TAUNO JÜRGENSTEIN: MILLIST TEADUST USKUDA?

Arvamus

Tauno Jürgenstein, bioloog ja psühhoterapeut

Tauno Jürgenstein. Foto: erkogu

Polariseeriv koroona-aeg tekitab juba füüsiliseks minevaid kähmlusi maskinõudjate ja -eirajate vahel. Ühed olevat hoolivad ja uskuvat teadlasi. Teised vastutustundetud lamemaalased, kes teadlasi ei kuula.

Parafraseerides kurikuulsat propaganda-isa: kuuldes fraasi „teaduslikult tõestatud”, haarab mu käsi kabuuri järele. Seda sellepärast, et teaduse kummardamisest on saanud justkui uus religioon. Kõik, mida teadlane ütleb, on aksioom. Õiged, kes seda järgivad. Mitteuskujad on ketserid, kes tuleks risti lüüa.

Olen ise teadust teinud ja hästi kursis selle võimekusega maailma seletada. Pikalt ei peatu, aga olgu öeldud, et see on väga piiratud. Uued avastused, mis eriti radikaalsel juhul vormuvad paradigmamuutusteks, annavad aeg-ajalt teed hoopis avaramale mõistmisele. Tõsine teadlane ise kahtleb pea-aegu kõiges. Lisaks kehtib iga teadusjäreldus kindlatel tingimustel, mida uudislood ei kajasta. Tagatipuks eksisteerib suur hulk nn teadust, mis avaldab üksnes tulemusi, mida selle rahastaja vajab. Seega leiab teadust seinast seina ja selle abil võib tõestada risti vastukäivat. Millist teadust uskuda?

Tekkis soov superhoolijate usu kuulikindlust nende endi vahendiga pisut järele katsuda. Kaevusin igat sorti teadusse, saamaks pilti ette. Ajastule kohaselt on infot palju, aga enamik teadusena nö anekdootlik. On vähe praktilise väärtusega artikleid. Huvitaval kombel ühendab neid tõdemus: teave maski kasust on väga vastuoluline. Enamik jõuab sellest hoolimata järeldusele: mask aitab. Kuidas siis täpselt?

In vivo täppismõõtmine on pigem teostamatu ja tüüpiliselt on maske hindava teaduse aluseks laborikatse[1], kus pump imiteerib köhatust, suunates hingeõhuga sarnaneva aurupilve läbi inimnäolisele nukule perfektselt kinnitatud maski. Teisel pool mõõdetakse, mitu piiska läbi tuli. Nojaa, see on laboriteadus, mis teoorias tõepoolest toimiv. Elu on teadagi mitmepalgelisem. Alustades kasvõi sellest, kui ideaalselt õnnestub mask endale näkku kleepida.

protsentidest ei tasu siiski kohe eufooriasse sattuda

Milline see maski abi õieti on, mida laboriteadus järeldab? Keskeltläbi selline, et puff korjab kinni 24-63% piiskasid, riidemask 28-75%, kirurgimask 41-83% ja N95 respiraator 95-99%. Nendest protsentidest ei tasu siiski kohe eufooriasse sattuda. Määradest kõrgemad kehtivad 2 µm suuremate piiskade puhul. 1 µm väiksemaid piisku lasevad kõik ohtralt läbi, sealhulgas 5% jagu isegi muidu vankumatu N95. Üldse öeldakse N95 muutuvat relvituks alles alla 0,3 µm osakeste ees. Visiir on kogu seltskonnast eriline staar, torgates silma 23%-lise kaitsega, mis peenemates kategooriates jääb koguni negatiivseks.[1] See tähendab, et visiir ei hoia midagi ära, üksnes jaotab ringi.

Ent vaadakem eeltoodud kaitsete praktilist tähendust. Selleks on, isegi kui te matemaatikat ei armasta, vaja veel mõned numbrid kõrvutada:

nähtus ja mõõtmed

bakterid – 0,40…5 µm

viirused, sh – 0,02…0,25 µm

gripp – 0,08…0,12 µm

koroona – 0,06…0,14 µm

veepiisad – 5…10 µm

veepiisad aerosoolina – 0,1…5 µm

Valik maskeid. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Esimene, mida tähele panna on, et ka vingeim maskide seas N95 on võimetu paljaste viiruste vastu, isegi kui nood liiguvad grupiviisiliselt. Kuna viiruste maailm on nii kuratlikult pisike, pole keegi neid kunagi ninast välja lendamas näinud. On oletused. Üks teaduslikku konsensust nautiv oletus ütleb, et viirusele meeldib rännata vaid vedelikupiisa turjal. Sellele apelleeritaksegi maskide kaitsevõimest rääkides. Tõesti ilmneb, et harilik süljepiisk takerduks N95-e üpris kindlalt. Isegi sado-masolikult seksikat anonüümsust lubav riidemask võtaks kolmveerandi suuri tilku rajalt maha. Veidi rohkem kole sinine lapp, mis varjab enamikku suid.

Edasi läheb asi huvitavaks. Vastumeelselt on asutud tunnistama, et viirus siiski ei passi kopsus mööda vihisevaid veepiisku, et neist transpordiks kõhukaim välja selekteerida. Oh ei. Palju proosalisemalt kleebivad nad end valimatult ja hulgakaupa külge ka äbarikele tuumpiiskadele. [2, 4] See tähendab, et hõlpsamini kui arvatud, levib viirus aerosoolpiiskadel senise peremehe ülerahvastatud organeist kaugete meetrite taha. Muide, 1 µg-st väiksemad aerosoolid moodustavad väljahingatava õhu niiskusest ligi 90%.[2]

Heites pilgu tabeli alumisele reale, peaks ühel viiruspelglikul kodanikul minema nüüd pisut kõhedaks. Kuulus N95 hakkab feilima. Peagi tänavaprügi konkurentsis konisid edestav sinine laseb väiksemaid aerosoole läbi 45-59%. Aga lubage meelde tuletada, et needki numbrid kehtisid laboris, kus hoolas valges kitlis doktorant Pumba-Aadule värske maski veatult ette teipis. Mis veelgi hullem, vabadusse pääsenud kurjamid ei vaju mitte köhijast 1,8 m eemal kossdi põrandale. Selline saatus tabab vaid suuremaid piisku, mida enamik maske suht okeilt püüab. Aerosoolid naudivad lahedasti 7-8 m lendu [3], püsides soodsates oludes õhus tunde [4, 11] ja heites väljakutse poolele 2+2 reeglist.

Nupukam küsib, kui suure hulga viirusega on üldse vaja pihta saada, et nakatuda?

Siinkohal ütleb kuulekalt end maski sättinud riigialam: „Aga suur osa viirust jääb ometi kinni! Ikkagi väiksem võimalus haigestuda!” Põhimõtteliselt on tal õigus, et tuleb vähem läbi. Aga sellest ei pruugi piisata. Nupukam küsib, kui suure hulga viirusega on üldse vaja pihta saada, et nakatuda?

Astume alale, kus puudub teaduslik konsensus. Üldine seisukoht on, kuna COVID on eriti nakkav, piisab viiruse peremeheks saamiseks pigem väga väikesest hulgast virionitest (pisim viiruseosake). Nii, ja milline on väike hulk? Mõni viiruste ekspert pakub 10-1000 tükki. Teised hindavad, et üldjuhul 100 ja 700 virioni vahel nakatab korralikult. Veel leidub uuring, mille kohaselt ID50=13. [5, 6] Maakeeli: 13 virioniga pihta saanud inimestest pooled nakatuvad. Ent viimaste putuka-katsete alusel on leitud, et ka üks (!) virion piisab nakatumiseks [7].

Loogikarajal sammu pidav lugeja tahab nüüd teada, mitu virioni ühe haige köhaga teda piirama asub? Seda on mõõdetud. Keskmiselt mahlane köhatus lennutab välja pilve ~3000 aerosoolipiisast [8]. Nood kannavad emotsioonitult turjal isegi kuni 200 miljonit virioni [9]. Aevastus korrutab numbrid kümnega [8]. Ehk, isegi kui va haigena poodi tulnud närukael kannab N95-e, mis haruldaselt sobitub tema näokumerustega, võite olla kindel, et köha peale asus teie poole teele 10 miljonit halbade kavatsustega pisilast. Isegi väga konservatiivsel hinnangul võimalus 10 tuhat korda haigestuda. Kehva ventilatsiooni puhul koguni mõne tunni vältel.

Olgu, äkki ohtlik sümptomiteta kaasmaalane pole veel nii haige, et ei suudaks poetiiru köhimata ära teha? Hingab rahulikult oma ebaesteetilisse sinisesse, mis mõne jaoks sama loomulik riie kui tagumikku katvad püksid. Teadus pakub teile selgituse. Rahulik hingamine eraldab õhku üle 30 virioni minutis [10], rääkimine tõstab selle vähemalt kümnekordseks [9, 11]. Niisiis saadab läbi sinise hügieenisideme hingav haige sunnik paaris minutis teele piisavalt virione, et üks teist – sina või su kaaslane statistiliselt tõenäoliselt ikkagi nakkuse saab. Tõsi, selleks peaksite tal need kaks minutit poes järel jõlkuma. Maskiga või maskita. Või passima kassasabas, millest kaheksa meetri raadiuses nakkunud tõbras pikemat aega hingas.

kui õigus on neil teadlastel, kes ütlevad, et piisab isegi ühest virionist?!

Aga mis siis, kui õigus on neil teadlastel, kes ütlevad, et piisab isegi ühest virionist?! Ehk peaks kehtestama reegli, et kirurgilise maskiga tohib poes olla ühe minuti? Ilma köhimata mõistagi! Seksika või nunnu riidemaskiga vähem. Kui sellised 40 sekundi pärast välja visataks, tunneksite end turvalisemalt?

Võib teha veel arvutusi ülaltoodud numbritega. Ja ma õhutangi neid tegema. Oma silm on kuningas. Võite sisestada valemisse lemmikmaski näitajad ja hinnata, mis tõenäosus on teil olla hooliv, kui te ikkagi peate korraks toast väljuma?

Üks peaks siiski selge olema. Mask vähendab jah õhku ja sealt ninna sattuvat viiruse hulka. Mingil määral, ja vaid perfektselt juhendikohasel kasutamisel. Ent loota, nagu see nakatumise ära hoiaks, on illusioon. Soovmõtlemine. Puhtalt maski kasu võib, toonitan VÕIB, sest seegi on teaduslik hüpotees ja mitte fakt, seisneda selles, et saades korraga pihta väiksema doosi virionidega, haigestud kergemalt. Aga selle peale ma mürki ei võtaks.

ECDC tehnilise raporti kohased maski ebasoodsad mõjud on ärevus, raskused hingamisel, nahaärritused, ebamugavustunne, peavalud, takistatud kommunikatsioon

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) veebruarikuine raport.

Mittemeditsiiniliste maskide kohta on tõendeid vähe ja nende usaldusväärsus on väga madal

Eeltoodu kinnituseks imbub hirmupandeemiat toitva teaduse sekka üksikuid teistsuguseid uurimusi. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) veebruarikuine raport [12] töötas kriitiliselt läbi senised maskikandmise uuringud ning analüüsis mõjusid nö päris oludes. Aruanne resümeerib: „Tõendid osutavad, et meditsiinilistel maskidel on väike efektiivsus nakkuse leviku pidurdamisel, kuid selle efekti ulatus jääb ebaselgeks. Mittemeditsiiniliste maskide kohta on tõendeid vähe ja nende usaldusväärsus on väga madal.”

Ilusas ettevaatlikus ja kuivas teaduskeeles öeldakse: pointi pole. Aga, see ei takista muidu värskendavalt tasakaalukal raportil soovitamast: vaatamata sellele, on igat sorti maskid head ja tuleks kanda. Kas märkate vastuolu? Abi pole muhvigi, aga kandke ikka! See võib olla praegusaja teaduse parketikõlbulikkuse proovikivi sotsiaalselt tundlikul teemal. Isegi, kui järeldus ei toeta valitsevat narratiivi, leidub võimalus pookida juurde midagi, mis terviseametite ettekirjutusi legitimeerib. Kuigi, selline soovitus võib tulla ka sellest, et teaduseetika sunnib ebamäärase tõendatuse (ja poliitilise surve) juures seniste suuniste muutmisega pigem ettevaatlik olema. Igatahes ei anna raport nõu maski kõigile ette suruda, veel vähem selle mittekandmise eest represseerima asuda.

„Olgu, mask üksi võib jääda väheks, aga osana tervikmeetmeist ju ometi abiks!” kuulen õlekõrre järele küünitavaid kriitikuid häält tõstmas. Küsin, kuidas täpselt on puhaste kätega teistest eraldi konutades turvalisem olla maskis? Kas sellevõrra, et seal kaugel jõuab teieni õhu kaudu väiksem arv virione, mille read omakorda maski poolt veelgi harvendatakse? Nii hõredaks, et enam ei nakkagi. See tähendab alla 100, alla 13 või alla ühe? Loogiline oleks, aga põhilise töö teeb ära siin distants. Maski roll on marginaalne. Pealegi väga raskesti mõõdetav, kui viiruse kontsentratsioonid jäävad niivõrd madalaks. Aga printsiibis tõesti, ka 4% efekt, mida mõni kriitiline uuring [13] suutnud näidata, on ikkagi efekt. Võib-olla selles peitubki tõsiste teadus-uuringute nii suur ebakindlus maskiteemas – mingi kasu justkui oleks, aga tihti jääb see statistilise vea piiresse, olles mõjutatud väga paljude raskesti kontrollitavate tegurite poolt.

Samas kui ikkagi peate sisenema kesise ventilatsiooniga ruumi, kus mõne tunni eest on hinganud, rääkinud või hoidku selle eest – köhinud nakatunu? Distantsi pole enam kellegagi mõõta, desinfitseeri käsi palju jaksad, kuid viirus-sinder on ju õhus. On küllaldane, kui teie mask laseb läbi üksikud virione kandvad piisad ja kogu ettevaatus oli asjatu. Ning see laseb need läbi. Ilma illusioonideta.

Kogu meetmestiku analüüsimine ei mahu käesolevasse artiklisse, kuid olete ehk kuulnud, et kett on nii tugev, kui selle kõige nõrgem lüli. Mask on eeltoodu põhjal kaheldamatult see kõige kipakam. Ma ei kiida taevani äraspidist efekti ja nahakahjustusi tekitavat desinfitseerimist. Distants ja eraldumine saavad olla vaid riskirühmade jaoks või soovituslikud. Kõigile kehtestamisel viib see muus mõttes riskirühmadeks ka ülejäänud rahva. Oleme sotsiaalsed olendid ja vajame päris kontakti. Kui lockdownidest ja oma näo peitmisest saab regulaarselt korduv uus normaalsus, tekib õigustatud küsimus, kas elu on sellisena elamisväärne? Keskenduks pigem sellele, kuidas kohaneda koroonaepisoodidega, nii nagu oleme kohanenud gripiga? Püüaks saavutada vastupanuks hea tervise. Nagunii näib, et koroonalained alluvad sarnasele korrapärale nagu gripihooajad. Maskista end palju tahad, nakatumine kahaneb ikka alles siis, kui laine järele annab. [14]

Mida sellest kõigest järeldada? Tundub, et WHO, selle käepikendus Terviseamet ja nende lõa otsas tiksuv valitsus üksnes üritavad jätta muljet, et on midagi, mida saame teha selle ülehaibitud õudusega toimetulekuks. Tegelikkus on selline, mida ei taheta tunnistada: viirusega tuleb elama õppida, aga seda ei saavuta selle eest peitudes. Jõuline asendustegevuste, nagu inimliku kontakti keelamise ja maski sund viib paratamatult vastuseisu tekkele ja haiguseohust suuremate sotsiaalsete probleemideni. Seda enam, et väga paljud on selle aasta jooksul koroonas olnud ja suurele hulgale oli see pigem üsna kerge haigus. Allakirjutanu nende hulgas.

Segaduses ja ametnikke uskuma jäänud kodanik võib nüüd küsida, kas me siis ei saagi midagi teha ja kas natuke ikkagi tasuks maski kanda? Minu arvamus on, et saame küll. Me saame toituda tervislikult. Saame teha sporti, käia palju värskes õhus. Väga olulisena saame tegeleda oma sisemaailmaga, tervendada psühhes olevat, tulla hirmudest välja ning hoolitseda oma suhete eest. Selle kõigega tugevdame oma immuunsust ja võidame igasuguse haiguse väikesema vaevaga.

Kui aga eelloetu ühtki tulukest põlema ei pannud, kandke maski muidugi edasi. Ükskõik millist või kuidas. See kaitseb teid. Tegelikult ka. Sest annab pisukesegi turvatunde ja nii loote vähem seda, mida tegelikult ei taha. Palun, püüdke seejuures mõista, et kellelegi teisele pole teil õigust maskikandmist ette kirjutada. Eelnevast pidi ometi selgeks saama, et varem või hiljem saate koroonaga pihta nagunii. Kui kergelt või raskelt see teis kulgeb, sõltub teie enda otsustest oma keha ja elu kohta.

Allikad

[1] William G. Lindsley*, Francoise M. Blachere, Brandon F. Law, Donald H. Beezhold, and John D. Noti. Efficacy of face masks, neck gaiters and face shields for reducing the expulsion of simulated cough-generated aerosols. 7.10.2020. [https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.10.05.20207241v1.full?versioned=true]

[2] Kevin P Fennelly. Particle sizes of infectious aerosols: implications for infection control. Lancet Respir Med 2020; 8: 914–24. 24.07.2020

[3] Bourouiba L. Turbulent Gas Clouds and Respiratory Pathogen Emissions: Potential Implications for Reducing Transmission of COVID-19. JAMA. 2020;323(18):1837–1838. [https://jamanetwork.com/journals/jama/fullarticle/2763852]

[4] Anderson EL, Turnham P, Griffin JR, Clarke CC. Consideration of the Aerosol Transmission for COVID-19 and Public Health. Risk Anal. 2020 May;40(5):902-907. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7267124/]

[5] Sedighe Karimzadeh, Raj Bhopal, Nguyen Tien Huy. COVID-19 infective dose review. 7.12.2020

[6] Erin Bromage. The Risks – Know Them – Avoid Them. 20.05.2020. [https://www.erinbromage.com/post/the-risks-know-them-avoid-them]

[7] Wageningen University and Research Centre. “One Virus Particle Is Enough To Cause Infectious Disease.” ScienceDaily. ScienceDaily, 14 March 2009. [www.sciencedaily.com/releases/2009/03/090313150254.htm]

[8] Natural Ventilation for Infection Control in Health-Care Settings. Annex C. Respiratory droplets. Atkinson J, Chartier Y, Pessoa-Silva CL, et al., editors. Geneva: World Health Organization; 2009. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK143281/]

[9] Erin Bromage, The Risks – Know Them – Avoid Them. 20.05.2020 [https://www.erinbromage.com/post/the-risks-know-them-avoid-them]

[10] Yan J, Grantham M, Pantelic J, et al. Infectious virus in exhaled breath of symptomatic seasonal influenza cases from a college community. Proc Natl Acad Sci U S A. 2018;115(5):1081-1086. doi:10.1073/pnas.1716561115 [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5798362/]

[11] Asadi S, Wexler AS, Cappa CD, Barreda S, Bouvier NM, Ristenpart WD. Aerosol emission and superemission during human speech increase with voice loudness. Sci Rep. 2019 Feb 20; 9(1):2348. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30787335/]

[12] European Centre for Disease Prevention and Control. Using face masks in the community: first update. 15.02.2021. ECDC: Stockholm; 2021.

[13] Moe S, Dugré N, Allan GM, et al. PEER simplified tool: mask use by the general public and by health care workers. Can Fam Physician. 2020;66(7):505-507. [Moe S, Dugré N, Allan GM, et al. PEER simplified tool: mask use by the general public and by health care workers. Can Fam Physician. 2020;66(7):505-507.]

[14] Denis G. Rancourt, PhD. Masks Don’t Work: A Review of Science Relevant to COVID-19 Social Policy, 11.06.2020. [https://www.rcreader.com/commentary/masks-dont-work-covid-a-review-of-science-relevant-to-covide-19-social-policy]

4 thoughts on “TAUNO JÜRGENSTEIN: MILLIST TEADUST USKUDA?”

  1. Andeks, aga nii pikki artikleid kaasajal enam ei loeta. Kui, siis teeb seda mõni üksik teemafanatt.

  2. ..mask aitab ka ilma igasuguste arvutusteta ja eriti eestlaste leiutatud nanomask-,olen nimelt füüsiliselt kahe sessiooni (eelmine kevad, sügis-talv-kevad) ajal kogenud väga lähedast kontakti ning ainsana meeskonnast nimme vaktsineerimata mõõtnud inimeste temperatuure 5-l nädalapäeval hommikuti- per 200 inimest 1,5 h.
    Maski läbilaskevõime võib olla viirust läbilaskev , aga samas puistab ta nähtavasti kogu hingeõhu kuni 5cm kaugusele kehast, sest momendil olen terve, aga niisama vaktsineerida kümneid kordi aastas on ka lihtsalt nonsens..Kõige tähtsam pole mitte sportimine ja tervisliku toidu manustamine vaid tühipaljas PUHTUSE hoidmine ja pidev desinfitseerimine (ühiskasutatavad ruumid, oma riided desopihustiga jne..) ,mida olen teinud enne seda viirustki väga kindla skiso põhimõttel kuigi nüüd ei nimeta mu puhtusearmastuse pärast mitte keegi enam puhtusehaigeks ! Tuleb meelde nii mõni kordki, kui ei võtnud peale öist vahetust objekti enne vastu, kui kõik ruumis ja ruumi ümbruses puhtusest läikis !

Kommenteerimine on suletud.