Pärnumaa

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

“Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Tallinna Tehnikaülikooli rektor emeritus Arvi Altmäe on palju aastaid juhtinud kodukaunistamise liikumist, millest tegi kolmapäeval Pärnu Tervisekeskuse suures saalis põhjaliku ülevaate.

A Altmäe Foto Urmas Saard — Arvi Altmäe. Foto: Urmas Saard

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühenduse juhatuse esimehe Arvi Altmäe sõnul leidub maailma ajaloos palju näiteid lühikese aja jooksul harmoonilist kultuurikeskkonda tundmatuseni rikutud või hävitatud juhtumitest. Vastupidised näited on üliharuldased. Üheks haruldaseks näiteks on kahtlemata Eestis 1936. a kevadest kuni ’40. a nõukogude okupatsioonini kestnud kodukaunistamise hoogtöö. Sedalaadi üsna ainulaadse nähtuse kõrvale asetuvad veel Prantsusmaa ja põhjamaad, kuid palju väiksemas haardes.

1936. a valiti konkursi „Kodu kauniks!“ tegevussuundadeks hoonete välisvärvimise, viljapuuaedade ja parkide korrastamise, avalikud paigad ja lipumastid. Peakomitee korraldusel algatati kõigis maakondades hoonete värvimise kursused. Selleks jagati tasuta 25 000 eksemplari brošüüri „Hoonete välisvärvimine“. Istutati puid, põõsaid, lilli. Tegevuse abistamiseks trükiti 30 000 brošüüri „Üldjuhend puude ja põõsaste istutamiseks“. Metskonnad eraldasid tasuta või väikese tasu eest kümneid tuhandeid istikuid. Veel avaldati 35 000 suuruses tiraažis brošüür „Maakodu ümbrus kauniks“.

Loe edasi: “Kaunis Eesti kodu” eestvedaja Arvi Altmäe kõnetas Pärnu Väärikate ülikooli kuulajaid

Rahvakoosolek Pärnu Vana turu kaitseks

MTÜ Aita Meie Inimest, Eesti Väikeettevõtete Assotsiatsioon ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond korraldavad tuleval esmaspäeval, 7. märtsil, algusega kell 15.00 Pärnu Keskraamatukogus Vana turu kaitseks rahvakoosoleku.

Korraldajad soovivad arutada Pärnu Vana turu säilitamise võimalusi, kaitsta väikeettevõtjaid suurmonopoli eest ja kuulata rahva arvamust ning ettepanekuid. Pärnakatega kohtumisele oodatakse turu juhtkonda, maavanemat, linnapead ja abilinnapeasid.

Eile, 29. veebruaril esitasid turul kauplejad küsimusi linnavalitsuse hoones, kus vastajateks olid turu uuendamisprojekti objektijuht Risto Abel, projekti juht Allan Kool, juhatuse liige osaühingust Hammerhead, samuti linnapea Romek Kosenkranius.

Mure turu tuleviku pärast sai alguse teatest, et suve saabudes suletakse Vana turg kuni üheksaks kuuks ja seejärel avatakse osal uuendatud pinnal ca 1200 ruutmeetri suurune Rimi pood.

Pärnu Vana turg. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Rahvusvahelise korvpalliturniiri Pärnu Ice Cup kuuest karikast üks jäi Eestisse

Nädalavahetusel kogunesid Pärnusse rahvusvahelisele korvpalliturniirile Ice Cup seeniorkorvpallurid Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Ukrainast. Kuuendat korda sai teoks talvine korvpallipidu, mis sai alguse koos Pärnu Jääfestivaliga.

Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond Foto Britt-Hell Kangur — Seeniorkorvpallurite Pärnu meeskond. Foto: Britt-Hell Kangur

Kokku osales Ice Cupil 37 võistkonda 5 riigist, palliplatsile astus enam kui 360 mängijat. Ice Cup turniiri osalejate arv oli ajaloo suurim! Võiskonnad võistlesid kuues vanuseklassis – mehed 35, 45 ja 50 ning naised 30, 40 ja 50 aastat.

Ainukese Eesti võistkonnana pälvis tugevas konkurentsis esikoha Pärnu meeskond eesotsas Pärnu korvpalli vedaja Mait Käbiniga. Võistkond osales vanuseklassis M50 ja pidi oma paremust tõestama ülitugevate Kaunase Omega ja Läti Tukumsi vastu. Võistkonna koosseisus mängisid: Mait Käbin, Valdo Knaps, Veljo Miklas, Arvydas Venclovas, Jüri Metsaorg, Andres Rattur, Sven Jürisoo, Jaak Laanemets, Andres Kangur, Andrus Maiste, Mart Põder, võistkonnale olid abiks ka Erik Pihlak ja Henn Koolmeister.

Korvpalliturniiri edule aitasid kaasa suurepärased toetajad: Saare, Selver, My Fitness, Pärnu linn, Amserv, Candle Light, Toiduvägi, Perona Bowling, Estonia Medical Spa & Hotel, Wasa, SleepAngel, Oriflame, Kaja Keraamika, Taluturg, Allew Magusamaailm, ePood24.eu, Mamm&Frunkt, Manuson, Enn Kull, Endla Teater, Pärnu Muuseum, Seppälä, Wendre, Kanpol, Saku, Tallinna Teletorn, Meenemünt, Pizzahunt, Valgeranna Seikluspark, Villa Wesset, Korvpalliklubi Pärnu, Turundustugi, kuurordigalerii Central.

Sindit tabas „tähtede“ sadu

Eilsel Sindis toimunud Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kontsert-aktusel kõneles linnapea Marko Šorin, kes ühiselt volikogu esimehe Toomas Asiga andis üle Sindi Aastainimese tiitli Margit Schmidtile, samuti austati oma linna kultuuritegelasi ja sportlaseid, kuulutati välja Sindi Kaunis Kodu ja Kaunis Aed võitja. Õhtu meelahutusliku osa täitsid muusikakorüfeed Lembit Saarsalu, Merle Kollom ja Karmen Puis.

Mirtel Metsmaa Foto Urmas Saard — Mirtel Metsmaa. Foto: Urmas Saard

Riigihümni lauldi Sindi laulukoori eeslaulmisel ja Kristel Reinsalu juhatamisel. Järgnevalt kõlas koori esituses Tõnis Mägi „Palve“, solistina laulis Sindi gümnaasiumi 3. klassi õpilane Mirtel Metsmaa, kes võitis 2013. a „Kuldmikrofoni“, aga on olnud ka „Sindi Ööbik 2013“ 5 kuni 7-aastaste võitja, samuti mullune oma vanuserühma parim „ööbik“.

Pidupäeval mõeldi ka argiselt

Võimsalt hingestatud sissejuhatusele järgnes Marko Šorini kõne, mis meenutas, et Eesti riigi loomise triumfi ja pidupäevade vahele asetub argipäevane pingeline töö. Nagu kogu maailm pöörleb pidevas muutuses, seisab ka kodulinn Sindi sama vääramatu tõsiasjaga silmitsi. Linnapea sõnul võiks Sindi paisu saagast juba mahuka raamatu ilmutada, aga ikkagi pole veel järelsõna kirjutamise aeg kätte jõudnud. Iga päev saab uusi lehekülgi juurde kirjutada.

Loe edasi: Sindit tabas „tähtede“ sadu

Uus pärimuskultuuri spetsialist tuleb Kihnu laevameistrite suguvõsast

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva sai Eesti rikkamaks ühe pärimuskultuuri spetsialisti võrra, kui Kihnu (mere)kultuuri tundja Reet Laos pälvis 7. taseme kutse.

Reet Laos Foto Meelika Lehola — Reet Laos. Foto: Meelika Lehola

Pärimuskultuuri spetsialist on inimene, kes toetab ja suunab oma tegevusega isiksuse terviklikku arengut ning aitab kindlustada vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimist ja järjepidevust.

Reet Laos on sündinud, nagu ta ise ütleb, Kihnu saarele pärimuse sisse, seega ei ole pidanud pärimust teoreetiliselt õppima, vaid see on üks tema elu loomulik osa – elada kihnlasena ja järgida kõiki saare kombeid-tavasid ning teadmisi igapäevaselt praktikas rakendada. Tema suurimaks eeskujuks on olnud isapoolne vanaema, kes juba väiksena õpetas teda Kihnu saare kultuuri austama ja sellega koos elama.

“Kuna pärinen laevameistrite suguvõsast, siis on minu südameasjaks kanda edasi kihnlaste merepärandit, sest tänapäeval väga hästi teatakse, mida teevad kihnu naised, meeste töid-tegemisi hinnatakse vähem. Õnneks olen jõudnud enda tegutsemisega sinnamaale, et sõna “Kihnu kivilaeva” kasutamine ei ole enam saarel haruldus. Olen sügavalt kinni saare kultuuris, aga samas ka kursis maailma asjadega. Kultuuripärandi kandmine ongi minu meelest kinni eelkõige inimese mõtlemises – tuleb hoida ja kaitsta vanu traditsioone, aga ka kursis olla mujal maailmas toimuvaga,” ütleb Reet Laos enda tegevuse iseloomustuseks.

Eestis on 2016. aasta seisuga 24 kutsega pärimuskultuuri spetsialisti. Kutset saab taotleda korra aastas ning selle andjaks on Eesti Folkloorinõukogu. Kutse andmisel on partneriks Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda.

Tauno Jürgensteini repliigimõõdus seisukoht Sindi linna nõudmistele

Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein ütleb kommentaariks uudisloole „Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised“, et seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht Foto Urmas Saard — Tauno Jürgenstein, Keskkonnaagentuuri projektijuht. Foto: Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse kõnealune korraldus annab linna lähteseisukohad, mis tavapärase ehitamise puhul antaks välja projekteerimistingimustega. Kuna tegu on aga likvideerimisega ehk pais senisel kujul kaob, ei näe Ehitusseadustik projekteerimistingimuste väljastamist ette ja nõnda on linn leidnud teise viisi, kuidas oma seisukohti edastada. Projekteerijale on see vajalik, et algusest peale töötada lahendusega, mis hiljem kõiki osapooli rahuldab.

Esitatud lähteseisukohad on meil koostöös Sindi linna juhtide ja projekteerijaga põhjalikult läbi arutatud ja neid võib hinnata mõistlikuks kompromissiks. Need tagavad ühelt poolt, et linn saab paisu asemel ligipääsetava, funktsionaalse ja tervikliku jõe- ja kaldaala, pluss maandatud ehitamisega seotud muud riskid. Teiselt poolt saavad olema tagatud kalade vaba ränne, paadisõiduvõimalused ja kogu lahendus ei lähe üle mõistuse kalliks. Seisukohtade ametlik andmine linna poolt on hea ja võimaldab tööga konstruktiivses õhkkonnas edasi minna.

Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.

Marko Šorin Sindi paisul Foto Urmas Saard — Marko Šorin Sindi paisul. Foto: Urmas Saard

Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.

Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.

Loe edasi: Sindi linnal on Sindi paisu lammutamisel oma nõudmised

Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Sindis on saanud traditsiooniks heisata iseseisvuspäeva hommikul täpselt kell 07:55 sinimustvalge lipp linna raekoja tornimasti.

Kalev Kaljuste ja Mart Helme Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas Foto Urmas Saard — Kalev Kaljuste, Pärnu maavanem ja Mart Helme, Riigikogu riigikaitse komisjoni aseesimees Eesti Vabariigi 98 aastapäeva tähistamisel Sindi linnas. Foto: Urmas Saard

Viiendat korda täitis seda auväärset ülesannet ehitusettevõtja Mihhail Škljar, kes omab pisut ekstreemsetes oludes väga vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja vastavat varustust. Hümni mängis Ado Kirsi juhatusel Audru kultuurikeskuse pasunakoor Õnn Tuli Õuele.

Lipud

Vahetult enne piduliku hetke saabumist olid kümned Sindi gümnaasiumi noored asunud suurte kandelippudega oma kohtadele kogu raehoone pikkuses. Jõepoolsel väljaku küljel reastusid omavalitsuse, allasutuste ja seltside lipud. Auväärsel kohal seisis Kaitseliidu Pärnumaa maleva liputoimkond, samuti volikogu liige Kardo Kase, kelle kätte usaldati paari aasta eest Riigikogu poolt Sindi gümnaasiumile kingitud esinduslipp. Erimõõdus käsilipud värvisid pidupäeva hommiku lauspilves taeva all sinimustvalgeks. Ülle Jantson jagas lasteaia laste ja nende vanemate kätte 120 suuremõõdulist käsilippu. Paljud tulid kohale kodust kaasa võetud lipukestega. Pärnu Postimehe tagasihoidlikul hinnangul võis karges õhus iseseisvuspäeva algust nautimas olla paarisaja inimese ümber. Raekoja paraaduksel laulis Kristel Reinsalu dirigeerimisel auväärse eaga Sindi laulukoor.

Loe edasi: Mart Helme: Sindis ei olnud tavapärast prevalveerivat ametlikku ja nomenklatuurset joont

Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Traditsiooniliselt koguneti täna Tahkuranna vallas Konstantin Pätsi sünnikodu tähistava mälestussamba juurde, kuhu toodi lillekimpe, meenutati riigijuhi elu ja kõneldi elust Eesti riigis.

Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm, Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142 sünniaastapäeval Foto Tiina Tojak — Kalev Kaljuste, Jaan Roosnurm ja Hans Soll Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussamba juures presidendi 142. sünniaastapäeval. Foto: Tiina Tojak

Ausamba juures seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva Kikepera malevkonna Tahkuranna rühma mehed ja Eesti lipu seltsi liikmed, kes hoidsid sinimustvalgeid lippe. Laulsid Uulu segakoor ja Uulu põhikooli lastekoor Annely Kuninga juhatusel, solistina laulis õpilane Terhi Kuuse.

Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Tahkuranna vallavolikogu esimees Argo Mengel, Pärnu abilinnapea Rainer Aavik, Pärnumaa vapimärgi kavaler Hans Soll, vallakodanik Jaan Roosnurm ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, MTÜ Konstantin Pätsi muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Velliste kõneles riigipea 142. sünniaastapäeval Eesti Vabariigi ajaloo murdehetkedest. Ta kirjeldas, millal ja millisel määral on riik saanud ise oma õnne sepistada ja millal on valikud olnud olematud. Ta võrdles ühiskonda katedraaliga – see ehitatakse kõvadest kividest. Püsimajääv rahvas koosneb tugevatest inimestest, kes ammutavad oma hingejõudu eelkäijatelt – ja teevad seda tänumeeles. Kõneleja kutsus üles avaldama riigi rajajatele jätkuvalt austust mälestusmärkide toel, mis on ühtlasi maamärgid meie mälumaastikul. Pärnu ja Tallinn vajavad riigi suurjuubeliks kumbki veel üht monumenti.

Loe edasi: Vabariigi ja riigi esimese presidendi sünnipäev Tahkurannas

Sindi suusarada uuesti sõidetav

Viimaste päevade lumesajud on andnud võimaluse avada tänasest taas Sindi terviseraja, endise nimega Sindi suusaraja.

Rajad, nii klassika, kui ka uisustiili sõitjatele, on sisse ajanud ja tegeleb hooldamistöödega firma After Ski OÜ juhatuse liige Kalmer Jürima. Valgustatud Sindi terviserada on avatud kõigile ning aktiivse puhkuse nautijaid oodatakse suusatama, kirjutatakse Sindi linna kodulehel.

Kalmer Jürima, After Ski juhatuse liige. Foto: Urmas Saard →

Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Täiendatud fotodega: 22.02, kell 13:30

Vaatamata pidevalt püsivatele plusskraadidele suureneb ka Sindis lumepaksus. Sulalumi pakib hästi: saab palle veeretada ja ehitusplokkideks lõigata.

Täna kerkis Sindis Raudtee tänava tagaõuele Toompea lossi meenutav rajatis, mille kõrgeimas tornis Pikas Hermannis lehvib sinimustvalge lipp. Lossi valvav lumememm ootas oma ülesande juurde asumist juba mitu päeva varem.

24. veebruari hommikul kogunevad Sindi inimesed ja kaugemad külalised raekoja juurde, kus kell 07.55 heisatakse riigilipp ja marsitakse ühises rongkäigus läbi linna.

Esmaspäeval käis ERR-i operaator Verner Vilgas, kes on maailmas tuntust kogunud hiljutise orava looga, lumest lossi filmimas. Seega võib sedagi imepärast rajatist varsti telepildis näha.

Lumest Pika Hermanni torn Sindis, Raudtee tänava tagaõuel. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Sindi inimesed valmistuvad riigi sünnipäeva väärikaks tähistamiseks

Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Tänavu juba viiendat aastat toimub 24. veebruaril iseseisvuspäeva pidulik lipuheiskamine Sindi raekoja tornimasti ja teist korda marsitakase varajasel hommikul paljude kümnete lippude all puhkpillorkestri mürtsumise saatel läbi linna.

24 veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas — 24. veebruari hommiku rongkäigu teekonna kaart Sindi linnas

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist korraldavad vastavalt välja kujunenud ülesannetele ühises koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakond, Sindi linnavalitsus ja Sindi gümnaasium, keda abistavad veel mitmed omavalitsuse allasutused. Vastavalt kogemuste suurenemisele võib kõigi aastate lõikes märgata mõningaid korralduslikke muudatusi, millega korraldajad loodavad kujundada sündmust järjest elamuslikumaks.

Kui varasematel aastatel on lipuheiskamist tehtud ühiselt koos Paikusega, siis tänavu soovib naaberomavalitsus Sindi eeskujul sama korraldada iseseisvalt oma vallas. Endiselt toob Sindi gümnaasium välja poolsada lipukandjat. Lippudega on esindatud linna allasutused ja seltsid. Sindi lasteaia direktor Viivi Palmissaar kinnitas, et kindlasti tulevad ka sellel aastal mudilased oma vanemate ja lippudega varahommikusele tseremooniale. Mihhail Škljar heiskab lipu kell 07.55.

Loe edasi: Sindis tervitatakse iseseisvuspäeva piduliku lipuheiskamise ja linna äratava rongkäiguga

Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sindi Gümnaasiumi näitering osales projektis “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”. Meie foorumteatritrupp andis projekti panuse, osaledes 3 aastat draama-ja foorumteatrilaagrites. Projekti pidulik lõpetamine leidis aset 8.-9. jaan Savernas.

Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-ku Foto Mart Nõmm — Laagri lõpetamisel külas trummitrupp Ku-Ku. Foto: Mart Nõmm

Foorumteater (FT) pakub võimalust teisiti mõelda. See on õppemeetod, mis arendab empaatiavõimet. FT on osalusteater, mis ajendab õppima ja leidma lahendusi probleemidele. Positiivne selle meetodi puhul on see, et publik osaleb kaasamõtlejana ja tegijana.

Noorte arvamused

Ulvi Eit: See laager on vist ainus, kuhu tulen täiesti heameelega. Laager paneb mõtlema sügavamalt igapäevastele asjadele. Õpetab hoolima teistest.

Chätlyn Parts: Laagris on noored, kes oskavad hingele midagi pakkuda.

Kristella Kukk: Ootan alati laagrit, kuna saan avada teistele oma hinge ja tänu foorumteatrile ravida. Oluline on ka avastada Eestimaad läbi teatri.

Loe edasi: Foorumteatrilaagrid Sindis ja Savernas

Sinimustvalge lindi päev Pärnu Muuseumis

Pärnu Muuseum kutsub üles kordama igal aastal 23. veebruaril sinimustvalgete lintide kandmist, mis oli esimeseks isamaalisuse väljendusviisiks Pärnus.

1918. aasta 23. veebruari õhtul kell kaheksa loeti Pärnu Endla seltsimaja rõdult esimest korda avalikult ette «Manifest Eestimaa rahvastele», mis oli ühtlasi Eesti Vabariigi väljakuulutamine. Selleks puhuks tehtud sinimustvalged lindikesed olid esimesed Eesti Vabariigi kodanike tunnused. Linte valmistasid ja jagasid Pärnu naisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Selle kooli oli linnavalitsus moodustanud 1917. aastal evakueeritud Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi asemele, linte valmistanud tüdrukud esindasid sõjast hoolimata paigale jäänud õpilaste eestimeelset osa. Rahvusvärvides linte kanti rinnas ka 24. veebruaril toimunud esimesel Eesti sõjaväeparaadil, mille käigus koostati Pärnu raekojas Eesti Vabariigi väljakuulutamise akt. «Tseremoniaalmarsil» osalenud Eesti pataljoni sõdurid kandsid eraldusmärkidena «eesti linte» põigiti üle pagunite või rinnas.

Foto: A. Ilusa kogust →

23. veebruaril kingitakse igale muuseumi püsiekspositsiooni külastajale sinimustvalge reväärilint. Sel päeval püsinäitus „11000 aastat ajalugu- Elamusi vanast ajast“ kaks ühe hinnaga! Lisaks näeb kinosaalis Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi „Elulood“, mis käsitleb perioodi alates Eesti vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni.

Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Täna pärastlõunal külastas Sindit ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saatis nõunik Mailis Alti. Kohaliku ettevõtte külastus toimus Fein-Elast Estonias, kus peale tootmisega tutvumise ringkäiku istuti ümarlauda arutamaks valdkonnaga seotud rõõme ja muresid.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias Foto Viktor Kaarneem — Ettevõtlusminister Liisa Oviir Fein-Elast Estonias. Foto: Viktor Kaarneem

Ümarlauas kohtusid veel Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi ja arengutalituse juhataja Urmas Kase, Sindi linnapea Marko Šorin, PEAK-i juht Teet Kurs, Kaubandus- ja Tööstuskoja Pärnu filiaalist Toomas Kuuda. Aga ka ettevõtjatest Estonia Spa nõukogu esimees Virve Pichen ja DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse liige Peeter Prisk.

Võõrustajaks oli Fein-Elast Estonia juht Urmas Mägi, kelle eestvedamisel võeti kohe jutuks riigi poolne Eesti tööstuspoliitika välja töötamine. Tööstusettevõtte juhina jätkus Mägil ministrile sellise alusdokumendi välja töötamise eest kiitust, kuid samas luges peale ka manitsussõnu, et tulemas ei oleks norme, mis bürokraatiat tööstusvaldkonnas veel suurendaks.

Teiseks aruteluteemaks tõstatus tööjõu ettevalmistamine Eesti haridussüsteemis. Muret tunti, et õppekavade väljatöötamisest vastuvõtmiseni võtab tavaliselt nii kaua aega, et ettevõtjad on pidanud selleks ajaks oma vajadused ise lahendama ja nii jääb riiklik haridussüsteem nende jaoks juba hiljaks.

Loe edasi: Urmas Mägi kiitis ja manitses minister Liisa Oviiri

Paikusel toimub 24. veebruari hommikul pidulik lipuheiskamine

Pärnumaa Paikuse vald tervitab iseseisvuspäeva hommikut igal aastal järjest suurema pidulikkusega. Tänavu heisatakse esimest korda hümni helide saatel sinimustvalge 12 meetri pikkusesse lipumasti. Auvalves seisavad valla noorkotkad ja kodutütred, käes koolile kuuluvad kümned kandelipud. Loetakse „Manifesti kõigile Eestimaa rahwastele“.

Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides Foto Urmas Saard — Olgu suvi või talv, Õnn Tuli Õuele ikka auto kastis mängides. Foto: Urmas Saard

Tähistamaks väärikalt Eesti Vabariigi 98. aastapäeva koguneb vallarahvas hommikul 8:45 paiku Paikuse põhikooli ette, kus mõni aeg tagasi valmis alevile esinduslik lipuväljak. Koolihoone trepil võtavad kohad sisse segakoor Sireli lauljad, kes lubasid laulda „Eesti lippu“ ja „Mu isamaa armas“, hea ilma korral rohkemgi. Kahte viirgu rivistuvad valla noorkotkad ja kodutütred. Umbes aasta tagasi muretses Paikuse põhikool endale 30 kandelippu, et riigile tähtsatel tähtpäevadel oma lippudega välja tulla. Nüüdki hoiavad noored neid lippe auvalves seistes.

Meeleolu loob Audru puhkpilliorkester Õnn Tuli Õuele, kes mängib lipuheiskamise ajal hümni. 12 meetri kõrguseid lipumaste on 3. Keskmisesse tõuseb suur sinimustvalge lipp, äärmistesse mastidesse valla viirg.

Sõnavõttudega esinevad volikogu esimees Mait Talvoja ja vallavanem Kuno Erkmann. Iseseisvusmanifesti loeb Kaitseliidu noorteinstruktor Kardo Ojassalu.

Paikuse valla kultuuritöö spetsialist Ille Riivits rääkis, et mastide vahele paigutatakse lillekastid. Aga lilled saavad ka valla 5 küla esindused. Samuti antakse neile kaasa elav tuli. Näiteks Tammaru külas viiakse lilled ja tuli Mihkel Kase mälestuskivi juurde.

Urmas Saard

Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

23. veebruar ja 24. veebruar on mõlemad Pärnu jaoks olulise tähtsusega kuupäevad, mille raames toimub mitmeid traditsioonilisi pidulikke üritusi.

Eesti Vabariigi esimese presidendi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures Foto Urmas Saard — Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Urmas Saard

23.veebruaril kell 10.30 toimub Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi mälestamine Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba juures.

Kell 13.00 asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute ausamba jalamile Alevi kalmistul. Sealt algab rongkäik, mis liigub mööda Riia maanteed Rüütli platsile. Ootame kõiki rongkäigus osaleda soovijaid Alevi kalmistu juurde hiljemalt kell 12.45.

Orienteeruvalt kell 14.00 kõlab Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendilt Ühisgümnaasiumi õpilase Madis Arumäe esituses Iseseisvusmanifest ning päevakohase kõne peab sama kooli õpilane Siim Erik Akermann.

Seejärel liigutakse edasi Vabaduse parki, kus asetatakse pärg II maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestusmärgi jalamile ja toimub Kaitseliidu Pärnumaa Maleva pidulik rivistus. Malevapealik annab kaitseliitlastele kätte tänukirjad, medalid ja auastmed. Pidulikule osale järgneb kell 15.00 ühine sõdurisupi söömine.

Loe edasi: Pärnu Linnavalitsus kutsub pärnakaid heiskama sinimustvalgeid lippe Eesti Vabariigi aastapäeval ja sellele eelneval päeval

Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

Homme algab Pärnus kuni 25. veebruarini kestev Järvi Akadeemia talvine dirigentide meistrikursus.

Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard — Leonid Grin ja Paavo Järvi Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Rahvusvaheline Järvi Akadeemia talvine kursus dirigentidele toimub juba kuuendat korda. Meistrikursusel osaleb 13 dirigenti, kes tulevad kõik kokku mitmetest eri riikidest nagu näiteks Tšiili, Hispaania, Šveits, Jaapan, Taiwan, Suurbritannia, Norra jpt.

Meistrikursustel juhendab noori dirigente maestro Leonid Grin, keda assisteerib Lukas Groen. Leonid Grini juhendamisel on dirigeerimisega algust teinud mitmed tänased suurnimed nagu näiteks Paavo Järvi. Leonid Grin on Tšiili rahvussümfooniaorkestri peadirigent.

Lukas Groen, kes on ühtlasi ka kursuste peakorraldaja, on mitmed aastad ise Neeme Järvi juures õppinud. Lukas Groen on Hollandi päritolu ning dirigeerinud mitmeid mainekaid sümfooniaorkestreid terves maailmas. Ta on pälvinud tunnustust mitmetelt konkurssidelt üle maailma (nt Budabest, Besanscon) ning ka tiitli „Hollandi parim noordirigent“.

Loe edasi: Maestro Leonid Grin juhendab Pärnu meistrikursustel noori dirigente üle maailma

“Elulood” linastub Pärnu Muuseumis iga poole tunni järel

23. veebruaril on Pärnu Muuseum avatud tavapärasel ajal ning sissepääs muuseumi püsiekspositsiooni vaatamiseks riigi sünnpäeva eel kaks ühe hinnaga! Kinosaalis linastub terve päeva igal täistunnil ja pooltunnil Rao Heidmetsa dokumentaalfilmi “Elulood”.

Pärnu muuseumis Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumis. Foto: Urmas Saard

Rao Heidmetsa filmistuudio dokumentaalfilmist “Elulood” (2007)

Pooletunnine dokumentaalne animafilm, mille stsenaristideks on kirjanik Mats Traat ja filmimees Rao Heidmets, käsitleb perioodi alates Eesti Vabariigi sünnist kuni iseseisvuse taastamiseni. Rõhk asetub mõistagi neljakümnendatele, kui toimusid eestlaste seisukohast kõige traagilisemad sündmused: okupatsioon ja küüditamine. Kõik filmis kujutatud sündmused on tegelikult aset leidnud. Filmi fookus on reaalsetel lugudel, mida animatsioon üksnes toetab. Heidmets nimetab „Elulugusid“ seetõttu ka dokumentaal-, mitte animafilmiks, mille põhiideed kannab tõdemus: ükskõik mis ka ei juhtuks, alati tuleb edasi võidelda, mitte alla anda!

Filmi režissöör on Rao Heidmets, stsenaristid Rao Heidmets ja Mats Traat, kunstnik Ave Nahkur, helilooja Olav Ehala.

Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Kahekümnendat korda kohtuvad Nooruse Majas Pärnu folklooriseltsid, lauluansamblid ja pillimehed. Traditsiooniline folklooripidu toimub Pärnu Rääma linnaosas igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeva paiku, sedakorda 20. veebruaril algusega kell 14:00.

Räämapidu Foto pressisõnumiga — Räämapidu. Foto: pressisõnumiga

Tänavu on peo korraldusmeeskonnas Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja rahvalaulik Terje Ojaste ning pärimusmuusikud Esta Ruusmann ja Olavi Kõrre, kes ühtlasi kannavad peo peremehe ja perenaise rolli.

Rääma folklooripidu on alati olnud üheks osaks Rahvusvahelise Folkloorifestivali Baltica piirkondlikest ülevaatustest ja eelpidudest, kus folkloorieksperdid saavad kohalikele tegijatele tagasisidet anda, selgitab Baltica 2016 avalike suhete juht Kristin Viljamaa. Iga pidu kujuneb erinevate esinejate tõttu omanäoliseks, kuid jääb alati ühesuguse formaadi juurde. Esinemiskavad on rühmad ette valmistanud vastavalt maakonnas säilinud pärimusele ja esitanud teadaolevalt võimalikult autentselt. Iga folkloorirühma esinemise ajal jäävad teised osavõtjad pealtvaatajateks.

Sel aastal minnakse peoga pärimusele hoopis lähemale. Kõik erinevas vanuses tantsijad, lauljad ja pillimehed, umbes 200 inimest, osalevad kõiges. Teineteisele õpetatakse tantse ja laulumänge ning lauldakse regilaule.

Loe edasi: Tulekul Baltica 2016 Pärnu eelpidu

Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Täna hommikul mõõdeti Sindi Linnaraamatukogus pika mõõdulindiga Heljo Männi lasteraamatute hulka, loeti tema luuletusi Sindist ja imetleti 11. veebruaril üheksakümneseks saanud kirjaniku sõnakunsti, mis muutis Sänikaela küla Venimuse talus elanud ülilaisad kalamehed väga virkadeks töömeesteks.

Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist Foto Urmas Saard — Ene Michelis loeb Heljo Männi luuletusi Sindist. Foto: Urmas Saard

Sindi lasteaia- ja algklassiealistel lastel on olnud alates tuhkapäevast võimalik osaleda Sindi Linnaraamatukogu kirjandustundides, kus lasteosakonna juhataja Rita Raudsepp ja raamatukogu direktor Ene Michelis tutvustavad lastekirjaniku Heljo Männi elu ja loomingut. Seda veel paljudel järgnevatelgi päevadel. Tänased lugemissaali varajased külalised olid õpetaja Made 4. klassi õpilased Sindi gümnaasiumist.

Suurte akende ette langetatud rulood vähendasid päevavalgust ja seda selgemalt helendasid ERR-i arhiivist tellitud põnevate filmikaadrite katkendid omaaegsetest populaarsetest laste telesaadetest. Rita rääkis, et kunagisest karubeebist on ammugi saanud koolidirektor ja hoolitsev pereisa oma lastele. Olgu meeldetuletuseks öeldud, et kui Mõmmi-ema Heljo Mänd on ületanud kõrges eas 90. eluaasta lävepaku, siis samal ajal kirjaniku juubeliga on legendaarne Mõmmi tegelaskuju saamas juba neljakümneviieseks – mees parimates aastates.

Loe edasi: Üheksakümneseks saanud Heljo Mänd on kirjanikuna õpetlik ja lustlik

Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Tänasel Sindi Linnavolikogu istungil otsustati omistada Sindi Aastainimene 2015 tiitel kümnendat aastat linna võimlejate ringi juhendanud iluvõimlemistreenerile Margit Schmidtile, kelle kandidatuuri seadis üles Sindi Avatud Noortekeskus.

Margit Schmidt Foto Urmas Saard — Margit Schmidt. Foto: Urmas Saard

Helle Vent, Sindi noortekeskuse juhataja, räägib paljude tüdrukute ilusa rühi ja hea esinemisoskuse saamisest tänu Margitile. „Vanema rühma Stella võimlejad alustasid iluvõimlemisega 4-aastaselt lasteaias. Praeguseks on jõutud tasemeni, et peaaegu mitte ühtegi õpilastega seotud üritust Sindi linnas ei toimu ilma nendeta. Võimlemisring annab tulevikuks hea füüsilise ettevalmistuse, esinemisoskuse, töökuse, järjekindluse, kohusetunde ja teistega arvestamise.“

Vanem võimlemisrühm Stella on seni osalenud viiel korral riigi suurimal võimlemisfestivalil „Gymnafest”, samuti käidi Tallinnas Eesti Spordiselts „Kalev” juubelile pühendatud rahvusvahelisel võimlemispeol 2010. a. Nüüd valmistutakse 2016. a võimlemispeoks. Kahel korral esineti pealinnas asuvas Kalevi spordihallis üleriigilisel võimlemisfestivalil „Kauni rühiga ellu!” Mõlemal korral koguti sajast punktist 98 ja saadi autasuks kuldplaat. Tunamullu sai Stella ainsa eriauhinna omanikuks. Muidugi on esinetud arvukal hulgal kodumaakonnas. Näiteks 2013. a Pärnumaa võimlemispeol, nüüd valmistutakse käesoleva aasta võimlemispeoks, samuti on osaletud kahel Pärnumaa tantsupeol (2012 ja 2015) jne.

Loe edasi: Margit Schmidt pälvis Sindi linna kõrgeima tunnustuse

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele