Alates 1. jaanuarist 2016 muutub põhjalikult sotsiaalvaldkonna abivahendite teenuse korraldus, muutes teenuse inimesele kättesaadavamaks ning asjaajamise kiiremaks.
Isikliku abivahendi kaart
Alates 1. jaanuarist 2016 võtab uute isikliku abivahendi kaardi taotlusi vastu Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Samuti hakkab Sotsiaalkindlustusamet vajadusel väljastama kaardi duplikaate.
Kaardi või duplikaadi taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile vastav taotlus e-posti või posti teel või pöörduda SKA klienditeenindusse. Taotluse vorm on leitav SKA kodulehelt (rubriik: blanketid). Klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab SKA kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee .
Abivahendi saamiseks, mis ei ole otseselt seotud inimese töötamisega töökohal, peab inimesel olema õigustatus, arstitõend või rehabilitatsiooniplaan ning kehtiv isikliku abivahendi kaart (edaspidi IAK).
Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.
Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust, praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku
Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.
Tänavu kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015” tõi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, mis suunatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastase Kelli toetamisse.
Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Kui projekti esialgseks eesmärgiks seati oma sõpruskonna, sponsorite ja heade annetajate abil koguda Kelli toetuseks jooksuseltskonna poolt linnajooksudel läbitud kilometraažiga võrdväärne annetussumma ehk ligi 900 eurot, siis tegelikult suudeti seda eesmärki peaaegu kolmekordselt ületada.
Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede peab aktsiooni igati õnnestunuks: “Seda tõestab ehedalt ka see, et suutsime koguda üle 2500 euro, mis on väga suur summa. Loodame väga, et kogutud rahast on Kellile abi.”
Kellil on diagnoositud üliharuldane Otahara sündroom ning talle määratud sellest tulenevalt sügav puue. Tüdrukul ilmnesid pärast sündi neelamisraskused, kaaluiive probleemid ja motoorikahäired. Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, seisa, kõnni ega räägi, on hapnikusõltuvuses ning vajab iga päev eritoitu ja toidupaksendit. Lisaks tuleb lapse haiguse tõttu Kelli perel 4-5 korda nädalas sõita 25km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse taastusravisse ning käia tütrega pidevalt Tartus neuroloogi ja kopsuarsti juures. Lastefond on Kelli perekonda toetanud lapsele ravimite ostmisel, transpordikulude katmisel ning mitmete abivahendite soetamisel alates 2013. aasta sügisest.
Projektis osalesid harrastussportlased vanuses 19-33 eluaastat, kelle seas oli nii tudengeid kui tööinimesi ning nii mehi kui naisi, keda kõiki ühendab kirg spordi, eriti jooksmise vastu.
Analoogset projekti mõne heategevusorganisatsiooni toetamiseks plaanitakse korrata ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.
Valmistoitu tootvad ettevõtted tootsid tänavu esimesel poolaastal ligi 100 miljoni euro väärtuses. Vaatamata välisnõudluse vähenemisele hoiab sisetarbimine ettevõtete müügitulu stabiilsena, selgub maaeluministeeriumis koostatud valmistoitu tootvate ettevõtete 2015. aasta I poolaasta ülevaatest.
“Majandussurutise perioodil vähenenud valmistoodete kodumaine tarbimine on nüüd juba mitmendat aastat tõusutrendis ning valmistoit moodustab üha suurema osa Eesti toiduainetööstuse toodangust,” ütles maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. “Kuigi Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite kehv majandusolukord on toonud kaasa valmistoidu ekspordi 8-protsendilise vähenemise, siis sisetarbimise toel püsis ettevõtete müügitulu siiski stabiilsena.”
2015. aasta esimesel poolaastal moodustas valmistoit 14,1 protsenti Eesti toiduainetööstuse toodangust ning see trend on alates 2010. aastast pidevalt kasvav.
Ligikaudu pool Eestis toodetavast valmistoidust eksporditakse. Kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on valmistoidu eksport vähenenud kaheksa protsenti ja mitte-ELi riikidesse koguni ligi 25 protsenti, moodustab valmistoitu tootvate ettevõtete eksport kogu toiduainetööstuse ekspordist jätkuvalt ligikaudu 20 protsenti. Valmistoitu tootvates ettevõtetes töötas 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 2603 inimest.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tegutseb Eestis keskmiselt 90-100 valmistoitu tootvat ettevõtet, ligikaudu 70 protsenti valmistoitu tootvate ettevõtete müügitulust annavad neli suuremat tööstust. Valmistoitu tootvate ettevõtetena käsitletakse ülevaates valmistoitude (salatid, võileivad jne), suhkru- ja kondiitritoodete, maitseainete ja -kastmete ning eritoitude (lastetoidud, dieettoidud, gluteenivabad toidud jne) tootmisega ning kohvi ja tee töötlemisega tegelevaid ettevõtteid.
Täna koguneb sadakond kodanikuaktivisti kärama vabaühenduste riikliku rahastamise üle. Pärast käramist antakse üle vabatahtliku sõbra märgid.
Kärajad kokku kutsunud vabaühenduste liit EMSL seisab selle eest, et avaliku raha kasutamine oleks läbipaistev, võrdselt kättesaadav, kooskõlas riigis kokkulepitud arengusuundadega ja tõhusalt kasutatud. Selline suhtumine on kirja pandud ka kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalis, mille valitsus ligi kolm aastat tagasi heaks kiitis. Paljud toetused pole siiski juhendiga lõpuni kooskõlas, eredamad näited on hasartmängumaksunõukogu eraldised ja nn katuserahad.
Kärajatel selgitatakse välja, mis see on, miks vabaühenduste ja riigi rahasuhteid pole korda saadud. Otsitakse ausaid põhjendusi, miks olemasolevad toetusskeemid pooli ei rahulda, ning kus on vastuolud tegelikkuse ja rahastamise põhimõtete vahel kõige teravamad. Sõna saavad Jürgen Ligi, Andres Anvelt, Siim Sukles, Alari Rammo, Anna Karolin, Maris Jõgeva ja kohaletulnud kaasarääkijad. Korraldajad juhinduvad põhimõttest, et raha juurde ei tule kusagilt, kuid kui toetusskeemid korda teha, tõuseks neist rohkem kasu nii kodanikuühiskonnale kui riigile tervikuna.
Päeva lõpus annavad Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium üle esimesed vabatahtliku sõbra märgid vabaühendustele, kes on oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud.
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel kuulutas välja rahvamuusikatöötluste konkursi “Pärimuse päitsed II”. Konkursi eesmärgiks on luua uusi ja uuenduslikke rahvamuusikatöötlusi, mis oleksid kõlapildilt nüüdisaegsed, kuid põhineksid pikaajalistel rahvamuusikatraditsioonidel ja nende järgi oleks hea tantsida.
Oodatud on nii pärimusel põhinevaid tantsulood kui ka autorilooming, nii instrumentaalmuusika kui ka laulud, kiiremad ja aeglasemad tantsuviisid. Konkursile laekunud lugudest parimatele loovad eesti tantsuloojad uusloomingulised rahvatantsud, mis osalevad käesoleva projekti teises pooles toimuval uute tantsuseadete konkursil.
Kvaliteetselt salvestatud (stuudiosalvestus) .wav-formaadis konkursilood on oodatud 10. märtsiks 2016 kas
1) e-postiga, viidet allalaadimiseks veebis olevale failile aadressile laurileht.post@gmail.com või
2) postiga või käsipostiga CD-plaadil või mälupulgal aadressile: “Pärimuse päitsed”, TÜ Rahvakunstiansambel, Kalevi 24, Tartu 51010.
Konkursil osalevad lood ei tohi olla avaldatud (ilmunud helikandjal) enne 10. märtsi 2016. Konkursil osalemisega annab loo või seade autor õiguse kasutada lugu rahvatantsu saatemuusikana ja avaldada see konkursi lõppkontserdi salvestustes ilma täiendava otsese tasuta, kuid arvestades Eesti Autorite Ühingu reeglite ja tasumääradega. Autoril on õigus avaldada lugu või seade muudel helikandjatel pärast 10. märtsi 2016.
Laupäeval, 28. novembril kell 11-13 saavad Võru kultuurimajas Kannel vabaühenduste messil kokku inimesed, kes muudavad maailma. Meil pole ükskõik ja me oleme valmis panustama muutusesse oma vaba aega. Võrumaa on väike ja tegusad teevad kõike, sealhulgas panustavad tihti ka kodanikuühiskonna tegemistesse. Kui tunned, et sinus on maailma muutjat või tahad lihtsalt uudistada, siis tule ja vaata, millega inimesed vabatahtlikuna tegelevad ehk leiad endalegi uusi põnevaid ettevõtmisi! Päeva juhib Urmas Vaino.
Tule kogu perega, uudistamist jagub kõigile ja lastele on erinevaid tegevusi vabaühenduste boksides. Kohale on lubatud tuua muu hulgas 3D printer, linaõlipressimise massin, pesuehtne kanuu, purjelaud ja muud põnevat.
Üks messi eesmärke on koostöö parandamine erinevate sektorite vahel. Võib-olla tahad näiteks kingid partneritele või külalistele edaspidi anda üle riidest kingikotis, mille on valmistanud Võrumaa erivajadustega inimesed? Ehk tahad sinna kingikotti pista Pikakannu kooli moosi, Urvaste kamatooteid või käsitsi valmistatud kaarte? See on hea võimalus kodanikualgatuse toetamiseks.
Urmas Vaino eestvedamisel toimuvad messil arutelud teemadel:
– Miks MTÜ-d äri teevad? Ja kuhu nad selle raha kõik panevad?
– Kas tervisesport on teenimise koht?
– Kes peab lahendama kogukonnas turvalisuse küsimuse?
– Kuidas inimesed paneelmajast välja saada?
Messil on avatud uudne Võromaa spordipuhvet, nimelt – messirahva ametlik toitlustaja on Võrumaa Spordiliit!
Hääd paremat pakub oma boksis ka Võru Loomeselts!
Kultuurimaja Kannel kohvikus nõustavad kell 11.30-13.30 huvilisi võrdõigusvolinik Liisa-Ly Pakosta ja Eesti üks tippudest tööõiguse alal, töövaidluskomisjoni esimehe kogemusega jurist Siiri Grünbaum. Palume nõustamisele eelnevalt registreeruda telefoni või e-kirja teel:
Eile, 26. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Ülikooli infoühiskonna tehnoloogiate õppekava doktorant Ilja Šmorgun, kelle doktoritöö tulemusi on muuhulgas rakendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektis e-Koolikott.
Ilja Šmorguni doktoritöö “Kõikjaleulatuv interaktsioon” pakub disaineritele mustreid, mida saab kasutada ehitusplokkidena kasutajaliideste kavandamiseks (http://idlab.tlu.ee/patterns ).
Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.
Eile, kodanikupäeval, kuulutati välja järjekordne aasta kodanik, austava nimetuse pälvis kontserdikorraldaja ja Sõbraliku Eesti üks olulisem eestvedaja Helen Sildna. Aunimetusega kaasneb sümboolne rahaline preemia ning Reti Saksa miniskulptuur „Ühiskonna õis“. Tänavuse kodanikupäeva moto on „Muusika ühendab“.
Muusika ühendavast ideest kantuna on Helen Sildna inimõiguste eest seisva Sõbraliku Eesti liikumise üks võtmeisikutest ning Balti- ja Põhjamaade suurima uue muusika festivali ja muusikatööstuse konverentsi Tallinn Music Week peakorraldaja.
„Aasta kodaniku tiitel on mulle suur üllatus ja suur au. Olen saanud selle millegi eest, mis on mulle loomulik ja iseenesestmõistetav – seista väärtuste eest, millesse usun,“ rääkis Sildna.
„Eesti on väike riik – iga inimene siin on kulla väärtusega ning me ei saa endale lubada, et on neid, kes ei leia siin võimalust eneseteostuseks. Meie olulisim väärtus on inimene ning tema põhiõigused – võrdsed võimalused, vabadus end väljendada ja teostada sellisena, kes ta on, hoolimata rassist, religioonist, seksuaalsest sättumusest, soost või erivajadustest. Sallivus loob eeldused eneseväärtustamisele, loovusele ja uutele ideedele, mis on omakorda alusmüür elutervele ühiskonnale ja ka jätkusuutlikule majandusele. Pole olulisemat inimese ja tema põhiõiguste eest seismisest, kõik muu saab tulla alles peale seda,“ toonitas Sildna.
„Sõbraliku Eesti taha koondusid sajad inimesed ja ettevõtted, kes olid valmis panustama inimlikesse väärtustesse meie riigis. Selle algatusega saime kinnitust, et meid on palju, kes usuvad, et Eesti tee on olla avatud, inimlik ja tolerantne riik, osa Euroopast, maailmast. Oleme jätkuvalt valmis selle nimel tegutsema, sest pole olulisemat põhiväärtustest, mille lahutamatu osa on nii kooseluseadus kui ka valmisolek võtta vastu ja võtta omaks uusi ühiskonnaliikmeid teistest kultuuridest. Riik on oma kodanike summa, meie riigi tulevik on meie endi kätes,“ võttis Sildna kokku.
Aasta kodaniku valimise tava algatas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo 2003. aastal ning tänavu antakse aunimetus välja 13. korda. Möödunud aastal pälvis tiitli Ilma Adamson, siis oli kodanikupäeva motoks „Liikumine tervendab maailma“.
Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, sest samal kuupäeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“. Sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega ning see päev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele.
Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.
Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.
Tänavu esitati aumärgi komisjonile 87 ettepanekut aumärgi andmiseks.
Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Margo Orupõld, ütles oma tänukõnes, et nimetab ühiskonnas aktiivseid inimesi mustrimuutjateks. „Neil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, neil on terav pilk ja ergas meel ning nad oskavad alati märgata,“ ütles Orupõld. Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest
Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan
Esmaspäeval kuulutas programm Eesti Maitsed Tallink Spa&Conference Hotelis välja Eesti 50 parimat söögikohta. Kunstirestoran Art Priori on meistriklassi nimekirjas ja kuuendal positsioonil, peakoka Orm Oja valmistatud magustoidu aga hindasid asjatundjad parimaks ning see andis dessertide osas Art Priorile esikoha.
Ormi magustoidu koostisosadeks on mustikas, tüümian, valge šokolaad ja tatar. Mustikatest on tehtud mahlaessents, tüümianist pikantse maitsega õli, tatrast jäätis. Süüa tuleb magustoitu lutsutades, et külm hammastele liiga ei teeks.
Hõrgutise valmistanud Orm Oja ütles, et esmaspäevane tunnustus tuli talle üllatusena. Nimelt hinnati magustoitu varem NOA restoranis toimunud Magusa Töötoa üritusel degusteerimisvoorus ning seal osalenud Art Priori meeskond ise ei osanud arvatagi, et see on osa restoranide vahelisest võistlusest. Oma loomingu kohta ütleb Orm Oja, et inspiratsioon on tulnud pakasesest loodusest, mil metsa alt leitud marjad on jäised ja neid tuleb maitset nautides ettevaatlikult suus sulatada.
Senine restoranide paremiku TOP-nimekiri kannab nüüd nime Eesti Maitsete restoranijuht ja toitlustuskohti hinnatakse Skandinaavia White Guide Nordicu metoodika alusel. Meistriklassi pingereas on esimene Alexander, järgnevad NOA Peakoka Pool, restoran Ö, Tchaikovsky. OKO ja Art Priori.
SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis Äripäeva iga-aastasel Eesti edukamate ettevõtete autasustamistseremoonial üle aasta heategija tiitli Selga küpsiste esindajale Eestis AS-ile Kalev.
Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitas, et tiitliga soovitakse tänada ja tunnustada ettevõtet, kes on andnud Lastefondi vahendusel märkimisväärse panuse haigete laste abistamisse. “Eelmisel aastal tõid kõige suurema annetuse kahtlemata kaks Selga küpsiste heategevuskampaaniat, kus iga küpsisepaki pealt annetati sent kuulmispuudega lastele hädavajalike sisekõrva implantaadi kõneprotsessorite ostuks.”
Lisaks annetuse suurusele võeti aasta heategija valimisel arvesse ka koostöö järjepidevust. “Leidsime, et lisaks rahalisele panusele on oluline ka abivajajatele turvatunde pakkumine, mida tekitab mitmekordne panustamine,” märkis Liiv.
Lastefondile 20 000-eurose annetuse toonud kampaaniad viis ellu Selga küpsiste toonane esindaja, tänaseks tegevuse lõpetanud NP Foods Eesti, mistõttu anti auhind üle alates 2015. aasta suvest Selga küpsiseid Eestis esindavale aktsiaseltsile Kalev.
AS-i Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on aasta heategija tiitel tunnustus kõigile selle kampaania loomise juures olnud inimestele. “Antud kampaania oli nähtav, teistest taolistest eristuv ja väga selgete tulemustega – ehk täpselt selline nagu üks heategevuskampaania olema peab. Kindlasti annab Selgale omistatud aasta heategija tiitel ka meie meeskonnale lisamotivatsiooni jätkata edaspidi meie tooteportfelli kuuluvate erinevate kaubamärkidega heategevusprojektide ellukutsumist,” lausus Kaare.
Esmakordselt jagatav tiitel anti üle Äripäeva TOP 100 ballil, mille raames toetavad nii ürituse külalised, korraldajad kui koostööpartnerid tänavu Lastefondi, aidates koguda annetusi haigetele lastele, kes vajavad abi haiguse või erivajadusega seotud kulutuste katmisel.
Kord aastas toimuva auhinnagala ja balli üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste väärtustamine.
4.-6. detsembrini toimuval Robotexil saab kaasa elada robotite võistlustele ning ise põnevates töötubades kätt proovida.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse töötubades õpetatakse roboteid ehitama ja programmeerima. Samuti on kõigil huvilistel võimalus osaleda Küberpähkli publikumängus, kus auhinnaks on uhke robootikakomplekt.
Paralleelselt robotivõistlustega toimuval Tehnoloogianäitusel on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus esindatud messiboksiga, kus saab tutvuda internetiturvalisuse ja küberkaitse teemade ning IT-kõrghariduse võimalustega. Kõik huvilised on oodatud osalema Küberpähkli publikumängus, kus saab testida oma teadlikkust internetiturvalisusest ning laiendada silmaringi küberkaitse valdkonnas. 6. detsembril, Robotexi viimastel tundidel loositakse kõigi publikumängus osalejate vahel välja LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt.
HITSA viib läbi ka mitmeid robootika töötubasid lastele ja noortele. LEGO WeDo robotite töötoas saavad 5-9-aastased lapsed koos oma vanematega valmis ehitada robot-alligaatori. Alg- ja põhikooli lapsed on oodatud “Mutukate meisterdamise töötuppa”, kus IT Kolledži Robootikaklubi juhendamisel saab iga osaleja endale hambaharjast väikese vahva roboti meisterdada. Nutiroboti töötoas tutvuvad huvilised nutitelefoni abil juhitava robotiga, mille ehitamisega saab hakkama iga tehnoloogiahuviline noor. Kuidas aga robotile mõtteid pähe panna, mismoodi näeb välja roboti aju ja kuidas robot tegutsema saada, seda õpivad lapsed “LEGO Mindstorms EV3 robot-putukate ralli” töötoas. Gümnaasiuminoortel ning tudengitel on võimalus tutvust teha sumorobotite programmeerimisega.
Kõik töötoad on tasuta, nendesse saab registreerida enne Robotexi algust ja ka kohapeal. NB! Kohtade arv on piiratud! Töötubade ajakava ja registreerumine Robotexi lehel: http://www.robotex.ee/_new/tootoad.
Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.
“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”
Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.
“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.
Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.
Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.
Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.
Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.
Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.
Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.
Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.
Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.
Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru teavitusprojektidele Eestis vabatahtlike lähetamiseks arengumaadesse ja stipendiumiprogrammidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. detsember 2015 kell 17.
Taotlusvooru kogumaht on 360 000 eurot, sellest 50 000 eurot teavitusprojektidele, 60 000 eurot vabatahtlike lähetamise projektidele ja 250 000 eurot stipendiumiprogrammidele. Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja KOVid ning nende hallatavad asutused ja Eestis registreeritud muud juriidilised isikud (sh MTÜ-d ja SA-d).
Taotlusvormid, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadav välisministeeriumi kodulehelt http://vm.ee/et/taotlejale.
Lisateave: Helen Ennok (teavitamine, vabatahtlike lähetamine), e-post: helen.ennok@mfa.ee, tel 6377 249;
Annika Leek (stipendiumiprogrammid), e-post annika.leek@mfa.ee, tel 6377 242.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse seaduse muutmise eelnõu, mis toob kasutusele spetsiaalse ökomärgi toitlustajatele. Ökomärgiga soodustatakse mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.
“Praegu kehtiv seadus lubab toidu nimetada mahedaks, kui 95 protsenti selle koostisosadest on mahepõllumajandusest,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. “Lisaks on võimalus viidata mahetoorainele toidu koostisosade loetelus või teha üldine viide mingi konkreetse mahesaaduse kasutamise kohta kõikides toitudes. Mahetooraine üle arvestuse pidamise keerukus on aga tinginud olukorra, kus mahetoodangut kasutatakse toitlustusasutustes sageli sellele viitamata. Kavandatav märk annab toitlustusettevõtetele lisavõimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks ja lihtsustab arvestuse pidamist tooraine kasutamise üle. Põhjamaade kogemus näitab, et pikemas perspektiivis soodustab see mahetooraine üha laiemat kasutamist ning suurendab nõudlust mahetoodangu järele.”
Kavandatava toitlustuse ökomärgi kaudu saab hakata andma tarbijatele teavet mahetoodete protsentuaalse osakaalu kohta kõigis ettevõttes toidu valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodetest.
Mahetooraine kasutamise protsentuaalse vahemiku näitamiseks pakub eelnõu kolm varianti:
Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.
Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest””. On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?
Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.
Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:
Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.
7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )
Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.
Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.
Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?
Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.
Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.
Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.
Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.
Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.
Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Loe edasi: Õpilased korrastasid pärandpaiku
SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.
Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.
Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.
“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse
Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.
Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.
“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”
Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.
Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.
“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”
Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.
Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.
Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.
Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.
Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.
Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.
Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.
Novembris jõudis poelettidele lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”.
2015. aastal sai kaante vahele uus talveteemaline lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu.
“Raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas,” tutvustas raamatu autor Risto Kask. “Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Loodame, et raamatust saavad paljud rõõmu.”
Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid.
Raamatu trükkimiseks koguti Hooandja vahendusel 1920 eurot. Kogutud toetuste abil trükiti raamatuid 720 tk.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri rahvaste tähtpäevi ja rahvakultuuri tutvustavat seinakalendrit andnud välja juba 15 aastat. 2016. aasta hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline.
Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku elu-oluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Seda, kuivõrd sugulasrahvaste toidud ja retseptid üksteisega sarnanevad või erinevad, saab kalendri kasutaja ise otsustada. Kalendrist leiab 12 soome-ugri rahva tavalisema roa retseptid ning soovi korral võite neid toite ka oma kodus valmistada. Esindatud on karjalaste, hantide, liivlaste, setode, ungarlaste, komide, ingerlaste, saamide, soomlaste, udmurtide, maride ja eestlaste köök.
Kalendri koostasid Aivar ja Ljudmila Ruukel Soome-Ugri Toidukultuuri seltsist, tähtpäevakalendri Jaak Prozes. Projekti juhtis Kadi Raudalainen, sisu toimetas Ülle Jukk. Kujundanud on Peeter Laurits, keeletoimetaja Epp Väli. Kalender on paralleelselt eesti-, vene- ja inglisekeelne, tekstid tõlkisid Alla Lashmanova ja Adam Cullen.
Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna.
Kalendri väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ja eraisikud
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. Kalender jõuab mõne aja pärast raamatukauplustesse. Samuti saab seda tellida MTÜ Fenno-Ugria Asutusest ja MTÜ Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kaudu.
IV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!
4.-6. detsembrini toimuval Robotexil saab kaasa elada robotite võistlustele ning ise põnevates töötubades kätt proovida. 
