Viljandimaa

Uued rongid toovad liinile lisabussid

Seoses uute rongiaegade lisamisega Elroni poolt alates 1. jaanuarist 2014 tulevad juurde linnaliinibussid nr 8, mis viivad ja toovad reisijaid raudteejaamast linna.

Muutunud aegade info jõuab bussipeatustesse uue aasta esimeste päevade jooksul ning homsest alates leiab selle portaalis www.peatus.ee

Uus plaan loodi selliselt, et juba välja kujunenud busside põhiliikumisaegades olulisi muudatusi ei tuleks. “Uusi aegu olemasolevasse logistikasse integreerida oli paras pähkel. Poole aasta pärast muudetakse ju rongiaegu uuesti ning selleks ajaks näeme, kas praegu loodud süsteem kesklinn-raudteejaam ennast sellisel kujul õigustab,” sõnas Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase. Ta selgitas lisaks, et üks muutus toob endaga alati kaasa kogu ahela muutuse.

Harjumuspärasest erinev on see, et viiest raudteejaama suunduvast bussist neli alustavad oma teed Centrumi vastas olevast “Saabuvate busside” peatusest ja üks Uku keskuse bussipeatusest. Erand on tingitud sellest, et buss saabub Haigla juurest. Teekond bussijaamast raudteejaama kulgeb turu juurest, Lääne tn ja Paala tee kaudu. Raudteejaamast linna suunduvad bussid aga lõpetavad kõik Turu bussipeatuses ja vastavalt kavale kahel kellaajal suundub sealt buss otse edasi Viiratsi suunas. Elektrooniliselt on kogu info kättesaadav peatuste kaupa portaalis peatus.ee, püüame koostöös linnaga avaldada linna- ja lähiliinide bussiajad jaanuaris ka trükipildis Viljandi linnalehe kaudu,” sõnas Kase. “Igal juhul tuleks kõikidel reisijatel kindluse mõttes aasta alguses oma liikumisplaanid üle vaadata ja veenduda nende õigsuses, sest pisemaid muutusi on teisigi.”

Muudatuste kohta saab lisainfot Kaupo Kaselt telefonil 5152723.

Viljandimaa Arenduskeskus tunnistati Eesti parimaks kodanikuühiskonna arendajaks

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tunnustas maakondlike arenduskeskuste (MAKide) aastaseminaril aasta parimaid MAKe. Parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks ja parima MAK-võrgustiku keskuste nominendiks tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus.

EAS Regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankovi sõnul ei tulnud parimaks 2013. aasta kodanikuühiskonna arendajaks tunnistamine Viljandimaa Arenduskeskusele juhuslikult. “Nad on teinud oma tööd loovalt ja tublilt, saanud parima tagasiside klientidelt ning tulnud aktiivselt kaasa uute ideedega,” kiitis Hankov. Tunnustuse taga on Viljandimaa Arenduskeskuse kodanikeühenduste konsultandi Kristi Lõhmuse süsteemne töö ühenduste koondamisel ühiste eesmärkide nimel, ühenduste võrgustiku loomisel maakonnas ning nende igapäevase jätkusuutlikkuse tagamine. Viljandimaa Arenduskeskus oli juba 2011. aastal nominent kui parima kodanikuühiskonna arendaja.

Viljandimaa Arenduskeskus saavutas sel aastal tunnustuse ka parima MAK-võrgustiku keskuse kategoorias, kus ta tunnistati nominendiks. Varasemalt saavutati sama tunnustus 2011. aastal. Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu sõnul tõi tunnustuse tulemuslik ettevõtete nõustamine ja avaliku sektori projektide juhtimine, väga hea tase kodanikeühenduste nõustamisel ning välisinvesteeringute meelitamine Viljandimaale.

Möödunud aastal tunnistati Viljandimaa Arenduskeskus parima ettevõtete nõustaja nominendiks.

Maakondlikud arenduskeskused on kõigis maakondades paiknevad iseseisvad arendusorganisatsioonid, mis pakuvad riiklikult finantseeritud nõustamis- ja arendusteenust ettevõtjatele, mittetulundusühendustele ja omavalitsustele.

Maakondlikud arenduskeskused on järjepidevalt tegutsevad iseseisvad sihtasutused, mis tegutsevad koordineeritud koostöövõrgustikuna (MAK-võrgustik). Perioodil 2003-2013 kuulus võrgustikku 15 maakondlikku arenduskeskust ja EAS. Täiendavaks koostööpartneriks ettevõtluse valdkonnas on Tallinna Ettevõtlusamet. Maakondlikud arenduskeskused asutati Vabariigi Valitsuse kinnitatud kontseptsiooni alusel 2003. aastal. Maakondlike arenduskeskuste loomise põhieesmärgiks oli tugistruktuuri loomine, mis toetab ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja struktuurifondide tulemuslikku kasutamist.

MAK-võrgustikus töötab 2013. aasta seisuga 113 maakondlike arenduskeskuste töötajat. MAKide tegevust kaasrahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Lisainfo: Kaarel Lehtsalu, juhatuse liige, Viljandimaa Arenduskeskus SA, +372 53 054 165, kaarel.lehtsalu@viljandimaa.ee

Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maakonna mittetulundusühingud esitasid 2013. aastal Viljandi maavalitsusele kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks kokku 195 projekti, millega sooviti kokku toetust saada 188 610 eurot. Nendest jõudsid rahastuseni 93 taotlust kogusummas 73 814 eurot.

Kõige rohkem esitati taotlusi kogukonna arengu meetmesse – 87 taotlust.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste sõnul esitati kohaliku omaalgatuse programmi 2013. a II vooru 56 taotlust, millest kvalifitseerus 49 taotlust. Kokku taotleti toetust 46 886 eurot, raha jaotada sügisvoorus 26 715 eurot.

“Vastavaks tunnistatud 49 projektitaotlusest rahastati kokku 32 projekti seal hulgas 23 projekti taotletud summas, üheksat osaliselt. Nõuetele mittevastavaks tunnistamise põhjuseks oli peamiselt möödunud majandusaasta aruannete esitamata jätmine ja ka taotluste kohaliku omaalgatuse programmi tingimustele mitte vastamine. Samuti on probleeme on tekitanud taotlejate jaoks 2013. aasta programmi tingimuste muutmine nii kevad- kui ka sügisvoorus,” selgitas Lumiste. Loe edasi: Kogukonnad said tänavu taas ühisteks tegevusteks lisatoetust

Maanteemuuseum korraldab teedeajaloo päeva
tänavu Viljandis

Reedel, 6. detsembril toimuv Eesti maanteemuuseumi traditsiooniline teedeajaloo päev on tänavu kolinud Varbuse hobupostijaamast Viljandi pärimusmuusika aita, moodustades osa maanteeameti 95. sünnipäevale pühendatud üritustest.

Teedeajaloo päeva eesmärk on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid. Seoses maanteeameti juubeliga on päeva esimene pool pühendatud asutuse kaugemale ja lähemale ajaloole. Endine peadirektori asetäitja Koit Tsefels räägibmMaanteeametis 1990.-2010. aastatel läbi viidud muudatustest, mehaanikainsener Raimo Unt aga avab oma ettekandes “Mehed ja masinad maanteeameti ajaloos” tehnikaga seotud teemasid. Maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen räägib teemeistrite väljaõppest 1928. aasta maanteede seaduse elluviimiseks.

Teemapäeva teine pool algab Eesti Mälu instituudi teaduri Peeter Kaasiku jutustusega sõjavangidest Tallinna-Leningradi maantee ehitusel aastatel 1945-1949. Kahe viimase ettekande ühisnimetajaks on auto. Tallinna Ülikooli magistrant Argo Ralja annab ülevaate Eesti autokaubanduse arengust 1920.-1930. aastatel ning sama ülikooli doktorant Riho Paramonov käsitleb muutuvaid transpordiolusid 20. sajandi alguse Eesti linnas.

Maanteeameti eelkäija, maanteede ja sisemiste veeteede valitsus loodi 95 aastat tagasi 26. novembril 1918. Juubeliüritusele pühendatud teedeajaloo päev algab 6. detsembril kell 12.30 Viljandi pärimusmuusika aidas (Tasuja pst 6). Päeva avavad maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ja Eesti maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Teedeajaloo päeva programm.

Urve Sunny-Dzidzaria avab Viljandis portreenäituse

Kolmapäeval avab tunnustatud portretist, vitraaži- ja monumentaalkunstnik Urve Sunny-Dzidzaria Viljandi Linnagaleriis maalinäituse eesti kultuuritegelaste portreedest.

Kunstiteadlase Juta Kivimäe sõnul on mitmekordse laseeriva maalitehnikaga saavutatud kaunid läbikumavad näod, mis meenutavad sajanditetaguseid šedöövreid.

„Urve Sunny-Dzidzaria on aastaid huvitunud ajaloolistest maalitehnikatest ent ka Madalmaade renessanssmaalijate vaimsusest. Tema portreed eesti kultuuriloolistest isikutest, nagu Kristjan-Jaak Peterson (2000), Mart Saar (1996), Betty Alver (2008) või ka lähedaste portreed ja autoportree “Pärlkõrvarõngaga NATO vihmavarju all” (2006) tsiteerivad euroopalikku renessanssklassikat“, kirjutab Kivimäe.

Urve Sunny-Dzidzaria loomingus väljenduvad igavikulised teemad: inimese ja looduse suhe, inimese elu mõte ja vastutus, igatsus ilu ja harmoonia järele.

Kunstnik on sündinud 4.nov. 1949 Ohulepa külas, Raplamaal 1976. a lõpetas ta Eesti Kunstiakadeemia (tollane ERKI) maali eriala, olles spetsialiseerunud monumentaalmaalile.

Urve Sunny-Dzidzaria maalinäituse „Aeg antud…“ toob Viljandi publiku ette siinne kauaaegne kunstielu eestvedaja Aate-Heli Õun.

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk

86354756dc0a2adb4_3 — Valgeraba. Foto: Liisi Seil

Soomaal Valgerabas toimub räätsamatk “Soomaa rahvuspark 20”.

Räätsamatk Valgerabasse toimub 08. detsembril 2013 kell 10.00-15.00. Matkapäeva juhib Algis Martsoo.

Tasuta buss väljub Viljandi bussijaama parklast kell 10.00. Tagasi Viljandis ollakse orienteeruvalt kell 15.00.

Selga ja jalga tuleks panna ilmastikule vastavad riided, jalanõud ning kaasa võtta oma soe jook.

Ürituse korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Üritusele registreerimine toimub SIIN.

Lisainfo: Reet Vaiksalu, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, 5308 3344, Reet.Vaiksalu@keskkonnaamet.ee

Viljandimaa tunnustab 2013 aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

27. novembril, Viljandimaa Kodanikeühiskonna tunnustamispäeval jagatakse Heimtali mõisas piduliku tseremoonia käigus auhindu ja tänukirju kodanikuühendustele, kes valiti 2013 aasta parimateks.

Tunnustamiskomisjon tegi valiku neljas kategoorias ning seega on:

• Parim kodanikuühendus – MTÜ Teeme
• Hea algatus – Öine Vahtkond
• Pärandikandja – MTÜ Valma külaselts
• Parim vabatahtlik – Heinar Kalam

Kodanikeühendusi tervitab Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning tunnustused annab üle Viljandimaa Omavalitsuste liidu juht Ene Saar.

Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmuse sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja veelgi olulisem – inimesi nende tegude taga. ” See on hea võimalus öelda tänusõnad tehtu eest,” rääkis Lõhmus.

Kodanikuühenduste tunnustamise toimub sel aastal Viljandimaa Arenduskeskuse algatusel VOL ning Maavalitsusega koostöös teist korda. ” Kodanikualgatuse korras tehtud teod on meie ühiskonna alustala, me kõik oleme kodanikud,” selgitas Lõhmus ja jätkas Mahmatma Ghandi sõnadega: “Ole ise see muutus, mida soovid ühiskonnas näha” ning nentis, et kodanikuühendustes tegutsevad inimesed just sellised ongi.

Sellele mõttele tuginedes toimub selle nädala Viljandimaal ühisnädala raames ühenduste külastusmäng, kus sajad pühendunud inimesed ühendustes oodavad külalisi ja soovivad nendega koos teha väga erinevaid põnevaid tegevusi.

Rohkem infot ühisnädala kohta http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Lisainfo: Kristi Lõhmus, Viljandimaa Arenduskeskus, tel 433 0446, 5788 0245, e-post kristi@viljandimaa.ee

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad külastusmängudele

Viljandimaa kodanikuühendused kutsuvad kõiki huvilisi 25. novembrist kuni 4. detsembrini külastusmängudele.

Põnevaid tegevusi jätkub nii väikestele kui suurtele huvilistele. Igal päeval toimuvad erinevates kodanikeühendustes sündmused, mis on osalejatele tasuta, va õpitubades osalemine. Viljandimaa inimesed saavad sel ajal osa võtta kokku 18 mittetulundusühenduse poolt pakutavatest tegevustest nii linnas kui erinevates maakonna valdades.

Näiteks korraldab sel ajal retki loodusesse MTÜ Tipu Looduskool ja MTÜ Lilli Looduskeskus. Keraamika- ja käsitöösaladustesse aitavad süüvida MTÜ Tuhalaane, MTÜ Abja Kultuurisepad, MTÜ Kõpu Naisselts ja MTÜ Bonifatiuse Gildi meistrid. Eesti Genealoogia Selts võõrustab sugupuu uurijaid, puuetega inimeste ühingud tutvustavad erivajadustega inimestega seonduvaid tegevusi, Varjupaikade MTÜ vabatahtlikku tegevust loomade abistamisel ning palju muud.

Kogu programm, kaugematesse kohtadesse tasuta bussisõiduks registreerumine ning täiendav info on leitav Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehelt http://mty.arenduskeskused.ee/Yhisnadal/Programm/Viljandimaa.html

Aktiivsemad osalejad saavad osaleda külastusmängu loosimises ja võita Viljandimaa kodanikuühenduste poolt välja pandud auhindu.

Tänavu tähistatakse Kodanikupäeva üle-riigiliselt. Koondnimetuse Ühisnädal egiidi all toimuvad novembri lõpust detsembri alguseni kõikides maakondades erinevad vabakonna tegemisi käsitlevad ja tunnustavad üritused.

Viljandimaa tunnustusüritus viiakse läbi Heimtali Põhikoolis 27. novembril.

Igas Eesti maakonnas toimuva Ühisnädala korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensise ja teiste arvukate partneritega.

Ühisnädala toimumist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

polva — Pilt lõõtsameeste fotoarhiivist. Paremalt teine on Heino Tartes.

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool korraldab 2014. aasta jaanuaris algava kursuse, kus pillimeister Heino Tartese käe all õpetatakse teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist. Kursuse avasündmus leiab aset 23. novembril algusega kell 11 Pärimusmuusika aidas Viljandis.

Avasündmusel, kuhu on oodatud kõik lõõtspillimänguhuvilised ja kursusest huvitatud üle Eesti, tutvustavad nii Heino Tartes kui Viljandi ühendatud kutsekeskkooli poolsed esindajad, projekti algataja Epp Välba kui ka puutööõpetaja Kalmer Lind lõõtspilli ajalugu ja ehitust, kursuse ülesehitust ning vastavad huviliste küsimustele.

Kursuse eesmärk on tuua pillivalmistamise kunst huvilistele lähemale, pooleteise aasta jooksul läbitakse meistri käe all kõik lõõtspilli valmistamise etapid, kursuse lõpus on läbinutel omavalmistatud lõõtspill ning teadmised, kuidas taolist pilli meisterdatakse. Kursus toimub koostöös Viljandi Pärimusmuusika Keskuses tegutseva August Pulsti Õpistu ja Viljandimaa lõõtsaklubiga, kelle abiga loodetakse leida kursusele tõsise pillimeisterdamise huviga inimesed.

Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandis õppida Teppo-tüüpi lõõtspilli valmistamist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab 7. novembril 2013 Viljandi Gümnaasiumis kell 13.00-19.00 osaluskohvikut ehk noortefoorumit. Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima maakonnas aktuaalsetel teemadel.

Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada ühiselt noori puudutavate teemade üle.

Noortefoorumil tunnustatakse ka Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2013. aastal Viljandimaal noorsoovaldkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Kohal on ka Eestis tuntud persoon Hardi Volmer, kes räägib enda elust ja nooruspõlvest ning temaga on võimalik kohapeal mõtteid vahetada.

Teemad, mis sellel aastal arutlusele tulevad:

1. Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses

2. Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas

3. Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks

4. Koolivägivalla vastu võitlemine

5. Piiratud/puudulik transport kui takistus noorte huvitegevusele

6. Noorte teadlikkus ning suhtumine seksuaalkasvatusse Loe edasi: Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa rahvakultuuri 2013 auhinnad ootavad kandidaate

Kuni 2.detsembrini ootab Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ettepanekuid Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejate tunnustamiseks. Kokku antakse välja kuus auhinda.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt. Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud.

Rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Välja antakse kuus auhinda, milleks on rahvuslikest traditsioonidest inspireeritud taies. Üldjuhul ei anta auhinda kandidaadile, kes on selle juba saanud viimase viie aasta jooksul. Otsuse auhinna väljaandmiseks teeb Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koosseisus Anneli Kundla, Krista Kalda, Tiivi Tiido, Kai Kannistu, Katre Saar, Kristi Vastisson, Vaike Rajaste ja Leida Mägi.

Lisainfo: www.viljandimaa.ee

Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Viljandi muuseumis avatakse näitus kirikusümbolitest

10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.

Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.

Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?

Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.

Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.

Selgunud on Viljandimaa aasta õpetajad

Sel aastal pälvivad Viljandimaa aasta õpetaja tiitli 8 haridustöötajat.Lisaks tänatakse ka kõiki Viljandimaalt tiitlile esitatud 16 nominenti. Aasta õpetaja tiitliga tunnustamise eesmärgiks on tõsta esile ja tutvustada üldsusele enim kolleegide, õpilaste ja ka lastevanemate poolehoiu võitnud õpetajaid, haridusasutuste juhte ja teisi haridustöötajaid. Nominentideks esitatud ja tiitli pälvinute töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isiksusteks ning positiivselt mõjutanud haridusasutuse, piirkonna ja Eesti elu laiemalt.

“Minu austus ja lugupidamine kõikidele õpetajatele, kellele on nende amet kutsumuseks. Õppeaine saab elu sisse tänu inimesele, kes seda teistele edasi annab. Inspireerivaid õpetajaid on vaja iga lapse ellu, sest just nemad aitavad väärtustada haridust ja haritust,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Tänuüritus Viljandimaa aasta õpetajatele leidis aset täna kohvikus Harmoonia.

Viljandimaa aasta õpetaja 2013 tiitli pälvisid:

Eva Libe, Viljandi Gümnaasium
Rita Kadaja, Leie Põhikool
Sirje Urbel, Suure-Jaani Gümnaasium
Tiia Parik, Heimtali Põhikool
Riina Kukk, Sürgavere lasteaed-põhikool
Luive Rehand, Viiratsi lasteaed
Ülle Luisk, Viljandi Gümnaasium
Arnold Pastak, Olustvere Maamajandus- ja teeninduskool

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Viljandis Sakala keskuse hoovis toimub 5. oktoobril kella 11-14 leivapäev ja samal päeval kell 20 keskuses sees õllesõprade pidu “Oktooberfest”.

Leivapäev. Maitsev laupäev kogu perele

Laupäeva, 5. oktoobri hommikul Sakala keskuse hoovis alguse saav leivapäev juhib tähelepanu ja tuletab meelde leiva olulisust meie kultuuris ja igapäevaelus. Tegevust jagub leivapäeva programmis kogu perele.

Eesti põllumajandusmuuseum tutvustab külalistele tööriistu, mida on kasutatud leiva valmistamisel ning samuti on võimalik ise kohapeal leivategu proovida. Lisaks saab igaüks osaleda näituse “Viljandlaste lemmikleivad” koostamisel. Selleks on tarvis vaid kaasa võtta oma lemmikleiva pakend. Sakala keskuse hoovist leiab koha, kuhu panna oma lemmiku pakend ning peagi valmib kõigi silme all väljapanek viljandlaste lemmikleibadest.

Maitsvaid pagaritooteid pakuvad maitsmiseks ja müügiks Viljandi pagarid ning esindatud on ka tuntud Eesti leivavalmistaja Leibur. Hoovis ootab külalisi ka uhke traktor, mille roolis istumist saavad kõik soovijad proovida ning lapsi ootab suur põrandamäng “Kuidas valmib leib”.

Loe edasi: Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Ullo Toomi nimelise stipendiumi laureaat on Vaike Rajaste

Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.

Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.

Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.

Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.

Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.

2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

Vant avab lennukitehase uksed 14. septembril

Laupäeval, 14. septembril saab Viljandi Avatud Noortetuba ehk VANT endale uue kodu- endise Viljandi Lennukitehase.
Noortetoa uksed tehases avatakse kell 15.00. 14. septembril algusega kell 15.00 on kõik oodatud vanasse lennukitehasesse (Hariduse tn 12a), et näha, kuidas tehasest lendavad välja lennukid ning VANT kolib oma uude koju sisse.

Pool tundi hiljem jätkab VANT tegutsemist nii tehases sees kui väljas. Külla tuleb käsitöösalong Tikatiirits, kes pakub nii väikestele kui suurtele meisterdamise võimalust. Mängude saalis toimuvad ping-pongi ja piljarditurniirid ning bändiruumis on sisse seatud videoesitlustuba, kus muu hulgas saab infot maakondliku noorte ettevõtlusprogrammi kohta ning ülevaate VANT-i algava hooaja plaanidest.

Tehase väikesel laval esinevad noored muusikud Lauri Antsov, Arles Kangus, 2013. aasta parim noortebänd Saphran akustiline koosseis ning ansamblid Morales ja Hajameelsed Kunznikud. Õhtul jätkub programm tehase suures rocki saalis, kus astuvad lavale ansamblid Emerald ja Nevesis. Noortele saavad tehase uksed olema avatud esmaspäevast laupäevani alates 14.00 kuni 21.00, pühapäeval on VANT suletud.

Möödunud aasta sügisel, septembris 2012, alustas VANT tööd Viljandi kesklinnas Sakala Keskuses. Roosas Majas tegutsedes sai selgeks, et uue kultuurikeskuse ruumid ei ole noorte vaba aja sisustamiseks parimad. Nüüdseks on uue hingamise saanud Viljandi endine Lennukitehas. Tänu MTÜ Viljandi Lennukitehas juhi Kait Lukka ja Viljandi linnavõimude koostööle on nüüdseks VANTil voli kolida kitsastest oludest avaramasse ja noortele meelepärasemasse keskkonda.

„Lennukitehasesse kolimine on nii VANT-i meeskonna jaoks kui ka noortele kahtlemata rõõmustav muudatus. Avarad ja renoveeritud ruumid pakuvad noortele palju rohkem võimalusi,“ kiidab muutused heaks noorsootöö koordinaator Mart Saar.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilasdisain taas Viljandis

Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).

Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.

Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.

Näitus jääb avatuks kuni 27. septembrini.

Ettevõtjad saavad arendada rahvusvahelist koostööd

31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.

Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.

IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia

Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.

Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.

Evi Kaur avab Sakala Keskuses juubeli puhul maalinäituse

Täna, 26. augustil kell 16.30 avab Evi Kaur Viljandis Sakala Keskuses oma sünnipäeva puhul maalinäituse.

Näitusel eksponeerib kunstnik 19 küpse koloriidiga teost, mis kutsuvad vaataja mõtlikule rännakule läbi lilleaasade, jõekäärude ja puudesalude kuni mereni. Omamoodi pingestatud melanhoolse noodiga maalidest õhkub siiski soojust ja elurõõmu.

Evi Kaur lõpetas 1977.a Tartu Kunstikooli kunstilise kujundamise eriala ning on sealt alates elanud ja töötanud Viljandis. Alates 2003. a tegutseb Evi Kaur vabakutselise kunstnikuna. Ta on kujundanud raamatuid, juhendanud kunstitöötubasid ning osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Loominguliselt viljaka kunstnikuna osaleb ta aktiivselt kohalikus kunstielus.

Evi Kauri maale saab vaadata Sakala Keskuse fuajees ja jalutussaalis 28. septembrini maja lahtioleku aegadel.

Laupäeval toimub mahetoidu päev ja laat Palu mahetalus Viljandimaal

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

“Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,” ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. “Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.”

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee