Viljandi maakonna külade päev, mil Kuhjaveres avati bussiootepaviljon. Foto: Jaanus Siim
Laupäeval peab viieteistkümnendat sünnipäevapidu mittetulundusühing Kuhjavere külaselts, mis mitmete sündmuste ja ettevõtmistega teinud samanimelise küla tuntuks kodukohaomavalitsuses Suure-Jaani vallas, Viljandimaal ja ka Eestis tervikuna.
Kuhjaverelased, nende sõbrad ja koostööpartnerid kogunevad külaseltsi viieteistkümnendat aastapäeva tähistama külamajja. Fotode ja filmildega illustreeritud tagasivaate seltsi loomisest ja käekäigust teevad selle juhatuse liikmed Tire talu peremees ja perenaine Romeo Mukk, kes ühtlasi külavanem, Urve Mukk ning Aire Käo. “Külaseltsi moodustamiseks andsid väärika panuse mitmed omakandi ja kaugemadki inimesed. Põhikirja koostamisel tegi põhilise töö toonane Eesti Krediidipanga Viljandi osakonna juhataja Tõnu Tamm, keda kutsume ka oma ristiisaks. Praegu on seltsis kakskümmendseitse kaasalööjat ja alates asutamisest on liikmete arv enam-vähem stabiilseks jäänud. Hetkel on aga seltsis kakskümmend seitse kaasa lööjat. Ametlikku liikmestaatust just pole, sest tunneme end ennekõike sõpruskonnana, ” ütles Urve. “Meie seltskonda on jäänud mõnedki, kes Kuhjaverest Eestimaa teistesse paikadesse või välismaale elama asunud ” lisas Romeo. Loe edasi: 15aastaseks saava Kuhjavere külaseltsi tegemisi teatakse kogu Eestis
Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.
Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.
Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.
“Enamik meie kooli õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”
Et Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.
“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.
Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu
Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.
Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.
Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammi rahaliste taotluste tähtajaks, 21. veebruariks laekus komisjonile 9 taotlust kogusummas 6750 eurot. Summa, mida toetustena Viljandi maakonnas jagada sai, oli 4040 eurot.
Viljandimaa rahvakultuuri spetsialisti Anneli Kundla ja ühtlasi komisjoni esimehe sõnul õnnestus kõiki esitatud taotlusi osaliselt rahastada. „Kõik taotlused vastasid nõutud tingimustele, kuid eelarvelistest piirangutest tulenevalt toetasime neid osaliselt. Rõõmu teeb asjaolu, et projektide sisulised tegevused hõlmavad kõiki elanikegruppe lastest eakateni. Läbiviidavad sündmused leiavad aset 2014 aasta jooksul,“ selgitas Kundla.
Toetusprogramm on suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondlikul tasandil. Kogu Rahvakultuuri programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.
Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust. Loe edasi: Viljandimaale jagus rahvakultuuri toetuseks 4040 eurot
Kolmapäeval, 26.veebruaril kell 17.00 avab kunstirühmitus Kvint Viljandis Sakala Keskuses maalinäituse “Eesti maastikud”.
Klassikaline maastikumaal on olnud elujõuline Eestis läbi aegade. Loodus näib olevat ammendamatu inspiratsiooniallikas ka kaasajal tegutsevale kunstirühmitusele Kvint. “Suviti korraldame ühiseid maalilaagreid. Oma motiivid leiame rannalt, luhalt, metast ja aiast,” räägib rühmituse liige Ülle Linnuste.
2005.aastal asutatud rühmituse alla on koondunud grupp naiskunstnike: Esti Kittus, Ülle Linnuste, Krista Perli, Vilja Promet ja Vivian Vaher. Rühmituse liikmeid seovad ühised õpingud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s. Iga-aastased ühisnäitused on saanud Kvindi traditsiooniks.
Näitus on avatud 22.märtsini maja lahtioleku aegadel.
Viljandi maavanema korraldusega on alates 18. veebruarist maakonna kõikidel veekogudel sõidukitega jääleminek keelatud.
Maavanem kehtestas keelu ilmastikutingimusi, jääkatte seisukorda ning kaluritelt saadud infot arvesse võttes selleks, et tagada ohutus ja vältida õnnetusjuhtumeid.
Teiste veekogude seas on sõidukitega jääleminek keelatud Võrtsjärve Viljandi maakonna territooriumile jääval osal. Keeld ei laiene kutselistele kaluritele, et tagada võrkude väljatoomine.
«Palun siiski ka kõigil inimestel ohutuse huvides jääleminekut pigem vältida,» lausus maavanem Lembit Kruuse. «Ilmastikuolud muutuvad väga kiiresti ja jää võib kohati inimese raskuse all järele anda.» “Erilist tähelepanu palun kõikidel pöörata veekogude läheduses mängivatele lastele, sest laste ohutunne ja riskikäitumine on täiskasvanutega võrreldes veel välja kujunemata,” lisas ta.
Viljandi maavanema korralduse aluseks on veeseadus ja avaliku teabe seadus. Maavanema korraldus on antud välja ohutuse tagamiseks ja õnnetusjuhtumite vältimiseks veekogudel.
Viljandi maavanemale saabus kaksteist ettepanekut väärikate inimeste kohta, keda võiks autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga. Viljandimaa vapimärgi nõukogu liikmetele saadeti esitatud taotlused tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks. Komisjon arutas läbi kõikide esitatute kandidatuurid ning otsustas autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga maakonna inimeste seas lugupeetud arsti Viktor Brini.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Viktor Brin on nelja aastakümne vältel Viljandimaa inimeste heaks töötades teinud.
Viktor Brin on alates 1970. aastast arst-neuroloogina töötanud Viljandi haiglas ning nende aastate vältel pälvinud maakonna inimeste ja kolleegide tunnustuse. Praegu on ta Viljandi sisehaiguste osakonna vanemarst. Dr. Brin on oma tegevusega keerukas neuroloogia valdkonnas kaasa aidanud suure hulga Viljandimaa inimeste ravimisele ja tervenemisele. Viljandimaa inimeste seas on ta tunnustatud ja usaldusväärne arst. Valdkonna spetsialisti ja ühiskondlikult aktiivse inimesena on ta aidanud nii Viljandi haigla kui ka kogu maakonna tervishoiu arengule ning teeb seda jätkuvalt.
Viktor Brin lõpetas Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1970. aaastal ning on sellest ajast peale üle 40 aasta töötanud Viljandi haigas arst-neuroloogina. TRÜ-s arstikutse omandamisel ja kliinilise ordinatuuri läbimisel TRÜ kliinikumi närvikliinikus dr. E. Raudami juhendamisel on Brin täiendanud end Tartus, Tallinnas, Moskvas, Norras Trondheimis ja Saksamaal Mindenis. Lisaks igapäevatööle on dr. Brin avaldanud rea artikleid erialaajakirjas “Eesti Arst”. Ta osaleb Viljandi arstide liidu töös. Viktor Brini on tunnustatud IV järgu Punase Risti teenetemärgiga. Aastal 2009 pälvis ta Viljandi linna elutööpreemia pikaajalise ja südamega tehtud töö eest viljandlaste tervise eest hoolitsemisel.
Maavanema sõnul on kõik esitatud kandidaadid tublid inimesed, kes on oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule.
“Tänavuaastane otsus tuli langetada väga tihedas konkurentsis nelja väärika kandidaadi: Viktor Brini, Rein Grünbachi, Feliks Keele ja Helmut Mõtsniku vahel. Viimaseks otsustavaks kaalukeeleks sai tunnustatus ja usaldusväärus Viljandi maakonna elanike seas,” rõhutas Kruuse.
Viljandimaa vapimärk antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 21. veebruaril.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on vapimärgiga autasustatuid kümme. Esimene vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majanduselu arendaja Andres Veide.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõik detailid). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.
60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.
Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.
Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.
Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.
Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.
Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.
Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.
Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.
Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitsused. Mitteabikõlbulikud on Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn. Hajaasustuse programmi toel luuakse maapiirkondades elavatele lastega peredele paremad elutingimused.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal. “Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,” rääkis Kruuse.
“Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgneb puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,” nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste. “Hajaasustuse programmis läks Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.”
Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.
“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”
“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”
Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.
Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.
Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.
Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.
Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.
26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.
Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.
Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.
Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.
Nagu tavaliselt, jagati ka sel aastal kolleegipreemiaid ning lisaks tutvustas endine ugalalane 1923. aastal sündinud Votele Kuusik oma nukuteatri ajaloost Viljandis rääkivat raamatut “Nukkudele ulatatud käed”.
Ugala 2013. aasta kolleegipreemiad:
Parim lavastaja – Vallo Kirs
Parim kujundaja – Jaanus Laagriküll
Parim näitlejanna – Carita Vaikjärv
Parim näitleja – Tarvo Vridolin
Parim lavastust teenindav ja ettevalmistav töötaja – inspitsent Aili Nohrin
Parim maja ja publikut teenindav töötaja – administraator Mare Miilmaa
Viljandi maavanem ootab taas kandidaate Viljandimaa Vapimärgile, ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. veebruar 2014.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgi pälvinud üksteist inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majandusarengus olulist rolli mängiv arendaja Andres Veide.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 6. veebruariks 2014 või e-maili aadressil info@viljandi.maavalitsus.ee.
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval pidulikul vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõikide detailide osas). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.
1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.
Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Viljandimaa kaheksas “Pärlipidu” ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 3. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse ligikaudu 250 inimest.
Tänavuse “Pärlipeo” projektijuht, Viljandimaa Omavalistuste Liidu nõunik Krista Kalda sõnul sellel aastal suurt lavastust plaanis ei ole “Toimub klassikalisem auhinnatseremoonia, kus oma loominguga rõõmustavad poetess Kristiina Ehin ja pärimusmuusik Maarja Nuut ning meeleolukat puhkpillimuusikat esitab noorte meeste brassansambel.” Tänavusi tähti tulevad tervitama maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Ene Saar.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport selleks ühendavaks jõuks, mis aitavad pisikesel rahval rahvusena püsida ning elu tasakaalustada. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks ja tähenduslikuks,” rõhutas Kruuse ja lisas, et: ” Viljandimaast on kujunemas omamoodi kultuuripesa, kus on olemas kõik eeldused olla Eestis kultuurivaldkonna eestkõnelejaks. Vaid kultuuri kaudu saabki edasi kanda seda ehedat – Päris Eesti identiteeti.”
Pühapäeval, 5. jaanuaril kell 10 saab Sakala keskuses alguse uue aasta esimene Viljandi vanakraamiturg.
Juba pea viis aastat on viljandlased kogunenud kauplema aastaringselt toimuvale vanakraamiturule. Laadapäeval müüakse asju, mis endale kasutuks muutunud kuid siiski veel piisavalt korralikud, et endale uus omanik leida. Milleks siis vana kraami prügikasti visata, kui kusagil võib olla keegi, kellel just seda asja tarvis võiks minna?
Vanakraamiturul on Viljandis kaubeldud nii talvisel kui suvisel ajal. Viljandlaste jaoks armsaks saanud täika jätkab ka uuel aastal, kuid uues kodus – Sakala keskuses. „Olles juhiks asutusele, mille üheks ülesandeks on aidata kaasa Viljandi kultuurielu korraldamisele ja olla avatud linnakodanike uutele ideedele, tundsin moraalset kohustust olla toeks viljandlastele olulise sündmuse jätkamisele. Kui vanakraamituru senised korraldajad tulid Sakala Keskusesse ettepanekuga täika korraldamine üle võtta, siis tundus see
igati asjakohane mõte,“ selgitab Sakala keskuse direktor Jaanus Kukk. Loe edasi: Viljandi vanakraamiturg jätkab uuel aastal Sakala keskuses
Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.
Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee
Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.
Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”
Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tunnustas maakondlike arenduskeskuste (MAKide) aastaseminaril aasta parimaid MAKe. Parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks ja parima MAK-võrgustiku keskuste nominendiks tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus.
EAS Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul ei tulnud parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks tunnistamine Viljandimaa Arenduskeskusele juhuslikult. “Nad on teinud oma tööd loovalt ja tublilt, saanud parima tagasiside klientidelt ning tulnud aktiivselt kaasa uute ideedega,” kiitis Hankov. Tunnustuse taga on Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kristi Lõhmuse süsteemne töö ühenduste koondamisel ühiste eesmärkide nimel, ühenduste võrgustiku loomisel maakonnas ning nende igapäevase jätkusuutlikkuse tagamine. Viljandimaa Arenduskeskus oli juba 2011. aastal nominent kui parima kodanikuühiskonna arendaja.
Viljandimaa Arenduskeskus saavutas sel aastal tunnustuse ka parima MAK-võrgustiku keskuse kategoorias, kus ta tunnistati nominendiks. Varasemalt saavutati sama tunnustus 2011. aastal. Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul tõi tunnustuse tulemuslik ettevõtete nõustamine ja avaliku sektori projektide juhtimine, väga hea tase kodanikeühenduste nõustamisel ning välisinvesteeringute meelitamine Viljandimaale.
Möödunud aastal tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus parima ettevõtete nõustaja nominendiks.
Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamis- ja arendusteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.
Maakondlikud arenduskeskused on järjepidevalt tegutsevad iseseisvad sihtasutused, mis tegutsevad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik). Perioodil 2003-2013 kuulus võrgustikku 15 maakondlikku arenduskeskust ja EAS. Täiendavaks koostööpartneriks ettevõtluse valdkonnas on Tallinna Ettevõtlusamet. Maakondlikud arenduskeskused asutati Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. Maakondlike arenduskeskuste loomise põhieesmärgiks oli tugistruktuuri loomine, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist.
MAK-võrgustikus töötab 2013. aasta seisuga 113 maakondlike arenduskeskuste töötajat. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Lisainfo: Kaarel Lehtsalu, juhatuse liige, Viljandimaa Arenduskeskus SA, +372 53 054 165, kaarel.lehtsalu@viljandimaa.ee
Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.
Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.
Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.
“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust
Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.
Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.
Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.
Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.
Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.
Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.
„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.
Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.
Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.
Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.
27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.
Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:
• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam
Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.
Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.
Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.
Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.
Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.
Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.
Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.
Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.
Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.
Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.
Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.
Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Ugala teater tähistas 6. jaanuaril oma 94. sünnipäeva.
