Rubriik: Tartu vald

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Kaval Käsi alustab ERMis!

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.

Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Täna ja homme saab vaadelda Kuud, Merkuuri ja Jupiteri

Tartu Ülikooli Ajaloo muuseum ja Tartu Tähetorni astronoomiaring korraldavad taas Tartu Tähetornis vaatlusõhtuid.
Täna ja homme kutsutakse huvilisi vaatama vastrestaureeritud Zeissi teleskoobiga Kuud, Merkuuri ja Jupiteri.
Pilves ilmaga vaadatakse tähti planetaariumis.
Etendused algavad  kell 18.30 ja 19.30. Sellel osalemiseks tuleb selga panna soojad riided.

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“.  Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said talimängudel kaksikvõidu

Nädalavahetusel Lähtel toimunud Eesti valdade talimängudel said Ida-Virumaa jaoks ajaloolise teoga hakkama Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme, kes kuni 2000 elanikuga valdade arvestuses saavutasid kaksikvõidu.

Vadade talimängudel osales 55 valda, kes oli jagatud kahte suurusgruppi. Ida-Virumaa edukaimana sai Jõhvi kuuenda koha, kusjuures neljas koht kaotati 1,5 ja viies koht 0,5 punktiga.

Väga hea esituse teinud maakonna väikevallad Mäetaguse ja Kohtla-Nõmme said üldpingereas kõrged 9. ja 12. koha, kusjuures valdade spordijuhid Taavi Toomel ja Jaak Rooden said lõpetamisel vastu võtta väiksete valdade arvestuses 1. ja 2. koha karika.

Ida-Virumaa edukuselt neljas vald oli Toila, kes üldjärjestuses oli 19. ja suurtest valdadest 16.

Samas jäi Toila arvele Ida-Virumaa parim üksikala koht – meeste korvpallis vahetasid Ib Lambi hoolealused eelmise aasta kolmanda koha sel aastal esikoha vastu.

Meeste korvpallis oli Jõhvi 37 võistkonna seas 9. Jõhvi edukaimad alad olid male ja suusatamine, kus saavutati 7. koht.

Mäetaguse sai kõrgeimad kohapunktid naiste korvpallis 11.-12. koha jagamise eest, lisaks oldi 1. kohal ka kabes.

Kohtla-Nõmme trumpalaks oli suusatamine, kus saavutati 10. koht.

Lähte pildigalerii: http://pildid.sportiv.ee/thumbnails.php?album=1745
Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s1750

Sportiv.ee

Lähte võõrustab Eesti valdade talimängudel osalejaid

Nädalavahetusel toimuvad Lähtel Eesti valdade XIX talimängude finaalvõistlused, millest võtab osa 40 omavalitsust rohkem kui 650 sportlasega.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis- kuni 2000 elanikku ja üle 2000 elaniku. Spordialadest on kavas suusatamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male ja kabe. Finaalvõistlustele pääsejad selgitati välja jaanuaris toimunud eelturniiridel.

Kõige osavõturohkemaks kujuneb suusavõistlus, kus starti tuleb üle 300 suusataja, teiste seas Võru valda esindav Anti Saarepuu.
Korvpallis esindavad teiste kõrval oma koduvalda G4S Eesti meistriliigas pallivad Kristjan Makke, Toomas Liivak, Veljo Vares ja Heiko Niidas. Naiste konkurentsis jookseb Võru valla eest väljakule Lappenranta Catzis mängiv Kerttu Jallai.

Kabelaua taha istuvad Eesti paremikku kuuluvad Urmo Ilves, Anita Sepa ja Kaari Vainonen.

Talimängude võitjad selguvad pühapäeva pärastlõunal. Kõikidel osalejatel on võimalus osa saada Lähte valla 20. aastapäeva üritustest.

Allikas: Helen Mast, tel 5299432, 6622650

Tartus on Matsalu loodusfilmide festivali Eesti-eri

Täna toimub Tartu keskkonnahariduse keskuses järjekordne Matsalu VIII Loodusfilmide Festivali parimate filmide õhtu. Tänasel filmiõhtul näidatakse kolme Eestis tehtud filmi:

Režissöör Vassili Sarana tehtud film  “Reis Leena lättele”  räägib Venemaa suurimast jõest Leenast.
Keskjooksul ulatub jõe laius 30 kilomeetrini, delta aga moodustub 150 harust. Alguse saab Leena pisikesest nirest Baikali aheliku nõlvadel. Leena ülemjooks on unikaalse loodusega ja viimased 30 aastat on seda ka inimese sissetungi eest rangelt kaitstud. Siin elab pruunkaru ja kasvab igivana Siberi mänd.
Film pälvis Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Režissöör Madis Veskimägi “Haigrupäevad” kõneleb loo linnust, kelle rahvapärased nimetused on kalakurg, kalakull, haiber, haigri, aiver või lihtsalt krääks. Film jälgib haigrute elu ja toimetamisi pesas ja väljapool seda, samuti haigru suhteid inimesega. Ka see film pälvis tunnustuse – Looduse Omnibussi eriauhinna.

Režissöör Chintis Lundgreni kuueminutiline lühifilm “Hallõgija” jutustab jabura loo hallõgijast, käost ja teiste lindude elukommetest. Film pälvis samuti Lihula Gümnaasiumi ökoklassi eriauhinna.

Tartu linn aitab hooldajatel tööle asuda

Tartu linnavalitsus, Tartu ja Luunja vallavalitsused otsivad koostöös võimalusi, et koduse hooldusega seotud inimesed saaksid soovi korral tööle asuda.

Jaanuarikuus alustasid projektis osalevate omavalitsuste sotsiaaltöötajad hooldajate intervjueerimist, et selgitada välja nende võimalused ja soovid tööturule naasmiseks. Märtsi lõpuni intervjueeritakse kolmes omavalitsuses ühtekokku 320 täiskasvanud isiku hooldajat. Intervjuu käigus uuritakse hooldaja töökoormust ja oskusi ning tema motiveeritust tööturule suundumiseks, samuti tehakse kindlaks seda takistavad ning toetavad asjaolud.

Küsitluste abil selgitatakse välja nelikümmend hooldajat, kes sooviksid tööle asuda. Ühe võimalusena pakutakse neile võimalust tööle asuda koduhooldusteenuse pakkujana. „Selline ettevõtmine võimaldab meil laiemalt kasutada nende inimeste praktilisi kogemusi, mida nad on hooldajana omandanud, ning  samas annab see neile võimaluse naasta tagasi tööellu. Projektis osalemine annab linnale hea võimaluse ka uute töökohtade loomiseks,“ kommenteeris abilinnapea Vladimir Šokman.

Tööle asumisest huvitatud hooldajatel, kes soovivad projektis osaleda, tuleb pöörduda  linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistusse või piirkonnakeskusesse. Projektiga saavad liituda need inimesed, kes pole hoolduskoormuse tõttu saanud tööle minna.

Hooldajate töölerakendamine võimaldab koostööd tegevatel omavalitsustel luua uusi töökohti koduhooldusteenuse valdkonnas  ja pakkuda hooldatavatele mitmekesisemaid hooldusvõimalusi.

Projekti „Päevaste ja ööpäevaringsete hooldusteenuste abil tööle“  rahastab  Euroopa Sotsiaalfond  töölesaamist toetavate hoolekandemeetmete  raames.

Tartu vald loosib täna oma elanike vahel välja sõiduauto

Täna, 29. jaanuaril kell 17.20 Emajõe Talimängude raames toimub kauaoodatud Tartu valla juubeliaasta (20) auhindade loosimine.

Loosimises osalevad kõik seisuga 1. jaanuar 2011 Tartu valla elanikeks registreerunud. Pole vahet, kas vallakodanik on 40 aastat Tartu vallas elanud või alles verivärske registreerunu – kõigil on võrdsed võimalused juubeliloosi peaauhinna, sõiduauto Opel Astra 5D Classic III Plus 1,6 ja teiste suurepäraste auhindade võitmiseks.

Tiit Helm, Lähte Ühisgümnaasiumi infojuht

35. Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel

29. jaanuaril toimub Tartumaal Lähtel kogu päeva kestev talvepidu. Ühe päeva sisse mahuvad korraga nii esmakordselt toimuv Tartumaa koolinoorte Talvetralling kui juba 35. korda toimuvad Emajõe Talimängud.

Emajõe Talimängud on traditsiooniliselt suunatud Emajõe-äärsete valdade rahvaspordihuvilistele ja juba nii pika ajalooga sündmus, et asjaosalistele lähemat tutvustamist ei vaja. Tartu valla korraldada olid ka viie aasta tagused talimängud ning seega on tubli kogemus juba olemas.

Sel korral on talimängude spordiprogrammi koostamisel mõeldud palju pealtvaatajatele: alad on pigem vaatemängulised ja lustlikud kui tõsisportlikud. Muidugi ei alahinnata ka osalejate sportlikku vaimu ja kavas olev teatesuusatamine on kindlasti üks kirgi lõkkele puhuvaid alasid. Loe edasi: 35. Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel

Ukrainlased ja eestlased peavad ühist talipidu

Täna kell 13 algab  Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas Eesti-Ukraina ühine talipidu. 8.jaanuaril on ukrainlastel teine jõulupüha. Eestlaste jaoks on jõulud juba seljataga, aga peomeeleolu ei ole veel vaibunud.

Eesti-Ukraina talipidu on kahe rahva ühine tervitus 2011. aastale. Päeva juhatab sisse Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse esimees Toivo Sõmer, sõna saab Ukraina Kultuuri Seltsi juhataja Nikolai Stasjuk.

Peol tutvustataske Ukraina jõulutraditsioone, jõululaule kuuleb ansamblilt Promin ja Zurba. Samuti esinevad käsitöö- ja rahvamuusikaringi Kaval Käsi viiuliõpilane Kristin Tõnisson, Toivo Sõmer, Marju Varblane ja Helen Kõmmus, kes veab eest ka regilaule.

Tartu Ülikooli kunstimuuseum ootab lapsi

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab talvisel koolivaheajal kiigata nii iidsete kreeklaste ja roomlaste kui ka meie esiisade maailma.

Lapsed saavad valada kipsist pildikesi ehk gemme, maalida savinõudele soome-ugri sümboleid ning ehitada maja, milles elasid iidsed roomlased. Savinõude maalimise töötuba toimub kunstimuuseumis avatud Kaljo Põllu näituse raames ning töötoa käigus tutvustatakse meie esivanemate mõttemaailma ja uskumusi ning uuritakse muistsete esemete kaunistusi. Võimalik on äratada uuesti ellu oma vana ja armas t-särk ning astuda iidsesse moemaailma, kus on võimalik proovida nii tollaseid rõivaid kui meisterdada ehteid.

Töötoad toimuvad alates 3. jaanuarist . Info ja registreerimine: kmm@ut.ee, tel 737 5384.

Homme on Tartus talve huvipäev

Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.

Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.

Põllumajandusteadlased otsivad uusi ideid

Homme on Eesti Põllumajandusmuuseumis noorte põllumajandusteadlaste konverents, mille eestmärgiks on leida uusi, põnevaid ja julgeid ideid, pakkuda noortele uurijatele esinemisvõimalusi ning avastada lootustandvaid teadlasi.

Konverentsil esinevad noored uurijad Eesti Maaülikoolist. Ettekanded räägivad agraarajaloo ning põllumajandusteaduste aktuaalsetest probleemidest, valdkondadest ja suundumustest. Konverents toimub sel aastal kolmandat korda.

Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, paremad ettekannete põhjal kirjutatud artiklid publitseeritakse.

Vaata täpsemat infot päevakava kohta siit

Allikas:tartumaa.ee

Tartumaal tuleb kodanikuühiskonna arengukonverents

3. detsembril korraldatakse Tartumaa kodanikuühiskonna konverents, kuhu on oodatud osalema ja kaasa rääkima piirkonna kodanikeühenduste ja omavalitsuste esindajad ning ettevõtjad.

Raadimõisa hotellis kell 9.30 algava arengukonverentsi eestvedajateks on Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsus, Tartumaa Arendusselts ja Kodukant Tartumaa.

Üritusel saab kuulata Ene Ergma, Rivo Noorkõivu, Sulev Valneri ja mittetulundusühingute Sibulatee ja Maitsev Lõuna- Eesti esindajate ettekandeid kodanikuühiskonnast ja koostööst ning osaleda aruteludes, kuidas maakonna tugevusi ja võimalusi saaks edukalt rakendada oma ettevõtmistes.

Lisaks tunnustatakse ürituse raames konkursi “Tartumaa Hea Algatus 2010” laureaate.

Kogu üritus on osalejatele tasuta, kuid eeldab eelregistreerimist kuni 29.11.2010. Konverentsi läbiviimist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Tartu Maavalitsus.

Allikas: Tartu Ärinõuandla