Arvamus
Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Juba kolm aastakümmet järjest kahaneb ülerahvastatud maailmas eestlaste kui põlisrahva taastepotentsiaal. Eesti rahva tulevik ja omariiklus on rahvastikukriisi tõttu ülitõsises ohus.
Loe edasi: EESTI RAHVAS VAJAB KESTMISEKS PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROODProviisori nõuanne
Viimane kuu on näidanud, milleks Eesti ilm päriselt suuteline on. Kuigi soe suvi on paljude jaoks meeldiv, siis lõõmav päike toob kaasa ka omajagu ohte – tihedamini juhtub minestamist ja päikesepistet. Kuidas suvi tervena üle elada, õpetab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.
Loe edasi: APTEEKER JUHENDAB: KUIDAS KUUM AEG TERVENA ÜLE ELADA?Proviisori nõuanne
Kuumad suveilmad viivad eestimaalasi rohkelt päevitama ja veemõnusid nautima. Kuigi päikese käes viibimine parandab meeleolu ja jumet, võib see sageli lõppeda valusa päikesepõletusega. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova annab nõu, mida päikesepõletuse korral teha.
Loe edasi: MIDA TEHA PÄIKESEPÕLETUSE KORRAL?Arvamus
Väidetavalt kulub Aro Velmeti Sindi linnaruumituurile “Ulmade linn” kõigi üheksa teabestendi läbimiseks kõigest 40 minutit, aga minu arvates vääriks võtta aega terve akadeemiline tund iga üksiku stendi juures seisatumiseks, et lasta mõttelendudel vabalt rännata.
Loe edasi: VABRIKULINNAD ON ÜMBERSÜNDINUD KORDUVALTArvamus
Jaak Uibu, D.Sc.
Vastu võttes Saksa raamatukaubanduse rahuauhinda 1977. aastal, üldistas poola filosoof ja marksismi lammutaja Leszek Kołakowski (1927- 2009) suurte usuprohvetite ja filosoofide moraaliõpetustes sisalduvaid põhimõtteid vihkamise kohta.
Loe edasi: VINJETTE PROFESSOR KOLAKOWSKI ESSEELE „VIHAKASVATUS, VÄÄRIKUSKASVATUS”
Riigikogu eilse päevakorra tööpäev kandus 20. kuupäeva öötundidesse. Nii sai Marko Šorin sõna „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035” teema arutelus tänase päeva kolmandal tunnil, kui ta puudutas oma ettekandes muuhulgas Tori valla osade väga aktiivsete noorte kõrvale tõrjumist nende ealisuse tõttu.
Loe edasi: MARKO ŠORIN TÕSTATAS RIIGIKOGUS KÜSIMUSE TORI VALLA AKTIIVSETE NOORTE TÕRJUTUSESTArvamus
Loen Delfi suurest pealkirjast, et koroonaprotestijad kogunesid taas Vabaduse väljakul: meeleavaldaja proovis fotograafi aparaati käest rebida.
Loe edasi: ROHKEM ÜKSTEISE MÕISTMIST PILDISTAMISELJärelkaja
Kolm aastat tagasi võttis kristlikus ajakirjas Teekäija sõna EKB Liidu president Erki Tamm, kelle sõnul jäi SA Väärtustades Elu korraldatud emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!” lõpupaneelil kuuldu kriipima.
Loe edasi: KAS VAJAME EMADEPÄEVA TÕDEMUSES UUT NARRATIIVI?
Nii seksuaalelu kui vaimse tervise küsimused on pikka aega olnud teemad, millest avameelselt rääkimine pole olnud „kohane”. Saati siis kahest nii ebamugavust tekitavast teemast koos… Kuid just koos neist rääkida ongi vaja – eriti praegu – sest nendevaheline seos on väga tugev, kirjutab täna paljudesse postkastidesse jõudnud Terviseleht artiklis „Kuidas seks aitab vaimset tervist hoida”. Artikli allikatena märgitakse: Psycom, ScienceDirect, Healthline.
Loe edasi: SEKS VAIMSE TERVISE TEENISTUSESApteekri nõuanne
Ave Niidu, proviisor
Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.
Loe edasi: MIDA PEAD TEADMA VERERÕHUSTArvamus
Margus Viigimaa, Confido südamearst
Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab aga, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.
Loe edasi: SÜDAMETERVIS MEIE ENDI KÄTESApteekri nõuanne
Olesja Kuznetsova
Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.
Loe edasi: KUIDAS MÕJUB KAUANE STRESS SÜDAMELE?Arvamus
Tauno Jürgenstein, bioloog ja psühhoterapeut
Polariseeriv koroona-aeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.
Loe edasi: TAUNO JÜRGENSTEIN: MILLIST TEADUST USKUDA?Arvamus
Jaak Uibu, D.Sci., Toompea Haridusseminar, 04.-08. aprillil 2021
Enam kui sada kümme aastat tagasi väljendas Juhan Luiga inimese suhet loodusega sõnul, millel on testamendi tähendus ja kaal, millele peaks rajatama kogu inimtegevus. See suhe on eestlastele muidugi põlisem, loodusest ja metsast polegi midagi pühamat, neis paigus elavad meie jumalused. Eestlased on rikkad, sest neil on nii Maaema kui Taevaisa. Hindamist vääriv on Juhan Luiga lausungi kokkuvõtlikkus ja kooskõla teiste alusmõistetega.
Loe edasi: MÕTTEVARIATSIOONID ÜLESKUTSEGA LUIGA JA SCHWEITZERI LOODUSKÄSITLUSELEArvamus
Riina Solman, endine rahvastikuminister
Ülestõusmispühad on ristiusu kõige tähtsamad pühad. Nii öelda kristluse kõige kõvem sõna. Mida need pühad mulle tähendavad?
Loe edasi: ÜLESTÕUSMISPÜHADE SÕNUMIS ON VÕIMALUS MUUTUDA – PAREMAKS IDEAALSE SUUNAL
Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.
Loe edasi: TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADAArvamus
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ
Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, juhib tähelepanu, et kultuuriminister eirab õiguskantslerit, millest Vabariigi Valitsus on mööda vaadanud. Samuti pole halduskohtu otsus Keskkonnaametile täitmiskohustuseks.
Loe edasi: JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJAApteekri nõuanne
Kerli Vahar, proviisor
Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.
Loe edasi: KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA
„Käisin esimest korda Pärnu bussijaama WC-s. Mugavam kui sente otsida on kahtlematult viipekaardiga tasumine. Kohe ei saanud aru, kus sellega lehvitada. Kõrgemal olevat teksti hästi ei näinud lugeda. Abivalmis võõrkeelne hääl andis selgitust, aga ikkagi ei mõiganud. Kohapealse töötaja abiga sain teada, et kaart tuleb pilusse lükata,” teatati toimetusele.
Loe edasi: UMBKEELSE KÕNE JA EESTIKEELSETE VIIDETE JUHATUSEL KEHA KERGENDAMAArvamus
Agnes Pulk, Pärnu Kristliku Erakooli eelkooliringi lapsevanem, algatusgrupi liige
Milleks meile veel üks erakool?
Pärnu erakoolide perre on peagi sündimas uus lapsuke – Pärnu Kristlik Erakool. Eesti Vabariigi Põhiseaduses on kirjas, et laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel (EV Põhiseadus, § 37), mis tähendab, et igal lapsevanemal on õigus valida oma lapsele kõige paremini sobiv filosoofiline, religioosne või pedagoogiline haridussuund.
Loe edasi: AGNES PULK: KRISTLIKUD ERAKOOLID TÄIDAVAD EESTI HARIDUSMAASTIKUL OLULIST ROLLIUrmas Saard, Eesti Kodanikeajakirjanduse Seltsi liige ja Külauudiste reporter;
Ain Keerup, 16-aastase koolijuhi kogemusega haridusteaduse magister ja Eesti lipu seltsi liige
Urmas: Käesolev töönädal algas tavatult pika telefonivestlusega. Helistajaks oli väga auväärsesse ikka jõudnud vanahärra, kes kogu elu elanud Sindi linnas ja kes tänavu septembris võib tähistada oma 90. juubelit. Ta palus mitmetele küsimustele vastuseid, milleks Külauudiste toimetajal puudusid ammendavad vastused.
Loe edasi: KUIDAS VAHEL SIHIK PAIGAST NIHKUB EHK TÕRJUTUD NOORED
Eile Sindi Kase aiandist sületäit tumepunaseid tulpe ostes olin mõttes ettevalmistamata ega pööranud lillede ja nende värvide tähendusele tähelepanu. Lahke müüjanna pakkumise peale noogutasin rahulolevalt pead ja alles koju jõudes tekkis huvi mälu värskendada.
Loe edasi: HEAD NAISTEPÄEVA, ARMSAD KÜLA UUDISEID LUGEVAD NAISED!Jaak Uibu, D.Sc., Eesti peasanitaararst aastatel 1989-1991
Meditsiinidoktor Jaak Uibu meenutab aasta tagasi valitsusele edastatud enda seisukohti, mis selgitasid, et Eesti ei olnud koroonaviiruse epideemiaks valmis. „Praegusele valitsusele langeb suur koormus, mis on tingitud suuresti varasemate valitsuste sellekohasest puudulikust tööst. Olen moraalselt kohustatud sellele tähelepanu osutama,” möönis toona Uibu, kes avaldab rahulolematust ajakirjanduse suhtes kuna pole tema avaldustele vajalikul määral tähelepanu pööranud.
Loe edasi: KOROONATAUDI ÕPPETUNNID
Üheksandat korda toimuva Arvamusfestivali ideekorje toimub 1.-14. märtsil. Tänavu viskas korraldusmeeskond õhku küsimuse: “Millest Sinu arvates Eestis liiga vähe räägitakse?”
Loe edasi: MILLEST EESTIS LIIGA VÄHE KÕNELDAKSE?
Saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto” esietendub 27. veebruaril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Dramatiseeringu toob lavale Mirko Rajas.
Loe edasi: „MIKS ME VARASTASIME AUTO”