Järelkaja
Kolm aastat tagasi võttis kristlikus ajakirjas Teekäija sõna EKB Liidu president Erki Tamm, kelle sõnul jäi SA Väärtustades Elu korraldatud emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!” lõpupaneelil kuuldu kriipima.
Loe edasi: KAS VAJAME EMADEPÄEVA TÕDEMUSES UUT NARRATIIVI?
Nii seksuaalelu kui vaimse tervise küsimused on pikka aega olnud teemad, millest avameelselt rääkimine pole olnud „kohane”. Saati siis kahest nii ebamugavust tekitavast teemast koos… Kuid just koos neist rääkida ongi vaja – eriti praegu – sest nendevaheline seos on väga tugev, kirjutab täna paljudesse postkastidesse jõudnud Terviseleht artiklis „Kuidas seks aitab vaimset tervist hoida”. Artikli allikatena märgitakse: Psycom, ScienceDirect, Healthline.
Loe edasi: SEKS VAIMSE TERVISE TEENISTUSESApteekri nõuanne
Ave Niidu, proviisor
Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Loe edasi: MIDA PEAD TEADMA VERERÕHUSTArvamus
Margus Viigimaa, Confido südamearst
Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab aga, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.
Loe edasi: SÜDAMETERVIS MEIE ENDI KÄTESApteekri nõuanne
Olesja Kuznetsova
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.
Loe edasi: KUIDAS MÕJUB KAUANE STRESS SÜDAMELE?Arvamus
Tauno Jürgenstein, bioloog ja psühhoterapeut
Polariseeriv koroona-aeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.
Loe edasi: TAUNO JÜRGENSTEIN: MILLIST TEADUST USKUDA?Arvamus
Jaak Uibu, D.Sci., Toompea Haridusseminar, 04.-08. aprillil 2021
Enam kui sada kümme aastat tagasi väljendas Juhan Luiga inimese suhet loodusega sõnul, millel on testamendi tähendus ja kaal, millele peaks rajatama kogu inimtegevus. See suhe on eestlastele muidugi põlisem, loodusest ja metsast polegi midagi pühamat, neis paigus elavad meie jumalused. Eestlased on rikkad, sest neil on nii Maaema kui Taevaisa. Hindamist vääriv on Juhan Luiga lausungi kokkuvõtlikkus ja kooskõla teiste alusmõistetega.
Loe edasi: MÕTTEVARIATSIOONID ÜLESKUTSEGA LUIGA JA SCHWEITZERI LOODUSKÄSITLUSELEArvamus
Riina Solman, endine rahvastikuminister
Ülestõusmispühad on ristiusu kõige tähtsamad pühad. Nii öelda kristluse kõige kõvem sõna. Mida need pühad mulle tähendavad?
Loe edasi: ÜLESTÕUSMISPÜHADE SÕNUMIS ON VÕIMALUS MUUTUDA – PAREMAKS IDEAALSE SUUNAL
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Loe edasi: TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADAArvamus
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, juhib tähelepanu, et kultuuriminister eirab õiguskantslerit, millest Vabariigi Valitsus on mööda vaadanud. Samuti pole halduskohtu otsus Keskkonnaametile täitmiskohustuseks.
Loe edasi: JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJAApteekri nõuanne
Kerli Vahar, proviisor
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Loe edasi: KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA
„Käisin esimest korda Pärnu bussijaama WC-s. Mugavam kui sente otsida on kahtlematult viipekaardiga tasumine. Kohe ei saanud aru, kus sellega lehvitada. Kõrgemal olevat teksti hästi ei näinud lugeda. Abivalmis võõrkeelne hääl andis selgitust, aga ikkagi ei mõiganud. Kohapealse töötaja abiga sain teada, et kaart tuleb pilusse lükata,” teatati toimetusele.
Loe edasi: UMBKEELSE KÕNE JA EESTIKEELSETE VIIDETE JUHATUSEL KEHA KERGENDAMAArvamus
Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringi lapsevanem, algatusgrupi liige
Milleks meile veel üks erakool?
Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund.
Loe edasi: AGNES PULK: KRISTLIKUD ERAKOOLID TÄIDAVAD EESTI HARIDUSMAASTIKUL OLULIST ROLLIUrmas Saard, Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi liige ja Külauudiste reporter;
Ain Keerup, 16-aastase koolijuhi kogemusega haridusteaduse magister ja Eesti lipu seltsi liige
Urmas: Käesolev töönädal algas tavatult pika telefonivestlusega. Helistajaks oli väga auväärsesse ikka jõudnud vanahärra, kes kogu elu elanud Sindi linnas ja kes tänavu septembris võib tähistada oma 90. juubelit. Ta palus mitmetele küsimustele vastuseid, milleks Külauudiste toimetajal puudusid ammendavad vastused.
Loe edasi: KUIDAS VAHEL SIHIK PAIGAST NIHKUB EHK TÕRJUTUD NOORED
Eile Sindi Kase aiandist sületäit tumepunaseid tulpe ostes olin mõttes ettevalmistamata ega pööranud lillede ja nende värvide tähendusele tähelepanu. Lahke müüjanna pakkumise peale noogutasin rahulolevalt pead ja alles koju jõudes tekkis huvi mälu värskendada.
Loe edasi: HEAD NAISTEPÄEVA, ARMSAD KÜLA UUDISEID LUGEVAD NAISED!Jaak Uibu, D.Sc., Eesti peasanitaararst aastatel 1989-1991
Meditsiinidoktor Jaak Uibu meenutab aasta tagasi valitsusele edastatud enda seisukohti, mis selgitasid, et Eesti ei olnud koroonaviiruse epideemiaks valmis. „Praegusele valitsusele langeb suur koormus, mis on tingitud suuresti varasemate valitsuste sellekohasest puudulikust tööst. Olen moraalselt kohustatud sellele tähelepanu osutama,” möönis toona Uibu, kes avaldab rahulolematust ajakirjanduse suhtes kuna pole tema avaldustele vajalikul määral tähelepanu pööranud.
Loe edasi: KOROONATAUDI ÕPPETUNNID
Üheksandat korda toimuva Arvamusfestivali ideekorje toimub 1.-14. märtsil. Tänavu viskas korraldusmeeskond õhku küsimuse: “Millest Sinu arvates Eestis liiga vähe räägitakse?”
Loe edasi: MILLEST EESTIS LIIGA VÄHE KÕNELDAKSE?
Saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto” esietendub 27. veebruaril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Dramatiseeringu toob lavale Mirko Rajas.
Loe edasi: „MIKS ME VARASTASIME AUTO”
Maineka arhitektuuriajakirja Maja käesoleva aasta talvises numbris (2021 / 103) kirjutab linnaplaneerija ja Tallinna tehnikaülikooli FinEst Twins targa linna tippkeskuse teadur Kristi Grišakov muuhulgas ka liikuvuslahendustest Eesti omavalitsustes, milles paistavad ambitsioonikate liikuvustegevuste osas silma Tartu ja Pärnu.
Loe edasi: MAJAS KIIDETAKSE PÄRNU ÜHISTRANSPORTI JA „SEITSET VENDA”
Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”
Loe edasi: PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES
Alates uuest ärkamisajast, 2. veebruarist 1988, on rahvuslikud jõud korraldanud Tartu rahumaja juures aastapäevaüritusi. Nii ka seekord. Teravmäed saatsid meile seekord kõrgrõhkkonna ja karge lumerohke ilma, mis olid sagedaste poriste talvede taustal lausa oodatud. Küll lisas pinget koroonaviirusest tingitud katk oma piirangutega, aga midagi ületamatut see vabaõhuüritusele kaasa ei toonud.
Loe edasi: KÄED EEMALE TARTU RAHULEPINGUST
Praegune külm aastaaeg on viirushaiguste levimiseks äärmiselt soodne – erinevad haigustekitajad varitsevad meid igapäevaselt. Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu, kuidas turgutada oma immuunsüsteemi, et viiruste hooaeg tervena üle elada.
Loe edasi: APTEEKRITE SALARELVAD VIIRUSHAIGUSTE ENNETAMISEKSJaak Uibu, D.Sc.
Pole vaja kirjeldada, kui palju vaimset ja materiaalset kahju on koroonaviirus tekitanud Eestile, sest seda teeb meedia niigi, alates Postimehest, Õhtulehest ja peaks kogu ajakirjanduse üles lugema.
Loe edasi: MÄRKSÕNAD: VASTUTUS JA ASJATUNDLIKKUS
Vaatamata keeleinimeste asjatundlikele märkustele kümnekonna aasta kestel kohtab jätkuvalt pressiteadetes ja ajaleheartiklites meid Euroopaga ühendava raudteeprojekti nimetuse väärat kasutamist.
Loe edasi: MIS VÄRD SEE RAIL BALTICA ON?Maarja Vaino, kirjandusteadlane, Tallinna Kirjanduskeskuse direktor
Eelmise aasta mitmesugused sündmused tõid keelekasutusse väljendi „tühistamiskultuur“, mis on samm edasi väljendist „katkestuse kultuur“. Kui viimase puhul on tegemist kultuurilise järjepidevuse katkestusega, siis tühistamiskultuur nii vähesega ei lepi. Tuleb mitte katkestada, vaid eelnev ka tühistada.
Loe edasi: EESTI TÜHISTAMINE TÄIES HOOS?