada

3. augustil Hauka talukohas suvelõpuhõnguline muinasjutt-kontsert
“Pastoraalid”.
Lähem info juuli alguses.

23.-25. augustini saab viimast korda vaadata etendust “Pokumäng”

Suvine ja väekas Pokumaa ootab Sind!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere
www.pokumaa.ee

Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Täna avatakse Tartus kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgruppide, omavalitsuste ja kogukondade koostöös ettevalmistatud projekt, mille raames tähistatakse 21 põneva looga paika National Geographicu kollase aknaga – nii sünnib Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”.

Teekonna avamine toimub neljapäeval kell 18:00-19:15 Tartus Raekoja platsil, sest Tartu on väravaks Lõuna-Eestisse. Avasündmusele, kus esinevad Lõuna-Eesti laulu- ja tantsukollektiivid, on oodatud kõik huvilised. Sündmuse käigus avatakse pidulikult Tartu linna südames paiknev National Geographicu kollane aken, mis hakkab tähistama teekonna algust. Tartu Kaubamajas näeb fotograaf Sven Začeki loodusfotode näitust “Elu kahe maailma piiril”.

Tegemist on kuue Lõuna-Eesti maakonna koostööprojektiga, kus maakogukonnad ja linnad on ühendanud oma jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks. Projekti raames National Geographicu kollaste akendega tähistatud teekond “Elu kahe maailma piiril” jutustab loo ühest erilisest paigast Euroopa Liidu piiril, Venemaa ja Läti kõrval, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Rohkem infot teekonna ja välja valitud paikade kohta leiab aadressilt www.visitsouthestonia.com. Loe edasi: Täna avatakse Tartus Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”

Registreerimine Rõuge paadirallile on alanud

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist. Paadiralli registreerumine on juba avatud – teha saab seda siin. 

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Registreerumise kinnitus saabub peale osalustasu maksmist.

Päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored ise korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Auhinnad on pingutuse väärilised, oodatakse rohket osavõttu! Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00 , registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Oluline on, et võistlejatel oleks kasutuses reeglitele vastav paat ning päästevestid. Päev lõpetatalse piduliku autasustamisega kell 20.00.

Õhtune tantsupidu alustab kl 21.00, kus lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND. Pilet PILETILEVI eelmüügist 5.juulini 8 eurot. Lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot. Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot, lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot, kuni 7-aastastele tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee ja Facebookis. Rõuge noored on avatud ka sponsorpakkumistele ürituse korraldamiseks ning auhinnafondi täiendamiseks.

Menukad bändid ja setu kollektiivid tulevad Setomaale kokku

19.-20. juulil toimub Meremäe vallas, Ostrova külas festival, kuhu on kutsutud ansamblid Setumaalt ja kaugemalt.

Festivali eesmärk on pakkuda erinevate ülesastujate kaudu  ülevaadet setu pärimusmuusikast, mis vaheldub kaasaaegsemate viisidega Eesti tunnustatud artistidelt.

Tänavu on olulisel kohal regilaul. Publiku ette astuvad äsja 10 aastaseks saanud ansambel Zetod, Oort, Kiiora, arhailise meestelaulu punt Lüü-Türr, Seto Miihi Summ, Moskva/Odessa Bänd, Ukerdajad, Simmaniduo, leelokoor Hõpõhelme ja Meremäe Mehed, Terminaator ning Raali Ain koos Rikka Ivvani pillilaagri lastega. Eksklusiivse kontserdi annavad Kosmikud. Festival lõpeb suure simmaniga Untsakate saatel. Lisaks arvukatele kontsertidele rikastab festivali Taarka Pärimusteatri noortestuudio oma uue etendusega „Lennuk“. Festivali päevajuht on tuntud sõnameister ja spordimees- Contra. Külalistel on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga.

Korraldaja Aime Tulp: „Setudel on tugevad traditsioonid, mida tuleb väärtustada ja hoida. Festivali kaudu anname selleks oma väikese panuse“. „Soovime, et külalised võtaksid üheks nädalavahetuseks aja maha ja tuleksid Setumaale nautima selle paiga ilu ning head muusikat“ lisas Neeme Tulp.
Festival on mõeldud ka lastele, sest avatud on mängutelk ja lastekino.

Ostrova Festival toimub juba kolmandat korda looduskaunis paigas Võrumaal. Kahel esimesel aastal on külastajate arv kõikunud tuhande piires. Festivali piletid on saadaval Ticketpros. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Festivali toimumist toetavad: Setomaa arengu programm, Setumaa Kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku omaalgatuse programm ja Meremäe Vald. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Vana Võrumaa kaart
Vana Võrumaa kaart

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Timahavva peeti edimäst kõrda võrokeelidse Vikipeediä artiklivõistlust

Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.

Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:

fiu-vro.wikipedia.org

Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.

Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:

fiu-vro.wikipedia.org

Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.

Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.

Kõrraldustoimkunna nimel

Jüvä Sullõv

Sänna kultuurimõisas on täna väärtfilmiõhtu

Reedel, 7. juunil kell 20 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu.
Erakordselt paeluv dokumentaalfilm “Samsara” kutsub kinopubliku meditatiivsele ümbermaailmareisile ning toob vaatajateni võrratult kaunid ja liigutavad kaadrid meid ümbritsevast maailmast. See on ainulaadne visuaalne elamus, mis pääseb kõige paremini mõjule just suurel ekraanil.

“Samsara” tähendab sanskriti keeles elu lõputut ringkäiku, taassündi. Samsara – see on igavikuline eluring, mis seob kõiki olendeid siin ilma peal. Selle tabamatu ühisosa leidmine nii inimkonna kui ka seda ümbritseva looduskeskk onna vahel ongi kannustanud Samsara autoreid pühenduma aastatepikkusele rännakule mööda maailma, et püüda filmilindile seda kõige olulisemat – seda, mis on silmale nähtamatu.
Ilma kaadritaguste seletavate kommentaarideta linateos haarab publiku kaasa ainuüksi oma lummava pildikeele ja muusikaga, mis sulanduvad ühtseks meeliülendavaks tervikuks ning toovad vaatajateni mosaiikse läbilõike meid ümbritseva maailma hingamisest ja kulgemisest.
See ainulaadne linateos on üles võetud tänapäeval haruharva kasutatavale 70mm filmilindile, mis tagab tänu kõrgele resolutsioonile erilise pilditeravuse ja kontrastsuse ning manab ekraanile rikkaliku värvipaleti, iga kaader peentest nüanssidest pakatamas. Hunnitu operaatoritööga Samsara pakub erakordseid loodusvaateid ning viib meid suurlinnade närvilisest rabelusest mägede tipus asuvate templite pühalikku õndsusesse, laastatud katastroofipiirkondadesse ja trööstitutele tööstusmaastikele.
Need on võimsad ja ülevad, kohati isegi hingematvad kaadrid, mis toovad meieni inimelu selle ilus ja valus ning tuletavad meelde kuivõrd aukartust äratav ja imetlusväärne on maailm me ümber.
Samsara autoriteks on filmimaailma vaimseks pärliks peetava dokumentaaliga Baraka (1992) tuntust kogunud režissöör Ron Fricke ja produtsent Mark Magidson.

Kestus: 1h 42 min
Vaata treilerit…

Tasu 2.-

Filmi näitamine toimub koostöös Kinobussiga

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek peetakse augustis

Endiste Rõuge sovhoosi ja Viitina kolhoosi töötajate kokkutulek toimub 10. augustil 2013 kell 13 Rõuge Ööbikuoru keskuse juures. Kõik on oodatud osalema koos peredega.

Oma osavõtust saab teatada kuni 31. juulini 2013 e-mailil ruttake@gmail.com, erlvoru@hot.ee või telefonil 5115 826. Osalustasu 5 eurot iga täiskasvanud osaleja kohta saab tasuda ülekandega Rõuge vallavalitsuse arveldusarvele SEB pangas 10402006965009, Swedbankis 221019920141 või valla raamatupidamisse sularahas. Ülekannet tehes märkige selgitusse “Sohvoosi kokkutulek ja täiskasvanutest osalejate nimed”. Täpsem päevakava ilmub Rõuge valla kodulehel.

Allikas: Tiit Toots

Haanja vald tunnustab parimaid õppureid, noorsportlasi, nende juhendajaid Rogosi mõisas

Haanja vald korraldab piduliku vastuvõtu parimatele õppuritele, noorsportlastele ja nende juhendajatele.

Vallavanema pidulik vastuvõtt toimub juba kümnendat korda. Tänavu tunnustatakse 32 noort inimest ja 14 nende juhendajat.

Vastuvõtule lisab pidulikkust Mats Piho viiulisoolo, millele järgneb parimate õppurite, noorsportlaste, nende juhendajate tunnustamine. Vastuvõtt lõpetatakse väikese kohvilauaga. Noortele ja nende juhendajatele antakse vallavalitsuse poolt mälestusese.

Juri Gotmans
Vallavanem
51 74 584

Ööbikuoru villa kohvik on avatud

Alates 1. juunist on avatud Ööbikuoru villa kohvik Andreas, mis pakub teile menüüd, mille koostamisel on inspiratsiooni saadud Võrumaa toidukultuurist, tänapäevastest trendidest ning aastaaegade vaheldumisest.

Kohvik Andreas on avatud:
Esmaspäevast laupäevani kell 13-21
Pühapäeval kell 13-18
Igal lõunal päevapakkumine!

Ööbikuoru Villa lisateenused:
Soolakamber, massaaž, vesijalgratta laenutus, kummipaadi laenutus, kanuu laenutus, jalgratta laenutus, kalastusvahendite laenutus, batuudi rent.

Tel: 509 9666, villa@villa.eewww.villa.ee

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

ContraUma Pido algusLaupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Haanja loodusklassis saab uudistada metsatööriistu

Haanja loodusklassis saab alates tänasest, 1. juunist vaadata näitust mootorsaagide ja Eesti metsanduse arengust 20. sajandi keskpaigast. Väljapanekuga on võimalik tutvuda kogu suve jooksul. Pärandkultuuri aastale pühendatud näitusel esitletakse killukest ajalugu nõukogude perioodi Eesti metsanduse arengust. Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK loodushoiu osakonna ühine loodusklass asub Haanja külas asuvas RMK teabepunktis.

Üks näitusel aukohale tõstetud eksponaatidest on 1957. aastal esimest korda kasutusse võetud bensiinimootorsaag Družba. Kogu Nõukogude Liidus metsa ülestöötamisel väga populaarse tööriista leiutaja oli eestlasest kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja Boris Kabur.

“Idee omaaegseid metsatööriistu teistele eksponeerida tekkis tänavusele pärandkultuuri aastale mõeldes,” räägib Võrumaa erametsanduse tugiisik Erki Sok, kelle kodust enamus eksponaate ongi pärit. Näitusel väljas olevaid tööriistu on kasutanud tema isa ja ka ta ise. “Talukultuur on osake meie rahvuslikust pärandist, pean oluliseks selle järjepidevuse hoidmist,” selgitab Sok, kes lisaks talupidamisele tegeleb tugiisikuna igapäevaselt ka metsaomanike nõustamisega. Talunik on Erki Sok ise viiendat põlve, tema kodus kasvab jõudsalt juba kuues põlvkond.

 Näituse koostamisel ulatasid oma abikäe Võrumaa Metsaomanike Liit ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Võrokesed peavad uma pido

1. juunil peetakse Võrus Kubija laululaval järjekorras III Uma Pido, millest võtab osa 150 koori 3800 lauljaga.

Laulu- ja rahvapidu algab juba hommikul, kui Võru linna kirikuplatsil toimub laat ning lipujooksu ümber Vana Võromaa lõpetab tuntud luuletaja Contra.

Lavastaja Tarmo Tagamets ütleb Uma Pido ettevalmistamise kohta, et viimased lahtised otsad on meeskonnal jäänud veel kokku sõlmida. “Kuulda on, et koorid lauldes tulevad, kivid vaikselt veerevad ja kapsatünnid muhedalt mulksuvad. Suured vesirattad ootavad võrokeste lipu õnnistamist ning kivipill häälestamist. Ainus, kes peoks juba kohal on ja kannatlikult rõõmsaid dirigente, lauljaid, pillimehi, tantsijaid ja eestkõnelejaid ootab, on suur dirigendi kivi. Nii et homseni on vaid hetk jäänud. III Uma Pido Kubijal sõlmib ideeliselt kokku Võhandu jõgi oma pühalikkuse ja jõuga.”

Uma Pido ei ole päris tavaline laulupidu, sest õppinud laulukooride kõrval laulavad ka “konnakoorid”, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest. Kontsert-etenduse saateansambliks on kokku pandud bänd (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakooli noored. Pärast laulupeo põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Untsakad

Loe edasi: Võrokesed peavad uma pido

Reoveekäitlussüsteemide uuring Rõuge vallas

AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda.

rvp4
Reoveepuhasti. Foto: Võru Vesi

Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist objektil ei teostata, võib soovi korral täita küsitlusankeedi.

Vallavalitsus annab elanikele võimaluse ise avaldada soovi oma majapidamise inventariseerimiseks. Kui soovitakse, et reoveekäitlussüsteemi inventariseerib konsultant (võimalus saada kohe tagasisidet süsteemide nõuetekohasuse kohta ja soovitusi edaspidiseks), siis tuleks sellest teada anda hiljemalt 10. juuniks Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile (Karel Saarna, e-post keskkond@rauge.ee, tel 7859 322).

Kui  kohapealset inventariseerimist ei soovita, kuid ollakse huvitatud tulevikus riikliku toetuse taotlemisest reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks, siis tuleks täita  küsitlusankeet veebikeskkonnas.

Prinditava ankeedi leiab Rõuge valla kodulehelt https://rouge.kovtp.ee/et/materjalid-juhendid-ja-kasulikud-lingid1 . Ankeedi saab peale täitmist tuua Rõuge vallavalitsusse.

Samuti on ankeeti võimalik täita internetis aadressihttp://infragate.ankeet.ee/forms/view/2

Ankeedi küsimustele vastamisega on võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi, milles olevatele objektidele pakutakse tulevikus reovee-käitlussüsteemide rekonstrueerimiseks riiklikku toetust tõenäoliselt esmajärjekorras.

Pikakannul toimub kandle valmistamise koolitus

10.-14. juunil toimub Pikakannul kandle valmistamise koolitus. Kandlemeister Mihkel Soon õpetab algusest lõpuni valmistama väikekannelt.

Soovi korral võib kaasa võtta oma materjali – ükskõik mis puupaku, peaasi, et on kuiv (seisnud vähemalt kaks aastat kuivas) ning ilma pragudeta. Väikekandle suurus on ca 80 x 25 cm. Käsitööriistadest võib kaasa võtta kumerpeitli ja lapikpeitli ning võimalusel käsihöövli.

Koolituspäevad kestavad kella 10 – 18.

Osalustasu on 35 eurot ja sisaldab lõunasööki, kohvi ja teed.

Soovi korral on võimalus majutuseks. Info tel 5028783, registreerimiseks saada kiri info@pikakannu.ee.

Algas registreerimine III Haanjamaa suitsusauna nädalale

Suvi läheneb ja III Haanimaa suidsusanna nätäl samuti!
Ootame teid Haanjamaale 1.-4. augustini!

Neljapäev, 1. august
Kell 10 algab 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus. Eelregistreerimine VAJALIK!
Kell 12 saunateemaline pärimusmeditsiini õpituba Irje Karjuse (Metsamoori) juhendamisel Mooska talus. Eelregistreerimine VAJALIK!

Reede, 2. august
Jätkub 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus.
Kell 14 algab 2-3 tunnine ringkäik kohalikesse suitsusaunadesse eesmärgiga tutvuda erinevat tüüpi saunadega. Ringkäiku viib läbi kohalik Haanimees Silver Näkk.
Kell 19 toimub juhtmevaba muusika ja tantsuõhtu Plaani Karjamõisas.

Laupäev, 3. august – suitsusaunapäev
Osalemine etteregistreerimisel, kohtade arv piiratud.

Pühapäev, 4. august
Kell 11-15 ootame kõiki Haani naiste ja meeste Suvetarre Suurel Munamäel.
Suure Munamäe tornis on avatud kohalike suitsusaunade teemaline näitus.

Pikemalt saab sündmuse kohta lugeda programmi leheküljelt!

Contra alustab täna 334 kilomeetri pikkust lipujooksu

LipujuuskTäna, 26. mail kell 11.00 alustab Contra lipujooksu – võrokeste lipp läbib koos Contraga nädala aja jooksul 334 kilomeetrit ning teeb ajaloolisele Võrumaale tiiru peale, läbides kõiki 8 Vana Võrumaa kihelkonda. Lipp jõuab 1. juunil, Uma Pido päeval, kell 12 Võru kirikuplatsile laadamelu keskpunkti, sama päeva õhtul toimub võrokeste suur laulu- ja rahvapidu Uma Pido uue ja sisseõnnistatud lipu all.

Vahetult enne jooksmise algust toimub Võru kirikuplatsil Contra pidulik teelesaatmine. Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann sõnab, et Contra lipujooks on nagu ühe oja voolamine suurde jõkke. “Uma Pido soovib Contrale ja võrokeste lipule kaitstud teed ja head kohalejõudmist. Nagu Võhandu on oluline tuiksoon, mis seob Vana Võrumaad, nii on Contra lipujooks oluline tuiksoon, mis toob Uma Pido ja võrokeste lipu rahvale lähemale.”

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist (lipujooks.tracklog.us), samuti tekivad internetti päeva kokkuvõtted video kujul ning jooksu pildigalerii. Silm tasub peal hoida järgmistel kanalitel:
Contra blogi konnulacontra.blogspot.com
Uma Pido kodulehekülg www.umapido.ee
Uma Pido blogi umapido.wordpress.com
ning Facebookis “Uma Pido” ja “Lipujooks ümber Võrumaa” lehtedel.

Manuses on kaasas jooksumarsruut kaardina, planeeritav marsruut päevade lõikes on järgmine:
26. mai: Võru Katariina – Rõuge – Pärlijõe – Krabi – Pähni – Varstu
27. mai: Mõniste – Saru – Hargla – Koobassaare – Lüllemäe – Haabsaare – Antsla – Urvaste
28. mai: Kärgula – Kanepi – Saverna – Krootuse – Ihamaru – Põlva – Mooste
29. mai: Leevaku – Räpina – Kahkva – Niitsiku – Kamnitsa
30. mai: Orava – Võmmorski – Obinitsa – Lepä – Meremäe – Kalatsova – Vastseliina
31. mai: Kärinä – Misso – Ruusmäe – Plaani – Haanja
1. juuni: Võru

Contra janu kustutab Värska Vesi ning jooksu toetavad ka Nopri ja Taarapõllu talu.

Uma Pido on võrokeste laulu ja tantsupidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Pühapäeval toimub Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja valla noorte tänuüritus

26. mail algusega kell 16 toimub Rõuge Avatud Noortekeskuse juures Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja Rõuge valla noorte tänuüritus. Samal päeval kell 12 on huvilistel võimalik osaleda kitarrimängu õpitoas, mida juhendab Madis Arvisto.

NB! Vihmase ilma korral toimub üritus Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: raugeank@gmail.com või telefonil 5340 3309.

Üritust toetab: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Rõuge Vallavalitsus, Võru Maavalitsuse Avatud Noortekeskuste programm.

Koit Toome akustiline vabaõhukontsert „Sellest saab meie suvi“ Plaani Karjamõisa hoovis

Plaani karjamõis esitleb:

Suvi algab Plaani Karjamõisa hoovis. Pühapäeval 9. juunil 2013 astub üles armastatud hurmur Koit Toome. Eesti publikut juba üle 15 aasta hullutanud Koit Toome annab akustilise vabaõhukontserdi, kus tulevad esitamisele tema parimad palad läbi aegade. Kitarril saadab Jorma Puusaag. Kontserdi juhatab sisse 2012. aasta superstaarisaatest tuttav Getter Pärle Tartust.

Maalilisel Haanjamaa maastikul asetsev Plaani Karjamõis võlub omalaadse savihoonetest ümbritsetud sisehooviga, mis loob suurepärase õhkkonna ja mõnusa olemise ainulaadsete muusikaelamuste nautimiseks.

Võta kaasa istumiseks tekk ja soovi korral piknikukorv. Avatud on ka kohvik.

Kontsert toimub Plaani karjamõisa hoovis Plaani külas Haanja vallas Võrumaal. Plaani kiriku juurest juhatavad kontserdipaika viidad.

Info Facebookist ja Plaani karjamõisa kodulehelt!

Piletid Piletilevist!

Pikakannu Kool korraldab laupäeval Tänupäeva

25. mail kell 10.00 – 20.00 toimub Võrumaal Pikakannu Kooli Tänupäev. Pikakannu Kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva Vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu Põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kohatasust ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga.

Tänupäevale on oodatud kõik inimesed ning eriti need, kes on nii nõu kui jõuga aidanud meie väikesel kogukonnal hoida elus unistust elu võimalikkusest ääremaal. Hommikupoolikul toimuvad talgud, kell 14.00 annavad õpilased kontserdi ning õhtul toimub simman ansambliga „Grüne Woche”, kus musitseerivad Aldo Järve, Andrus Lehes ja Kait Tamra.

LISAINFO: Ave Tamra, Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse projektijuht
Tel: 5028783
www.pikakannu.ee
www.facebook.com/pikakannu