Rubriik: Tartu linn

Ravimtaimed ja umbrohud toidulaual

Eestlane on teada-tuntud ravimtaimerahvas. Kõik me oleme joonud kummeli-, pärnaõie-, piparmünditeed. Kas me aga teame ka seda, kui paljusid taimi annab söögi sisse panna?

Meie ümber on hulgaliselt taimi, mis pole mitte ainult söödavad vaid mõjuvad ka tervistavalt. Sealhulgas nii mõnigi taim, mille umbrohuna peenralt väja juurime ja ära viskame. Koolitusel vaadataksegi Kristel Krautmani abiga eelarvamustevabalt üle oma suhtumise nii mõndagi taime ja leiame, et need kõlbavad edukalt söögilauale.

Õpitakse tegema toitu taimedest ja taimeosadest, mille söögiks tarvitamine võib üllatada nii mõndagi. Vaadatakse üheskoos filmi taimedest ja valmistame kohapeal mõne roa.

Koolitus toimub 29. oktoobril algusega kell 10.00 Tartus, Tähe 4, kursuse tasu on 35 EUR. Info ja registreerimine: helle@lahemaatervisekool.ee või tel:56960969, ww.lahemaatervisekool.ee.

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Vestlusõhtu Tartus “Minu Omaani” autoriga

Täna, 27. oktoobri õhtul algusega kell 18 on võimalus kohtuda Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5, Tartu) raamatu “Minu Omaan ” autori Meeli Lepikuga, kes räägib sellest müstilisest sultaniriigist. Peale Omaani elu-olu teemade saab kuulda kindlasti ka tööst maailma kiireima reisilaeva pardal. Autor näitab ka pilte ja kohapeal on võimalik endale ka nimetatud teos osta.

Sündmus toimub raamatukogupäevade “Kohtumine raamatukogus” raames, mis kestavad 20.-30. oktoobrini. Vaata lähemalt!

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee

Tartu laste turvakodus algab homsest remondikampaania

Tartu laste turvakodu kutsub alates homsest vabatahtlikke osalema heategevuslikus kampaanias “Teeme turvakodule head!”

Kampaania eesmärk on koguda turvakodu teise korruse remondiks vajalik raha ja leida inimesed, kes aitaksid seda remonti teostada. Kokku on seitse tuba, mille remondiks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks läheb tarvis ligi 4000 eurot. Selle summa kogumiseks kutsub turvakodu kõiki toetama kas rahalise panusega või ehitusmaterjalidega.

Kampaania käigus saab turvakodu aidata pakkudes vabatahtlikku abi nii remondi teostamisel kui ka ruumide dekoreerimisel. Kindlasti ei lükata tagasi ka erinevaid uusi ideid, kuidas turvakodule abiks olla.

Kampaania “Teeme turvakodule head” tulemusena peaks detsembrikuuks turvakodu teine korrus olema uue näo ja värskema interjööriga ja see kõik saab toimuda tänu toredate inimeste abile.

Rahalised annetused saab teha Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna arvelduskontole 10220060005019, selgitus “Turvakodu remont”.

Abi ja ettepanekud on teretulnud e-posti aadressil kolmkommunikatsioon@gmail.comvõi telefonil 5177 601.

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö

Eile  Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.

Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).

Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.

Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

konverentsisarja logo

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee  (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.

Trummiring Tartus

Reedel, 21. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Tartus, Näituse 3 (sissekäik õue poolt, I korrusel) Johannes Esto Ühingu saalis trummiring Mikk Sarvega.

Õhtu teemaks seekord trummijoonised, samuti tehakse ühine meelerännak trummi saatel ja kõneldakse kogetust. Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised.

Kaasa palume võimaluse korral võtta kõristi või trummi, lambanahk või joogamatt istumise alla ning midagi head tee kõrvale.

Osalustasuks vabatahtlik annetus. Oma tulekust palutakse teatada: maa@ilm.ee, tel. 55577795.

Kuidas määrata linde?

Eesti Ornitoloogiaühingu sügiseste etteandeõhtute sarjas räägib neljapäeval, 20. oktoobril Margus Ots lindude määramisest ja kirjeldamisest. Juttu tehakse sellest, mida lindude vaatlemisel ja määramisel tähele panna, et kõik ikka õigesti ja täpselt määratud saaks ning mida linnu kirjeldamisel kirja tuleks panna,
et ka kõrvaline isik seda lugedes aru saaks, kellega tegu.
Ettekandeõhtu toimub Tartus, Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Kogu sügisese programmiga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Homme saab Tartus tantsida ukrainlaste pilli järgi

Ukraina rahvarõivad. Siia Nikdieli foto

Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse.  Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.

Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood (  «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).

Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Raadil saavad kokku ettevõtlikud noored

5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.

Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele  ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.

Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.

Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

 

Taevaskoda

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni  kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”.  Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tartus tähistatakse Kuperjanovi sünniaastapäeva

Tartu sõjakoolis (Riia mnt 12) tähistatakse täna Julius Kuperjanovi 117. sünniaastapäeva ajalookonverentsiga „Eesti riigi müüdid, julgeoleku ohud eile ja täna“.

Kuperjanovi seltsi, Kuperjanovi pataljoni ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles Peeter Kenkmann, Jaak Valge, Urmas Salo, Andres Raid, Leo Kunnas, Mart Helme, Martin Helme, Tarmo Kruusimäe, Ruuben Saal. Samas avatakse kunstinäitus „Eesti vabadussõja kaevikukunst“.

Konverents algab kell 11, õhtul kell 17 väljub buss Kuperjanovi hauale.

Maaülikool ootab täna külla

Täna toimub Eesti Maaülikooli linnakus linnarahvapäev, mille raames toimub rongkäik, sügislaat, lasteraamatu esitlus ja juubelikontsert.

Kell 15 tervitavad maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartus raekoja platsil linnarahvast, sellele järgneb rongkäik kesklinnast maaülikooli linnakusse.

Samal ajal algab maaülikooli linnakus spordihoone kõrval kodumaiste toodete sügislaat. Laadalt saab keldrisse soetada ka talvekartuli, õunavaru ning veel enne talve mahaistutamiseks nii vilja- kui ilupuid. Põllumajandusmuuseumi eestvedamisel saab proovida rehepeksu, kartulitrükki, leivaküpsetamist, lambapügamist ja linalõugutamist. Eesti Maaülikooli tudengid näitavad kõigile huvilistele tõrvaajamist ning tutvustavad oma tegemisi.

Kell 18 on kõik oodatud suurejoonelisele juubelikontserdile. Kontserdi esimeses osas tuleb sümfooniaorkestri esituses ettekandele maailma filmimuusika klassika ning teises osas esinevad ülikoolide kultuurikollektiivid. Kontserdi sissepääs on tasuta.

Liikumise ja heli improvisatsiooni töötuba täna Tartus

28. septembril kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) helikoosolek: tartu vol 17.
17. helikoosoleku külaliseks on visuaal- ja helikunstnik, elektronmuusik ning improvisaator William Bilwa Costa, kes viib läbi töötoa ”resonants”. ”Resonants” tugineb harjutustele, mis võimaldavad tekitada kõrgendatud taju seisundeid. Töötuba tutvustab meetodeid, kuidas nii paaris- kui ansambliimprovisatsiooni käigus üksteist tähelepanelikult peegeldada. Keskendume kuulamisele, tunnetusele ja helist lähtuvale tegevusele, liikumisele ja mäluimpulssidele. Uurime energia ja heli laienemist ja kokkutõmbumist kehades ja ruumis. Uurime jälgi, mida liikumine kui materjal võtab meie välimise ja sisemise olemise vahel. Teistele kehadele reageerimise asemel tekitame hoiaku, mis võimaldab meil jälgida, hinnata ja reageerida nii palju kui võimalik.
Osalejatel palutakse võtta kaasa märkmik ja kirjutusvahend. Selga on soovitav panna avarad ja mugavad riided.
Soovi korral julgustame osalejaid kaasa võtma ka instrumente ja helitehnikat. Tehnika peaks olema väike– nt kodukasutuseks või harjutamiseks mõeldud võimendid ja kõlarid.
William Bilwa Costa tööde kohta loe lähemalt: http://perpetualmvmtsnd.org/bilwa/
Helikoosolek on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes.
Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval kell 18-20.
Helikoosoleku korraldaja on MOKS ja toetaja Eesti Rahva Muuseum
Reimo Rehkli

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Foto: Sille Annuk

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394