Rubriik: Määratlemata

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Loe edasi: Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot.  Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub toetama pereisa ravi maksumusega 160 000 eurot

Tulekul järjekordne Lõuna-Eesti keskuse jututare

Järgmisel neljapäeval, 12. märtsil kell 16.15 toimub Tartus aadressil Jakobi 2-103 TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus järjekordne jututare, kus tutvustatakse kahte uut võrukeelset raamatut.

Autorid ja koostajad eesotsas Mariko Fasteri ja Sulev Ivaga räägivad äsja valminud eesti-võru sõnaraamatust ning sellest, mis kaante vahelt välja jäi. Urmas Kalla tutvustab sõnaraamatuga samal ajal trükivalgust näinud võrokeste kõnekäändude raamatut. Meele laulab rõõmsaks lauluansambel Ütsiotsõ. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Foto: moodnekodu

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

IljaSA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Loe edasi: Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.

Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Maia Kärdla - Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“
Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“

Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.

Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.

Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.

Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga. 

Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja  “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Käsikirjalise “Don Quijote” eestikeelne peatükk saadetakse Hispaaniasse

LO_9845Täna andis Rahvusraamatukogus raamatukogu peadirektor Janne Andresoo välisministrile Urmas Paetile üle “Don Quijote” eestikeelse käsikirjalise peatüki originaali, mille on käsitsi ümber kirjutanud Paul-Eerik Rummo ja illustreerinud Jüri Mildeberg ning mis saadetakse Hispaanias asuvale Cervantese muuseumile.

Seoses 2015. aastal tähistatava Miguel de Cervantes Saavedra teose “Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast” 2. osa esmatrüki neljasajanda aastapäevaga koostab Cervantese muuseum eeldatavasti maailma suurima mitmekeelse ja käsikirjalise “Don Quijote”.

Eestile pakuti võimalust kirjutada ümber ja illustreerida 4. peatükk. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ütles: “Nägime siin võimalust oma tuntud luuletajat Paul-Eerik Rummot ja kunstnikku Jüri Mildebergi maailmale tutvustada ning oli suur rõõm, et nad selle ettevõtmisega nõustusid”.

Paul-Eerik Rummo sõnul räägime Don Quijote karakterist igapäevakeeles ühekülgselt, kuid täht-tähelt originaalile pühendudes avardub selle klassikateose rikkus. Ta lisas: “Ka Aita Kurfeldti tõlge eesti keelde on maailmaklass”.

Käsitsi kirjutatud raamatuga saavad eeldatavasti 2015. aastast kõik huvilised tutvuda Hispaanias El Tobaso linnas. Eestikeelset peatükki saab digiteerituna näha digitaalarhiivis DIGAR.

Eestikeelse peatüki projekti juhtis Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Kujundusgraafikute Liiduga. Materjalid jõudsid Eestisse Hispaanias asuva Eesti saatkonna ja Eesti Välisministeeriumi kaudu, illustratsioonide loomist toetas Eesti Kultuurkapital.

Rahvusraamatukogu korraldab traditsioonilise oskuskeelepäeva

Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.

Terminolooge, keelenõustajaid, spetsialiste ja ametnikke kaasaval oskuskeelepäeval saab kuulda riiklikust terminoloogiaprogrammist, toetusvõimalustest, kogemustest terminoloogia vallas ja uuest e-keelenõu portaalist.

Seminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013-2017)ˮ kaudu.

Rahvusraamatukogu on oskuskeelepäevi korraldanud 2006. aastast koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga jt. partneritega, et ärgitada aktiivset arutelu eri valdkondade oskussõnavara ja terminite korrastuse üle.

Avatakse Viljandi gümnaasiumi maalilaagri näitus

8. oktoobril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Viljandi gümnaasiumi näitus „Rohelise mitu varjundit“.

Gümnaasiumi õpilased olid 11.–15. augustil maalilaagris, kus suurem osa ajast kulus Viljandi vaadete jäädvustamisele ning ühel päeval oldi Valmieras. Viljandis alustasid õpilased maalimisharjutust lauluväljaku ümbruses, seejärel Viljandi järve ääres Kaevumäel ja I Kirsimäel. Maalilaagrite lahutamatu osa – vihm – oli kõikjal kannul ja vahepeal segas töötamist, kuid tänu õpilaste positiivsusele ja töötahtele maaliti suur hulk kauneid maale. Laagris oli õpilasi, kes olid päris esimest korda kui ka neid, kellel oli varasem kogemus. Iga päeva lõpus analüüsiti koos tehtud töid ja õppeprotsess ning kogemused edenesid hästi.

Ajapikku sai roheline endale üha rohkem varjundeid. Kui palju keegi neid leidis, on vaataja silmade kogemuse ja vaatlemise kannatlikkuse otsustada. Samale rohelisele leiti erinevaid vasteid, leiti ilma muutlikkuse kiuste, sest vahelduv pilvisus ja iga hetk algav või üle tuhisev vihmahoog ei ole kerged looduse jäädvustamise tingimused.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini. Viljandi muuseumi näitusemaja asub aadressil Johan Laidoneri plats 10 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Allikas: Viljandi muuseum

Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.
Pildil Nopri taluperemees Tiit Niilo oma valdustes.
Võromaa partnõrluskogo jaga süküskuul jäl ütte vuuri umalõ söögikraamilõ Uma Meki märke.

«Märk Uma Mekk ütles süüjäle tuud, et uma ostuga saa-i tä õnnõ kõttu täüs, a saa tukõ ka uma kandi ettevõtlust ja küläelo jakkumist,» selet’ Nopri talomeieri päälik Niilo Tiit, kiä taht küssü märki umalõ Kanepi-kamalõ, midä laulupidol suurõlõ rahvalõ mekki anti.

«Hapupiim om eestläse traditsioonilinõ süük, kama sammamuudu, vahtsõnõ asi om kama man kanepijahu,» ütel’ Niilo, kelle jutu perrä müvväs Kanepi-kamma parhilla viil õnnõ 100 pudõlit nädälin. Tä selet’, et vahtsõ as’a müümise käümätoukamisõ ja kitmise pääle lätt hulga väke. Väikeisil ettevõttil tuud väke jakku-i. «Selle omgi hää, ku mitu seltskunda tegevä kuuh ütist tüüd üte tsihi ehk uma kandi söögi parõmba müümise nimel,» kitt’ tä Uma Meki iistvõtmist. Loe edasi: Uma Meki märk avitas Vana Võromaa väikeisi ettevõttit

Piksepauk Pühäjõõ veeren

Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.
Pikne lei Pühäjõõ veeren jämme kõo pilpis. Kauna Toomassõ pilt.
«Pikne lei jämme kõo pilpis, a lask’ puu nii osavalõ katõ puuklotsi pääle, et all kasunu katai ja pihlapuukõnõ jäivä terves,» imeht’ Sõmmõrpalo vallavolikogo esimiis, jahimiis ja kaitsõliitlanõ Kauna Toomas. Tuu sääne pilt juhtu timä moro pääl Pühäjõõ veeren Varõssõ külän 20. hainakuul.

«Pühäpäävä hummogu olli sängün pikäle, ku ütekõrraga käve üts mailmatuma kõva kärgähüs,» jutust’ Kauna Toomas. «Hüpsi pistü, kats pinni oll’ kah mu man, üts hüpäs’ sängü, tõnõ maaha. Jäi kullõma, kas tulõ tõnõ mats kah – et sis om vast pommitaminõ. A ku müristämä nakas’, sis oll’ hää tunnõ, et sõta ei olõ tulnu!»

Ku Toomas tarõussõ vallalõ lei, sai tälle silmä ette väkev pilt: terve huuv pilpit, tossu ja kärsähaisu täüs. Jõõ perve pääl kasunust vanast kõost oll’ perrä jäänü risuunik. Et vihma armõtulõ sattõ, sis jäi Toomas katussõveere ala kaema. Sis juussõ naabrimiis pall’a kihä ja pallidõ jalguga timä mano. Tuu oll’ kah katussõveere all saisnu, tikku tõmmanu ja suitsu ette pandnu, ku pauk käve. «Ku kõo ladõv sattõ, sis täl tull’ murõ, et kas ma iks hingen olõ,» selet’ Kaun. «A õnnõlikult läts’, et es viska puujuppõ ei tarõ ega eski massina pääle.»

Pühäjõgi – pikse kodo
«Pikne kah esi vast hiitü är, et kurja tekk’ – visas’ suurõ klotsi kuigi puu tüvele ala, et nuur katai ja pihlapuukõnõ är pässi,» märgot’ Kauna Toomas. «Ku kõo tükes lõiksi ja är puutsõ, sai nuu puukõsõ ilusalõ terve nahaga kätte. A piksel om iks väega võimsa vägi – ku tä kuvvõmeetridse puupinnu nii kõvva maa sisse kinni lei, et noid vällä tõmmada es jõvva, pidi är lõikama…» Loe edasi: Piksepauk Pühäjõõ veeren

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala valiknäitus aastaist 2004-2014

kutse_01_outlineFERROMENAALNE, Tallinna Linnagaleriis 22. augustist – 14. septembrini

Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala pühitseb tänavu oma üheksakümnendat  olemasoluaastat. Selle sündmuse auks korraldatav valiknäitus viimase 10 aasta üliõpilasloomingust kannab nime Ferromenaalne ja esitleb rohkem kui seitmekümne tegija rohkem kui kahte ja pooltsada tööd.

Näituse Ferromenaalne on kujundanud sepise magistriõppe 2013. aastal lõpetanud  Nils Hint.

Näitusega  üheaegselt ilmub kogumik Metall 3 (koostaja Kadri Mälk, kujundaja Jaanus Samma).

Tallinna Linnagalerii

Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus Viru folgil üle 1750 euro annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus vabatahtlike abiga Viru folgi ajal annetusi. Kahe päevaga annetasid folgile kogunenud inimesed üle 1750 euro, millest saab järgmine vähihaige elupikendavat ravimit.

“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles Tänavsuu.

Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Elva_maraton_finishEstonian Cup rattamaratonide sarja V etapi, metsapealinnas Elvas stardi saanud Elva Rattamaratoni võitis tugeva lõpusprindiga Aksel Nõmmela Ivo Suure ees.

Kolmandana ületas finišijoone Helmet Tamkõrv. Kokku osales Elva Rattamaratonil 1339 ratturit, neist 802 põhisõidul, 394 Probar poolmaratonil ning 143 noort ratturit Herkuless lastesõitudel.Elva Rattamaraton sai alguse Arbi järve lähistelt ning distantsi alguses läbisid ratturid ka Kulbilohu autoralli raja. Elva maratonirada on tuntud oma kiire profiili poolest seega võimaldas see ratturitel teha valikuid siledama rehvi kasuks, mis võimaldab tavalisest kiiremat tempot.

Stardist sai kõige kiiremini minema sarja üldliider elvalane Caspar Austa. Pea paariminutilise edumaaga viie liikmelise grupi ees juhtis maratoni distantsi nii vahefinišis kui ka Hansgrohe kiirenduskilomeetril duo Ivo Suur ja Aksel Nõmmela. Elvale omaselt ülikuumal rajal püsis paar ees kuni lõpuni ja kinni neid püüda ei suudetudki. Pea 74-kilomeetrise maratondistantsi lõpplahendus selgus finišisirgel, kus Aksel Nõmmela kasutas ära oma paremat kiirendust ja ületas nii võitjana Elva rattamaratoni finišijoone.Esimese maastikumaratoni võidu teeninud Aksel Nõmmela sooviski lahenduse just lõpu peale jätta. “Selline maanteesõidu moodi sõit mulle sobis, mõned vahepealsed singlid ja metsakohad oli vaja üle elada. Õnneks saime Ivo Suurega eest ära ja temaga sujus koostöö väga hästi. Jätsin meelega lõpu peale, sest jäin enne lõppu pisut jooginälga ja hakkasid krambid tekkima. Aga teadsin, et maanteel olen teda lõpuga võitnud, nüüd ka hoidsin tema tuules ja sain lõpusirgel temast mööda,” sõnas Nõmmela pärast finišit. Loe edasi: Elva rattamaratoni võitis Aksel Nõmmela

Galerii: Teine päev Viljandi pärimusmuusika festivalil

Pildistas Rauno Põld.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.

August Pulst 125 – külamuusikute lisakontsert Kihnus

20.-21. aprillil jõuab Pulsti vaimus kontsertreis Kihnu saarele. Tänapäeva külamuusikud on jaanuarikuise peolustiga rõõmustanud juba sadu ja sadu inimesi, kel on olnud võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Menukaks osutunud ringreisi lisakontserdile kutsutakse kuulajaid 20. aprillil Kihnu muuseumis. Eeskava algab kell 18, sissepääs tasuta!

Eeskavas on Krista Sildoja raamatu “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale” esitlus, Pulsti rändnäitus, kontsert külamuusikutega ja simman.

Esinevad: Lauri Õunapuu, Krista ja Raivo Sildoja, Õie ja Maarja Sarv, Ants Taul, Harri Lindmets, Risto Lehiste.

21. aprillil toimub Kihnu koolis rahvapillide tutvustus ja kontsert õpilastele.

Krista Sildoja raamatus “Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” kirjutatakse August Pulsti tegemistest nii teiste kui tema enda sõnade kaudu. Omal ajal kirja pandud meenutused 20. sajandi esimese poole külamuusikutest, nende mõtetest ja olemusest on väärt lugemine tõsisele rahvamuusikahuvilisele. Teaduslikult süstematiseeritud info muusikutest ja ringreisidest aitab orienteeruda Pulsti ajas ja elutöös. CD-plaadilt ja QR-koodidega (Eesti Rahvaluule Arhiiv) kuulatavad originaalsalvestused annavad aimu, kuidas kunagi pilli mängiti.

Korraldajad: Eesti teatri- ja muusikamuuseum, Mooste rahvamuusikakool

Rohkem infot: www.tmm.ee/ringreis

Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
15. aprillil algavad Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis kahepäevased metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused, kus pea 130 kutseõppuri seast selgitatakse välja Eesti parimad noored metsamehed ja maastikuehitajad.

„Esimene päev kuulub tehnilistele aladele, kus võistlevad raievõistlejad, metsamasinaoperaatorid ja maastikuehitajad,” ütles võistluste korraldaja Marko Vinni. „Teisel päeval on metsarajal orienteerumine, kus tuleb 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid,” lisas ta. Vinni sõnul saavad parimad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

„Metsandus on seotud väga paljude eluvaldkondadega, seetõttu on tegemist kindlasti olulise erialaga, mida õppida ja millest on edasises elus kasu,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Tänast Eesti metsandusalast kutseharidust hindab Kelk kvaliteetseks ja vastavaks tööturunõuetele. „Kutsehariduse tugevusteks on head tingimused õppimiseks ja elamiseks, oma ala parimad õpetajad ja tihe koostöö ettevõtetega,” selgitas Kelk.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalevad metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 14.00. Võitjad selguvad 16. aprillil kell 19.00.
Loe edasi: Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

Heategevuslik tervisepäev Tasku keskuses tutvustas tervislikku toitumist

12. aprillil toimus Heategevuslik tervisepäev, mille eesmärk oli tutvustada lastele, nende vanematele ja kõigile endast hoolivatele inimestele tervislikke eluviise: tervislikku toitumist, liikumist ja elutervet mõtlemist. Tervisepäeva tulu läheb heategevuseks läbi JCI Toomemäe Laste ande arengu stipendiumi ja koostöös Toidupangaga Tartu andekate laste ja Tartu vähekindlustatud perede toetamiseks.

Tervisepäeva käigus valmistasid Tartu linna lapsed korraga Eesti suurima koguse 50,362 kg tervislikku salatit.
Loosi tahtel said peaauhinna – Cinamoni kinoseanss tervele klassile ja ringkäik kinos – Tartu Kommertsgümnaasiumi 5.b klassi õpilased. Tartu tervislikuma klassi tiitli said Tartu Vene Lütseumi 6.a klass ja Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 3.c klass, nende auhinnaks on Tasku vaateplatvormi külastus koos giidiga. Kõigile salativalmistajatele olid kingikotid vahvate ja tervislike meenetega.

Tartu parima tervisliku salatikoha tiitli sai Cafe Truffe. Saka mõisa kinkekaardi võitis loosi tahtel salatite hindaja Lydmila Kovõlina.

Kohapeal toimus Terviselaat, kus pakuti tervislikke tooteid ja teenuseid. Lisaks toimusid munakarpidest meisterdamise ja fruktodisaini töötoad. Muusikalist elamust pakkusid Laulustuudio Fa-diees laululapsed ja noored muusikud Elina Hokkanen ja Johannes Laas. Huvitavate tantsukavadega esinesid Shate tantsulapsed. Tartu Linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldas lastele terviseteemalisi mänge ja viktoriini.

Tervisepäeva korraldasid Eesti Ettevõtlike Noorte Toomemäe koda (JCI Toomemäe), Parem Elu Koolitused ja Tartu Linnavalitsus, suurtoetajad olid Tasku keskus, Cinamon, Rimi, Valio Alma AS, Tartu Näitused ja Grüne Fee.

Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

7.-11. aprillil toimub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu algatusel “Reaalainetega edukaks” nädal.

Koolidesse suundub külalisõpetajatena teadmisi ja kogemusi jagama üle 100 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna töötaja nii era-, avalikust kui kolmandast sektorist. Kohtutakse õpilastega üle Eesti.

“Ilmselt ei kahtle keegi, et tulevik toob meie ellu üha enam nutikaid seadmeid ja tarku robotmasinaid. Aga tulevik ei ole mitte masinate, vaid eelk õige nende inimeste päralt, kes suudavad neid masinaid mistahes valdkonnas luua”, ütles “Reaalainetega edukaks” algatuse patroon, EMT juht Valdo Kalm, kes suundub 9. aprillil tunde andma Tallinna 32. keskkooli. Ta lisas: “Selle aluseks ja eelduseks on aga just reaalainete õppimine. Infotehnoloogia-ja telekommunikatsiooni (IKT) valdkonna spetsialistidena saame noortele näidata seoseid koolis omandatava ja reaalse töömaailma vahel.”

“Reaalainetega edukaks” nädala projektijuht Doris Põld viitab, et International Data Corporation tööstusuuringu hinnangul on 2015. aastal 90% kõigist ametitest tarvis vähemalt minimaalsete e-oskuste olemasolu. “Tänapäeval on IT kasutuses juba pea kõikides eluvaldkondades, aidates muuta meie elu lihtsamaks. Sellepärast võib noor kindel olla, et reaalaineid õppides on tulevikus tööturul paremad võimalused,” lisab ta.  Loe edasi: Täna algab “Reaalainetega edukaks” fookusnädal

Fookus: tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi

Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.

Metlevi hinnangul meelitab see algajaid poliitikuid lihtsama vastupanu ja kiire raha teed minema. “Poliitika peaks põhinema eelkõige väärtustel ning viimasel ei tohiks olla mingit seost puhtal kujul karjerismiga,” sõnas Metlev. Ta lisas, et tänaste noorte hirm end erakonnaga sidudes oma mainet rikkuda, on õigustatud. Erakondade noortekogudes ei leidu Metlevi sõnul tugevaid arvamusliidreid, kes pakuksid noortekogu tööle analüütilist sisu.

“Erakondi eristab teistest organisatsioonidest võitlus konkurentsi pärast,” sõnas Urmo Kübar Keskerakonna noortekogu aseesimees Vladimir Svetile, kes väitis, et karjerismi soodustavad ühtmoodi kõik kollektiivid. “Vabaühenduste tegutsemiskeskkond on hoopis teistsugune,” jätkas Kübar, “olles Loomakaitse Seltsis aktiivne, ei välista see osalemist Avatud Vabariigi töös ja annetamist hoopis kellelegi kolmandale. Seega on koostöö mõiste väljaspool erakondi hoopis teise tähendusega ning kindlasti rohkem soodustatud.”

26. märtsist on eetris Tudeng TV veebipõhine arutelusaade “Fookus”, kus kohtuvad aktiivsed tudengid, poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, kes tõstavad esile noore põlvkonna julgeid mõtteid Eestile täna oluliste probleemide lahendamisel. Saate eesmärk on suurendada noorte suhestumist ühiskonnas toimuvate sündmuste ja muutustega. Teemasid käsitletakse noori puudutavas võtmes, mis pakub platvormi noorte hääle kuuldavaks muutmisele ühiskonnas.

Avasaate külalised olid Vabaühenduste Liidu EMSL kaasamise ekspert Urmo Kübar, Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet, Isamaa ja Res Publica Liidu Noortekogu liige Ingrid Lepik ja MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev. Saatejuht on Marian Võsumets. Järgmine saade on eetris 9. aprillil ning keskendub kultuuritegelaste algatusele “Elamisväärne riik”.

Vaata saadet!

Põlvamaa Keskkonnamajas vaadatakse filmi Alam-Pedjast

19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel. 

Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.

Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.

Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemine on kõigile tasuta.

Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky

Bändomaania võitja Mucky solist Hedi Maaroos Foto: Andres Adamson.
Bändomaania võitja Mucky solist Hedi Maaroos Foto: Andres Adamson.

Nädalavahetusel toimunud Pärnumaa traditsioonilise noorte bändide konkursi Bändomaania võitis tänavu Guns N’ Roses’i ja Ozzy Osbourne’i mõjutustega Mucky.

Žürii koosseisu kuulusid muusikud Kristjan Kaasik, Viljar Norman ning Jaan Reim. “Noorte muusikute üldine tase on Bändomaania põhjal väga hea,” leiab Reim ning lisab, et bändid on teinud väga tublit tööd. “Üllatab see, et leidub bände, kes suudavad sellisele žanrile nagu metal juurde anda uut ja huvitavat värvingut,” kiidab ka Kaasik Bändomaania tugevat taset ning põnevaid bände.

Lisaks parimale bändi tiitlile märgiti ära kollektiiv nimega Tori Hobune, kes saab võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis ning pääseb edasi “Noortebänd 2014” konkursile. Bändilabori projektijuhi Kristjan Kaasiku sõnul eristub bänd tugevalt teistest. “Kui nad lavale tulevad, võiks arvata, et tegemist on rahvamuusikutega, kuid tegelikult on nende muusika hoopis teistsugune,” räägib Kaasik, mis teda folgi mõjutustega Tori Hobuse puhul enim paelus. Ta lisab, et kollektiivi koolitamisprotsess tõotab tulla huvitav.

Lisaks peaauhinnale ning Bändilabori ja Noortebändi eripreemiatele anti välja parima vokalisti, kitarristi, bassisti, trummari ja publiku lemmiku tiitlid ning mitu eriauhinda:  Loe edasi: Bändomaania 2014 konkursi võitja on Mucky