Kätte on jõudmas aasta magusaim aeg lindude vaatlemiseks ja pildistamiseks.
Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.
Põhjalast pärit suur-laukhaned, Anser albifrons, Audrus. Foto: Urmas Saard →
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks kujunes 2015. aastal esialgseil andmeil 920,7 miljonit eurot, mida on kaks protsenti rohkem võrreldes varasema aastagaga, selgub maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2015. aasta ülevaatest.
Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima. Foto: Urmas Saard
“Põllumajandussektori üldist olukorda iseloomustab kogu Euroopas kokkuostuhindade langus, kuna paljudes sektorites ühisturul on ületootmine ning see peegeldub ka Eesti põllumajandussektori möödunud aasta tulemustes,” ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Toodangu mahtude kasv mõnevõrra kompenseerib madalamaid kokkuostuhindasid, seepärast on kogu põllumajandustoodangu väärtus võrreldes aasta varasemaga isegi veidi kasvanud.”
Ülevaatest selgub, et loomakasvatussaaduste tootmise väärtus möödunud aastal vähenes, kuid taimekasvatussaaduste tootmine oli mõnevõrra edukam.
Statistikaameti esialgseil andmeil vähenes 2015. aastal loomade arv kõikide loomaliikide lõikes. Enim vähenes sigade arv (14%) madalate kokkuostuhindade ning sigade Aafrika katku tõttu. Teravilja kasvatati 350 000 hektaril ja kuna ilm oli teraviljade kasvuks soodne koristati 2015. aastal rekordsaak – ca 1,5 miljonit tonni. Piima toodeti 774 000 tonni, mis on aasta varasemaga võrreldes 4 protsenti vähem, kuid lehma kohta saadi aasta keskmiselt rekordiline 8337 kg piima.
Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.
Projektiga liitudes saab kasutusele võtta tõenduspõhine ja Eesti lasteaedades ning koolides rohkelt kasutatav kiusamist ennetav metoodika “Kiusamisest vabaks!”.
Metoodikaga liitumiseks tuleb hiljemalt 8. aprilliks 2016 saata oma sooviavaldus aadressile koolitused@lastekaitseliit.ee . Sooviavalduses tuleb teatada liitumist sooviva lasteaia või kooli nimi ning liituda soovivate rühmade või klasside arv.
Kui liitumine on kinnitatud, saab lasteaia või kooli meeskond võimaluse läbida kahepäevane põhi- ja ühepäevane jätkukoolitus. Lasteaedadest oodatakse koolitusele rühma meeskonda (rühma õpetaja(d), õpetaja abi(d) ja juhtkonna esindaja), igast koolist on aga oodatud liituvate klasside õpetajad ja kooli juhtkonna esindaja. Iga koolitusel osalev meeskond saab endale rikkalikud metoodilised materjalid, mis aitavad õpetajal luua austavat, julget, sallivat ja hoolivat rühma- või klassikeskkonda. Koolide koolitused toimuvad juunis ja oktoobris, lasteaedade koolitused toimuvad alates septembrist.
Kuna uute koolide ja lasteaedadele arv on piiratud, saavad liitumisvõimaluse vaid kiiremad.
Maaeluminister tegi taotlejate suure huvi tõttu põllumajanduse informatsiooni ja registrite ametile (PRIA) ettepaneku kehtestada alates 2016. aasta 1. aprillist koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse uueks ühikumääraks 0,05 eurot lapse kohta. Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks on kavas eraldada täiendavalt 80 000 eurot.
“Koolipuuvilja ja -köögivilja toetuse eelarve on aasta-aastalt suurenenud nagu ka taotlejate huvi. Kuna selle õppeaasta esimestel taotlusvoorudel on olnud väga aktiivne toetuse taotlemine nii toodete jagamiseks kui seotud tegevuste läbiviimiseks, siis väheneb toetuse määr õpilase kohta õppepäevas 0,064 eurolt 0,050 euroni,” ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. “Ühtlasi lisab riik täiendavalt koolipuuvilja ja -köögivilja toetuseks 80 000 eurot, et eelarves kavandatud rahast jätkuks kindlasti õppeaasta lõpuni.”
Eelmisel õppeaastal maksti koolipuuvilja ja -köögivilja kava raames toetusena kokku 842 717 eurot. Käimasoleva õppeaasta kolme taotlusvooru (01.08.2015-31.01.2016) raames on toetust makstud kokku 407 457 eurot.
Pakutavatest toodetest olid 2014/2015. õppeaastal populaarseimad õunad (31% jagatud kogusest), pirnid (23%), porgandid (13%), kurk (6%), kapsas (5%), tomat (5%) ja ploomid (4%).
Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis
Alates 2. aprillist saavad Eesti nelja suurima linna elanikud taotleda PRIAlt toetust selleks, et rajada oma majade katustele aialapid. Maaeluministeerium on programmi “Põllumajandus linna” jaoks eraldanud tänavu 2,5 miljonit eurot.
Programmi “Põllumajandus linna” eesmärgiks on julgustada linnastunud piirkondade inimesi hoidma sidet maaeluga ja võtma vastutus oma toidulaua katmise eest. Programmi raames ei toetata peenarde tegemist sinna, kus need juba enamasti nagunii on, ehk aedadesse ja aiamaalappidele, vaid majade katustele, kuhu jõuab vähem ka tänavasaastet.
“Kuigi oleme loodusteadlikumaid rahvaid Euroopas, paljudel meist on kas elu- või puhkekohad maal, kus kareda mulla sisse käsi pista, jäävad paljudele inimestele põllutööd siiski järjest võõramaks,” sõnas ministeeriumi agraarlinnaosakonna juhataja Uku Kuuse. “Iidsetest alepõllu harijatest traditsiooniliste põlispõldude pidajateni, see on osa meie pikast pärandist. Miks mitte seda väärtustada ka modernses linnastus?”
Toetust saavad taotleda Eesti nelja suurima linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva – majaomanikud ja korteriühistud, kelle majakatus on lame ja katuse kasutuseta pindala on vähemalt 200 ruutmeetrit. PRIA toetab katusele rajatavat põllupinda 70 euroga ühe ruutmeetri kohta. Programm omaosalust ei nõua. Küll aga tuleb 20 protsenti saagist annetada kolmel esimesel aastal kas Tallinna loomaaiale, toidupangale või vaestele peredele omal vabal valikul.
Toetuse raames kompenseeritakse mulla ja ökoväetise soetamist, kastesüsteemide rajamist, seemnete ja istikute ostmist jms. Abikõlbulikuks ei osutu katused, mis on kaetud tõrvapapi või eterniidiga. Täpsema info programmi tingimuste kohta leiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.
Taotlusi võetakse vastu kuni 30. aprillini. Projektide esitamisega tasub kiirustada, sest 2,5 miljonit eurot jagatakse välja neile, kes oma projektid varem esitavad ehk et raha jagatakse nii kaua, kuni see otsa lõpeb.
Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldas tänavu teist korda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamise. Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta võitjad kuulutati välja 29. märtsil pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi.
Seitsmeteistkümne erikategooria seas oli üheks kaalukamaks kahtlemata aasta muusikasündmuse auhind, mis läks žürii otsusel Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passiooni” lavastusele. Auhinna võttis galal vastu Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta nominendid ja võitjad valis välja üle 40-liikmeline žürii, mis koosnes Eesti erinevates muusikavaldkondades aktiivselt tegutsevatest isikutest.
See on Eesti Kontserdile neljas suurem tunnustus käesoleval hooajal: Saaremaa ooperipäevad on valitud Lääne-Eesti aasta turismiteoks ning Eesti Turismifirmade Liit on tunnistanud ooperipäevad aasta turismiobjektiks. Eesti Rahvusmeeskoor ning peadirigent Mikk Üleoja on riigi kultuuripreemia laureaadid.
“Aadama passioon” on Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus, mille Eesti Kontsert tõi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts maailma-esiettekandele Noblessneri valukojas 12.–16. mail 2015.
“Aadama passiooni” esitasid dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Peaosades olid legendaarne tantsija ja koreograaf Lucinda Childs ning Michalis Theophanous. Eestist osales üle 30 näitleja ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilase. “Aadama passiooni” saatis suur publikuhuvi, saal oli kõigiks viieks etenduseks (kuueks, kui arvestada ka peaproovi) välja müüdud, kokku 5910 külastajale.
Etenduse valmimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BLRT Grupp, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Lauri Aav
24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud juba rohkem kui 100 talu ja põllumajandustootmist.
Avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, tänapäevast põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.
“Registreerunute nimekiri on juba praegu väga mitmekesine alates kanepi- ja moonikasvatajatest ning lõpetades Baltimaade ühe suurima piimafarmiga,” ütles Kristo Mäe maaeluministeeriumist.
Praeguseks on enim registreerunuid Harjumaal (19), Pärnumaal (15), Lääne-Virumaal (14), Tartumaalt (10) ja Põlvamaalt (9). Ainsa maakonnana pole talusid registreerunud veel Hiiumaalt. Registreerunute nimekirja leiab http://www.maainfo.ee/?page=3760.
Talud ja põllumajandustootjad on 29. märtsil oodatud Jänedal toimuvale avatud talude päeva ettevalmistavale infopäevale. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel.
Talud ja põllumajandustootmised saavad enda osalemisest avatud talude päeval anda teada kuni 1. maini (reve@maainfo.ee).
Mullu juulis toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandustootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külastust.
2016. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, maamajanduse Infokeskus, Eesti põllumeeste keskliit ja Eestimaa talupidajate keskliit.
Taarausuliste ja maausuliste Maavalla koda korraldab karjalaskepäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning muude tegemiste tarvis.
Maavalla koja eesmärgiks on meie maa pärimusliku loodususu ja meie oma iidsete tavade hoidmine, uurimine ja tutvustamine.
Koostöös Soome omausuliste ühinguga Taivaannaula on ettevalmistamisel uurali rahvaste ühispalvus pärnakuus (juunis) Lahti ligidal soome-ugri rahvaste VII maailmakongressi puhul. Selle ning muude suursündmuste tarvis püüab koda leida ka projektirahastust, kuid selle saamine on teadmata.
Jälle on tõusnud päevakorda arendused Paluküla hiiemäel ning usuõpetuse koolides kohustuslikuks muutmine.
Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja põhiliseks sissetulekuksannetused. Seepärast on koja liikmed tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr EE523300333805270003 Danske Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal. Igale annetajale, kes lisab maksekorralduse selgitusse oma postiaadressi, saadetakse tänutäheks tänavuse aasta sirvikalender (vt http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest).
Karjalaskepäeva korjandus toimub mahlakuu jooksul (1.-30. aprill). Rahvakalendris on karjalaskepäev (23.04.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Karjalaskepäevast algab suviste tööde poolaasta.
Allikas: Statistikaamet Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)
Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.
Ühelt poolt on Eestit viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).
See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.
Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti. Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.
Marje Mäger, maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist
Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.
Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.
Nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirja pandud lindudest haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, naeru- ja kalakajakaid ning luiki. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani.
Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimus sel aastal ka traditsiooniliselt märtsi viimasel pühapäeval peetav võistluslik linnade linnuvaatlus. 23 osalenud linnas pandi kirja kokku 117 linnuliiki, mis on selle võistluse ajaloo rekord. Ülekaalukalt võitis sel aastal Tallinn 86 liigi, järgnesid Paldiski 74 ja Haapsalu 73 liigiga. Sisemaalinnadest võitis juba traditsiooniliselt Tartus 62 liigiga.
Lihavõtte nädalavahetusel kohatud linde saab 31. märtsini kirja panna EOÜ kodulehel www.eoy.ee või saata postiga. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, Tarvo Valkerit ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi eest.
26.-27. märtsil on traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab alates 1998. aastast.
Tuvi. Foto: Urmas Saard
Neil päevil kutsutakse kõiki kevadet nautima ja ümbritsevale linnuelule tähelepanu pöörama. Vaatluspäevadel osalemiseks võib kas või aknast koduaia lindude tegutsemist jälgida või minna lühemale või pikemale linnuretkele. Linnutundmise oskus ei ole osalemisel tähtis. Kokkuvõtete tegemiseks palutakse kõik tuttavad kuuldud ja nähtud linnuliigid ja nende ligikaudse arvu kirja panna ning edasta tulemused hiljemalt 31. märtsiks Eesti Ornitoloogiaühingule. Seda saab teha vaatluspäevadel avatavas veebiankeedis või saata postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.
Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimub sel aastal 27. märtsil ka mõningase võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. Sellest on samuti oodatud osa võtma kõik linnusõbrad. Kaasalöömiseks tuleb endale leida vähemalt üks seltsiline, valida sobiv Eesti linn ning ajavahemikus kell 5-13 selle piires üles leida võimalikult palju linnuliike. Kohatud linnuliikide nimekiri tuleb edastada juba samal päeval hiljemalt kell 16 aadressil tarvo.valker@gmail.com või selle võimaluse puududes telefonil 5393 2684. Linnade linnuvaatluse tulemusena selgitatakse välja varakevade kõige liigirikkam Eesti linn.
Linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused teeme teatavaks juba 27. märtsi õhtul hiljemalt kell 19. Lihavõtte linnuvaatluspäevade esialgsed tulemused avaldame 28. märtsi õhtul ning lõpliku kokkuvõtte 5. aprillil. Lisateave: riho.kinks@eoy.ee, 508 6690.
Tänavu tähistab Eestimaa suurim ja vanim rahvuspark Lahemaa oma 45. sünnipäeva. Märgilise tähendusega sünnipäeva-aastal, kutsub rahuspark üles loodus- ja kultuurihuvilisi inimesi jäädvustama Lahemaa kohalikku eluolu ja jagama emotsioone, mida Lahemaa keskkond aasta ringi pakub.
Sindi fotograafid Lahemaal, Valgejõe ääres. Foto: Urmas Saard
MTÜ Lahemaa Ökoturism on keskkonnasõbralikku turismi piirkonnas edendanud 10 aastat ning MTÜ Lahemaa Looduskool on keskkonnakaitsja Veljo Ranniku põhimõtetel loodusharidust edendanud juba aasta.
Fotokonkursi eesmärk onjuhtida tähelepanu Lahemaa rahvuspargi maastike ja pärandkultuuri ainulaadsusele ning märgata inimest, tema igapäevaelu ja tegevusi. Konkursile oodatakse pilte aastaringist Lahemaal: rahvuspargi maastikest kui sealsest elus ja eluta loodusest, inimtegevuse jälgedest maastikul nagu näiteks hooned, kiviaiad, sillad, ja inimeste tegevustest nagu kalapüük, suvine heinategu, suusatamine jne. Iga pilt peab jutustama ka loo või kandma endas emotsiooni.
Fotokonkursi tingimused: 1. Konkurss kestab 15. veebruarist 2016-15. jaanuarini 2017.
2. Fotol kajastatu peab olema pildistatud Lahemaa rahvuspargis viimase kolme aasta jooksul (2014-2016).
3. Iga autor võib konkursile esitada maksimaalselt kuus tööd. Loe edasi: Fotokonkurss “Aastaring Lahemaal – loodus ja inimene”
Prantsuse tantsija ja ballettmeistri Jean-Georges Noverre’ (1727-1810) sünniaastapäeval, 29 aprillil, peetakse 35-ndat rahvusvahelist tantsupäeva.
Tuurit-Tuurit rahvusvahelisel tantsupäeval aastal 2011 Pärnus. Foto: Urmas Saard
Tantsijate hulgas tähistatava rahvusvahelise tantsupäeva tava algataja oli 1982. aastal UNESCO ja rahvusvaheline tantsukomitee CID.
Eelseisval tantsupäeval tantsitakse rahvusvahelist tantsu Kikapuu (cicapo, kikapoo), mida nimetatakse ka pikadori marsiks. Elavaloomulist 4/4 taktimõõdus tantsu tantsitakse üldjuhul kõnnisammude ja kandastakutega. Koreograafia pärineb Ameerika ballitantsust “Ki-ka-po” ja meloodia aluseks on Saksa helilooja Max Oscheit’i (1880–1923) „Picador-Marsch“.
Ühistantsimisest osavõtmiseks kuuleb muusikat Vikerraadio lainepikkusel 29. aprillil algusega 13:10. Praegu on veel piisavalt aega tantsu õppimiseks. Tantsukirjelduse ja muusikaga saab eelnevalt tutvuda videost.
Tantsimiseks soovitatakse kutsuda sõpru, töökaaslaseid või terve pere tantsupõrandale ja tantsida rõõmsa lustimisega. Tantsule pole keelatud kutsuda võhivõõraidki. Kindlasti palutakse oma tantsu filmida ja laadida see YouTube’i. Video nimeks tuleb panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2016 – tantsiva seltskonna nimi”. Link oma videost palutakse saata aadressile errs@errs.ee.
Algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 24. juulil toimuvale üleriigilisele avatud talude päevale. Mullu võttis avatud talude päeval üle Eesti külalisi vastu ligi 150 talu ja põllumajandustootjat.
Urmas Kruuse: “Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga.” Foto: Urmas Saard
“Avatud talude päev aitab luua tugevaid sidemeid maapiirkondade ja maaeluga. Mullu esmakordselt toimunud üle-eestiline avatud talude päev näitas, kuivõrd suur on Eesti inimeste huvi kodumaise toidu ning selle tootmise vastu ,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Avatud talude päev tõi ühe päeva jooksul taludesse 45 000 külastust. Läbi selliste suuraktsioonide saavad põllumehed luua tugevaid sidemeid oma toodangu tarbijatega.”
24. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta päris ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.
2016. aasta avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Maamajanduse Infokeskus, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.
Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard
Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.
Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.
“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.
Erakond Eestimaa Rohelised nõuab Riigikogult ja valitsuselt glüfosaadi kasutamise keelamist Eestis ja kasutusloa pikendamisest keeldumist kogu Euroopa Liidus.
Vaatamata hoiatustele on agrotehnilistel eesmärkidel soovitatud kasutada umbrohutõrjeks mitmeid glüfosaati sisaldavaid herbitsiide – näiteks kõrvitsate, ubade, kurkide, spinati, sibulate, küüslaukude, kartulite, rediste, peetide, selleri, porgandite kasvatamisel. Foto: Urmas Saard
Eelmisel aastal tunnistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutsev Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (International Agency for Research on Cancer, IARC), et inimesele on glüfosaat tõenäoliselt kantserogeen ehk vähkitekitav ning DNAd kahjustav ühend. Järeldused tehti 11 riigi 17 sõltumatu eksperdi poolt. Nad analüüsisid põhjalikult avalikult kättesaadavaid teadustöid, mis tehtud USAs, Kanadas ja Rootsis aastast 2001. Vähkidest on mainitud lümfaatilisi kasvajaid inimestel (mille esinemissagedus on viimastel aastakümnetel väga kiiresti kasvanud) ja kasvajaid katseloomadel.
Kuna glüfosaati kasutatakse rohkem kui 750 tootes nii tavapõllumajanduses, metsanduses kui ka koduaedades, võib inimene sellega kokku puutuda enda teadmata. Seepärast on näiteks Holland ja Prantsusmaa juba keelanud glüfosaadisisaldusega taimekaitsevahendite müügi eraisikutele.
Züleyxa Izmailova, EER juhatuse liige: “Glüfosaadi kasutamine Eestis on aina kasvamas. Glüfosaadipõhiste umbrohutõrjevahendite müügikogused ületavad kasutusmahtudelt kõiki teisi pestitsiide. Glüfosaat moodustab Eestisse tarnitud pestitsiidide toimeainetest ligikaudu poole (~200 tonni). Võttes arvesse glüfosaadi üüratut kogust meie keskkonnas ning arvukaid teadusuuringuid, mis on selle taimemürgi väidetava ohutuse tõsise küsimärgi alla seadnud, saame ehk vastuse küsimusele, kas me soovime luua mürgitootjast suurkorporatsioonile Monsanto hiigelkasumeid ning seeläbi rikkuda enda ja keskkonna tervist?”
Kuni 31. märtsini ootab Pardiralli korraldustiim lasteaia- ja koolilapsi osalema reklaamplakati ja -video konkursil pealkirjaga “Miks ma linde ei toida?”
Pardiralli. Foto: www.pardiralli.ee
Konkursi eesmärgiks on teadvustada Eestis nii levinud lindude toitmise kombega seotud ohte ning panna lapsi loomingulise lähenemise kaudu selle teema üle juurdlema.
Kuivõrd Tallinna Kadrioru park on Pardiralli võõrustajaks ning pardid samamoodi linnud, leiti, et just selle ürituse raames oleks sobiv probleemile tähelepanu juhtida ja teavitustööd teha.
Konkursil võib osaleda nii individuaalselt, meeskonnana kui ka kogu rühma või klassiga, aga ka haridusasutuse kaupa. Reklaamplakatid ning -videod peaksid olema lühikese ja lihtsa sõnumiga ning arusaadavad kõikidele vaatajatele. Video pikkuseks võiks olla maksimaalselt poolteist minutit. Kõik plakatid palutakse saata digitaalsel kujul ning videod lingina e-maili aadressile sandra.liiv@pardiralli.ee.
Konkursile esitatud plakateid ja videosid tutvustatakse Pardiralli kodulehel, Youtube’i kanalis ja Facebooki lehel, parimad neist valib välja žürii. Võidutööd saavad auhinnatud ning esitletud Pardiralli toimumise ajal Kadrioru pargis.
Vaata ka videot sellest, kuidas Aleksei Turovski lindude toitmise problemaatikat avab: https://youtu.be/O29u8avdCLI.
Tänavune Pardiralli leiab Tallinnas Kadrioru pargis aset 11. juunil. Võistluspartide sponsoriks saab hakata aprillis. Lisainfo www.pardiralli.ee.
Algatuse Maale Elama raames on valminud infoportaal, mis koondab kogu maalekolijale tarviliku info ühte kohta.
Uus maale-elama.ee infoportaal kajastab maapiirkondade infot ning on loodud selleks, et muuta maale kolimine inimeste jaoks lihtsamaks. Kinnisvarapakkumiste kõrval on välja toodud ka lähipiirkonna tööpakkumised, ettevõtlusvõimalused ja teave kogukonna kohta. Samuti on tõsisematel huvilistel võimalik täita ka ankeet “Tahan maale”, mis saadetakse huvipakkuvate kogukondadeni, kes inimest maale kolimise teemal edasi nõustavad ja abistavad. Lisaks leiab kodulehelt infot piirkonna koolide, lasteaedade, perearstide, vaba aja veetmise võimaluste ja kõige muu eluks vajaliku kohta.
Algatuse Maale Elama eestvedaja Ivika Nõgeli sõnul on uus infoportaal mõeldud neile, kellel on küll soov maale kolida, kuid kes ei tea veel päris täpselt kuhu ja kuidas. Tavalisest kinnisvaraportaalist leiab infot ainult kinnisvara kohta, kuid maalekolijal on enamasti veel tuhat küsimust.
“Kust leida infot kooli ja lasteaia kohta, kas leian maapiirkonnas erialast tööd, millised inimesed seal elavad?”, toob Nõgel näiteid. “Selline teave tuleb otse kogukondadelt. Maale Elama infoportaalis on nüüd kogu vajalik info ühes kohas olemas. Olles ise 15 aastat tagasi Tallinnast maakohta kolinud, tean kui palju kergem on tulla, kui sind abistav kogukond eest ootab. Meie infoportaal pakubki lisaks mitmekülgsele infole ka kogukonna tuge.”
Täna ja homme, 11. ja 12. märtsil toimuvad 42 kaupluses üle Eesti toidupankade toidukogumispäevad. Sel moel tähistab 11. märtsil kuueaastaseks saav toidupankade võrgustik oma sünnipäeva, pakkudes inimestele lihtsat võimalust head teha ning kohalikke puuduses elavaid peresid aidata.
Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel vabatahtlikena ühtekokku enam kui 700 inimest, neist üle poolte Tallinnas, kus esmakordselt osaleb rekordiline 10 kauplust.
“Toidukogumispäevad on meie jaoks alati tore sündmus, mis näitab, kui paljud inimesed soovivad aidata – nii vabatahtlikena kui kaupa annetades,” ütleb Toidupanga asutaja Piet Boerefijn. “Samas on meil taustal olukord, kus puuduv stabiilne toetus toidupankade võrgustikule pärsib tugevalt meie igapäevast tööd. Ainult eraisikute ja firmade toetusest kahjuks ei piisa ning projekte kirjutades ei ole võimalik saada rahastust jätkutegevusteks, st igapäevaseks tööks, seega ei ole praegune olukord ainuüksi toidupankade mure.”
Toidupankade ülesanne on peale toidu ümberjagamise luua ühiskonnas solidaarsust, et märgataks ja aidataks neid, kel on raske. Tänu toidukogumispäevade ajal kogutavale kaubale on toidupankadel võimalik aidata paljusid nende piirkonnas elavaid puuduses elavaid peresid.
Paul Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamine koolides andis häid kogemusi maleõppe jätkamiseks. Paul Keresest räägiti viimastel kuudel koolides ainetundides, maletati vahetundide ajal ja pärast tunde. Kooliraamatukogudes seati üles näitused “Paul Keres 100” ja malendid mängimiseks. Mitmes koolis käisid vilistlased huvilisetele simultaani andmas.
Jüri gümnaasium kutsus õpilasi Paul Kerese 100. sünniaastapäeval 7. jaanuaril maletama oma vanemate ja vanavanematega ning mängust tehtud pilte vanemate nõusolekul avaldama gümnaasiumi kodulehel. Gümnaasium edastas fotod Eesti rahva muuseumi pildiaita. Mõniste koolis on kõik kodutütred ja noorkotkad malemängu selgeks saamas. Mitmes koolis, kus seni ruudulisel laual vaid kabet mängiti, on sellele juurde toodud male.
Oma kohtumistelt ning suhtlustest koolide ja õpetajatega olen saanud tagasisidet, et õpetajatele on jaanaurikuus Paul Kerese 100. sünniaastapäeva meediakajastusest enim meelde jäänud Tiit Karuksi kaks sisutihedat heas eesti keeles saadet Paul Keresest ja malest Vikerraadios, Terevisiooni malekool, Prillitoosi saatelõik maletaja ja maleajaloolase Merike Rõtovaga ning intervjuud Paavo Kivise ja Ivo Neiga.
Maaeluminister allkirjastas väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse määruse muudatused, millega täpsustati toetuse taotlemise ja andmise tingimusi. Peamise muudatusena minnakse üle elektroonilisele menetlusele ning edaspidi on võimalik toetuse taotlusi esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna.
Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Foto: Urmas Saard
Väikeste põllumajandusettevõtete toetuse taotlemiseks on edaspidi võimalik taotlust esitada vaid läbi PRIA e-teenuse keskkonna. Põllumehe jaoks muutub taotlemine lihtsamaks ning kiirem menetlusprotsess võimaldab PRIA-l toetuse määramise otsused teha kiiremini, senise maksimaalse 70 tööpäeva asemel 50 tööpäevaga.
Määruse muudatusega täiendatakse ühtlasi hindamiskriteeriumites seatud valdkondlikke eelistusi. Hindepunktide alusel antakse jätkuvalt eelistus põllumajandustootjatele, kes peavad sigu, kuid on otsustanud seakasvatusest loobuda järgnevaks viieks aastaks. Muudatusega antakse lisaks projektide hindamisel eelistus neile seakasvatajatele, kes seapidamisega jätkavad. Kui varasemates taotlusvoorudes andsime projektide hindamisel selle meetme raames eelistuse vaid seakasvatusest väljumisel, siis tänavuses taotlusvoorus saavad eelistuse ka need seakasvatajad, kes jätkavad sigade pidamisega. Sellisel juhul on neil võimalik saada toetust bioohutusmeetmete tõhustamiseks.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.
Foto: Urmas Saard
“Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.”
Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. “Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,” lisas Kruuse. “Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.”
Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.
Loodushuvilised on oodatud liituma Eesti Ornitoloogiaühingu harrastusteaduse projektiga Suvine aialinnupäevik, mis alustab täna oma kolmandat hooaega. Aialinnupäeviku eesmärk on üheskoos loodusvaatlejatega jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada teadmisi aialooduse kohta tervikuna.
Linavästrik. Foto: Tiit Külaots
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, kimalaste ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida teiste osalevate aedade tulemusi ning salvestada ja välja printida enda päevikusse sisestatud andmed ja elamused.
Mullu osales Suvise aialinnupäeviku projektis üle 670 loodushuvilise, kelle kogutud andmed näitasid, et aias pesitsevatele lindudele oli 2015. aasta üle ootuste edukas. Pikalt jahe ja tuuline kevad tekitas kartuse nigelast pesitsusaastast, kuid tegelikkuses ei erinenud mullusuvised pesitsusnäitajad 2014. aasta suvest. Küll oli märgata, et linnud alustasid pesitsemist keskmiselt pisut hiljem ja suve jooksul mitmekordselt pesitsevad linnud kasutasid seda võimalust agaralt. Suvise aialinnupäeviku projektis osalejate aedades oli keskmiselt 6,6 pesitsusjuhtu ja pesitses keskmiselt 4,3 liiki linde. Eesti rahvuslinnul suitsupääsukesel oli aga mullu viimase viie aasta kõrgeim pesitsusedukus: keskmiselt 4,33 poega pesas, aasta varem vaid 3,87.
Need sõnad meenusid mulle täna esimestena, kui kuulsin, et Harri Henn (28. aprill 1942 – 25. veebruar 2016) on asunud toonela teele.
Harri Henn ja Trivimi Velliste. Foto: Urmas Saard
Mäletan 2013. a jürikuu päiksepaistelist päeva. Olime väljunud Tartu Jaani kirikust, kus toimus muinsuskaitsekuu pidulik avamine ja siirdusime edasi ülikooli peahoonesse. Minu ees sammusid kõrvuti Harri Henn ja Trivimi Velliste. Tahtsin neist hoogsamal sammul mööduda, aga Velliste hääl sundis mind seisatama ja pilku tagasi pöörama. „Kas tunned seda suurt meest? See mees võttiski Tartus Lenini kuju maha!“ Tegin taganeval sammul ühe pildistamise ja kuulasin Velliste järgnevat tutvustust. „Tema oligi see julge kraanajuht, kes omaaegse Eesti Põllumajanduse Akadeemia eest Lenini kuju maha võttis. Ei küsinud selleks luba parteikomiteest ega linnavalitsuselt.“ Tookordne põgus kohtumine legendaarse härrasmehega jäigi minu jaoks esimeseks ja viimaseks. Kaamerasse naeratanud Henn ütles tagasihoidlikul häälel, et sai väheke isamaale kasulik olla. Aga üksnes sellest hetkeviivust piisas, et Henn jäi vapruse kehastusena jäädavalt mulle meelde.
Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõuab lugejateni 27. veebruaril.
Lisaks paljudele väga hea kvaliteediga fotode vaatamisele saab lugeda sellest, et raiskamine toob puuduse. Ligikaudu kolmandik planeeditoidust läheb raisku, osa üksnes laitmatu välimuse puudumise tõttu. „Külmapalavik“ on hea leid pealkirjaks, mille all kirjutatakse uluvatest tuultest ja miinuskraadidest, mis muudavad isegi sulava Arktika ebainimlikult karmiks tööpaigaks. Põhja-Iraagis on kurdid loonud jõukuse ja rahu oaasi. Kas ISIS hävitab selle? Küsitakse „Teistsugusest Iraagist“ kõneldes. Merepinna tõustes võitlevad Kiribati saare elanikud oma kultuuri säilitamise eest. Sellest artiklis „Tõusule vastu“.
National Geographic Eesti varem ilmunud ajakirjad väärivad samuti uuesti lehitsemist. Foto: Urmas Saard →
Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse projektijuht Riho Kinks juhib tähelepanu, et Eestisse on saabumas miljonid pesitsejad ja läbirändajad. Paljud neist on läbinud tuhandeid kilomeetreid siia tagasi jõudmiseks, paljud peavad siit veel sama pika maa edasi lendama. Kõik nad on meile jõudes päris väsinud ning soovivad rahulikult puhata ja keha kinnitada. Eesti Ornitoloogiaühing palub lindude vaatlemisel ja pildistamisel käituda vastutustundlikult ning mõelda eelkõige lindude heaolule. Enne tegutsemist tasub mõelda, kas lindude lenduajamine või häirimine on väärt saadud emotsiooni või fotokaadrit.
Kuni 8. aprillini on kõigil lasteaedadel ja koolidel taas võimalik liituda Lastekaitse Liidu projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool”.
