MEENUTUSÕHTU VALTU MAIL: TENNO TEETS 90

Esmaspäeval, 8. augusti õhtul toimunud kogunemine Tenno Teetsi mälestuskivi juures.
Foto: Aare Hindremäe

Heino Laiapea, agronoom ja Tenno Teetsi õpilane

Kehtna valla Kaerepere alevik ja küla tähistasid terve nädala Kaerepere rahva esmamainimise 610. aastapäeva erinevate üritustega. Üks neist pühendati siin oma elutöö teinud kolhoosiesimehe Tenno Teetsi 90. sünniaastapäevale.

Loe edasi: MEENUTUSÕHTU VALTU MAIL: TENNO TEETS 90

Hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel

Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta.
Keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet soovitasid disc-golfi rajatised Hiiemäelt maha võtta.

Tänavust hingedeaja hiiepüha Paluküla hiiemäel (Rapla mk) peetakse sel pühapäeval, 1. kooljakuul (1. nov). Kogunetakse mäel kell 11.

Hiiesõbrad on oodatud lähemalt ja kaugemalt. Tehakse lõket, keedetakse putru, lauldakse mõni regilaul, kõnnitakse mäel, kuulatatakse ja meenutatakse. Kaasa võiks võtta veidi toitu, mida kodusemat, seda parem.

Kell 12 algab hingedeaja talitus, mida juhib Ahto Kaasik.

Hiis vajab jätkuvalt toetust, sest Rapla maakonna uues projektis “Kõnnumaa külastuspiirkond” (Piirkondade Konkurentsivõime Tugevdamise programm) on Paluküla hiiemäe alla ja küljele taas planeeritud teenindusmaja (Mäemaja), palliplatsid ja kunstlume tootmine. See kõik segaks hiie rahu ja kahjustaks kokkuvõttes Hiiemäge kui looduslikku pühapaika.

palukyla.maavald.ee

Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing ja Härjapea koja juhatus

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Laupäeva ja pühapäeva õhtul kogunesid Kehtna valla Valtu-Nurme, Hertu, Metsaääre, Kaerepere ja Saksa küla elanikud Valtu-Nurme külaplatsile, et arutada läbi Rail Balticu ühe võimaliku trassi 7G negatiivsed küljed.

See trass tuleb Raplast ida poolt ning liigub läbi Valtu-Nurme küla, poolitades selle kaheks. Arutelude tulemusena valmis kiri, mille Valtu-Nurme külavanem Helen Link ulatas Kehtna valla esindajale Hans-Jürgen Schumannile. Lisaks läks kiri virtuaalsel kujul maavalitsuse ning majandus- ja   kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele. Loe edasi: Viie küla elanikud seisavad vastu Rail Balticu trassivalikule

Kehtna vald kutsub elanikke tulevikustrateegiat kujundama

Osale meie valla tulevikustrateegia kujundamises ja anna nõu: miks ja millist valdade koostööd me vajame?

Meie vald on seni hästi kohandunud viimaste aastate väljakutsega nii majanduses kui riigi rahanduspoliitikas, mis on vähendanud omavalitsuste tulubaasi. Täna püüab meie valla juhtkond koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Tallinna Ülikooli ja Pricewaterhouse Coopersi asjatundjatega leida valdade omavahelise koostöö senisest tõhusamaid vorme, mis peaks suurendama meie valla võimekust ja töötajate asjatundlikkust.

Selleks, et seda sihti saavutada tahaksime teada Sinu arvamust omavalitsuse töö erinevatest tahkudest:

  • Sinu hinnangut valla ja selle allasutuste poolt osutatavate teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele,
  • Sinu ootusi ja hinnanguid valdade koostööle ja ühistegevustele,
  • Sinu suhtumist valdade ühendamisse.

Sinu arvamus on väga tähtis otsuste tegemisel meie valla poolt, milliseid koostöö ja ühistegevuste suundi valida. Need valikud tuleb meil teha koos teiste Raplamaa valdadega 2013 aasta kevad-suvel.

Lugupeetud valla elanik, me palume Sul vastata lühikese ankeedi kõikidele küsimustele, mis on üleval Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehel. Soovi korral saate ankeeti täita paberversioonis meie valla raamatukogudes. Küsi ankeeti täitmiseks raamatukoguhoidjalt. Samas palume valida ankeedi täitmiseks ainult üks, kas siis elektrooniline või paberversioon.

Kalle Toomet
Kehtna vallavanem

Linnaaluste Laste Lustipäevad

Sel suvel toimus Linnaaluste külas Kehtna vallas projekt nimega Linnaaluste Laste Lustipäevad. Projekti eesmärgiks oli hajakülas elavate ja suvitavate laste kokkuviimine, tutvumine ja uute sõprussidemete loomine, et külas oleks jätkusuutlik noor põlvkond, kes tahab külla elama jääda või tulevikus siia tagasi tulla.

Lustipäevadel mängiti,  matkati, värviti, vaadati harivat filmi, külas käis noorsoopolitsei ja tehti palju muud põnevat, mille kaudu lapsed üksteist tundma õppisid. Kui alguses olid mängud vaiksemad ja tagasihoidlikumad, siis lõpuks oli küla kilkeid, naeru, rattaid ja jooksmisi täis.
Projektijuht Kaie Kensap-Kukk sõnas, et vahepeal oli üllatav, et külas suviti nii palju lapsi on. “Seda on hea teada, et igas külanurgas on talu, kust mängukaaslasi leida, et mängud lõusamad oleksid.” Ta lisab, et läbi suurema tutvusteringi on küla ka turvalisem.

Lustipäevadel käis lapsi ka Kehtnast ja Raplast, kes samuti soovisid oma päevi vabas õhus lustlikult veeta. Suur abiline oli seejuures Sten Leinasaar, kes oli tihti mängujuhiks ning mängusõja ülemaks. Sõja mängimine oli laste seas väga populaarne ja põnev ning pani meeskonnad hästi koostööd tegema.

Projekti toetasid Kehtna Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Pildil vasakult Kristiina Raudnagel, Siret Elmi, Piret Minn, Tiina Valk, Tiit Leier, Hetti Kask, Sulev Seimann

Päikseliselt soe ja hurmav õhtupoolik, imekaunis Kehtna mõisaesine, külaliste ootel tervitusjoogid, hõrgud suupisted, kõrvupaitav mahe muusika ja väärikas ettevõtjate ning nende saatjate seltskond – just nii võib kirjeldada 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtut, mis tänavu toimus juba 15. korda. Märkimisväärne on, et just 15 aastat tagasi, kui leidis aset esimene ettevõtjate tunnustamine, toimus see samuti Kehtnas.

Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustasid parimaid ettevõtjaid kuues kategoorias. Komisjoni pingelise töö tulemusel valiti 51 esitatu seast välja oma kategooriate võitjad:

  • Äritegu 2011- Salutaguse Pärmitehas AS, Tiina Valk
  • Ettevõtja Sõber 2011- Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask
  • Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn
  • Väike ja Tubli 2011- Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel
  • Tubli Talu 2011- Tika talu, Sulev Seimann
  • Uustulnuk 2011- Minna Sahver OÜ, Siret Elmi

Kandidaate said etteantud aja jooksul esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud.

Loe edasi: Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Töötalgud “Lapsed peavad kasvama kodus”

Facebookis levib üleskutse 7-lapselise pere abistamiseks töötalgudega.

“Keava alevis elab Lundverite pere, kus kasvab 7 alaealist last. Pere elab endises haigla hoones, mida on jõudumööda remonditud.” seisab üleskutses. “Paraku põles eelmisel talvel maja kaks korda, misjärel jäi elamiskõlblikuks ainult 2 tuba. Selle tagajärjel andis Kehtna vald kohtusse hagi laste perest äravõtmiseks ja asenduskodudesse paigutamiseks, kuna kodus pole elamistingimusi. Kohus andis korralduse 1.juuliks remontida põlenud ruumid.
Sellega tuli pere toime, puudub ainult siseviimistlus, aga ruumid on elamiskõlblikud. Vald sellega aga ei leppinud ning esitas uue nõudmise – augusti lõpuks olgu remonditud ka köök ja esik, muidu võetakse lapsed ikkagi ära. Samuti olgu ette näidata kogu järgmise talve küte. On raske rahaliselt, kuna tööl käib ainult isa, ema on lastega kodune, väikseim on ühene.”

Täpsem info Facebookis.

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Talgud Mukre rabarajal

Neljapäeval,  19.aprilli pärastlõunal kell 14 toimuvad Eidapere juures Mukre rabarajal töötalgud. Ettevõtmise peamine eesmärk on väsinud rajalõigu uuendamine, mis seisneb vana osa  lammutamises ja välja kandmises, uute plankude maanteelt järveni toimetamises ja paikapanekuks ning kokkunaelutamises. Lisaks veel lLaasturaja ülevaatus ja sealt läbitunginud kännuotste eemaldamine ja senise turismivärgiga tekkinud “kõrvalproduktide” kokkukogumisest ja rabast välja toimetamine.

Tuleb talgusupp ja muudki kehakinnitust

Vajalik väliriietus, kummikud ja töökindad, teotahe ning hea tuju!

Kel võimalik, lisagu mõni haamer, sõrgkang või kirves -labidas varustusse!

Talgutel osalemas ja jõudusid ühendamas on:

RMK  Looduhoiuosakonna  esindus VAHE-EESTIS

RMK RAPLAMAA metskond

Keskkonnaameti RAPLA kontor

Kehtna Vallavalitsus

Looduskaitse Seltsi osakonnad Raplamaal

Materjalid OÜ Pajo Saeveski

Talgutele on oodatud kõik hea tahted elanikud(:

Kehtna kunstide kool sai keraamikaahju

Ahju toomine klassi

Kehtna kunstisõprade kauased unistused on täitunud, sest  siinsesse kunstide kooli tuliuus keraamikaahi. Soetatud ahjuga saab põletada nii keraamikat kui sulatada klaasi. See teeb ahjust rõõmuallika nii savi- kui klaasisõpradele.

Praegu käivad veel ahju paigaldamise ja tööks ettevalmistamise tegevused, kuid sügisest alates saavad kunstihuvilised Kehtna inimesed tulla juba oma kätega savi voolima või klaasitööd tegema. Planeeritud on mitmeid kursusi ja ringe nii täiskasvanutele kui lastele. Kunstide kooli kunstiõpilased hakkavad ahju kasutama oma õppetöös.

Ahju soetamise tegi võimalikuks Raplamaa Partnerluskogu Leader tegvusgrupi ja PRIA otsuste põhjal meetme 3.1 Pärimustraditsioonide säilitamine ja hoidmine raames eraldatud toetus projektile „Keraamika- ja klaasisulatusahi Kehtnasse“.

Projekt viiakse ellu Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil.

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.