Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Muhu bussiootekojad said värskendust

Muhu valla uudisteportaal andis teada, et 2013.a. suvel paigaldati uus bussiootekoda Simisti külla ning uuendati Nõmmküla ja Hellamaa ootekodade välisilmet.

Muhus on erinevatel ajajärkudel püstitatud väga erineva välisilmega ja erinevast materjalist bussiootekodasid, hetkel on valla hooldada 15 ootekoda. Et bussiootekodade puhul on tegemist avaliku ruumi elemendiga, mis visuaalselt torkab hästi silma ja on osa valla üldise maine kujundamisel, hakkas Muhu vald mõned aastad tagasi teadlikumalt korrastama ja hooldama oma bussiootepaviljone.

Alates 2001. aastast on kõik Muhu valla bussiootekojad varustatud sarnase sildiga, millel on Muhu valla vapp ja küla või peatuse nimi, kus ootekoda asub. Ühesuguse kujundusega siltide paigaldamine oli esimeseks sammuks sulandada erinevad bussiootekojad ühtseks. Loe edasi: Muhu bussiootekojad said värskendust

Kuressaares kuulutati välja tänavune koolirahu

Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.

Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.

Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.

Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.

Valmar Voolaidi foto

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe

X Maapäeva rahvusvaheline programm on kirju

Eesti külaelu tippsündmusest, X Maapäevast, on saabumas osa saama 26 inimest 13-st riigist. Need on inimesed, kes tunnevad samasugust muret piirkondliku jätkusuutlikkuse üle, nagu meie siin ja esindavad “elu võimalikkust” igas kohas, mitte vaid suurlinnades.

Maapäeva avapäeval, 9. augustil kell 12-17 toimub Saaremaa Thalasso SPA
hotellis rahvusvaheline konverents „The new CAP- what can we CAPture for
rural development“ (eesti k. Uus EL ühtne põllumajanduspoliitika- kuidas
see on kasulik maapiirkondade arendamisele). Konverentsi peaettekande teeb
Kertin Rosenow Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja regionaalarengu
direktoraadist.

10. augusti ennelõunal, kell 9-13, toimuvad aktiivmeetodeid tutvustavad
töötoad: „Methods of constructive communication, improved cooperation and
conflict management. How can local people make democracy work?“ (eesti k.
Konstruktiivse suhtluse meetodid – täiustatud koostöö ja konfliktijuhtimine.
Kuidas saavad kohalikud inimesed ellu viia demokraatiat?). Lähemalt sad
lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
rahvusvahelise programmi eestvedaja Anneli Kana.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Reedel, 2. augustil kell 15 avab Saaremaal, Sõrve sääre tipus asuvas tuletornilinnakus uksed majakatele, merepäästele ja laevahukkudele pühendatud külastuskeskus.

Hävimisohust päästetud ajaloolised tuletornihooned peidavad endas lisaks põnevatele mereteemalistele väljapanekutele ka põhjaliku ülevaate Sõrve sääre sündmusterohkest ajaloost ning unikaalsest loodusest.

150. aastat pärast praeguse tuletornilinnaku rajamist seisab selle peahoone külastajate ees oma endises hiilguses, kuigi uues funktsioonis. Hoone ühel korrusel ootab huvilisi põhjalik näitus Sõrve meres sajandite jooksul põhja läinud laevadest, imelistest pääsemislugudest ning unikaalsetest eksponaatidest. Teine püsiväljapanek tutvustab 20 Eesti olulisemat tuletorni, millest kõigist on valmistatud täpne mudelkoopia. Uudistada saab vanu tuletornipäevikuid ja ajaloolisi merekaarte. Keskusesse on plaanitud laste päevahoid, paadi- ja jalgrattalaenutus ning võimalus osta ühes Saaremaa mahetooteid.

MTÜ Sõrve Külastuskeskus eestvedaja Andro Roosilehe sõnul tuletornilinnak tajutav samasugusena kui see poolteist sajandit tagasi kavandati. Loe edasi: Renoveeritud Sõrve tuletornilinnak ootab külalisi

Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist

Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.

Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.

Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.

Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.

Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.

Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.

Fotogaleriid õppusest näeb siit.

Saaremaa merenädalale annab avalöögi The Tall Ships Races hiigelpurjekate saabumine

Extra — Hollandi purjelaev Gulden Leeuw. Foto: Erakogu

Neljandat korda toimuv Saaremaa merenädal tõotab tänavu suurt elamust: iga aastaga vaid hoogu juurde saanud pidustused saavad järgmisel esmaspäeval, 22. juulil võimsa avapaugu, kui Saaremaa süvasadamat ja Roomassaare sadamat väisab suurte purjelaevade regatt The Tall Ships Races 2013, millele järgneb kaks nädalat merelisi sündmusi Saaremaa väikesadamates ning mis lõppevad kirevate Kuressaare merepäevadega 2.-3. augustil.

Igal aastal toimuv The Tall Ships Races jõuab Saare maakonda kutsel – Üks maagiline öö Päikese kodus. Saaremaa sadamaisse jõuavad laevad 22. juulil ning lahkuvad 23. juulil. Saaremaale on oodata ligemale 40 merealust ühtekokku 500 purjetajaga pardal.

Kõikidel Saaremaale tulnud laevadel saab teha ekskursiooni, kolmemastiline, 70-meetrine hollandlane Gulden Leeuw viib soovijad aga meresõidule.

Esmakordselt toimub merenädala raames külastajamäng “Saaremaa avatud sadamad”, mille raames saavad väikesadamate külastajad koguda unikaalseid templeid, et osaleda auhindade loosimisel. Kõigi merenädala sadamate külastanute vahel loositakse välja luksuslik aastavahetuspakett Saaremaal.

Saaremaa merenädal toimub tänavu enam kui kümnes väikesadamas nii Saare- kui Muhumaal. Kahe nädala jooksul toimuvad mitmed sadamapeod, külalistele on avatud erinevad õpitoad ja maaliringid, osaleda saab hülgevaatlusreisidel, kanuumatkal ning tegevusi leidub veelgi.

Merenädala grande finaleks on aga 2.-3. augustil toimuvad ja järjekorras juba 17. Kuressaare merepäevad. Nagu ikka, leiavad end Saaremaale ankrusse heitnud Kuressaare Raiekivi säärelt laada-ala, erinevad folk- ja jazzkontserdid ja hulga tegevusi nii lastele kui täiskasvanuile.

Saaremaa merenädala ja Kuressaare merepäevade täpsema info leiab kodulehelt www.merepaevad.ee.

Lisainfo: Silver Saluri, infojuht, tel 5250 388, e-post silver@saluri.eu, www.merepäevad.ee

Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud.
Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.

“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Raagi rännak ajendas mõtlema

Pühapäeval jõudis lõpule kinomees Ilmar Raagi rännak mööda Saaremaa kirikuid. Kui 1. juulil asus teele kolm reibast matkalist, siis Kihelkonna kiriku juurde finišisse jõudis neid kümmekond rohkem.

“Kõige raskem osa tundub, et on jalad,” ütles Ilmar Raag, longates välja Kihelkonna kirikust, mis oli rännaku viimane sihtpunkt. “Siin päris paljudel on läinud jalad läbi. Ma olen juba paar aastat niimoodi matkanud, et ville ei ole tulnud, aga seekord tulid,” tõdes Raag. Loe edasi: Raagi rännak ajendas mõtlema

Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus

Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.

12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.

Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.

12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.

Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604

Leedri tuulik seisab taas uhkelt

“Töö, mis mõne aasta eest tundus suure ja võimatuna, on nüüd teoks saanud! Anetsi tuulikul on tiivad küljes!” võis projekti eestvedaja, Lümanda vallavanema Jaanika Tiitson laupäeval uhkelt kuulutada.

22. juunil oli Anetsi mäele Leedri tuuliku avamisele kogunenud palju pealtvaatajaid, kellele etendati suurepärase ilmaga lõbus vaatemäng. Tuulikusse vinnati esimesed jahukotid. Külavanem Indrek Tiitsonile anti pidulikult üle tuuliku võti ja Lümanda vald kinkis lisaks veel veskikivi. Külalistele esinesid ka rahvatantsijad.
Projekti juht ja OÜ Muinassepp omanik Tõnu Sepp tunneb uhkust, et leidus üks küla, kes julges ette võtta sellise suure ja olulise sammu, mis reeglina tähendab rahvale ainult kulutusi, mitte tulu. Tema sõnul oli Leedri tuuliku väline renoveerimine väga töömahukas. Alles jäi vaid 20% vanadest detailidest, kõik muu tuli uus teha.
Praegu tuulik kahjuks veel töökorras pole. Esmalt tuleb tagasi panna vana sisu, millest mitmed detailid on paraku puudu. Mardikad on oma töö teinud. Selleks, et tuulik uuesti jahvatama panna, tuleb suur osa sisust uuesti meisterdada.
Leedri külale tähendab see tuulik palju rohkem kui lihtsalt külailu – Anetsi tuulikus on mänginud peaaegu kõik Leedri küla lapsed! See on osa nende lapsepõlvest.
Küla oma jõududega tuulik 1989. aastal konserveeriti. Tänu toonastele töödele, mida vedas külavanem Adi Kuivjõgi, oligi nüüd võimalik tuulik taas avada.
Tuuliku taastamise põhirahastaja oli Saarte Koostöökogu, suur osa vajaminevast rahast saadi Euroopa Liidu maaelu edendamise algatusprogrammi LEADER kaudu. Samuti viidi läbi anonüümne korjandus külarahva seas. Kui oli selge, et raha kipub ikka veel väheks jääma, pani oma brändiga Saaremaa Vodka õla alla Altia Eesti, kes tänavu rahastab ka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses.

Sõrves avastati Eesti jaoks uus liblikaliik

Enne pühi Sõrves Sääre külas viimase seirepüügi saaki üle vaatamas käinud liblikauurija Erki Õunap avastas Eesti jaoks uue liblikaliigi ning pani talle nimeks pöök-täpikvaksik.

Ladinakeelset nimetus Cyclophora linearia kandev liblikas saabus Sõrve tõenäoliselt eelmise nädala jooksul, sest viimane püük kestis 17.–21. juunini, kirjutab Meie Maa.

«Seda liblikat ei ole varem kunagi Eestis nähtud. Oli teada, et ta võib Eestisse jõuda, aga seni polnud,» ütles Tartu Ülikooli doktorikraadiga Õunap.

Kuna Eesti jaoks uuel liigil eestikeelset nime veel ei ole, siis Erki Õunapi arvates võiks liblika nimetada toidutaime järgi pöök-täpikvaksikuks. Nimelt toitub liblikas pöögist. Kust Sääres avastatud konkreetne isend pärineb, seda on Erki Õunapi sõnul võimatu öelda. Lähim koht, kus liblikat esineb, asub Lõuna-Rootsis. Kesk- ja Lõuna-Euroopas peetakse teda tavaliseks.

Miks tuli liblikas Eestisse, kui siin pööki looduses ei kasva? Jutu järgi pidavat liblikas ka tamme ja kaske sööma, kuid kinnitust sellele ei ole. Õunapi arvates võis liblikas niiöelda hulgusena Sõrve sattuda sooja õhumassiga. «Mõnikord kannab soe õhuvool lõunast liblikaid kaasa. Seda liiki on püütud ka Soomest, kus teda looduslikult samuti ei esine,» selgitas Õunap, kes liblikate püüdmisega tegelenud 25 aastat.

Oma staaži juures on ta avastanud kuni kümme uut liiki Eesti jaoks.

Ruhnu uue koolimaja ehituseks kuulutati välja hange

Pea üheksa aastat pärast seda, kui valitsus eraldas Ruhnu vallale kuus miljonit krooni uue koolimaja ehituseks, kuulutas vallavalitsus välja hoone ehitushanke.

Valitsus andis Ruhnu vallale tänases vääringus umbes 384 000 eurot 2004. aasta suvel, kirjutab Saarte Hääl. Juba toona oli Ruhnu vallavalitsuse tellimisel valminud ka uue koolimaja eskiisprojekt, mis läinuks toonaste hindade järgi maksma 11,5 miljonit krooni.

“Kooli algne eskiisprojekt oli inspireeritud Ruhnu vanast talukompleksist,” ütles vallavanem Aare Sünter.

2008. aastal valminud projekt käiku aga ei läinud ja praegu on Sünteri sõnul ka raske öelda, kui palju koolihoone tänastes hindades maksma võiks minna.

“Mida me selle raha eest nüüd saame, selgub pärast riigihanke lõppu,” rääkis Sünter.

Laenuvõtmise plaani vallal tema sõnul esialgu ei ole ja lisaraha osas käivad läbirääkimised.

Ruhnu uus koolimaja tuleb ühekorruseline hoone koos spordisaali ja sööklaga. Seni koolina kasutatavas pastoraadihoones puuduvad Sünteri sõnul nii spordisaal kui ka nõuetele vastav köök.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Kinobuss kutsub mitte-eestlastest noori laagrisse

Kinobuss pakub noortele tõeliselt põnevat viisi eesti keele õppimiseks – juulis toimuvad Saaremaa imekauni looduse keskel kaks noortelaagrit (nooremale ja vanemale vanuseastmele), kus eesti keelt õpitakse ühise filmitegemise kaudu.

Laager on mõeldud neile, kes tahavad parandada oma eesti keele oskust ja kes tunnevad, et õpikutest jääb väheks. Laagris on võimalus täiendada oma keeleoskust kõige kaasaegsemal moel – kaamera ja arvutiga ise filme tehes ning Eesti filme vaadates ja analüüsides. Lisaks eesti keelele õpitakse laagris muidki kasulikke asju: Eesti kultuuri laiemalt, meeskonnatööd ning kaasaegseid tehnoloogiad, millest on kasu igal elualal. Tutvutakse Muhu ja Saare maa noortega ning õpitakse tundma Eesti saarte imelist loodust.

Laagrilistega tegelesvad neli meeskonaliiget: laagri juht, filmiõpetaja, noorsootöötaja ja eesti keele õpetaja. Osaleda saavad ainult Eestis elavad mitte-eestlastest Euroopa kolmandate riikide kodanikest (EKRK) noored ja määratlemata kodakondsusega noored. Osalejad peavad minema 2013. aastal 7.-12. klassi ning nende vanus peab olema 10-19 aastat. Osalejad peavad oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Eelnev filmitegemise kogemus pole oluline. Registreerimise tähtaeg 21. juuni, rohkem infot leiab siit.

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.