Arvamus – Lehekülg 8 – Külauudised

ETTEVÕTJA HÄVITAB LOODUST – SENTIGI KAHJUST HÜVITAMATA

Forell Kunda paisul. Foto: Jarko Jaadla

Repliik

Liivia Mahlapuu. Foto erakogust

Äsja lõppenud valimiste käigus võis palju kuulda erinevaid rohelubadusi, meenutab Liivia Mahlapuu, MTÜ Jägala Kalateed eestkõneleja. „Eestlased on alati olnud uhked oma metsa, loodusrikkuse ja loodusläheduse üle. Me müüme oma metsa turismimagnetina, puutumatut loodust nii välis- kui siseturistidele,” lausub Mahlapuu repliigimõõtu arvamusavalduses, millega teeb pöördumise ministrite, saadikute, ametnike ja rahva poole.

COVID-19 RIIKLIKU TEABELEHE VAJALIKKUSEST JA VALITSUSE PASSIIVSUSEST

Arvamus

Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Kirjutasin pea kuu aega tagasi artikli COVID-19 riikliku teabelehe vajalikkusest. Ammu on aeg süstematiseerida enda ja maailma sageli ülimalt vastuoluline teave koroona kohta ja teha see kättesaadavaks elanikkonnale regulaarselt ilmuva „COVID-19 riikliku teabelehe“ kujul. Soovitasin asjatundjatel anda oma info nii vaktsineerimise kui haiguse endaga seotud ohtudest.

MEIE VÄRVID

Arvamus

Trivimi Velliste

Trivimi Velliste 2013. aasta lipu päeval Pärnus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Elusolendid vajavad üksteise tuge – kalad ja linnud elavad parves. Nii ka inimene, kes on tuhandete aastate jooksul arenenud meie-olendiks. Meie pere, meie küla, meie kihelkond, meie maakond. Muistsed eestlased jõudsid küll arusaamani meie maakonnast, ent veel mitte meie maast või meie riigist. Võõrad vallutajad tulid vahele.

COVID-19 RIIKLIKU TEABELEHE VAJALIKKUS

Arvamus

Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Jaak Uibu, Eesti Vabariigi peasanitaararst/tervishoiuministri asetäitja 1989-1991, ütleb, et juba enne koroonaajastut on seadusandja arvestanud inimestele antava vastava teabe vajalikkusega ja küsib: kas riik oma võimalustega teabe levitamises täidab oma kohust, mille ta võlaõigusseaduses kehtestas?

„VABADE KODANIKE DEKLARATSIOONILE” KOGUNEB TUHANDEID ALLKIRJU

Täna veebilehel vabadkodanikud.ee avaldatud „Vabade kodanike deklaratsioon“ on koostajate sõnul kantud murest inimeste tervise ja heaolu, süvenevate ühiskondlike pingete ning vaba ühiskonna taandumise pärast Covid-19 kriisi ajal.

MARGE ARUMÄE: ÕNNISTUSTERIKAST UUT ÕPPEAASTAT!

Arvamus

Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja

Marge Arumäe, Pärnu Kristliku Erakooli juhataja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Uus õppeaasta on koolikella helina saatel alanud. Tuhanded väiksemad ja suuremad lapsed Eestimaal astuvad ootusärevalt üle kooliläve. Kes kibeleb lillekimp pihku surutud, seda oma esimesele õpetajale üle andma ja kes igatseb juba aastatega omaseks saanud klassikaaslasi näha – põnevus uute väljakutsete ees särab laste silmist vastu.

JAAK UIBU ESSEE KOOS LUGEMISSOOVITUSE JA SOTSIAALTEADLASTE KOMMENTAARIGA

Jaak Uibu, Toompea Haridusseminar. Foto erakogust

Lugemissoovitus

Mul on heameel, et meditsiinidoktor Jaak Uibu on lisaks pikka aega Toompea Haridusseminari raames eesti rahva elujõu ning iibe teemadel tööd teinud. Lisaks reale riigi ametkondadele saadetud pöördumistele ja ekspertiisidele avaldas ta aastal 2016 raamatuna ettekannete kogumiku „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist.“

EESTI RAHVAS VAJAB KESTMISEKS PEAMINISTRI RAHVASTIKUBÜROOD

Arvamus

Jaak Uibu, D.Sc., Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Juba kolm aastakümmet järjest kahaneb ülerahvastatud maailmas eestlaste kui põlisrahva taastepotentsiaal. Eesti rahva tulevik ja omariiklus on rahvastikukriisi tõttu ülitõsises ohus.

APTEEKER JUHENDAB: KUIDAS KUUM AEG TERVENA ÜLE ELADA?

Proviisori nõuanne

Mariana Džaniašvili. Foto: Südameapteek

Viimane kuu on näidanud, milleks Eesti ilm päriselt suuteline on. Kuigi soe suvi on paljude jaoks meeldiv, siis lõõmav päike toob kaasa ka omajagu ohte – tihedamini juhtub minestamist ja päikesepistet. Kuidas suvi tervena üle elada, õpetab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

MIDA TEHA PÄIKESEPÕLETUSE KORRAL?

Proviisori nõuanne

Olesja Kuznetsova. Foto: Südameapteek

Kuumad suveilmad viivad eestimaalasi rohkelt päevitama ja veemõnusid nautima. Kuigi päikese käes viibimine parandab meeleolu ja jumet, võib see sageli lõppeda valusa päikesepõletusega. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova annab nõu, mida päikesepõletuse korral teha.

VABRIKULINNAD ON ÜMBERSÜNDINUD KORDUVALT

Arvamus

Aro Velmeti Sindi linnaruumituuri “Ulmade linn” 9. stend. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Väidetavalt kulub Aro Velmeti Sindi linnaruumituurile “Ulmade linn” kõigi üheksa teabestendi läbimiseks kõigest 40 minutit, aga minu arvates vääriks võtta aega terve akadeemiline tund iga üksiku stendi juures seisatumiseks, et lasta mõttelendudel vabalt rännata.

VINJETTE PROFESSOR KOLAKOWSKI ESSEELE „VIHAKASVATUS, VÄÄRIKUSKASVATUS”

Arvamus

Jaak Uibu, D.Sc.

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Vastu võttes Saksa raamatukaubanduse rahuauhinda 1977. aastal, üldistas poola filosoof ja marksismi lammutaja Leszek Kołakowski (1927- 2009) suurte usuprohvetite ja filosoofide moraaliõpetustes sisalduvaid põhimõtteid vihkamise kohta.

MARKO ŠORIN TÕSTATAS RIIGIKOGUS KÜSIMUSE TORI VALLA AKTIIVSETE NOORTE TÕRJUTUSEST

Marko Šorin Riigikogu kõnepuldis. Foto: Riigikogu istungi ülekandest tehtud tõmmis

Riigikogu eilse päevakorra tööpäev kandus 20. kuupäeva öötundidesse. Nii sai Marko Šorin sõna „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035” teema arutelus tänase päeva kolmandal tunnil, kui ta puudutas oma ettekandes muuhulgas Tori valla osade väga aktiivsete noorte kõrvale tõrjumist nende ealisuse tõttu.

ROHKEM ÜKSTEISE MÕISTMIST PILDISTAMISEL

Arvamus

Foto: Urmas Saard / Külauudised

Loen Delfi suurest pealkirjast, et koroonaprotestijad kogunesid taas Vabaduse väljakul: meeleavaldaja proovis fotograafi aparaati käest rebida.

KAS VAJAME EMADEPÄEVA TÕDEMUSES UUT NARRATIIVI?

Järelkaja

Võõrasemade istikud emadepäevaks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kolm aastat tagasi võttis kristlikus ajakirjas Teekäija sõna EKB Liidu president Erki Tamm, kelle sõnul jäi SA Väärtustades Elu korraldatud emadepäeva konverentsi „Naine pole sünnitusmasin!” lõpupaneelil kuuldu kriipima.

SEKS VAIMSE TERVISE TEENISTUSES

Terviselehe värske number. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Nii seksuaalelu kui vaimse tervise küsimused on pikka aega olnud teemad, millest avameelselt rääkimine pole olnud „kohane”. Saati siis kahest nii ebamugavust tekitavast teemast koos… Kuid just koos neist rääkida ongi vaja – eriti praegu – sest nendevaheline seos on väga tugev, kirjutab täna paljudesse postkastidesse jõudnud Terviseleht artiklis „Kuidas seks aitab vaimset tervist hoida”. Artikli allikatena märgitakse: Psycom, ScienceDirect, Healthline.

MIDA PEAD TEADMA VERERÕHUST

Apteekri nõuanne

Ave Niidu, proviisor

Ave Niidu

Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.

SÜDAMETERVIS MEIE ENDI KÄTES

Arvamus

Margus Viigimaa, Confido südamearst

Margus Viigimaa. Foto: Eesti Tervisedenduse Ühing

Südame- veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab aga, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.

KUIDAS MÕJUB KAUANE STRESS SÜDAMELE?

Apteekri nõuanne

Olesja Kuznetsova

Olesja Kuznetsova

Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.

TAUNO JÜRGENSTEIN: MILLIST TEADUST USKUDA?

Arvamus

Tauno Jürgenstein, bioloog ja psühhoterapeut

Tauno Jürgenstein. Foto: erkogu

Polariseeriv koroona-aeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.

MÕTTEVARIATSIOONID ÜLESKUTSEGA LUIGA JA SCHWEITZERI LOODUSKÄSITLUSELE

Arvamus

Jaak Uibu, D.Sci., Toompea Haridusseminar, 04.-08. aprillil 2021

Jaak Uibu, meditsiinidoktor. Foto: erakogu

Enam kui sada kümme aastat tagasi väljendas Juhan Luiga inimese suhet loodusega sõnul, millel on testamendi tähendus ja kaal, millele peaks rajatama kogu inimtegevus. See suhe on eestlastele muidugi põlisem, loodusest ja metsast polegi midagi pühamat, neis paigus elavad meie jumalused. Eestlased on rikkad, sest neil on nii Maaema kui Taevaisa. Hindamist vääriv on Juhan Luiga lausungi kokkuvõtlikkus ja kooskõla teiste alusmõistetega.

ÜLESTÕUSMISPÜHADE SÕNUMIS ON VÕIMALUS MUUTUDA – PAREMAKS IDEAALSE SUUNAL

Arvamus

Riina Solman, endine rahvastikuminister

Riina Solman. Foto: Olga Makina

Ülestõusmispühad on ristiusu kõige tähtsamad pühad. Nii öelda kristluse kõige kõvem sõna. Mida need pühad mulle tähendavad?

TEADLASED SOOVITAVAD KOROONA VASTU VÕITLEMISEL ROHKEM MAGADA

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Erinevate riikide teadlaste järeldusel on võitluses koroonaga lisaks kätepesule ja vahemaa hoidmisele võtmetähtsusega ka hea uni. Laulasmaal asuva LaSpa omanik Anna Elam selgitab Svenska Dagbladeti ja Atlandi artiklit refereerides, milles seisneb une supervõime immuunsüsteemi tugevdamisel ja koroonaviirusega võitlemisel. Lisaks annab Elam praktilisi soovitusi hea unerütmi saavutamiseks.

JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJA

Arvamus

Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ

Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ. Foto erakogust

Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ, juhib tähelepanu, et kultuuriminister eirab õiguskantslerit, millest Vabariigi Valitsus on mööda vaadanud. Samuti pole halduskohtu otsus Keskkonnaametile täitmiskohustuseks.

KEVADVÄSIMUSE VASTU AASTARINGSE TERVISLIKU ELUVIISIGA

Apteekri nõuanne

Kerli Vahar, proviisor

Kerli Vahar, proviisor

Kevadel tekkiv väsimus on levinud mure paljude inimeste seas. Tegelikult sellist diagnoosi nagu kevadväsimus ei eksisteeri ja põhjused väsimuse tekkeks on mujal. Südameapteegi proviisor Kerli Vahar kirjeldab, miks me just kevadel, kui päevad on pikemad, ennast väsinuna tunneme ja mida mure ennetamiseks teha saab.