Tartu linn

Raadil saavad kokku ettevõtlikud noored

5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.

Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.

Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.

Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

Hammastega_Hammasteta_oranz.cdr — näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva

Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.

Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.

Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.

Maaülikool ootab täna külla

Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.

Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.

Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.

Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.

Liikumise ja heli improvisatsiooni töötuba täna Tartus

28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Tegevust alustab Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio

Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio alustab tegevust laupäeval, 24. septembril kell 11. Kunstistuudio on mõeldud kõigile huvilistele. Oodatud on kunstnikud ja harrastajad, kes soovivad “kätt soojana hoida” või täiendada oskusi. Päris algajad saavad elamuse sukeldumisest kunstimaailma.

Üks stuudio kestab kella 13.30-ni. Laupäevased stuudiod toimuvad kuni 17. detsembrini. Stuudiot juhendavad erinevad õppejõud, kes valivad oma stuudio sisu ise. Esimese stuudio juhendaja on Nadežda Tšernobai, kes valis teemaks Taaveti pea tonaalse joonistuse. Kaasa tuleb võtta süsi ja
puhas pintsel. Hästi sobib seaharjastest pintsel. Vajadusel saab puudu olevat osta kooli administraatori käest. Joonistustunni paber on kooli poolt. Osavõtjatele maksab üks kord 5 eurot. Tartu kunstikooli
õpilastele ja töötajatele on stuudio tasuta.

Tund toimub Tartu kunstikooli uues majas Eha tn. 41 neljanda korruse ateljees. Peauksest sisenedes võtab teid vastu administraator, kes müüb pileteid, registreerib osalejad ning juhatab ateljeesse.
Iga 8 korra järel saavad soovijad Tartu kunstikooli täienduskoolituse tunnistuse, kui kohal on käidud vähemalt 80 protsenti tundidest ja osaletud ka viimases tunnis, kui õppejõud annab tagasisidet. Muul juhul saab soovija kohalkäimise tõendi.

Info Tartu Kunstikooli kodulehelt http://www.art.tartu.ee/taienduskoolitus/tutvustus/.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

Ühe päeva muuseumis pannakse ERMi vaibad laulma

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) sünnib homme, 18. septembril kella 12–16 uus muuseum – muuseum üheks päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumise ja kollektsioneerimisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumi saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Päeva oodatakse panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Loengusari autoriõigusest keskendub loomemajanduse valdkonnale

Tartu Loomemajanduskeskuses toimub avalik loengusari, milles Saksa ja Eesti autoriõiguse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate peamistest õigusalastest teemadest, millega intellektuaalse omandi loojad oma töös võivad kokku puutuda.

Kolme kuu jooksul toimuvas loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, mis on autoriõigus ja kuidas looja saab oma tööd kaitsta, tutvustatakse autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus, samuti infotehnoloogia valdkonnas, selgitatakse ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning jagatakse nõuandeid rahvusvahelisele kunstiturule sisenemiseks.

Tartu Loomemajanduskeskuse arendusjuhi Külli Hanseni sõnul on see loengusari esimene avalikkusele suunatud tasuta kursus autoriõigusest, kuhu eriti on oodatud loomeinimesed. „Peamine mure seoses autoriõigustega on selles, et autori kaitsmine on jäetud ainult autori enda hooleks, mistõttu eriti noorte autorite loomingut kasutatakse sageli julmalt ära. See loengusari on väga heaks alguseks nende teemade selgitamisel.“

Esimene loeng toimub 23. septembril , kui külalislektor Justus Gaden Kieli ülikoolist tutvustab nii Euroopa Liidu kui Saksa autoriõiguseseadust. NB! Viimane päev esimesele loengule registreerumiseks on 21. september.

Enamik loenguid on inglise keeles eestikeelsete materjalidega. Loengusarja lõppedes on võimalik teha eksam ja saada kaks ainepunkti. Loengud on tasuta. Loengutele saab registreeruda tervikuna kogu loengusarjaks, kuid ka ühe loengu kaupa, registreerumine lõpeb kaks päeva enne iga loengu algust. Täpsem info loengusarja ja registreerumise kohta: http://www.lmk.ee/autorikaitse.

Loengusarja korraldab Tartu Loomemajanduskeskus koostöös DAADi (erialalektoraat Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas), Tartu Ülikooli ja LOOV Eestiga.

Viimaseid päevi saab vaadata loodusteadlaste käekirjanäitust

Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt, professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt jne.

Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori foto.

Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.

Regilaulutuba Tartus

“Nüüd on luba lõõritada” (Kolga-Jaani)
2011. aasta sügisest alates hakkab regilaulutuba toimuma kord kuus täiskuu neljapäevadel Tartu linnakodaniku muuseumis. Hooaeg lauldakse lahti 15. septembril kell 18 -20.
Juttu ning laulu tuleb mihklikuu tähtsamatest pühadest. Ussimaarjapäeval (8. september) läksid ussid maa sisse, vili sai koristatud ja õunad valmis.
Tulevik on aga veelgi helgem, sest madisepäeval (21. september) kaovad ka kärbsed ja sääsed ning mihklipäeval (29. september) saavad karjasedki vabaks. Siis pole enam muud kui lammas tappa ja pidu püsti panna. Rahvasuu teab pajatada, et neile, kes sügist lauluga ei tervita, tulevad ussid maja manu ja kaamos kallale. Või siis võtab neid Madis. Ja kui Madis ei võta, siis küllap on neilgi kord oma mihklipäev!

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Kaval Käsi alustab ERMis!

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.

Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Emajõele tulevad puidust platvormid

Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tööd lõpetakse tänavu novembris.

Maarjalaat Tartus

Täna peetakse Tartu kesklinnas taas Maarjalaata, kus kaubeldakse sügisandide ja muu talukaubaga, kohal on ka Peipsi-äärsed sibulamüüjad.
Septembrikuu teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne. Tänavu on laadal umbes 370 kauplejat. Sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, mett, seeni, marju, muud talukaupa ja kindlasti ka istikuid.Raeplatsilt saab varuda talvesibula ja -küüslaugu. Sibulakasvataja Peipsi äärest õpetab, kuidas teha sibulapalmikut. Suupooliseks pakutakse muu kauba hulgas ka suitsutatud seasabasid, suitsuvutt ja -küülikut ning kõrnekaraskit, ka meemüüjaid on tänavu palju. Mahekauba huvilised saavad tutvuda eesti mahepõllunduse toodanguga ja kohtuda nende kasvatajatega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil, Küüni tänaval ja Kaubahoovi pargis kella 17ni.

Raadile kerkib ühe päeva muuseum

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis sünnib 18. septembril uus muuseum – Muuseum Üheks Päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima ning muuseumi kujundamises kaasa lööma.

Maailm on täis lugusid ja lugudega seotud esemeid. Eesti Rahva Muuseum kutsub üles näitama ühepäevasel väljapanekul olulisi esemeid ja jutustama nende lugusid – mida olete kogunud või miks on mingi ese teile, teie perele või sõpradele tähtsaks saanud.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumisse saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Lisainfo ja eelregistreerimine:
• koolidele, üksikosalejatele: Jaanika Jaanits (jaanika.jaanits@erm.ee, tel 735 0428)
• kogujatele: Ülle Jäe (ulle.jae@erm.ee, tel 735 0407)
• maakonnamuuseumid: Eva-Kaia Vabamäe (eva-kaia.vabamae@erm.ee , tel 731 1455)

Täna avab uksed äsja renoveeritud Tartu loomemajanduskeskus

Täna, 6. septembril kell 12 avab uksed Tartu loomemajanduskeskuse (Kalevi 15) vast renoveeritud hoone, kuhu loomeettevõtjad on end juba sisse seadnud, teiste hulgas ka esimesel korrusel paiknev disainikauplus.

Kalevi 15 uued asukad on filmikompanii Pimik, maastikuarhitektibürood TajuRuum ja Ökodisko, kunsti- ja disainikauplus Disainimaja, 3D ja 4D programmeerimisega tegelev ettevõte Visar Studio ning vabastava hingamise tuge ja koolitust pakkuv Hingamisruum. Kalevi 13-st kolis üle graafilise disaini ja fotograafia teenuseid pakkuv Mikser Disain. Kokku mahutab see kahekorruseline ja 500 ruumeetri suurune maja kümme ettevõtet.

Majas on ka väike külaliskorter välisekspertide tarbeks, mis võimaldab loomemajanduskeskusel osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides ja võtta vastu nii koolitajaid, spetsialiste, loomeinimesi kui ka vabatahtlikke mujalt riikidest, pakkudes neile soodsat ja vajadusel pikaajalist majutusvõimalust.

Kalevi 17 unikaalse puithoone renoveerimine jätkub ja loodetakse avada tuleva aasta alguses.

Vastavalt Facio Ehituse AS ja OÜ Elinord Ehituse 2010. aasta mais tehtud ühispakkumusele renoveeritakse Kalevi 15 ja Kalevi 17 hooned kokku 933 279 euroga (14,6 miljonit krooni). Hoonete renoveerimist rahastatakse EASi poolt avatud loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meetmest. Tartu linn kaasfinantseerib ehitust 383 470 euroga (6 miljonit krooni).

Kalevi 15 avamisel kõnelevad Tartu linnapea Urmas Kruuse, kultuuriminister Rein Lang ja EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ning musitseerib loomemajanduskeskuses äriplaani kaitsnud Mari Kalkun.

2009. aastal Tartu linna poolt asutatud SA Tartu Loomemajanduskeskus koordineerib katusorganisatsioonina loomemajandust Tartus ja Lõuna-Eestis, jagades loomemajandusalast infot, pakkudes alustavatele loovettevõtjatele inkubatsiooniteenust ning viies läbi valdkondlikku arendustegevust. Keskusele kuulub kolm hoonet Kalevi tänaval: Kalevi 13, Kalevi 15 ja Kalevi 17. Kokku on Tartu Loomemajanduskeskuses äriplaane kaitsnud 55 ettevõtet, millest 36 soovivad ruume rentida keskuse majades. Kui tegevus on käivitunud kõigis kolmes hoones, hakkab loomemajanduskeskuses tegutsema kuni 40 ettevõtet ja luuakse kuni 100 uut töökohta.

Lisainfo: Raul Oreškin, Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige, tel 746 1051, 5564 7803, raul@lmk.ee.

Kapsasalatimeistrid!

Oled amatöör või veteran, tule ja osale kapsasalatikonkursil. Olgu Su kausis suvine kapsasalat, juustu-kapsasalat või miskit veelgi põnevamat, kogemused ja senised katsetused ootavad jagamist ja muljete vahetamist.
Konkurss on ideaalne koht uute kapsasalatite retseptide avastamiseks!
3. septembril oodatakse kõiki salatimeistreid Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuvale suurüritusele Tartu Sügisnäitus ja Tõuloom 2011. Kaasa haarake ka sõpru, sest just külastajad valivad maitsvaima ja meelepärasema salati.
Tõeliseid salatimeistreid premeeritakse auhindadega!
Põnevaid teadmisi kapsastest ja nende sortidest leiab samal päeval avatavast uuest näitusest Kasulik kapsas.
Konkursi sujuvamaks toimimiseks palume osalemisest teatada tel 738 3817 või 524 6572 (Ellen Pärn).

Tartu Folgiklubi laseb kõlada lõõtspillil ja laulul

Septembri esimesel nädalavahetusel toimub 18. Tartu Lõõtspillifestival, millele annab avalöögi Tartu Folgiklubi. Kui festival toimub kord aastas, siis Folgiklubi pakub pärimusmuusikat, tantse ja autorilaulu kord kuus läbi terve talvehooaja.

18. lõõtspillifestivali kontserdid toimuvad Tartus Vilde majas (Vallikraavi 4) ja õpitoad Seltside majas (Pepleri 27) 2.-4. septembril 2011. See on Tartu lõõtspillimuusikapäevadest välja kasvanud festival – eesti lõõtspillimängijate kokkusaamine ning erinevate maade lõõtspillimängijate kontserdid Tartus.

Lõõtspillifestivali kontserdid on intiimsed, väikestes kontserdipaikades ning suunatud lõõtspillimuusikat hindavale publikule. Korraldaja Kadri G Laube sõnul on festivali õhkkond võrreldes teiste folkmuusikafestivalidega eriline – lõõtspillipeole ei eksi juhuslikke külalisi. Iga festivalikülaline tuleb kontsertidele muusika, esinejate ja “meie oma pilli” pärast.

Intiimne on ka Tartu Folgiklubi, mille autoritunnis keskendutakse ühe muusikule, autorile, kelle juured on pärimuses ja kelle laulus-mängus tärkab loomingut. 2. septembri autoritunni külaline on Mari Kalkun, temaga vestleb Ants Johanson.

Festivali avalöögi, Tartu Folgiklubi alustab ringmängutund, kuhu oodatakse nii väikeseid kui suuri nädalavahetuse jaoks meeleolu looma. Sedakorda õpetavad ringmänge festivali peakorraldaja Kadri G Laube, tuntud lõõtspillimängija Aleksander Sünter ning viiuldaja Marju Varblane.

Festivali programm on kirev – lisaks eesti muusikutele saab kuulda külalisi Lätist, Leedust, Sloveeniast, Taanist, Venemaalt ja Rootsist. Mängitakse klassikalist muusikat, jazzi, erinevate maade rahvamuusikat. Lisaks eesti lõõtspillidele kõlavad bajaanid, karmoškad, akordionid ja bandooniumid.

Igal aastal on Lõõtspillifestivali raames ka tasuta õpitoad – lõõtspillimänguga alustajaid ja juba mängumehi oodatakse Seltside majas (Pepleri 27, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts).

Laupäeva keskpäeval saab Tartu kesklinnas kuulda üle poolesaja lõõtsaga pilli – Rüütli tänav ja Raekoja plats on kuulutatud paariks tunniks Lõõtspillitänavaks, kus igal nurgal ja pingil mängivad festivali esinejad ja külalised. Festivali üheks menukaimaks kontserdiks on Igamehekontsert, kus mängivad kõrvuti algajad ja edasijõudnud, õpilased ja õpetajad.

Kui festival lõppeb pühapäeval Tartu Kultuurkapitali Jüri Uppini nimelise stipendiumi väljaandmisega, siis Tartu Folgiklubi jätkab pärimuse lainel läbi terve hooaja – iga kuu esimesel reedel Vilde kohvikus. Autoritunnis esinevad sel hooajal veel Aleksander Sünter, Mikk Sarv, Meelika Hainsoo, Lauri Õunapuu, Sakarias Leppik, Heilo Aadla, Mart Johanson ja Mari Pokinen.

www.traks.ee/folgiklubi
www.lootspill.ee

Töötuba “Maitsvad toidud lastele”

Töötoas räägitakse sellest, missugused on toitumissoovitused lastele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, mis lastele meeldivad. Tutvustatakse ka tervislike magustoitude retsepte.

On teada, et lapsed söövad toiduaineid teistmoodi kui täiskasvanud – nad valivad toitu. Samas on oluline pakkuda lastele tervislikke valikuid. Inglise toitumisteadlane P. Holford on öelnud: “Kui jätta laste endi otsustada, mida nad söövad, kitsendaksid nad tarbitavate toiduainete hulka seni, kuni alles jääb umbes kolm toitu ja nendest üks oleks tõenäoliselt kartulikrõpsud.”

13. septembril Tartus (Lembitu 8, II korrus) toimuvas töötoas räägitakse sellest, missugused on toidusoovitused lapsele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, sealhulgas ka tervislikke magustoite. Töötuba viib läbi toitumisterapeut Sirli Kivisaar. Osalustasu 13 eurot, algus kell 18.00. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, selleks saatke kiri laura@vianaturale.ee, 7421509.