Viimsi Muusikaliteatri kontsertetenduse trupp pisut vähendatud koosseisus. Foto: Liis Rebane
Päevatoimetaja
Viimsi Muusikaliteater kutsub kõiki osalema oma veerandsajandi juubelipidustustest, millega seoses toimuvad 5. ja 8. novembril kell 18.00 Viimsi Huvikeskuses pidulikud kontsertetendused “Ei peatada meid saa”. Laval näeb säravaid tegelasi lemmikmuusikalidest, pakkudes meeleolukaid ja unustamatuid hetki.
“Noor Frankenstein” Viimsi Muusikaliteatris. Foto: Peep Kirbits
Viimsi Muusikaliteater toob Eestis esmakordselt lavalaudadele Mary Shelley õudusromaani “Frankenstein” ainetel loodud Mel Brooksi muusikalise komöödia “Noor Frankenstein”. Lavastus esietendub Viimsi Huvikeskuses 31. märtsi õhtul.
Neljapäeval, 24. septembril antakse Viimsi mõisa õuelt lähe XXI Kindral Laidoneri olümpiateatejooksule, mis on kutsutud looma vaimset sidet kunagiste ja tänaste põlvkondade vahel – ühendades vabaduse sõnumi olümpia-aatega.
Trivimi Velliste teeb lühikokkuvõte tänasest arutelust Viimsi mõisas, kus ettekandjatele ja kuulajatele esitati küsimus: „Kas eesti keelega saab Eesti elus hakkama?
Ilmar Tomusk vastab Trivimi Velliste küsimusele. Foto: Priit Purken
[pullquote]Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast[/pullquote]Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras. Professor Rein Taagepera on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub. Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast, olgugi et iiri keel on riigikeel ja Euroopa Liidu ametlik keel.
Kindral Johan Laidoneri Selts korraldas 9. jõulukuu päeval Viimsi mõisas arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid Eesti Keele Instituudi juhataja Tõnu Tender ja Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk. Mõttevahetus oli pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.
Eesti avalik ruum on kiiresti muutumas aina ingliskeelsemaks. Eriti torkab see silma linnapildis, äride, aga ka isikute nimedes, avaliku elu tegelaste keelepruugis ja – mis eriti oluline – kooliõpilaste sõnavaras.
Ilmar Tomusk. Foto: Urmas Saard
Professor Rein Taagepera, kes elab poole aasta kaupa vaheldumisi eestikeelses ja ingliskeelses keeleruumis, on juhtinud tähelepanu tõsiasjale, et enamik eestlasi ei märkagi, mis nende emakeelega toimub.
Ka iirlased ei pööranud omal ajal piisavat tähelepanu inglise keele pealetungile. Kui nad sellest ükskord aru said, oli lootusetult hilja. Täna räägib Iirimaal nende põlist emakeelt ainult üks inimene sajast.
Eelöeldut silmas pidades korraldab Kindral Johan Laidoneri Selts koostöös teiste seltsidega laupäeval, 9. jõulukuu päeval kell 12 Viimsi mõisas (Eesti Sõjamuuseumis-Kindral Laidoneri Muuseumis) arutelu teemal „Kas eesti keelega saab elus hakkama?“ Sissejuhatavate ettekannetega esinevad Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender („Eesti keele minevikust, olevikust ja tulevikust“) ning Eesti Keeleinspektsiooni ülem Ilmar Tomusk („Eesti keele õiguslikust staatusest ja kaitsest“). Mõttevahetus on pühendatud lähenevale riigi suurjuubelile.
7. jaanuari õhtupoolikul oli Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum avatud mudelisportlaste 2016. a hooaja lõpugalal osalejatele.
Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt. Foto: Urmas Saard
Pidulikul lõpugalal tunnustati parimaid. Kohal olid lennu- auto- ja laevamudelistid. Kõikidel mudeliliikidel on oma alajaotused, aga kuna meie põhirõhk on automudelismil, siis need jagunevad raadio teel juhitavateks, kiirus- ja juhtrajamudeliteks. Jagati välja mälestusmeened Eesti meistrivõistlustel kolme parema hulka tulnud sportlastele. Lisaks andis Eesti Tehnika ja Spordiliiit (ETSL) välja karikad parimatele alaliikide ja vanusegruppide kaupa. Parimaks juunioriks juhtrajasõidus tunnistati Karmen Mets ja seda kolmandat aastat järjest! 2013 aastal toimunud lõpugalal pälvis Karmen Mets Ilmar Viira nimelise rändkarika.
Sel korral sai Ilmar Viira karika Kaur Erik Tamm Äksist. Rändkarikas antakse noorsportlasele, kes on teinud aasta jooksul kõige suurema arengu. Arvesse võetakse edenemist kõikides klassides kokku, millest noor osa on võtnud. Kaur Erik Tamm võistles klassides: N-14; Open-12ja PR-24.
Galaõhtule lisas erilise tunde muuseum, mille eksponaatide vahel võis jalutada, šampuse klaasidega üksteist tervitada ja vestelda.
Teeme Ära talgupäeva meeskond kuulutab täna Viimsi vabaõhumuuseumis avatuks talguliste kirjapaneku 7. mail peetavale üle-eestilisele talgupäevale. Tänaseks on talguveebis registreeritud juba rohkem kui 1400 talgut, mille seast leiab iga eestimaalane endale osalemiseks sobiva talgu. Koos Merekultuuriaasta 2016 korraldajatega esitletakse sel puhul täna Viimsi vabaõhumuuseumis ahjusooja CD-plaati “Mere- ja talgulugude kogumik 2016”, tutvustatakse tänavust talguhundi passi ja sellega kaasnevaid soodustusi talgulistele ning räägitakse muid talgupäeva uudiseid.
Merekultuuriaasta 2016 projektijuhi Karen Jagodini sõnul on värske CD-plaadi näol tegemist talgukorras valminud jutukogumikuga, mis vaatab tagasi meie talgutraditsioonidele nii lähemas kui kaugemas minevikus. CD-plaadile “Mere- ja talgulugude kogumik 2016” mahtus kokku 26 lugu, neist 18 juttu ja kaheksa muusikapala. Jutud luges sisse näitleja Piret Simson. Muusikavaliku aitas plaadi jaoks kokku panna Eesti Pärimusmuusika Keskus. Rohkem ja vähem tuntud lugudega astuvad üles Vägilased, Meisterjaan, Silver Sepp, Anu Taul ja Tarmo Noormaa jt.
Värske talguplaat jõuab igasse talgupaika üle Eesti, sest see on lisatud kõikidesse talgute stardipakettidesse. Talguplaat on kuulatav ka veebis www.teemeara.ee/talgulood/helilood.
Viimsi JazzPopFestil astub teiste seas üles ka Kristel Aaslaid.
2.-7. maini korraldab Viimsi vald juba seitsmendat korda pop- ja jazzmuusikafestivali Viimsi JazzPopFest. Viimsi kooli kontserdisaalis, Viimsi keskuses ja pubis Black Rose saab kuulda lauljaid ja muusikuid kõikjalt Eestist, aga ka külalisi Norrast ja Taanist.
Festivali kunstilise juhi Aarne Saluveeri sõnul on sel aastal kavas rohkem kontserte kui kunagi varem.
“Lisaks Viimsi kooli saalis aset leidvale kooride ja vokaalansamblite konkursile toimuvad muusikalised, tantsulised ja näitekunsti etteasted festivalinädala neljal argipäeva õhtul Viimsi keskuse aatriumis,” sõnas Saluveer.
Reede õhtu toob Viimsi kooli kontserdisaali otse Norrast kõrgetasemelise Ski Bigbändi, kes musitseerib koos omanäolise tunnustatud eesti jazzlaulja Kadri Voorandiga. Laupäeva õhtul saab samas nautida Olav Ehala loomingut Voorandi seades ja Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Reede- ja laupäevaõhtut jäävad lõpetama kontserdid pubis Black Rose, kus esinejateks on Kristel Aaslaid oma bändiga ning Ski Bigbänd koos taani jazzlaulja Majken Christianseniga.
Viimsi JazzPopFesti kooride ja vokaalansamblite konkursil osaleb 17 kollektiivi Viimsist, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Põlvast. Festival teeb koostööd Georg Otsa nim Tallinna muusikakooliga, mille õpilased mängivad festivali bändis ning saavad praktikakogemuse helindajana. Pikaaegne koostöö seob festivali Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermiga, kes osaleb ka sel aastal konkursi žürii töös.
2010. aastal alguse saanud Viimsi JazzPopFest on ainus omalaadne festival Eestis, mis toob kokku jazz- ja popmuusikat laulvad koorid ja vokaalansamblid. Festivali toetajad ja koostööpartnerid on Eesti kultuurkapital, Viimsi keskus, Viimsi Keevitus, Jardin Lilled, Black Rose Pub, Viimsi kool, Otsa kool, Viimsi muusikakool, huvikeskus ja harrastusteater. Korraldab Viimsi vallavalitsus.
25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!
Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.
Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.
Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.
Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.
“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.
Viimsi keskuses aadressil Kaluri tee 5 toimub laupäeval, 27. aprillil kella 10-18 ja pühapäeval, 28.a prillil kella 10-16 Viimsi Aprillilaat. Üritus toimub selles kohas esimest korda.
Aprillilaadale tuleb müüjaid lähedalt ja kaugelt. Kõige kaugemateks tulijateks on Mustangi talu peremees Aarne Musting varajaste maasikatega ja OÜ Ami Treipuit puidust nikerdustega Võrumaalt. Kauplema tuleb rahvast ka Tartust ja Narvast, Harjumaalt ja Tallinnas ning loomulikult oma inimesi Viimsist.
Pakkumisel on erinevaid lapitehnikas tooteid, puidust ja nahast käsitööesemeid, mütse, kudumeid ja kevadisele ajale sobilikke
maalitud kummikuid. Naisterahvad saavad end kaunistada ehetega, meesterahvad ei pea kartma, et kõht tühjaks jääb – müügil
suitsutatud liha, juustu, värsket kala ja kohapeal pakutakse ka BBQ-d. Lastele batuut ja meisterdamisnurk. Avatud on Allika kohvik.
Aprillilaat on avalöögiks 1. maist samas kohas alustavale Viimsi turule, kus pakutakse kõike head ja eestimaist. Kui endal kliima ei
võimalda kasvatada, siis vaatame naabrite poole. Olete kõik oodatud kauplema, sest ega hind ei ole turul kivist!
1. maist avab uksed Viimsi turg aadressil Kaluri tee 5. Lisaks toimuvad Kirbulaat, komisjonikauplus ja erinevad laadad. Kirbulaata peetakse igal laupäeval, komisjonikauplus on avatud iga päev ja sel nädalavahetusl on tulekul Aprillilaat, mis kestab kaks päeva.
Terve Pere Kooli kevadine viimane koolipäev Põlva külje all Rosmal. Foto: Terve Pere KoolVõrus kodanikualgatuse korras alguse saanud Terve Pere Kool laieneb Põhja-Eestisse – huvilisi oodatakse juba sel reedel, 14. septembril algusega kell 18 Viimsisse Harmoonikumi esimesele loengule teemal “Suhted ja suhtlemine”.
Loengusarja “Eelkooliealine laps” juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, Rosma Johannese Kooli ja Lasteaia pedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu. Loengusarjas EELKOOLIEALINE LAPS saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
– kuidas lapsed mängivad ja õpivad?
– millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
– kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad
– millal on laps valmis lasteaiaks?
– mis on tervislik pedagoogika?
– millised on lapse arengu põhitõed?
Eesti üks populaarsemaid meesartiste Koit Toome koos Live Bandiga esitab enda viimaste aastate kuumimaid hitte, kaasa arvatud „Mälestused” ja „Kaugele siit”. Lisaks astub külalisesinejana üles Superstaari saatest tuule tiibadesse saanud eurolaulik Getter Jaani.
„Need on need valged valged ööd” on hoogne ja meeleolukas suvekontsert, et külmal talveajal oleks mälestusi mida meenutada. Nagu ütlevad esinejad ise oma laulus: ”Nautima suve me peaksime täiega.” Tule naudi sinagi!
Koos ansambliga: Koit Toome – laul, klaver; Mikk Simson – trummid; Jorma Puusaag – kitarr; Silver Haugas – basskitarr.
R, 13.07 algusega kell 20 Ammende Villa Pärnus.
L, 14.07 algusega kell 20 Viimsi Vabaõhumuuseum.
P, 15.07 algusega kell 19 Viinistu Kunstimuuseumis.
K, 18.07 algusega kell 20 Võru Kandle aed.
N, 19.07 algusega kell 21 Tartu laululaval.
Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.
„Nii Harku kui Viimsi vald on viimasel aastakümnel kiirelt arenenud. Infrastruktuuri-, teede-, elamu- ja tööstusehitus nõuab ka geodeetilise võrgu kaasajastamist, et tööde teostajatel oleks lihtsam oma kavandatut ellu viia,“ sõnas AS Planserk juhataja Rein Lainevool. Rein Lainevoolu sõnul jaguneb kohalik geodeetiline võrk mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu hierarhilise ülesehituse kohaselt 1., 2. ja 3. järguks.
„Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu moodustavad kohaliku geodeetilise võrgu lähtepunktid, mille täpsuseks on +/-1 cm mõõtmiste epohhil. Kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu tihendamiseks rajatakse vajadusel 2. järk.“ Nii sätestab värske keskkonnaministri määrus „Geodeetiline süsteem “ geodeetiliste võrkude kohta. Tavapäraselt rajatakse Eesti valdade ja asulate geodeetilise põhivõrgu 1. järk riigi tellimusel. Geodeetilise põhivõrgu 2. järgu tellib juba kohalik omavalitsus ise, kui vajalikuks peab.
Tööd võib jagada nelja etappi. Kõigepealt viiakse läbi olemasolevate geodeetiliste märkide ülevaatus ja määratakse nende vastavus ja sobivus rekonstrueeritavasse võrku. Seejärel määratakse uute rajatavate märkide asukohad ja kooskõlastatakse need vallavalitsusega ning vajadusel trasside valdajatega. Ehitamise käigus remonditakse võrku kaasatud olemasolevad ja rajatakse uued kohtkindlad märgid. Kolmandas etapis teostatakse geodeetilise võrgu mõõtmine GPS meetodil ja neljandas mõõtmis- ja tasandusarvutused ning aruannete koostamine.
Tööd Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise võrgu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks peavad olema lõpetatud 2012. aasta maikuuks, vastavalt Maa-ameti poolt korraldatud riigihanke tingimustele.
Käes on aasta parim aeg istutamiseks ja aia kevadeks ettevalmistamiseks. Seoses sellega pakub Lilli Küla Arendamise selts 24. ja 25. septembril Viimsis ja Rae vallas pakkuma kenasti pakitult parimat põllurammu – hobusesõnnikut.
Tegemist on puhta ökoväetisega (ilma saepuru või kõrrelisteta), natuke laagerdunud ja vänge haisu kaotanud. Ühes kotis on 30 l, hind 5 eurot. Sobib hästi roosidele, kurkidele, viljapuudele (vt www.lilliagro.ee). Kasvuhoonesse piisab kahest-kolmest kotist. Andke märku, kes kindlasti soovib! Toome teile kenasti koju kätte!
Viimsis toimuvad 4.-5. juunil 2011 Harmoonikumi Ilupäevad, mis on suunatud naistele, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks ning soovivad säilitada suurepärast väljanägemist ja head tervist igas eas.
Ilupäevade loengutes ja õpitubades jagatakse kahe päeva jooksul praktilisi teadmisi-oskusi, kuidas hoolitseda oma ilu ja tervise eest loomulikul-looduslikul moel, nii seespidiselt kui välispidiselt. Omaette lisaväärtuseks on Ilupäevadel serveeritav tervistav toit, mida osalejatel on meeldiv võimalus nautida nii kohvipausidel kui lõunalauas. Loe edasi: Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad
Homme, 25. mail toimub Viimsis Tsunftijänese antiigisalongis omanäoline moeüritus “Rohelineglamuur”. Üritust korraldab Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon.
“Roheline glamuur” püüab täita tühimikku, mis jääb Cosmo Glämmilaada, Uuskasutuskeskuse ja kirbuturgude vahele.
“”Roheline glamuur” on mõeldud naistele, kes julgevad olla isikupärased ja pooldavad rohelist mõtteviisi. Üritus pakub võimaluse garderoobi värskendamiseks moespetsialistide nõuandel, lõbusas seltskonnas ja mõnusas õhkkonnas.
Enamikul meist leidub kapis seisma jäänud esemeid – lemmikrõivaid, mis vajaksid uuenduskuuri või värsket aktsenti. On kotte, kingi, ehteid ja muid aksessuaare, mis enam ei meeldi, kuid võiksid õnnelikuks teha kedagi teist. “Roheline glamuur” annab unustusse vajunud esemetele võimaluse alustada uut elu.
Mis moeüritusel Roheline Glamuur täpsemalt toimub:
Päevatoimetaja
Geodeesiaettevõte AS Planserk alustas vastavalt Maa-ametiga sõlmitud lepingule Harku ja Viimsi valdade 1. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimist ja rajamist. Valla geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimine ja selle tulemusel rajatud täpsem geodeetiline võrk on vajalik maade mõõtmisel ja müügil, planeeringute kehtestamisel, hoonete, teede- ja muu infrastruktuuri ehitamisel, liikluse korraldamisel jne.
