Pärnumaa

Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Täna paigaldas FIE Tiit Teidearu Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee ääres kulgevale kergliiklusteele valgustusposte.

Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse abilinnapea Rein Ariko ütles, et Paikuse ja Sindi piirilt Kuldnoka tänava kohalt alguse saanud kergliiklusteed ehitati 2008. a Maanteeameti tellimusel. Paarsada meetrit Kauri tänava käänakul ehitati juba linna rahadega, sest Maantee eelarve rohkemat ei võimaldanud. Samuti ei jätkunud tol ajal raha valgustuse jaoks.

Nüüd võeti pimedal ajal ohtu kujutav lõik käsile ja aeti 17 valgusti tarvis postid püsti. Teidearu sõnul peaksid korralikult immutatud puitpostid vastu pidama keskeltläbi poolsada aastat. Siiski juhtub ka teisiti. Ariko meenutas, et näiteks Maxima kaupluse juurde 2007. a paigaldatud mõned postid tuli välja vahetada juba 7 aasta möödumise järel. Tegemist oli täieliku praagiga, immutust kõigest 3 mm sügavuselt. Enamik poste on siiski hästi püsinud. Kasulikum on osta korraga suuremas koguses. Viimati osteti 24 posti. Neid paigaldatakse pidevalt. Möödunud aastal täiendati valgustust Linnu teel.

Praegu töös oleva 17 valgustuse paigaldus läheb ühtekokku maksma umbkaudu suurusjärgus 10 000 eurot. Tööga tahetakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Loe edasi: Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Loe edasi: Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

“Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Näitus “Uus Noor Mood” avatakse Pärnu Avangard Galeriis neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 ja jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Avangard Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas Saard — Avangard Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “Mosaiik” (2013).

Loe edasi: “Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Lumekoormast kangem märtsikelluke

Need läbi lume sirutuvad märtsikellukesed pole muidugi selle kevade esimesed ei Sindis ega Eestimaal. Aga märgates 3-4 cm paksuse lume peal tillukesi õienuppe, tundub see ikkagi koduaia väikese imena.

Urmas Saard

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

“Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.

A Altmäe Foto Urmas Saard — Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.

1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.

Loe edasi: “Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Rahvakoosolek Pärnu Vana turu kaitseks

MTÜ Aita Meie Inimest, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldavad tuleval esmaspäeval, 7. märtsil, algusega kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus Vana turu kaitseks rahvakoosoleku.

Korraldajad soovivad arutada Pärnu Vana turu säilitamise võimalusi, kaitsta väikeettevõtjaid suurmonopoli eest ja kuulata rahva arvamust ning ettepanekuid. Pärnakatega kohtumisele oodatakse turu juhtkonda, maavanemat, linnapead ja abilinnapeasid.

Eile, 29. veebruaril esitasid turul kauplejad küsimusi linnavalitsuse hoones, kus vastajateks olid turu uuendamisprojekti objektijuht Risto Abel, projekti juht Allan Kool, juhatuse liige osaühingust Hammerhead, samuti linnapea Romek Kosenkranius.

Mure turu tuleviku pärast sai alguse teatest, et suve saabudes suletakse Vana turg kuni üheksaks kuuks ja seejärel avatakse osal uuendatud pinnal ca 1200 ruutmeetri suurune Rimi pood.

Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Rahvusvahelise korvpalliturniiri Pärnu Ice Cup kuuest karikast üks jäi Eestisse

Nädalavahetusel kogunesid Pärnusse rahvusvahelisele korvpalliturniirile Ice Cup seeniorkorvpallurid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast. Kuuendat korda sai teoks talvine korvpallipidu, mis sai alguse koos Pärnu Jääfestivaliga.

Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond Foto Britt-Hell Kangur — Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond. Foto: Britt-Hell Kangur

Kokku osales Ice Cupil 37 võistkonda 5 riigist, palliplatsile astus enam kui 360 mängijat. Ice Cup turniiri osalejate arv oli ajaloo suurim! Võiskonnad võistlesid kuues vanuseklassis – mehed 35, 45 ja 50 ning naised 30, 40 ja 50 aastat.

Ainukese Eesti võistkonnana pälvis tugevas konkurentsis esikoha Pärnu meeskond eesotsas Pärnu korvpalli vedaja Mait Käbiniga. Võistkond osales vanuseklassis M50 ja pidi oma paremust tõestama ülitugevate Kaunase Omega ja Läti Tukumsi vastu. Võistkonna koosseisus mängisid: Mait Käbin, Valdo Knaps, Veljo Miklas, Arvydas Venclovas, Jüri Metsaorg, Andres Rattur, Sven Jürisoo, Jaak Laanemets, Andres Kangur, Andrus Maiste, Mart Põder, võistkonnale olid abiks ka Erik Pihlak ja Henn Koolmeister.

Korvpalliturniiri edule aitasid kaasa suurepärased toetajad: Saare, Selver, My Fitness, Pärnu linn, Amserv, Candle Light, Toiduvägi, Perona Bowling, Estonia Medical Spa & Hotel, Wasa, SleepAngel, Oriflame, Kaja Keraamika, Taluturg, Allew Magusamaailm, ePood24.eu, Mamm&Frunkt, Manuson, Enn Kull, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Seppälä, Wendre, Kanpol, Saku, Tallinna Teletorn, Meenemünt, Pizzahunt, Valgeranna Seikluspark, Villa Wesset, Korvpalliklubi Pärnu, Turundustugi, kuurordigalerii Central.

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Uus pärimuskultuuri spetsialist tuleb Kihnu laevameistrite suguvõsast

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai Eesti rikkamaks ühe pärimuskultuuri spetsialisti võrra, kui Kihnu (mere)kultuuri tundja Reet Laos pälvis 7. taseme kutse.

Reet Laos Foto Meelika Lehola — Reet Laos. Foto: Meelika Lehola

Pärimuskultuuri spetsialist on inimene, kes toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust.

Reet Laos on sündinud, nagu ta ise ütleb, Kihnu saarele pärimuse sisse, seega ei ole pidanud pärimust teoreetiliselt õppima, vaid see on üks tema elu loomulik osa – elada kihnlasena ja järgida kõiki saare kombeid-tavasid ning teadmisi igapäevaselt praktikas rakendada. Tema suurimaks eeskujuks on olnud isapoolne vanaema, kes juba väiksena õpetas teda Kihnu saare kultuuri austama ja sellega koos elama.

“Kuna pärinen laevameistrite suguvõsast, siis on minu südameasjaks kanda edasi kihnlaste merepärandit, sest tänapäeval väga hästi teatakse, mida teevad kihnu naised, meeste töid-tegemisi hinnatakse vähem. Õnneks olen jõudnud enda tegutsemisega sinnamaale, et sõna “Kihnu kivilaeva” kasutamine ei ole enam saarel haruldus. Olen sügavalt kinni saare kultuuris, aga samas ka kursis maailma asjadega. Kultuuripärandi kandmine ongi minu meelest kinni eelkõige inimese mõtlemises – tuleb hoida ja kaitsta vanu traditsioone, aga ka kursis olla mujal maailmas toimuvaga,” ütleb Reet Laos enda tegevuse iseloomustuseks.

Eestis on 2016. aasta seisuga 24 kutsega pärimuskultuuri spetsialisti. Kutset saab taotleda korra aastas ning selle andjaks on Eesti Folkloorinõukogu. Kutse andmisel on partneriks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda.

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard — Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.

Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard — Marko Šorin Sindi paisul. Foto: Urmas Saard

Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.

Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.

Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.

Kalev Kaljuste ja Mart Helme Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem ja Mart Helme, Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.

Lipud

Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.

Loe edasi: Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Traditsiooniliselt koguneti täna Tahkuranna vallas Konstantin Pätsi sünnikodu tähistava mälestussamba juurde, kuhu toodi lillekimpe, meenutati riigijuhi elu ja kõneldi elust Eesti riigis.

Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm, Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142 sünniaastapäeval Foto Tiina Tojak — Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm ja Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142. sünniaastapäeval. Foto: Tiina Tojak

Ausamba juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed ja Eesti lipu seltsi liikmed, kes hoidsid sinimustvalgeid lippe. Laulsid Uulu segakoor ja Uulu põhikooli lastekoor Annely Kuninga juhatusel, solistina laulis õpilane Terhi Kuuse.

Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Tahkuranna vallavolikogu esimees Argo Mengel, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik, Pärnumaa vapimärgi kavaler Hans Soll, vallakodanik Jaan Roosnurm ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, MTÜ Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Velliste kõneles riigipea 142. sünniaastapäeval Eesti Vabariigi ajaloo murdehetkedest. Ta kirjeldas, millal ja millisel määral on riik saanud ise oma õnne sepistada ja millal on valikud olnud olematud. Ta võrdles ühiskonda katedraaliga – see ehitatakse kõvadest kividest. Püsimajääv rahvas koosneb tugevatest inimestest, kes ammutavad oma hingejõudu eelkäijatelt – ja teevad seda tänumeeles. Kõneleja kutsus üles avaldama riigi rajajatele jätkuvalt austust mälestusmärkide toel, mis on ühtlasi maamärgid meie mälumaastikul. Pärnu ja Tallinn vajavad riigi suurjuubeliks kumbki veel üht monumenti.

Loe edasi: Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Sindi suusarada uuesti sõidetav

Viimaste päevade lumesajud on andnud võimaluse avada tänasest taas Sindi terviseraja, endise nimega Sindi suusaraja.

Rajad, nii klassika, kui ka uisustiili sõitjatele, on sisse ajanud ja tegeleb hooldamistöödega firma After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima. Valgustatud Sindi terviserada on avatud kõigile ning aktiivse puhkuse nautijaid oodatakse suusatama, kirjutatakse Sindi linna kodulehel.

Kalmer Jürima, After Ski juhatuse liige. Foto: Urmas Saard →

Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Täiendatud fotodega: 22.02, kell 13:30

Vaatamata pidevalt püsivatele plusskraadidele suureneb ka Sindis lumepaksus. Sulalumi pakib hästi: saab palle veeretada ja ehitusplokkideks lõigata.

Täna kerkis Sindis Raudtee tänava tagaõuele Toompea lossi meenutav rajatis, mille kõrgeimas tornis Pikas Hermannis lehvib sinimustvalge lipp. Lossi valvav lumememm ootas oma ülesande juurde asumist juba mitu päeva varem.

24. veebruari hommikul kogunevad Sindi inimesed ja kaugemad külalised raekoja juurde, kus kell 07.55 heisatakse riigilipp ja marsitakse ühises rongkäigus läbi linna.

Esmaspäeval käis ERR-i operaator Verner Vilgas, kes on maailmas tuntust kogunud hiljutise orava looga, lumest lossi filmimas. Seega võib sedagi imepärast rajatist varsti telepildis näha.

Lumest Pika Hermanni torn Sindis, Raudtee tänava tagaõuel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Tänavu juba viiendat aastat toimub 24. veebruaril iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindi raekoja tornimasti ja teist korda marsitakase varajasel hommikul paljude kümnete lippude all puhkpillorkestri mürtsumise saatel läbi linna.

24 veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas — 24. veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist korraldavad vastavalt välja kujunenud ülesannetele ühises koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakond, Sindi linnavalitsus ja Sindi gümnaasium, keda abistavad veel mitmed omavalitsuse allasutused. Vastavalt kogemuste suurenemisele võib kõigi aastate lõikes märgata mõningaid korralduslikke muudatusi, millega korraldajad loodavad kujundada sündmust järjest elamuslikumaks.

Kui varasematel aastatel on lipuheiskamist tehtud ühiselt koos Paikusega, siis tänavu soovib naaberomavalitsus Sindi eeskujul sama korraldada iseseisvalt oma vallas. Endiselt toob Sindi gümnaasium välja poolsada lipukandjat. Lippudega on esindatud linna allasutused ja seltsid. Sindi lasteaia direktor Viivi Palmissaar kinnitas, et kindlasti tulevad ka sellel aastal mudilased oma vanemate ja lippudega varahommikusele tseremooniale. Mihhail Škljar heiskab lipu kell 07.55.

Loe edasi: Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sindi Gümnaasiumi näitering osales projektis “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Meie foorumteatritrupp andis projekti panuse, osaledes 3 aastat draama-ja foorumteatrilaagrites. Projekti pidulik lõpetamine leidis aset 8.-9. jaan Savernas.

Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-ku Foto Mart Nõmm — Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-Ku. Foto: Mart Nõmm

Foorumteater (FT) pakub võimalust teisiti mõelda. See on õppemeetod, mis arendab empaatiavõimet. FT on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi probleemidele. Positiivne selle meetodi puhul on see, et publik osaleb kaasamõtlejana ja tegijana.

Noorte arvamused

Ulvi Eit: See laager on vist ainus, kuhu tulen täiesti heameelega. Laager paneb mõtlema sügavamalt igapäevastele asjadele. Õpetab hoolima teistest.

Chätlyn Parts: Laagris on noored, kes oskavad hingele midagi pakkuda.

Kristella Kukk: Ootan alati laagrit, kuna saan avada teistele oma hinge ja tänu foorumteatrile ravida. Oluline on ka avastada Eestimaad läbi teatri.

Loe edasi: Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sinimustvalge lindi päev Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril sinimustvalgete lintide kandmist, mis oli esimeseks isamaalisuse väljendusviisiks Pärnus.

1918. aasta 23. veebruari õhtul kell kaheksa loeti Pärnu Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette «Manifest Eestimaa rahvastele», mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused. Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Selle kooli oli linnavalitsus moodustanud 1917. aastal evakueeritud Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi asemele, linte valmistanud tüdrukud esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa. Rahvusvärvides linte kanti rinnas ka 24. veebruaril toimunud esimesel Eesti sõjaväeparaadil, mille käigus koostati Pärnu raekojas Eesti Vabariigi väljakuulutamise akt. «Tseremoniaalmarsil» osalenud Eesti pataljoni sõdurid kandsid eraldusmärkidena «eesti linte» põigiti üle pagunite või rinnas.

Foto: A. Ilusa kogust →

23. veebruaril kingitakse igale muuseumi püsiekspositsiooni külastajale sinimustvalge reväärilint. Sel päeval püsinäitus „11000 aastat ajalugu- Elamusi vanast ajast“ kaks ühe hinnaga! Lisaks näeb kinosaalis Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi „Elulood“, mis käsitleb perioodi alates Eesti vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni.

Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Täna pärastlõunal külastas Sindit ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatis nõunik Mailis Alti. Kohaliku ettevõtte külastus toimus Fein-Elast Estonias, kus peale tootmisega tutvumise ringkäiku istuti ümarlauda arutamaks valdkonnaga seotud rõõme ja muresid.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias Foto Viktor Kaarneem — Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias. Foto: Viktor Kaarneem

Ümarlauas kohtusid veel Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase, Sindi linnapea Marko Šorin, PEAK-i juht Teet Kurs, Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu filiaalist Toomas Kuuda. Aga ka ettevõtjatest Estonia Spa nõukogu esimees Virve Pichen ja DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk.

Võõrustajaks oli Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi, kelle eestvedamisel võeti kohe jutuks riigi poolne Eesti tööstuspoliitika välja töötamine. Tööstusettevõtte juhina jätkus Mägil ministrile sellise alusdokumendi välja töötamise eest kiitust, kuid samas luges peale ka manitsussõnu, et tulemas ei oleks norme, mis bürokraatiat tööstusvaldkonnas veel suurendaks.

Teiseks aruteluteemaks tõstatus tööjõu ettevalmistamine Eesti haridussüsteemis. Muret tunti, et õppekavade väljatöötamisest vastuvõtmiseni võtab tavaliselt nii kaua aega, et ettevõtjad on pidanud selleks ajaks oma vajadused ise lahendama ja nii jääb riiklik haridussüsteem nende jaoks juba hiljaks.

Loe edasi: Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Paikusel toimub 24. veebruari hommikul pidulik lipuheiskamine

Pärnumaa Paikuse vald tervitab iseseisvuspäeva hommikut igal aastal järjest suurema pidulikkusega. Tänavu heisatakse esimest korda hümni helide saatel sinimustvalge 12 meetri pikkusesse lipumasti. Auvalves seisavad valla noorkotkad ja kodutütred, käes koolile kuuluvad kümned kandelipud. Loetakse „Manifesti kõigile Eestimaa rahwastele“.

Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides Foto Urmas Saard — Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides. Foto: Urmas Saard

Tähistamaks väärikalt Eesti Vabariigi 98. aastapäeva koguneb vallarahvas hommikul 8:45 paiku Paikuse põhikooli ette, kus mõni aeg tagasi valmis alevile esinduslik lipuväljak. Koolihoone trepil võtavad kohad sisse segakoor Sireli lauljad, kes lubasid laulda „Eesti lippu“ ja „Mu isamaa armas“, hea ilma korral rohkemgi. Kahte viirgu rivistuvad valla noorkotkad ja kodutütred. Umbes aasta tagasi muretses Paikuse põhikool endale 30 kandelippu, et riigile tähtsatel tähtpäevadel oma lippudega välja tulla. Nüüdki hoiavad noored neid lippe auvalves seistes.

Meeleolu loob Audru puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele, kes mängib lipuheiskamise ajal hümni. 12 meetri kõrguseid lipumaste on 3. Keskmisesse tõuseb suur sinimustvalge lipp, äärmistesse mastidesse valla viirg.

Sõnavõttudega esinevad volikogu esimees Mait Talvoja ja vallavanem Kuno Erkmann. Iseseisvusmanifesti loeb Kaitseliidu noorteinstruktor Kardo Ojassalu.

Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits rääkis, et mastide vahele paigutatakse lillekastid. Aga lilled saavad ka valla 5 küla esindused. Samuti antakse neile kaasa elav tuli. Näiteks Tammaru külas viiakse lilled ja tuli Mihkel Kase mälestuskivi juurde.

Urmas Saard