Põlvamaa

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi

Eestimaa parimad koolibussijuhid kogunevad laupäeval maanteemuuseumisse

Illustratsioon: martnapohikool.blogspot.com

Sel laupäeval, 24. jaanuaril kogunevad Eesti Maanteemuuseumisse Varbusel Eestimaa parimad koolibussijuhid. Toimub konkursi „Märka koolibussijuhti“ pidulik lõpuüritus, millega tunnustatakse selle elukutse kõige silmapaistvamaid esindajaid.

„Sellise erilise konkursiga soovisime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvaline tee kooli ja koju,“ rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursist.

Eesti Maanteemuuseumi ja Õpetajate Lehe korraldatud konkursile laekus 53 ettepanekut 14-st maakonnast. Ettepanekuid tegid nii koolijuhid, õpetajad, omavalitsused kui õpilased ise. Neis tõsteti esile enim juhtide professionaalsust ja tähelepanelikkust turvalisuse tagamisel liikluses, aga ka bussijuhi iseloomuomadusi, mis näitavad, et bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine. „Küll võetakse laste sünnipäevadel bussis laul üles, tänavanurgalt korjatakse peale hilisemad ärkajad, halva ilmaga saavad bussi peale ka külamemmed ning õnnetuse korral antakse kiirelt esmaabi,“ loetles Valner.

Ettepanekute seast valis Eesti Maanteemuuseumi, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna, Teede Tehnokeskuse ning Õpetajate Lehe töötajaist koosnev žürii välja seitse enim eeskuju väärivat bussijuhti. Parimateks valiti Osula ja Sõmerpalu põhikooli ning Sõmerpalu lasteaia bussijuht Kalle Kreevald, Mati Sõrmus (Tartu Maarja Kool), Margus Laidmets (Oru Kool), Igor Raju (Varstu lasteaed Sipelgas, Krabi Kool), Sirje Karus (Oru Põhikool), Vello Remmel (Surju Põhikool) ning Aivar Saarpere (Käru Põhikool).

Eeloleval laupäeval toimub Eesti Maanteemuuseumis konkursi lõpuüritus, kus tänatakse kõiki koolibussijuhte ning pärjatakse parimaid. Kõik bussijuhid on kohale palutud koos peredega. Lisaks toetab muuseumi koostööpartner Teede Tehnokeskus omakorda seitsme bussitäie laste tulekut maanteemuuseumisse tasudes nende transpordikulud. „Loodame siis meie hinnatumaid koolibussjuhte taas Varbusel näha,“ lisas Valner.

Tänuüritus algab 24. jaanuaril kell 13.

Allikas: Eesti Maanteemuuseumi

Loodusõhtu “Villisega Venemaal” homme Räpinas

Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 18 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahteri Hüüru Veski õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis 10 aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana Vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.
Lisainfo ja registreerimine telefonil 7990 914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Põlvast sai lõõtsapealinn

Muusika-aasta avaüritus Põlvas oli laupäeval, 17. jaanuaril toimunud kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus Põlva krooniti Eesti lõõtsapealinnaks.

Lõõtsapealinna tiitli andis üle Tallinna linnavolikogu esimees ja võrgustiku Euroopa kultuuripealinnad Eestis juht Toomas Vitsut. “Meil on pealinnad, mis vastava aastaaja möödudes peavad oma tiitli edasi andma, aga meil on ka kultuuripealinnu, kes jäävadki neid tiitleid kandma. Põlvale pole keegi lõõtsapealinna tiitlit edasi andnud, vaid põlvakad on selle oma tööga lõõtsatraditsiooni edasikandmisel enesele välja teeninud ja keegi seda neilt võtta ei saa,” ütles Tallinna linnavolikogu esimees tiitlit üle andes.

Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis lubas aga põlvakate nimel tiitlit vääriliselt kanda ja õhutas alanud muusika-aastal kõiki pillimehi oma pille iga päev kaasas kandma, sest muusika rõõmustab südant ja selle abil suudame ületada kõik raskused.

Lõõtspillipealinna plaanides on aasta jooksul tutvustada eesti rahvuslikku Teppo tüüpi lõõtspilli ja Põlva osa selle traditsiooni kandmisel erinevates Eesti linnades.

Pillidega külastatakse Lõuna-Eesti lasteaedu ja koole, kus õpivad meie tulevased lõõtspillimängijad, tähistatakse koos võrukatega August Teppo 140. sünniaastapäeva ning aasta tähtsündmuseks kujuneb 5. rahvusvaheline lõõtspillipidu Harmoonika Intsikurmus 18. juulil.

Allikas: polvamaa.ee

Oodatakse kandidaate Põlvamaa teenetemärkidele

Põlva Maavalitsus ja Põlvamaa Omavalitsuste Liit ootavad 1. veebruariks 2015 taotlusi maakonna teenetemärkidele.

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Eelmisel aastal autasustati Põlvamaa vapimärgiga Ülle Podekrati ning Põlvamaa teenetemärgi pälvisid Kaja Leppoja, Mihkel Peedimaa ja Anne Vasarik.

Mooste folgi peapreemia nominendid on selgunud

Eelmise aasta peapreemia noppis ansambel Miinus Seitse. Foto: Riho Semm

500 kohaline statsionaarse helitehnika ja valgustusega kontsertsaal ehk Mooste Folgikoda on kevadel 24.-25. aprillil valmis järjekordseks muusikamaratoniks ehk eesti rahvamuusikatöötluste festivaliks Moisekatsi Elohelü 2015.

Seekord asub 25. aprilli õhtusel kontserdil võistlustulle 18 muusikalist kollektiivi. Kohal on eelmisel aastal festivali peapreemia võitnud ansambel “Miinus seitse” Tallinnast, Publiku lemmiks 2012 ja Noortepreemia 2013 võitnud ansambel “Wigla” Tallinnast, laste ja noortesõbraliku Põlva linna preemia 2009 võitnud ja patrooni Ingrid Rüütli ja žürii tunnustust pälvinud noorte ansambel Singelus Tartust. Eelmisel aastal tunnustust pälvinud ansamblid KoKoKo ja Ars Apta ning juba aastaid Mooste folgil osalenud ansambel VEA .

Uuteks tulijateks on seekord muusikalised kooslused Sõmer, Tabas & Varblane, Kavilda Kunztnikud ja Nõo Muusikakooli viiulivirtuoosid Tartumaalt, Janne Suits ja Kristi Kool ning HarlEtno@J.S.Viljandimaalt. Aile Alveus ja Antzud Tallinnast. Järvamaad esindab ansambel Arhailised Mehed ning Harjumaad ansambel RannabRe. Üksinda astub seekord võistlustulle Maarja Nuut ning rahvusvahelist seltskonda esindavad Les Wilson ja Evelyn Kanepi Inglismaalt ning Rootsi-Eesti ansambel Folk & Rockare.

Kuna 2015. aasta on muusika aasta ning muusikal on väga suur väärtus ka meie mälestuste hoidjana, siis on ka Mooste folk sel aastal pilgu kohalike juurte juurde suunanud. Kevadise festivali muusikakonkursi kohustuslikuks looks on Moostest pärit lauliku Alice Porossoni lauldud “Üts noor ja illos tütarlats”. Teise loona esitavad võistluskontserdi osalised vabalt valitud rahvamuusika interpreteeringu.

XVI Moisekatsi Elohelü rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia ja tehnilised oskused. Sündmusega propageeritakse ja hoogustatakse looma ajaloolise rahvamuusika kaasaegseid interpretatsioone, luues sideme vana ja uue vahel ning unustamata sealjuures oma juuri.

Folgisuvi algab Moostest!

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ Kanepi vallamajas

Riigiarhiivi rändnäitus ,,TARTU RAHU 1920“ on Kanepi vallamajas 5. jaanuarist – 27.veebruarini 2015.

Veebruarikuus täitub 95 aastat päevast, mil allkirjastati Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks.

”Näitus, annab dokumentide ja fotode vahendusel ülevaate nii rahulepingu sõlmimisest kui selle sätete ellurakendamisest. Näituse koostasid riigiarhiivi arhivaar Eeri Kessel ja publitseerimistalituse peaspetsialist Tiit Noormets ning kujundas Tiiu Laur.

Tartu rahu on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Põlvamaa kultuuripärl 2014 Aapo Ilves. Foto: Põlva maavalitsus

Eile, 9. jaanuari õhtul autasustati Põlvamaa aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi Mooste Folgikojas.

Piduliku auhinnagala avasõnad lausus maavanem Ulla Preeden “Maailm ilma muusikata, oleks üks nukker ja tühi paik. Elu ilma terviseta nii samuti. Meie aastaalguse peol kohtuvad alati vaimne ja füüsiline tervis ning kultuur on see, mis ühendab ja toob kokku. Ajaratas veereb ju ikka katkematult, kuid mitte aeg, mis möödub, ei muuda meid, vaid see, mida meie ise selle ajaga teeme.”

Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva Maakonna Spordiliit andsid üle 16 aastapreemiat.

Loe edasi: Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Räpinas tuleb loodusõhtu „Villisega Venemaal“

Kolmapäeval, 21. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu. Oma seiklustest villisega Vladivostokki ja tagasi räägib Arno Pavel.

Möödunud aasta 13. mail asus Arno Pavel trahter „Hüüru veski“ õuelt teele oma unistuse poole. Vanal, 1979. aastal valmistatud UAZ-il ehk kõnekeeli villisel jõudis ta Vladivostokini välja ja koju tagasi. Idee niisugune teekond ette võtta tekkis kümme aastat tagasi: “Minu isa sündis ümberasunute perekonnas Vladivostokis. Juba hulk aastaid tagasi tekkis mul soov näha seda tõotatud maad, kuhu asusid elama-töötama paljud eestlased. Tahtsin sõita läbi kogu Venemaa Jaapani mereni välja ja vaadata, kuidas inimesed elavad, näha tundmatuid maid-jõgesid-meresid, suhelda inimestega. Kuna mul seisis garaažis vana vene villis, siis lasksin selle ära remontida ja otsustasingi sõita läbi kogu riigi Vene masinal. Kaaslasi ma ei leidnud, kuna teekond tundus olevat hirmuäratavalt raske. Läbisin Venemaa teedel ligi 28 000 km.”

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta. Lisainfo ja registreerumine: telefonil 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Rosma Koolituskeskus kutsub põnevale loengule

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

6. jaanuaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari teine loeng. Koos lektori Viigi Viiliga mõtiskletakse teemal “Vaimne maailmavaade, kas oht või võimalus?”

Viigi Viil avab teema tervise seisukohalt lähtuvalt:
– Kas vaimsus on alternatiiv akadeemilise meditsiini pakutavatele võimalustele?
– Kas arukas tegu on mõistlik ja tark tegu?
– Kas on võimalik keha ja meele koostöö?
– Kas vaimsus on opositsioonis ratsionaalse meelega?

Loeng on 3-osaline: loeng, praktilised harjutused, küsimused-vastused. Osalustasu 5 eurot, kestvus kaks tundi.
Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Põlvamaa liikluskomisjoni esimees on Põlva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Rutt Riitsaar ja aseesimees Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. Lisaks kuuluvad komisjoni Maanteeameti Lõuna regiooni liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Mati Võrklaev, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna patrulliteenistuse vanemliikluspolitseinik Toomas Lihtmaa, Põlva maavalitsuse arengu-ja planeeringuosakonna nõunik Mikk Mehilane, Põlva vallavanem Georg Pelisaar ja Ahja vallavanem Peeter Sibul

Möödunud teisipäeval, 16. detsembril kogunes maavanema juures esmakordselt Põlva maakonna liikluskomisjon. Esimesel kohtumisel räägiti maakonna liiklusohutusest üldisemalt, komisjoni töökorraldusest ja esialgsetest tegevusplaanidest.

Riiklikus liiklusohutuse programmis on eesmärgiks seatud 2020. aastaks vähendada liiklussurmade arvu kaks korda. Põlvamaal on käesoleval aastal liikluses hukkunud neli inimest, seejuures kolm neist olid joobes. Alkoholi kuritarvitamisega paistab Põlvamaa üleriiklikus statistikas silma ning peamise turvalisuse probleemina on seda tõstatatud ka varem. Teine oluline Põlvamaa liiklusohutuse mõjutaja on maakonna teedel sõitvate raskeveokite suur osakaal.

Liiklusõnnetustes on ühed haavatavamad osapooled jalakäijad ning sageli on just need õnnetused ka raskemate tagajärgedega. Jalakäijate ohutusele keskendus ka Maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt, kes rääkis ülekäiguradade ja -kohtade rajamise põhimõtetest ning tutvustas Põhjamaade uuringu tulemusi, mis näitavad, et ohutumad on need ülekäigukohad, kus jalakäijal pole eesõigust ning ta peab ise oma ohutuses täielikult veenduma. Tähistatud ülekäiguradadel, kus jalakäijal on eesõigus, on inimesed valmis, oma turvalisuses täielikult veendumata, teele astuma ning seetõttu on ka õnnetused neis paigus sagedasemad.

Loe edasi: Põlva maakonna liikluskomisjon kogub infot liiklusohtlikest kohtadest

Põlva alustab 2015. aastat Eesti lõõtsapealinnana

Põlvas on viimasel aastakümnel tehtud palju tööd Eesti rahvusliku lõõtspillitraditsiooni edasikestmiseks ning lõõtspillimeistri August Teppo pärandi säilitamiseks. Siin õpetatakse lõõtspilli mängima ja seda valmistama, populariseeritakse lõõtspillimuusikat, kogutakse lõõtspillipärandit, väärtustatakse lõõtspillimeistrite osa rahvuskultuuris ning korraldatakse rahvusvahelisi lõõtspillipidusid. Selle töö krooniks kuulutatakse Põlva 17. jaanuaril 2015 Eesti lõõtsapealinnaks. Tegu on muusika-aasta 2015 sündmusega.

Miks just Põlva?

Alustada võiks siinkohal sellest, et Eesti rahvusliku lõõtspilli isa August Teppo on sündinud Vanal Võrumaal Põlva kihelkonnas Loosu külas. Kuigi praegused põlvkonnad seostavad Teppo nime rohkem Võrumaaga, oli tema sünnikoht eesti kultuuri juurte mõistes siiski endises Põlva kihelkonnas. Pealegi tehakse just Põlvas järjepidevat tööd Teppost alguse saanud traditsiooni kestmiseks. Seda suuresti muidugi tänu Valgjärve mehele Heino Tartesele. Nii et Põlva on seda konteksti arvestades justkui kirik keset küla ja just paras koht lõõtspillipealinnaks, seda enam, et põhjust on küllaga.

Miks lõõtspillipealinn?

Juba peale esimest suvist suurt lõõtspillipidu Põlva järve ääres käidi välja mõte, et Põlvast võiks saada lõõtspillipealinn. Viimase nelja aasta jooksul on see mõte süvenenud, sest Põlvas on ikka tõsiselt pingutatud on nii pillimängutraditsiooni elujõulisuse kui ka pilli valmistamise oskuse püsimajäämise pärast. Lõõtspillimängu saab õppida Põlva muusikakoolis , kus mängukoolitusi viib läbi 2009. aastal loodud MTÜ Lõõtspilliselts. Lisaks pillimänguõppele korraldab Lõõtspilliselts ka pilli valmistamise meistrikursusi. Seltsi tegevuse tulemusena on Põlvas 8 aasta jooksul pillimängu õppinud üle 130 huvilise, lisandunud on 35 pilli valmistajat ja 4 tegijat võiks juba meistriks nimetada. Lõõtspilliseltsi eestvedaja Heino Tartes ise on üks mitmekülgsemaid ja järjekindlamaid lõõtspillimuusika edendajaid ning on valmistanud üle 60 pilli. Ta on koostanud ja välja andnud raamatud nii Põlvamaa kui Võrumaa lõõtspillimängijatest. Põlvamaa ja kogu Eesti rahvamuusikamaastikku on rikastatud erinevate sündmustega: sh rahvusvahelise lõõtspillipeoga Harmoonika, mis 2015. a toimub 5. korda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud Põlva kuulutamine Eesti lõõtsapealinnaks Eesti muusika-aastal 2015, mil August Teppo sünnist möödub 140. aastat.

Mis see kaasa toob?

See toob kaasa hulgaliselt ettevõtmisi. Lõõtspillipealinna aasta avasündmuseks ongi 17. jaanuaril Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimuv kontsert-õpituba Avatud Lõõtsad, kus peale lõõtspillimuusika saab tutvuda Teppo lõõtsamuuseumi väljapanekuga, vaadata lõõtsa sisse ja ka proovida ise lõõtspillimängu. Edasi on kavas koostada rändnäitus Teppost ja tema pillist ja Põlva osast selles traditsioonis ning seda esitleda koos lõõtspillimänguga Euroopa kultuurilinnade Eesti võrgustiku linnades. Kevadel toimuvad koolide lõpukontserdid: lõõtspillikooli lõpetajate kontsert Põlvas ning lõpetab esimene lõõtspilli valmistamist õppinud kursus Viljandi Kutsehariduskeskuses. Kevad-suvisesse perioodi jääb ka taasiseseisvunud Eesti esimese lõõtsakuninga Juhan Uppini diplomitöö esitluskontsert Tallinnas. Juhan kirjutab oma töö Karl Kikkast ja tema mängustiilist. Juulikuus toimub viies Harmoonika pidu Intsikurmus ja augustikuus tähistame August Teppo 140. sünniaastapäeva. Tahame tutvustada lõõtspillimängu ka Lõuna-Eesti lasteaedades ja koolides, kus ilmselt õpib nii mõnigi tulevane mängija või pillimeister. Esimese lõõtspillipealinna aasta lõpetame ülevaatekontserdiga taas siinsamas kultuurikeskuses novembrikuus.

Põlvamaa vaimulikud vaatasid jõulude eel lõppevale aastale tagasi

Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama. Foto: Põlva maavalitsus — Põlvamaal on tavaks on saanud, et paar korda aastas kutsub maavanem kõik maakonna vaimulikud kokku koguste tegemiste ja oluliste teemade üle üheskoos mõtteid vahetama.
Foto: Põlva maavalitsus

Traditsiooniks saanud maakonna vaimulike jõulude eelne kohtumine maavanema Ulla Preedeni juures toimus seekord maavalitsuses. Üheskoos vaadati tagasi Põlvamaa koguduste peagi mööduva aasta toimetustele, räägiti uuel aastal ees ootavatest tegemistest ning maakonna eluolust ja arengusuundadest.

Mitmed koguduse juhid tundsid heameelt juba tehtud, aga ka plaani võetud kirikute ja teiste koguduse hoonete renoveerimise ja korrastamise üle. Mööduv aasta on paljudele maakonna vaimulikele toonud tavapärasest rohkem ristimisi ning ka kiriklike abilelude sõlmimine on tõusutrendis. Ühist muret jagati väheneva ja kaugel tööl käimise tõttu kodukohast kaugeneva elanikkonna pärast.

Üheskoos arutleti ühiskonnas pidevalt üleval oleva haldusreformi teemal. Kuigi mitmete ususuundade haldusjaotus ei ühti riikliku jaotusega, siis oma institutsiooni haldusreformi teema on ka kirikute päevakorras.

Praegune advendiaeg on vaimulikele tiheda töö periood ning saabuvad jõulud toovad kirikutesse tavapärasest kordades rohkem inimesi.

Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.

Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.

Loe edasi: Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Põlvamaal plaanitakse esmatasandi tervisekeskused rajada Põlvasse ja Räpinasse

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo tutvustas toetusmeetme tingimusi.

Neljapäeval, 4. detsembril toimus maavalitsuses sotsiaalministeeriumi tervisekeskuste rajamise teemaline nõupidamine. Põlvamaa haiglate, perearstide, kohalike omavalitsuste juhtide, maavalitsuse, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajate osalusel arutati esmatasandi tervisekeskuste rajamise toetusmeetme eesmärke ja tegevusplaane. Põlvamaa esmatasandi tervisekeskused peaksid asuma Põlva ja Räpina piirkonnas. Tervisekeskustes osutaksid teenuseid perearstid ja -õed, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde ning kodudes õendus-teenuse pakkujad. Uute esmatasandi tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist on kavas toetada Euroopa Liidu struktuurfondide perioodil 2013-2020.

Maret Reinumägi

130aastanõ Kanepi segäkuur laul võidulaulu

Kanepi segäkuur umal 130. sünnüpääväl. Harju Ülle pilt.

Võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursi võitnu laulu «Mõtõ Võromaast» laul’ 29.11. Kanepi seldsimajan umma 130. sünnüpäivä pidänu Kanepi segäkuur.

Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.

«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.

Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.

Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.

Harju Ülle, Uma Leht

Vanemate Kool lahkab sel laupäeval suhtlemise kunsti

MTÜ Rosma Haridusseltsi koolituskeskuse Vanemate Kool kutsub kõiki huvilisi sel laupäeval, 6. detsembril kl 11.00-16.00 osa saama järjekordsest koolipäevast teemal “Suhtlemise keeruline kunts”.

Pühadeaeg tähistab alati valguse saabumist. Enne suurt valgust on pimedus eriliselt tugev ja varjud võimsad. Käesoleva õppeaasta kolmanda koolipäeva külaline on süvitsi tuttav mõlema poolega – Inge Tael on töötanud vanglas ja kriisiabikeskuses, erinevates kõrgkoolides ja koolituskeskustes. Praegusteks ametiteks on psühhoterapeut, koolitaja ja superviisor. Tema loeng julgustab meid pühade eel vaatama iseendasse ning läbi iseenda suhestuma maailma ja kaasinimestega. Praktilised nõuanded käitumiseks pingeolukordades.

Seitsmendat aastat tegutsev Vanemate Kool on kõigile täiskasvanutele, kes kasvavad koos lastega ning on huvitatud waldorfpedagoogikast.
Loe edasi: Vanemate Kool lahkab sel laupäeval suhtlemise kunsti

Rosmal tuleb loeng “Kuidas mõelda nähtavalt?”

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Teisipäeval, 9. detsembril kl 18.00 toimub Rosma Koolituskeskuse korraldusel Põlva külje all Rosma koolis aktiivseminaride sarja esimene loeng, kus lektor Kalev Kaarna avab võimalusi teemal “Kuidas mõelda nähtavalt?”

Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivat lahenduste leidmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu. Kuidas seda teha ning mis kasu sellest on kodus, tööl ja koolis räägib Kalev Kaarna.

“Õigete otsuste tegemiseks on vaja selgelt mõelda. Heade ja toimivate lahendusteni jõudmiseks on vaja tuua nähtavale keerukate olukordade või konfliktide sisu,” ütles lektor teema tutvustuseks.

Õhtuseminaril näitabki Kalev Kaarna, kuidas keerukad mõtted nähtavaks ja selgeks teha, oma elu, eesmärke ja probleeme puude ja pilvedena üles märkides. Need võtted on kasutatavad kodus, töö juures ja ettevõtluses. Need aitavad küsida õigeid küsimusi ja leida enamikes keerukates olukordades tõhusaid ja töötavaid lahendusi. Mõnedes riikides õpetatakse neid võtteid juba 1. klassis, mistõttu peaksid need olema jõukohased ka kõigile täiskasvanutele.

Osalustasu 5 eurot, kestvus 2 tundi.
Aktiivseminari sarja järgmine esineja on Viigi Viil, kes räägib teemal “Vaimne maailmavaade – kas oht või võimalus?”

Projekti rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Allikas: Rosma Koolituskeskus

Savvusann UNESCOn!

Võrokõsõ juubõldasõ: 26. märdikuu päävä õdagu tull’ teedüs, et võrokõisi savvusannaperimüs om pantu UNESCO vaimsõ perändi esindüsnimekirja.

«Üts mu opilanõ Võromaa kutsõhariduskeskusõst ütel’, et timä vanaimä oll’ nakanu ikma teleka iin, ku tuu uudis tull’,» ütel’ Veeroja Eda, kiä üten Eichenbaumi Külliga võrokõisi sanna UNESCOhe vidäsi.

«Võrokõsõ pandva rõõmuga üles pilte hindäst uma savvusanna man,» kõnõl’ Eda. «Mul om kah UNESCO aianukan!», «Puulpäävä kütämi uma UNESCO kuumas!», tõi tä vällä rõõmuhõiskit Mol’ovihu savvusanna leheküle päält.

Tervüisi saatsõ ka suur sannarahvas suumlasõ. «Nä omma nakanu sannaperändi alalõhoitmist tõsitsõmbalt võtma ja pruuvva perrä tulla,» kõnõl’ Veeroja Eda.

Klubi Russkaja Banja vidäjä Ruspari Marat kutsõ jõulukuu keskpaigan Vinnemaalõ sannafestivaalilõ. «Turismi- ja spaaettevõtja omma kah väega rõõmsa,» ütel’ Eda.

Eichenbaum ja Veeroja märgotasõ, kuis saadust tunnustusõst saasi ossa kõik võrokõsõ. «Ega mi es aja tuud asja õnnõ hindä jaos, egä Vana Võromaa vald või küläliisi tuuga kutsu, et näil om kah savvusann,» ütel’ Eichenbaumi Külli. Plaan om suidsusann Vana Võromaa hää nime kujondusõ sisse tsusata.

Sannaoppust tulõ kah mano. Võromaa kutsõhariduskeskusõn om tegemisel sanna-opikava. Veeroja Eda jutu perrä naatas sügüsest oppama sannamehe ja -naasõ mõistmiisi: sannakütmist, sannan toimõndamist sannankäümisest ravitsõmisõni. «Peränditurismi opikava om joba olõman ja sann tuu seen, oppus lätt õkva käümä, kes taht, saa mano,» kuts tä.

Vahtsõ huuga nakkas Veeroja Eda küsümä müügilupa sannan suidsutõdu liha jaos, millega põllumajandusministeeriüm olõ-i seoniaoni tahtnu väega edesi minnä.
Loe edasi: Savvusann UNESCOn!

Eestimaa jõuluvanad kogunesid vanal Võrumaal

29. novembri südapäeval saabus Kanepisse 40 jõulutaati.

Teel Pokumaale, kus peeti XIV Jõulutaatide konverents, tehti peatus, et avada postkontor, kuulata laste jõululaule, mekkida kohalike perenaiste küpsetisi. Selgitati välja aasta sportlikum jõulumees.

Osalesid nii kõige nooremad 2013/2014 aastal sündinud vallakodanikud kui ka väärikas 101-aastane Hilda Müürsepp, kes on jõulutaatide vana tuttav.

Kanepist läks kõikjale üle Eestimaa teele advendituli, mille jõulumees Ärnile ulatas Kanepi kirikuõpetaja Margit Lail.

Kanepist sõideti edasi Pokumaale konverentsile ning pühapäeval Antslas toimunud jõululaadale.

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Kohtumine folklorist Marju Kõivpuuga Mooste Rahvamuusikakoolis

Esmaspäeval, 17. novembril algusega 19:30 on Põlvamaal Mooste Rahvamuusikakoolis külas tunnustatud folklorist ning Tallinna Ülikooli õppejõud Marju Kõivupuu.

Teemad, millest juttu tuleb, on kõik seotud rahvapärimusega.
Muusikaga ilmestab õhtut Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi.
Sissepääs on 2. eurot.

Ootame teid!

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Põlvamaa aasta isa on Friedel Ani

Põlvamaa aasta isa Friedel Ani koos laste ja lastelaste ning Põlva maavanem Ulla Preedeni ja naiskodukaitse Põlva ringkonna esinaise Esti Taaliga. Foto: Põlva maavalitsus

Tänavuseks Põlvamaa aasta isaks valiti Valgjärve vallas elav kolme lapse isa ja kuue lapselapse vanaisa Friedel Ani.

Põlvamaa aasta isa tütar on oma isa iseloomustanud nii:”Meie isa on eriline. Ta annab endast kõik. Vahel tundub, justkui ta enesele aega ei võtagi, ent ei, ta annab seda ka endale nõndasamuti kui teistele ning lisaks ajale annab isa nii endale kui ka teistele võimaluse uuesti proovida. Isa, tea, et ajal on ots või äär ja ta on õpetanud meid aega väärtustama. Vihjeid meeldib ka isale anda. Vahel on hiiglama tüütu, et pool lauset peab temaga vesteldes ise välja mõtlema või ridade vahelt lugema, ent see on tema moodus kaaslastele aega anda.”

Kokku esitati Põlvamaa aasta isa konkursile 14 kandidaati, kes kõik koos peredega 7. okyoontil vastuvõtule kutsuti. Konkursi korraldas naiskodukaitse Põlva ringkond koostöös Põlva maavalitsustega.

Põlvamaa aasta isa aunimetus antakse isale, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last. Aasta isa on oma töös pädev ja tunnustatud ning perekonna väärtustamisel heaks eeskujuks ka väljaspool kodu.