MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.
Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.
Päevakavas:
• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus
Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:
Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.
Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.
Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30
„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …
Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.
Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.
Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com
Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus
6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.
Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.
Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.
Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.
Iga kord kui rohelised ratturid mõnd maakonda avastama lähevad tekkib minus ärevus – tahaks ka. Ära autoroolist ja kiirustamisest, õrnroheluse rüppe üheskoos nendega, kes sellest hoolivad ja huvituvad.
Tegelikult meeldib mulle ka lihtsalt rattaga sõita. Tunne, kui tuul kõrvus tuhiseb ja lõoke kõrgel peakohal lõõrib, on vabadusetunne. Tundub, et kahe ümmarguse ratta seljas võib vuhiseda muidu nii kättesaamatutesse kaugustesse, leidma seda, mis hinges kripeldab.
Oma esimese päris enda jalgratta sain tegelikult alles hiljuti, kaks aastat tagasi pärast üht väsitavat koolitust, kui tundsin, et pean end vabaks sõitma. Lapsepõlves pidin esialgu leppima vanema venna ratastega, aga need olid… jah enamasti juba kas ribadeks sõidetud või oli sealt mõnd „juppi“ vaja olnud, nii õppisingi korralikult rattaga sõitma alles umbes 9-aastaselt, kui ulatusin ema ratta lenkstangini. Seda ratast võis alati võtta ja sellega sai põhjalikult avastatud kõik kodulähedased salaurkad umbes 15 kilomeetri kaugusel. Vahel siiski sai sõitu tehtud ka isa veneaegse meesterattaga ja ma ei kujuta siiani ette, kes õpetas sellega sõitma „pulga alt“ ja kuidas see üldse võimalik on.
Igal juhul tegi ratas minu lapsepõlves kõik kohad kättesaadavaks. Hiljem, ülikooli ajal, ma rattaga peaaegu ei sõitnud ja mingi vahe tuli sisse ka hiljem. Küll vaatasin ikka ja jälle neid Roheliste rattaretkede kuulutusi ja unistasin kaasa minna. Aga ratast ju polnud, saan enda vabanduseks öelda 🙂 Loe edasi: Rattaga Teise-Eestisse
„Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16), Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo
Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.
Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.
Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.
26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.
Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.
Sellel aastal toimunud konnatalgute “Konnad teel(t)” käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.
Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. “Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,” põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. “Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,” kiidab Hunt talgulisi.
Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.
Projekt “Konnad teelt(t)” oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.
Regionaalminister kinnitas esmaspäeval Setomaa arengu programmi tingimused. Käesoleva aasta riigieelarvest on programmile ette nähtud 256 tuhat eurot ning kuni 7. maini saab Setomaa Valdade Liidule esitada eeltaotlusi programmist tegevuste rahastamiseks.
“Piirkonna areng sõltub väga palju sealsete inimeste aktiivsusest ja kogukonna tugevusest. Setomaa on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud ise suure innuga kogu piirkonna arengus kaasa rääkida tahavad ja sellesse panustavad. Riigi ülesanne on selle väga omanäolise ja kauge piirkonna arengule igati kaasa aidata,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.
Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Seega on toetuskõlblikud kõik need Setomaal või väljaspool Setomaad ellu viidavad tegevused, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja seal tegutsevate ettevõtete arengule. Tänavu on programmi lisandunud uus abikõlblik tegevus, toetust saab ka maale elama asumise kampaaniate läbiviimiseks või maale elama asumise kampaaniate tegevustes osalemiseks. Heaks näiteks on Misso ettevõtlust edendav ja piirkonda turustav algatus “Tule maale”. Loe edasi: Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust
Veebikaamerast saab jälgida viienda aastaaja veetõusu ja -langust. Pilt vaheldub 5-10 sekundiliste intervallide tagant, ühendus tuleb ekraanile läbi KÕU.
Kaamera on töös aastaringselt alates 2010 aasta märtsist ja saanud tuhandete suurveehuviliste lemmikuks varakevadel, kui tulvaveed ujutavad Karuskose luhad üle ja Soomaast saab järv. See on viies aastaaeg.
Veebikaamera piltidest kokku seatud video vahendusel saab viiendast aastaajast Karuskosel aimu siit.
Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.
Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.
“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”
Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.
“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.
Lumi, mis on nüüd maas olnud juba kolm kuud, ei rõõmusta enam kedagi, pehmest valgest jõululumest on saanud paras nuhtlus õue peal.
Aga… kagukaare põõsaalused on juba paljad ja ma ei saa sellisel ajal kuidagi lahti tahtmisest seal paljal, veidi porisel ja pehmel maal tammuda, tunda maa jõudu. Sellest maast pakitsevad välja esimesed rohelised libled, mida nurmkanad on siin hommikul nokkimas käinud, ühe kuivema mutimullahunniku sees on ka varblaselohud – nad on siin liiva sees end soputamas käinud, et saada lahti talvel sulgede vahel rõõmsalt signenud söödikutest. Igal hommikul käib siin peesitamas harakapaar, muideks, ka nende suled küütlevad päikeses sini-must-valges värvikmbinatsioonis. Ja kui siin seda päikeselist mullapinda käega katsuda, siis see on tõesti soe ja suisa kuum on siia sügisel ununenud must plastist lillepott.
Päike haukab iga päev lund suurte lõuatäitega, üle poolemeetrise hange kulgev porine jäljerida on järgmiseks päevaks juba maani sulanud ja kassivolaski jäljerida on sulanud suurteks ilvesemõõtu jälgedeks. Just meie jäetud jälgedest ma täna rääkida tahangi.
Ma olen end harjunud pidama sirgjooneliseks inimeseks, nii nagu enamus mu kaasmaalastest. Ikka kindla eesmärgi poole lühimat teed mööda. Aga just seesama porine jäljerida näitab, kuidas me elus tegelikult toimime. Sirgeid teid ja minekuid ei ole. Ikka on teel väikene kurv sel kohal, kus tuli mingi mõte või järsk pööre sel kohal, kus midagi vaatama jäime.
Olen oma elus pidanud palju metsas kondama ja seetõttu tean, et sirgeid radu saab käia ainult siis, kui rühime mõteteta, kellegi käsul. Looduses selline asi võimalik ei ole. Ei lenda vareski sirgjoones ega lippa jänes haakideta.
Mul on meeles üks geobotaanika praktikum Sõrves, kus pidime kaardistama metsõunapuid ja luuderohtu, selleks tuli jagada kogu ala 100 meetri laiusteks transektideks. Ja suur oli mu üllatus, kui ühel kolmandat sirgjoont kompassi järgi läbides olime jõudnud esimese raja metsõunapuuni. Kompassinõela järgi!
Ja tegelikult ongi metsas mingid teised jõud, mis ei allu ei kainele mõistusele, kompassidele ega moodsatele GPSidele. Loodus sunnib meid minema sinna, kus on midagi põnevat, meie jaoks olulist, või sinna, kus keegi abi vajab.
Vanarahvas on selliseid asju nimetanud Eksitajateks. Meie arhiivides on kuhjadena kirjeid sellistest lugudest, kus metsaläinu hakkab ringi käima ja jõuab ikka ja jälle kohta, kus alguses mingi asi tegemata jäi.
Ja pole sugugi parem ka see tänapäeva rahvas. Küsisin oma FB-sõpradelt, et kas nad on sattunud Eksitaja kätte. Ja hetkega tuli lugusid, kus oli ära eksitud oma kodumetsa, poolekilomeetrise läbimõõduga alale. Miks just, seda enamasti seletada ei osata. Aga üks Türi kandi mees seletas, et eksitaja meelitas teda tagasi metsamaasikaid täis välu poole.
Minu enda kõige tobedam eksitajalugu on Otepää lähedalt, kui läksin lastega seenele talu alumisse metsa. Mul oli kindal plaan minna kotkapesa poole mäenõlvale. Ja ehki lapsed mulle mitu korda ütlesid, et emme kuhu sa lähed, olin poole tunniga ringia alguspunktis tagasi. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas see juhtuda sai. Lihtsalt jalad viisid ja ma ei kannatanud vastuvaidlemist. Nagu mõistus oleks pühitud peast.
Ja veel on üks paik Võrumaal, hea kukeseene paik me talust 500 meetri kaugusel. Kui mu äi meid sinna esimest korda viis, siis eksisime tagasitulles kõik neljakesi. Läks ligi tund, enne kui metsast välja saime. 500 meetri kaugusel majast! Ja teist korda juhtus seesama siis, kui salvestasime GPSga paiga ja seade läks ühel hetkel lihtsalt lolliks. Ei aidanud ei päike ega kõrgemad künkad. Tunnike marssimist, enne kui tuttava teeotsa üles leidsime. See on paik kuhu on lihtne minna. Aga seenelastiga tagasi tulles hakkab mingi vägi tõmbama oja ja selle taguse soo poole, kust kunagi ka muistne aardeleid on leitud.
Mis ajab segi inimese pea ja navigeerimisseadmed? Inimese puhul on teadlased otsinud ringitamisele lahendust keha ebaproportsinaalsusest, sellest, et meil on parem jalg pikem ja nii tekkivad kaared või pikema tee käimisel koguni ring. Aga kui mul on kaasas GPS, siis peaks ju saama jalgu korrigeerida?
Ja tegelikult juhtub sarnaseid eksimisi sageli vanainimestega, mis näitab, et ühel hetkel läheb meel peast, mingi orienteerumisühendus peas lakkab olemast. Kuid mis selle esile kutsub?
Vanarahvas on eksitajatele ka vaimkeha ümber loonud, sageli nähti teda halli vanakesena või häälena metsast.
Võiks arvata, et tegemist on omamoodi hüpnoosi ehk lummusega. Kuna hüpnotiseerijat pole, võib seda nimetada ka autohüpnoosiks. Eksija tähelepanuvõime ja keskendumine hälbib äkki ja väärkujutlused tunduvad olulisemad kui tegelikkus.
Tegelikult kohtame sama enda ümber pidevalt. Ka praegune majandus- ja rahanduskriis on ju midagi samasugust – me kujutleme, et rahapaberil on väärtus, mida sellel tegelikkuses ei ole.
Eksitusse sattudes soovitas vanarahvas mõne riideeseme seljast võtta ja siis pahupidi uuesti selga panna. Võimaluseks oli ka kummarduda ja jalge vahelt selja taha vaadates õige suund leida. Oleks ometi, et see nõu ka tänapäeva loodusvaenulikus majandustihnikus õige teeotsa kätte juhataks!
Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiiseni valik maailma keskkonnauudistest eelmisel kuul.
Välismaa keskkonnauudistes jätkus ka viimase kuu aja jooksul jõuliselt hobuseliha puudutav saaga. Ehk teisisõnu jätkub teema, millel peatusin pikemalt ka kuu aega tagasi. Avalikuks tulnud tõsiasi, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha, põhjustas näiteks Inglismaa tarbijakäitumises põhjalikke muutusi.
Briti väljaanne „The Guardian“ kirjutab, et Inglismaal on keskeltläbi kuus inimest kümnest niinimetatud hobuselihaskandaali tagajärjel oma ostmisharjumusi muutnud. 30% inimestest ostab nüüdsest vähem töödeldud lihatooteid. 25% inglastest on otsustanud vähem osta valmistoitu. Veerandik vastanutest on hakanud ka otsima asendusi taimetoidu hulgast.
Uuringufirma küsitluses osales 2064 Inglismaal elavat täiskasvanut. 68% vastanutest arvas ka seda, et valitsus ei ole toidukaupade märgistamist puudutavale seadusandlusele piisavalt tähelepanu pööranud. Pooled vastanutest ütlesid, et nad ei ole kindlad, kuivõrd vastab tõele kaupadel olev toiduainete sisaldust puudutav informatsioon. 44% vastanutest jälgib nüüdsest rohkem, mida lihatoodete pakenditele kirjutatud on ning 83% vastanutest nõustus sellega, et liha päritolumaa peaks pakendil näha olema.
Samas on Inglismaa suurim taimset valmistoitu tootev firma Quorn andnud teada, et nende müük on pärast hobuselihaskandaali enam kui kahekordistunud. Müüginumbrite kasvu on kinnitanud ka mitmed teised tuntud lihavaba toidu tootjad. Loe edasi: Maailm räägib endiselt hobuselihaskandaalist
13. märtsil kell 13.00 toimub Võru Noortekeskuses Euroopa Noored programmi infopäev kõigile noortevaldkonnast huvitatutele. Päeva eesmärgiks on tutvustada Euroopa Noored programmi toetusvõimalusi, mis on suunatud nii noorte kui noortejuhtide tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks. Lisaks info jagamisele toimuvad ka praktilised õpitoad.
Haara võimalusest kinni ning alusta rahvusvahelise koostööga oma kodukohas juba täna. Vaata infot ka: www.euroopa.noored.ee
Tutvumine ametite ja õppimisvõimalustega
14.märtsil sõidab Rõuge Noortekeskus õppekäigule Tartusse, et osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse avatud uste päeval ning külastatakse Tartu Lennujaama ja karastusjookide tehast, et õppida tundma erinevaid ameteid ja õppimisvõimalusi. Õppekäigul osalevad soovi avaldanud Rõuge kooli 8. ja 9.klassi õpilased, mitmed gümnasistid ning ka neid noori, kellel on keskhairdus omandatud. Õppekäiguga ühinemise soovil anda teada e-posti teel raugeank@gmail.com või telefoni teel 5340 3309. Õppekäiku rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse koordineerimisel.
Maakonna noortelaager-koolitus
19.-20.märtsil toimub noortele vanuses 13-17 rahvusvahelise noorsoovahetuse teemaline koolitus Rõuge Noortekeskuses. Eesmärgiks on tutvustada noorsoovahetuse eesmärke, mitteformaalse õppimise meetodeid ning suurendada noorte teadlikkust ja huvi rahvusvahelise koostöö vastu. Rõuge vallast oodatakse koolitusele osalema kuni 5. Eelregistreerimine koolitusele kestab kuni 13. märtsini aadressil rouge.noorteklubi@gmail.com. Kohtade arv on piiratud. Koolitus, sh toitlustus ja majutus on kõigile osavõtjatele tasuta.
Koolivaheaja laager Rõuge noortele
20-22.märtsil toimub Rõuges 3-päevane otsustamise ja meeskonnatöö oskuste arendamise teemaline laager Rõuge Avatud Noortekeskuses kõigile meie valla noortele vanuses 10-16 eluaastat. Laagris osalemine on tasuta, huvilistel palume registreeruda hiljemalt 18.märtsiks noortekeskuses, meili teel raugeank@gmail.com või telefonitsi 7859384, 53403309. Laagris osalejate arv kuni 20 noort. Laagri korraldamist ja läbiviimist toetab Rõuge vald, ellu viib Rõuge Avatud Noortekeskus.
Märka ja tunnusta
Taaskord tunnustatakse Rõuge valla aktiivseid, parimaid, silmapaistvamaid ja üllatavamaid noori, gruppe ja algatusi. Võimalusel antakse välja tunnustused järgnevates kategooriates: Hea Algataja/ Hea algatuse eestvedaja, Heategija, Parim Muutuja, Hea kaasaja, Aktiivne osaleja, Üllatav ANNE ja Hea Idee. Selleks ootame ettepanekuid tunnustamist väärt olevatest noortest ja nende tegudest 15.märtsiks kirjalikult Rõuge Avatud Noortekeskusesse või e-maili teel: raugeank@gmail.com Ettepanekud vaatab läbi hindamiskomisjon ning tunnustuse andmine toimub 27.märtsil kell 15.00 Rõuge Avatud Noortekeskuses.
Noorteprojektide kirjutamise õpituba
10. aprillil kell 11.00 toimub Rõuge Noortekeskuses projektikirjutamise õpituba. Vaadatakse üheskoos, kuidas koostada head projekti, millele projektikirjutamisel erilist tähelepanu pöörata, mis on projektikirjutamise põhilised vead ning samuti räägitakse ka projekti eelarvest. Projektikirjutamise koolitus käsitleb eelkõige Euroopa Noored programmi taotlusi ning nendele esitatavaid nõudeid.
Lisainfo: Kerli Kõiv, noorsootöö spetsialist, Rõuge Avatud Noortekeskus, tel 5340 3309
Uuringufirma TNS Emor alustas osalejate värbamist Rahvakogu arutelupäevale, mis toimub 6. aprillil Tallinna lauluväljaku ruumides. Arutelupäeva ülesanne on välja selgitada, millised Rahvakogu veebilehel esitatud ettepanekud Eesti poliitika probleemide lahendamiseks on rahva hulgas enim eelistatud.
Arutelupäevale kutsutakse 500 osalejat nii, et nad moodustaksid läbilõike ühiskonnast erinevate vanuste, sugude ja elukohtade kaupa. See tähendab, et kõigil valimisealistel Eesti elanikel on võrdne võimalus arutelupäevale kutsutud saada. Osalemise tingimuseks on eesti keele valdamine vähemalt suhtlemistasandil, kuid spetsiifilisemate terminite tarvis on arutelupäeval ka vabatahtlikud tõlgid.
Täna lõpetab Praxis jaanuaris Rahvakogu veebilehel valimiste, erakondade toimimise ja rahastamise, rahva osaluse suurendamise ning sundpolitiseerimise peatamise kohta esitatud enam kui 1300 ettepaneku süstematiseerimise alateemadeks. Kokkuvõtted ettepanekutest avaldatakse www.rahvakogu.ee. Märtsi esimeses pooles koostavad erinevad poliitika- ja õiguseksperdid ettepanekutele mõjuanalüüsi, pakkudes oma teadmistele ja teiste riikide kogemustele tuginedes välja, mida ettepanekute elluviimine lühikeses ja pikas perspektiivis võiks kaasa tuua.
Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esitamiseks tuleb täita veebiankeet hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.
Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid, konkursi tähtaeg on 31. märts 2013. Veebiankeedi saab täita konkursi kodulehel www.kylaelu.ee või otse järgnevalt lingilt:
Tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobivad nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered, samuti väikeste linnakogukondade aktiivsed pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma. Loe edasi: Liikumine Kodukant ootab kandidaate teist aastat peetavale konkursile „Kogukonna pärl“
17. veebruaril kell 17.00 saab Nõmme Kultuurikeskuses nautida Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli lavakava “Jodok saadab tervisi”.
Esinevad Anna-Liisa Talts, Johanna Aus, Kaisa Kattai, Karoliina Saatpalu, Magdaleena Maasik, Merilin Reede, Mona Mi Mikkin, Henri Otsing, Joonas Mattias Sarapuu, Kaspar Sellin, Leander Meresaar, Mattias Kuppart, Oskar Punga, Priit Põldma ja Sander Roosimägi.
Esitatakse A.H. Tammsaare, A. Tšehhovi, J. Viidingu, K. Merilaasi, H. Jürissoni, J. Aaviku, A. Valtoni, A. Sanga, B. Alveri, E. Enno, E. Niidu, K. Ristikivi, P. Ilmeti jt tekste.
Homme, 30. jaanuaril tunnustab Kultuuriministeerium Tallinna Linnateatris ettevõtteid, kes on toetanud eesti kultuuri. Kultuuriminister Rein Lang tunnustab kultuuri toetajaid ning annab üle kolm kultuurisõbra tiitlit. Need antakse kahele erinevaid kultuurivaldkondi toetanud organisatsioonile ning ühele kultuurimetseenile.
Teist korda toimuvale tunnustusüritusele on kutsutud 51 ettevõtet, nende seas on nii suurettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone. Kõik ettevõtted on esitatud kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.
Kultuurisõbralike ettevõtete nimekirja leiab SIIT.
Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.
Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.
Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.
Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.
Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.
Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.
Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.
Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.
Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.
Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.
Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.
Rahvapillilaager 2011. aastal Võrumaal Kuutsil. Esiplaanil on karmoškal musitseerimas Siim Sarv. Foto: Tiit Blaat.
16. jaanuaril kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas toimuval üritusel on kohal tavapärasest rohkem karmoškamängijaid.
Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Alar Sünter, Margus Priks, Siim
Sarv, Ruti Kirikmäe ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja
20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja palju kaugemaltki.
Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 16. jaanuaril, 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Vanemuise teater andis 2012. aastal 550 etendust ja kontserti, mida külastas kokku 201 995 inimest. Lisanduvad 196 noortetöö üritust, mis kogusid 10 085 külastajat. Kokku kogus Vanemuine lõppeval aastal 212 080 külastust, mis on 17 853 külastaja võrra rohkem kui 2011. aastal.
Nõnda suur vaatajate arv on viimaste aastakümnete rekord. Viimati küündis Vanemuise külastajate arv üle 200 000 piiri nõukogude ajal, kaheksakümnendatel. Vanemuine hoiab saavutatud tulemusega kõigutamatult Eesti külastatuima teatri tiitlit. Omatulu teenis teater 2,6 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), mis on 0,2 miljonit rohkem kui 2011. aastal. Saalide keskmine täituvus paranes 11,4 protsendipunkti võrra jõudes 80,9 protsendini.
Vanemuise teatri kõige külastatum muusikalavastus oli „Kosmonaut Lotte“, mida käis vaatamas 25 314 inimest. Draamažanri populaarseim lavastus oli „Kalendritüdrukud“, mida külastas 13 706 inimest. Tantsuteatri vaadatuimaks lavastuseks osutus „Pähklipureja“, mida külastas 3699 teatrisõpra. Loe edasi: Vanemuise teater jõudis tagasi nõukogude aega
E-Aabits on 2–7-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida.
Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne). Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.
Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?
Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.
“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.” Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi
Viienda aastaaja veebikaamera
