Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Tartus saab näha jõulukuuse sugulasi

Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi  seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist  okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.

Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.

Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam  jõulupuude sugulaste seltsis!

Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi on lustaka lõõtspillimängijate
sõpruskonna päralt. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Henrik
Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Raul Roosiväli, Toomas
Ojasaar ja Toomas Oks. Seekord lauldakse lorilaule juba enne südaööd.
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude
tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume
enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja
rahvarõivastes külastajatele.


Tantsuklubi algab kell 20.00-24.00 (02.00)
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11,Tartu) Loe edasi: Homme toimub Tartus selle aasta viimane tantsuklubi

Galeriis Noorus avatakse täna Tartu Kõrgema Kunstikooli näitus-müük Jõulubuum

Täna, 19. detsembril 2011 kell 17 avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) galeriis Noorus näitus-müük JÕULUBUUM. Üritusel on võimalus nautida kunsti ning soetada erilisi kingitusi, mille on valmistanud TKK tudengid, õppejõud ja vilistlased. Toimuvad ka temaatilised töötoad, kus saab ise kingitusi meisterdada.

Avamisürituse kava:
· Ürituse avamisel loob meeleolu muusikas Sander Haugas.
· Piparkook ja soe jook.
· Kohtumine noorte kunstnikega, kes on sündmuse tarbeks valmistanud kuuma kaupa.
· Kell 17:30 Õhtu nael: unplugged: Ervin & Katarina. Candy Empire liikmete Ervini ja Katarina akustiline ülesastumine.
· Kell 19 õhtu lõpupauk – suurejooneline puhkpilliorkester!

Töötoad:
20. detsembril
· Kell 16 inglite valmistamise töötuba. Juhendaja Merle Ambre.
· Kell 17:30 DAS savist ehete valmistamine. Juhendaja Merle Ambre.

22. detsembril
· Kell 16 paberist ruumiliste jõulukaartide valmistamise töötuba. Juhendaja Anne Rudanovski http://www.paberimuuseum.ee.

TKK galerii Noorus asub aadressil Riia 11, Tartus. Jõulubuum on galeriis avatud 19.-23. detsembrini. Lahtiolekuajad: E (19.12) kell 17-19 ja T-N (20.-22.12) kell 12-19 ja R (23.12) kell 12-17.

Töötubades ja näitus-müügil osalemine on tasuta!

Vabaühenduste juhte oodatakse koolitusele

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Juhatuse Kompetentsikeskus OÜ koostöös Tartu Ärinõuandlaga ootavad mittetulundusühenduste juhatuse liikmeid või tegevjuhte, kellel on vähemalt aastane praktiline mittetulundusühenduse juhtimise kogemus, kandideerima

MITTETULUNDUSÜHENDUSTE JUHTIDE ARENGUPROGRAMMI

Arenguprogramm koosneb kolmest kahepäevasest moodulist. Ühe mooduli maht 2×8 akadeemilist tundi = 16 akadeemilist tundi.

Moodulite sisu:
I moodul – Mittetulundusühenduse strateegiline juhtimine 3. ja 4. jaanuar 2012
– Mittetulundusühenduse tegevuse õiguslikud alused
– Hea valitsemine ja meeskonnatöö
– Praktiline enesehindamine ja edasiste tegevuste planeerimine

II moodul – Projektijuhtimine 17. ja 18. jaanuar 2012
– Projektitsükli juhtimine: planeerimine, teostamine ja tulemuse hindamine
– Projektide strateegiline planeerimine
– Projektitaotluse koostamise levinumad vead

III moodul – Mittetulundusühenduse finantsjuhtimine 31. jaanuar ja 1. veebruar 2012
– Eelarvestamine, rahavoogude planeerimine, tulude-kulude arvestamine
– Lühiülevaade maksudest, finantsaruannete analüüs
– Projektide tasuvusanalüüs, finantsjuhtimine ja aruandlus

Osaleda on võimalik nii üksikus moodulis kui ka terves arenguprogrammis. Suurema huvi korral eelistame terves
arenguprogrammis (3 moodulit) osaleda soovijaid.

Koolitus toimub kõikidel päevadel 10.00 – 17.15, Domus Dorpatensise seminarisaalis (Raekoja plats 1, Ülikooli 7).

Koolitust viivad läbi kogenud praktikud Kaidi Holm, Siiri Einaste ja Saima Mänd. Koolitusel osalemine on tasuta, kuid eeldab registreerumist ja motivatsiooniavalduse esitamist.

Registreerumine lõppeb 21. detsembril kogu arenguprogrammis osalemiseks. Vabade kohtade olemasolul on võimalik II mooduli
osavõtuks kandideerida kuni 6. jaanuarini ja III mooduli osavõtuks kuni 20. jaanuarini. Lisainfot saab Tartu Ärinõuandlast tel. 7428 491
e-post: kadri@tartu.bas.ee

Tartus tuleb täna puuteotriatlon

Halupuumeistritel on võimalus täna taas üksteisest mõõtu võtta.  Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti meistrivõistlused
puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid. Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on üheaegselt nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik tegevus.

Emajõe Lodjaseltsi korraldatud võistlusele võivad osalema tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine. Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Kell 11.30 algab võistluspaigas võistkondade registreerimine ja instrueerimine, võistlus läheb lahti keskpäeval ja autasustamine toimub kell 15.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Tartu tantsuklubi kutsub “Lõõtspilli-Eesti” õhtule

Lõõtspillitorn. Foto: Triinu Nutt
Käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi sündmus “Lõõtspilli-Eesti” peetakse 21. detsembril 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Kogu õhtu on lustaka lõõtspillimängijate sõpruskonna päralt.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Raul Roosiväli, Toomas Ojasaar ja Toomas Oks. Seekord lauldakse lorilaule juba enne südaööd. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 4. jaanuaril, 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril. Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Hetk mulluselt puuteotriatlonilt Tartus. Foto: Henry Timusk
Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis.

Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Loe edasi: Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Sel nädalal algab Tartus talviste vemmalvärsside loomine ehk talvelullade pusimine, mis lõpeb luuletuste lugemisega pühapäeval kuuse alla tulnud jõuluvanale.

Jõululinn Tartu kodulehel saab igaüks kirjutada ühe rea jõululuuletusest, mida iga järgnev luulesepp saab omakorda täiendada. Värsirea lisajale on näha ainult eelmise rea viimane sõna. Esimesed read kirjutab ette luuletaja Contra. Nädalalõpuks tuleb nii kokku üks pikk luuletus, mille Contra kannab ette pühapäeval, 18. detsembril kell 15 raekoja platsil kuuse juures.

„Igal aastal loetakse jõuluvanale traditsioonilisi luuletusi, aga seekord võiks ette lugeda midagi huvitavat ja omapärast. Seetõttu teeme ka talvelullade pusimise töötoa, mis aitab jõuludeks valmistuda. Appi kutsusime luuletaja Contra,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Talvelullade pusimise töötuppa oodatakse huvilisi pühapäeval, 18. detsembril kell 12 Antoniuse gildi loovuskojas, Lutsu 3, kus igaüks saab oma värsid ise valmistada. Kui aga kellelgi on raske alustada, siis on Contra ette valmistanud ka mõned algusread. Värskelt loodud talvelullasid saab ette lugeda samal päeval kell 15 kuuse alla saabuvale jõuluvanale. Loe edasi: Tartus hakatakse talvelullasid pusima

Kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“

Homme, 15. detsembril kell 20 toimub Eesti rahva muuseumis kontsert „Põhjala ÖÖ: laulud, lood ja loitsud“. Kohal on külalised Saamimaalt (Venemaalt ja Norrast) ning nende sõbrad Eestist. Talvise pööripäeva eel kogunetakse selleks, et rääkida lugusid, laulda ning aasta pimedaimate päevade lõpule jõudmist tähistada. Jutte räägivad ja musitseerivad: Nadja Ljašenko (Venemaa), Niillas Sombi (Norra), Peeter Volkonski, Heikki-Rein Veromann, Anne Maasik ja Mikk Sarv.

Nadja Ljašenko on Koola-Saami kunstnik, luuletaja, laulja ja jutuvestja, keda teatakse kodukohas hästi ka tema nõiaoskuste tõttu. Niillas Sombit jällegi tuntakse muu hulgas kui ainsat saami terroristi. Ajakirjanik ja filmimees osales n-n Alta konfliktis, kui Norra valitsus hakkas saamide alasid tulevase hüdroelektrijaama tarvis üle ujutama.

Muusik, näitleja ja teatrilavastaja Peeter Volkonski on süvitsi uurinud erinevate rahvaste muusikalisi traditsioone ning kultuure ja neid järjepidevalt Eestis tutvustanud. Saamide eestkõneleja Eestis, Mikk Sarv, külastab hõimurahvast regulaarselt juba aastaid ning veab Eesti-Saami seltsi tegemisi. Koos Heikki-Rein Veromanni ja Anne Maasikuga on nad esitanud nii saamide kui teiste põlisrahvaste ja Kalevala laule.

Kell 20 algav kontsert kestab nii kaua, kuni jätkub laule ja lugusid.

Eesti rahva muuseumis on 2011. aasta lõpuni võimalik vaadata näitust „Kiviaja graafika. Saami trummid kunstiteostena. Tsitaat.“ Kolmiknäitus sedastab meie sidemeid varasemate põlvkondade ja hõimurahvastega, püüdes nende vaimuelu kaudu süüvida ja mõista meie mõtlemise ning maailmavaate kujunemist.

Sissepääs muuseumipiletiga: 1.- (arveldamine sularahas).

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste Programm.

Indigolaste jõulukontserdid Tallinnas ja Tartus

Jõulud, jõulud. Mis asjad need jõulud siis on? Mandariinide püha? Jeesuse sünnipäev? Osturalli? Üks asi on kindel, suur pere tuleb kokku ja Indigolapsed annavad endast parima, et sütitada teie südames olev leek veel vägevamalt põlema. See on andmise, mitte saamise püha. Kudugu vanaemad teile sokkidesse armastust ja kuduge igaüks soojust omal moel sõprade südameisse. Vahel võib olla üks tõeline kallistus rohkem väärt kui terve kopatäis kulda ja karda.

Indigolapsed on tuntud oma südamlike ja intiimsete kogupere kontsertide poolest, mille publik ulatub lasteaialastest vanaemadeni. Etno-folki viljelevasse bändi kuuluvad mitmed noored tippmuusikud nagu tšellist Joosep Kõrvits ja mitmete Eesti superstaaridega koos esinenud kitarrist Priit Jääger. Laulja Aive Asperki asemel esineb kontserdil suvel Indigolaste trummariga abiellunud Aive Siitan.

Eesti uuerahva vanasõna: “Ära jõuluks jampsi kingi, paksud saavad rikkaks aga süda jääb tühjaks!”

Kontserdid toimuvad:
Esmaspäeval, 12. detsembril kell 19 Tallinnas Okupatsioonide muuseumis.
Kolmapäeval, 14. detsembril 19 Tartus Genialistide klubis.

Piletid Tallinnas 8 ja 10 eur, Tartus 7 ja 9 eur. Alla meetri mehed tasuta!

Indigolaste laule ja veel infot kodulehelt!

Ajakiri Akadeemia püstitab Maa inimestele ausamba

Täna, 9. detsembril algusega kell 15 esitleb ajakiri Akadeemia Tartus klubis Atlantis oma värsket, saabuvale rahvaloendusele pühendatud erinumbrit. Esitlus rullub lahti Emajõe kaldapealsel, kus 100 000 tartlase monumendist moodustatakse üheks õhtuks ausammas Maa seitsmele miljardile elanikule.

„Sel aastal täitus planeedil Maa seitse miljardit inimest, kuid Eestis elab meid vaid miljon. Need numbrid annavad põhjust sügavamalt mõtiskleda just rahvastiku arengu teemadel,“ ütles Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. „Värske Akadeemia vaatlebki rahvastikumuutusi maailmas ja Eestis.“

Akadeemia esitlusel tutvustatakse lühidalt värske numbri artikleid. Esmakordselt avaldatakse eestikeelsena ka mitme rahvastikuteaduste klassiku esseed.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.

Otepää segakoor Eveko ja naiskoor Emajõe Laulikud annavad Tartus ühise kontserdi

Emajõe Laulikud.

Sel laupäeval, 10. detsembril kell 16 algab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kontsert “Jõuluõhtul”, kus esinevad Otepää segakoor Eveko ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, dirigeerib Vilve Maide. Kontsert on tasuta.

Eveko segakoori ja Emajõe Laulikuid ühendab suurepärane dirigent Vilve Maide. Emajõe Laulikuid juhatab Vilve Maide koori sünnist alates ehk 2003. aastast. 2008. aastal kutsuti Vilve oma kodukandis Otepääl tegutseva Eveko segakoori dirigendiks ja alates 2011. aastast on ta Karlova gümnaasiumi
koorijuht ning Tartu neidudekoori Kurekell dirigent.

Laupäevasel jõulukontserdil dirigeerivad Vilve Maide kõrval ka koormeistrid Lembi Oja ja Mariell Piispea. Kontsertmeister on Inna Samuilov.

Kontserdi kava on mitmetahuline, kuid viitab kindlalt lähenevatele pühadele. Jõuluõhtu ootus saab kontserdi lõpus oma pühaliku alguse, kui kahe koori esituses tuleb ettekandele Ester Mägi teos “Jõuluõhtul”.

Nele Nemvalts

Loomemajanduskeskuses tiksub laupäeval „Kellawärk“

Laupäeval, 10. detsembril kell 11–17 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses disainiturg „Kellawärk“, kus saab majas tegutsevatelt ettevõtetelt ja külalisdisaineritelt soetada erilisi jõulukinke ning õpitubades neid ka ise valmistada. Lisaks saab disainiturul nautida head muusikat, kunsti ja maitsvaid toite.

„Kellawärgi“ disainiturult saab osta ehteid, loodustooteid, lauamänge, disainivalgusteid, jõuluehteid, moeloomingut, keraamikat, mänguasju, jõulukaarte ja  palju muud kaupa noortelt disaineritelt. Lisaks saab oma loomingulisuse proovile panna õpitubades, valmistades seal ise toredaid jõulukingitusi, näiteks jõulukaunistusi, küünlaid, looduslikke vannitooteid, ehteid, maiustusi ja palju muud. „Kellawärgi“ projektijuhi, LOOV galerii galeristi Helen Puistaja sõnul on disainiturule oodatud kõik, kes otsivad mõnd erilist kingitust või soovivad nii endale kui ka sõpradele ühte mõnusat loomingulist elamust.

Võrreldes eelmise aastaga on „Kellawärk“ laienenud kahte majja. „Kalevi 15 majas on avatud Disainimaja kauplus, tänu millele on sel aastal kaupade valik palju suurem ja huvitavam. Peamiselt aga vallutavad meie Sinise maja  õpitoad – saab osaleda üheksas erinevas töötoas, lisaks on neid veel ka Villamajas,“ kirjeldas Helen Puistaja.

„Kellawärgi“ ajal on avatud ka loomemajanduskeskuse ettevõtete kontorite uksed. „Disainiturg on ka meie enda rahvale üks tore võimalus avada uksed ja näidata linnarahvale, millega me siis siin üldse tegeleme,“ sõnas Puistaja.

Disainiturgu „Kellawärk“ korraldavad LOOV galerii,  Mikser Disain ja Disainimaja.

Täpsema info disainituru kohta leiab siit.

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri-kooli õpilased

7. detsembri õhtul kella 20st musitseerivad Tartu tantsuklubis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik minna koos pere ja sõpradega. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Tähetorn kutsub vaatlusele ja loengut kuulama

Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest. 

29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.

30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus  vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.

Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.

Täna saab Tartus kuulata jutte partide sügisrändest

punanokk-vilepart

Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu   “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude   rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus  Ellermaa.

Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude  rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja  valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle  teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.

Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Tartu raekojast saab taas advendikalender

Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.

„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.

Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender

Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum

Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga  juba  järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.

Seekordsel foorumil osaleb  ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.

Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.

Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Tartus saab näha Eesti ja Soome kauneimaid raamatuid

Reedel, 18. novembril kell 12.15 avatakse Tartu kõrgema kunstikooli TKK raamatukogus näitus Soome kauneimad raamatud 2010. Samas on välja pandud ka Eesti 2010. aasta kauneima kujundusega raamatud.

Soome kauneimaks valiti Helena Soiri-Snellmani teos Atrium – Erik Bryggman ja Turun arkkitehtuuri. MIKS? Sest see on kunstilise ambitsioonikusega teostatud raamat kaasaegse arhitektuuri teerajajale. Kirjastuste poolt esitati kandideerimiseks kokku 163 raamatut. Soome raamatukunsti komitee valis kõige ilusamate raamatute hulka 25 raamatut. Aasta kõige õnnestunumate raamatukaante kategoorias jagati välja kümme eriauhinda.

Näitus Soome raamat-kaunitaridest on avatud kuni 18. detsembrini ning Eesti kaunitaridest kuni 22. novembrini. Näitusi saab TKK raamatukogus Tähe tn. 38B külastada tööpäevadel kl 9 kuni 17. Näitus on korraldatud koostöös Soome raamatukunsti komitee, Soome instituudi ja Tartu kunstikooliga. Internetis saab raamatutega tutvuda veebilehel.

TKK raamatukogust rändab näitus edasi Eesti rahvusraamatukokku. Raamatunäitusega osaletakse Põhjamaade raamatukogunädala ettevõtmistes.