Fotogalerii
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts teatavad ühiselt, et reedel, 21. okotoobril kell 14 avatakse ja pühitsetakse Estonia teatri tagusel ajaloolisel Uuel turul mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile Konstantin Pätsile.
Loe edasi: AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK
Täna möödub 150 aastat vaimuliku, olulise ühiskonnategelase ja kirjamehe Nikolai Pätsi sünnist.
Loe edasi: 150 AASTAT NIKOLAI PÄTSI SÜNNISTNeljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.
[pullquote]Ilusa selge eesti keele ülistuseks[/pullquote]17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.
Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.
[pullquote]nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas[/pullquote]Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”
Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”
Loe edasi: Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas
Ööl vastu laupäeva ründas Tallinna südalinnas asuvas kohvikus 17-18aastaste poistekamp 31-aastast naist, keda löödi näo piirkonda. Kohviku klienditeenindaja vajutas paanikanuppu, kiirelt sündmuskohale jõudnud turvaettevõtte G4S turvatöötajad piirasid põgeneva noortekamba tänaval ümber ja pidasid kahtlusalused kinni.
[pullquote]sel ajal kui naise kallal füüsilist vägivalda kasutati, filmis keegi kambajõmmidest toimuvat oma nutitelefoniga[/pullquote]9. veebruaril kell 01.21 sai G4S juhtimiskeskus paanikahäire teate Tallinna südalinnas asuvast kohvikust. Sündmuskohale sõitnud G4S patrull jõudis kohale kahe minutiga. Turvatöötajale jooksis vastu klienditeenindaja, kes teatas, et kohvikus oli viieliikmeline poistekamp tunginud kallale ühele naisele. Teenindaja osutas mööda Tatari tänavat põgenevale noortekambale. Turvatöötaja otsustas neile kohe järgneda ja informeeris samal ajal teisi patrulle. Teine patrull sõitis põgenevatele noortele vastu ning koostöös piirati poisid Islandi väljaku juures ümber. Peksmises kahtlustatavad peeti kinni. Olukorda tuli julgestama veel kolm G4S patrulli.
Loe edasi: G4S turvatöötajad pidasid kinni kohvikus naist rünnanud noortekamba
Igal aastal püstitab Tallinna kesklinna valitsus Raekoja platsile jõulukuuse, millest kujuneb jõuluaegse pealinna üks peamine vaatamisväärsus. Kui tavaliselt otsitakse kuuske läbi meedia lähivaldadest, siis tänavu laiendatakse otsingut üle Eesti ning kõik omavalitsused on oodatud oma ettepanekutega.
Nõnda oodatake ka ettepanekuid Rõuge valla territooriumil kasvava kuuse kohta, mis võiks kaunistada pealinna Raekoja platsi Eesti vabariigi juubeliaastal. Sobiv kuusk on tihe, kohev ja 15–18 meetrit kõrge.
Tallinna linnakeskkonna asjatundjatest koosnev komisjon hindab kõiki saabunud ettepanekuid ja valib välja lemmikuima puu. Kesklinna valitsus võtab enda peale läbirääkimise eraomanikuga ning hüvitab talle puu langetamisega kaasneva väärtuskahju. Mõistetavalt korraldatakse asjatundjate kaasabil ka puu langetamine ja vedu Tallinnasse.
Väljavalitud puu hakkab ehtima Tallinna Raekoja platsi jõuluturgu, mida külastavad igal aastal tuhanded inimesed nii välismaalt kui ka kõigist Eesti piirkondadest. Kuusk jääb linna südamesse ka pärast turu sulgemist kuni jaanuari lõpuni. Valda, kust valituks osutunud kuusk tuuakse, on kavas linlastele ja külalistele ka tutvustada.
Kui tunned, et just sinu kodukandis kasvab kuusk, mis oleks riigi ja pealinna esindusjõulupuu tiitli vääriline, siis palun saada pilt koos asukoha kirjeldusega hiljemalt 28. septembriks aadressile kylly.annus@tallinnlv.ee, info telefonil 645 7251.
Eesti omariikluse taastamisel tähtsat rolli etendanud kodanikeühendus Eesti Muinsuskaitse Selts tähistas esmaspäeval, 11. detsembril, Tallinna Raekojas oma tegevuse 30 aastapäeva.
Luulet luges Jüri Kotšinev, Jaak Johanson mängis akustilist kitarri ja Krista Citra Joonas puhus bambusflööti. Nende esinemise ajal saabus Vabariigi President Kersti Kaljulaid.
[pullquote]Terve Eesti Vabariigi iseseisvusaeg tuli unustada. Mäletada tohtis ainult salaja[/pullquote]Esimesena võttis sõna Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Ta ütles, et seltsi asutamisel Trivimi Velliste ja Lennart Meri sõnastatud peamine eesmärk – muinsuste muinsuse ehk Eesti Vabariigi taastamine on saanud täidetud. Tema järel kõneles president Kaljulaid. “Luban teile, et teen iga tund ja iga päev kõik endast oleneva, et Eestil läheks senisest veelgi paremini,” kinnitas Kaljulaid. Järgnevalt said tervitusteks sõna Artem Davidjants Armeenia Kultuuriseltsist, Alla Jakobson Eesti juudi kogukonda esindades, Juri Maltsev Vene Muinsuskaitse Seltsist, Aldo Kals Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsist, Euroopa muinsuskaitseorganisatsiooni Europa Nostra esindaja, Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogust ja mitmed teisedki.
Loe edasi: Hando Runnel: muinsuskaitse liikumine on mäletamine, hool, kunst ja ka julgus
Reedel, 26. veebruaril algusega kell 18 esitletakse Viru keskuse Rahva Raamatus Vello Ederma teost „Siin Ameerika Hääl, Washington!“.
Suures osas mälestuslik raamat annab hea ülevaate Ameerika Hääle tekkeloost Teises maailmasõjas ja raadiojaama tähendusest külma sõja aastakümnetel. Üksikasjalikumalt tutvustatakse Ida-Euroopasse ja Balti riikidesse suunatud tegevust, ka eestikeelse toimetuse vaheldusrikast siseelu.
Vello Ederma pääses kümneaastasena isa käe kõrval Tŝehhi põrgust ja tõotas oma südames teha kõik, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda lubadust iseendale on ta pidanud. Alustanud noore kaastöölisena emakeelses toimetuses, tõusis ta aja jooksul Ameerika Hääle ja USA Infoagentuuri juhtkonda ning mõjutas oluliselt eriti Ida-Euroopasse suunatud saadete poliitikat. Tema koostatud analüüsid jõudsid korrapäraselt Valge Maja ovaalsaali.
Esitlusel kõneleb oma kokkupuudetest autoriga, aga ka Ameerika Hääle kuulamise kogemusest suursaadik Trivimi Velliste, kes on kirjutanud raamatule eessõna pealkirjaga „Õhuaken“. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane ja propagandaekspert Ilmar Raag räägib sellest, miks see raamat võiks tänapäevasest teabesõjast või propagandast huvitatutele hea lugemismaterjal olla.
Raamatu on koostanud ja toimetanud Anne Velliste, kujundanud Rein Seppius, kirjastanud Eesti Üliõpilaste Selts ja kirjastus Aade.
Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.
Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.
Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.
Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19
Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.
Allikas: Rahvusraamatukogu
Neljapäeval, 27. novembril kell 16 avab Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa raamatuillustratsioonide näituse „Pilte leiutades“. Kohal viibib autor. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.
Heiki Ernits pälvis Tallinna 4. rahvusvahelisel illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud” Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, milleks oli isikunäitus Rahvusraamatukogus. Nüüd ongi välja pandud ligi 50 raamatuillustratsiooni, mis on läbilõige Heiki Ernitsa loomingust.
13. detsembril kell 14 toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa õpituba lastele alates 10. eluaastast. Osalemine on tasuta, kuid registreeruda tuleb tel. 630 7134 või aadressil Kylli.Ummer@nlib.ee.
Heiki Ernits (sünd. 1953) on üks tuntumaid eesti joonisfilmikunstnikke, karikaturiste ja raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud „Tallinnfilmis” joonisfilmide kunstniku ja režissöörina, teinud reklaamfilme, plakateid ja postkaarte ning illustratsioone paljudele väljaannetele. Ernits on 1993. aastast Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning osalenud karikatuurinäitustel. Ta on populaarsete lasteraamatute ja -filmide, näiteks „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud”, „Tom ja Fluffy” üks autoritest ning teda on tunnustatud nimekate auhindadega nii kodu- kui ka välismaal. Ernits on parima lasteraamatu illustraatori preemia NUKITS 5-kordne laureaat.
Allikas: Rahvusraamatukogu
Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.
DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.
Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.
DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.
Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283
Allikas: Rahvusraamatukogu
29. augustini saab rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis näha Eesti Kunstiakadeemia tudengi Yyhely Hälvini näitust „Porilombid”.
Yyhely Hälvin kirjutab oma teise isikunäituse kohta järgmiselt: „Püüan lahti muukida iseennast koos kaugete külakolgaste ilu ning valuga, leides selleks võimaluse tušipotist ja suleotsast”.
Raamimata suuremõõtmelised tušijoonistused haakuvad oma visuaalse kujundikeelega väikesemõõduliste töödega, mis on enamjaolt samas tehnikas.
Yyhely Hälvin on lõpetanud Põlva Kunstikooli, osalenud grupinäitustel „Tunne oma keha 1” 2014 ja „Part paadis” 2012 ning Iževski Kunstikooli nr 13. korraldatud konkurss-näitusel Udmurtias 2012. Esimene isiknäitus „Tuuleveskitüdrukud” toimus Põlva Keskraamatukogus käesoleva aasta alguses.
Täna õhtul toimuv rulluisutajatele mõeldud üritus Friday Night Skate viib osalejad tagasi minevikku, sest teemaks on retro. Stiilikad ja karnevalid on üritusega kaasas käinud algusaegadest peale. “Neid on vaja, et skeiti põnevamaks teha. Saab rohkem nalja ja pealtvaatajatele hakkab samuti seltskond silma,” selgitab Rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme ning lisab, et inimesed, kes uisuseltskonda teel kohtavad, võiksid kindlasti kaasa elada. “Meid võib pildistada või filmida ning kellel on olemas kergliiklusvahend võib seltskonnaga liituda.”
Uisurong saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema alates 19.30. Liikvele lähevad uisutajad 20.00.
Vaata üritust siit: www.facebook.com/events/773041112729670/
Friday Night Skate koondab uisusõpru tänavu juba 15. hooaega. Friday Night Skate’i toetavad Surfhouse, Kingivabrik ning Rulluisukool kelle abiga loositakse kõigi uisusõprade vahel alates juunikuust välja Rollerblade’i Fusion GM rulluisud, T-särgid, koolitused ja palju muud huvitavat.
Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.
Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.
Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.
Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.
Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust
