Homme algab ja kuni 21.jaanuarini kestab Tartus rahvusvaheline graafikafestival. Näituste asukohtade ja teemadega saab tutvuda siin.
Graafkanäituste formaat on nihkunud Suurelt priskeltsponsoreeritud uhketes muuseumides peetavatelt akadeemilistelt paraadnäitustelt tagasi kunstnike isikliku initsiatiivi ja aktivismi radadele. Viimase paarikümne aasta kestel on graafika piire püütud kombata nii elektroonilise kujutuse, fotograafia, kontseptuaalselt defineeritud kunstiteose paljundatavuse ja muu modernistliku vormiuuenduse hämaraegadest pärit abrakadabraga. Vastupidiselt „gurude“ poolt oodatule on graafika jäänud siiski igaühe eneseväljenduseks-avalduseks. Seda eriti tingimustes, kus traditsioonilised riiklikud- ja kommertsmeediakanalid muutuvad üha formaalsemateks „elukajastajateks“. Elektroonilises meedias vohav nn. kommentaariruum on aga ühelt poolt ilmselgelt pätistunud, teisalt aga tugeva riiklike struktuuride poolt igatsetud tsensuuri ja järelvalve mõnusas patiseisus. Meediaärikad muidugi hõõruvad käsi, pappi tilgub edasi. Ainsaks võimaluseks tõeliselt vabaks meediaks ongi paraku gutenbergiaegne graafika, mis on tänapäeval väljapääsuks isegi siis, kui kõik muud alternatiivid kaovad. Loe edasi: Tartus toimub kolmas rahvusvaheline graafikafestival













Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.
