Autor: Mart Valner

Viljandi Kultuuriakadeemia koos Drakadeemiaga – “Päästa Magdalen”

„Päästa Magdalen“ on lugu, mille tegelased, kolm noort inimest, satuvad 2012. aasta maikuus Assauwe lossitorni: kes meelega, kes kogemata; ja lugu sellest, mida ja keda nad sealt leiavad. See on lavastus üksindusest, armastusest, illusioonidest. Sellest, kuidas endale loodud ideaalid purunevad nendega silmitsi seistes. Sellest, kas teist inimest on võimalik päästa iseenda käest. Sellest, et meil on vaja teisi, et näha iseennest.

hää küll ma lähen
olen nagu udu
ja laskun vihma-
lume-rahena
ei tule armas-
tusest iial puudu
sest kes on üks
on üks ka kahena
(Juhan Viiding)

Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna tudengid koostöös Drakadeemiaga. Laval teatrikunsti 10. lennu näitlejatudengid.

Lavastaja: Kaija Maarit Kalvet (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Dramaturg: Birk Rohelend (Drakadeemia)
Kunstnik-butafoor: An-Liis Amur (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Multimeedik: Terina Tikka (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Valguskujundaja: Reelika Palk (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)
Näitlejad: Liina Leinberg, Mihkel Kallaste, Rauno Polman (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia)

Etendused toimuvad:
K: 23.05 kell 17
R: 25.05 kell 17
L: 26.05 kell 13
Lisainfo Facebookis.

Euroopa väärtfilmiõhtu III – “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust,  nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor.

2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega.

Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.  Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

“Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi pressiteates. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda
rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.” Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.” Loe edasi: Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.

Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.

Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.

Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.

Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.

Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.

Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.

Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Täna saab tasuta näha Moldova filmi “Hüvasti”

 

Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt

hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab

lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.

 

Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:

http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.

 

Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.

Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt.  Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.

Artiklid:

Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Homme algavad Lool Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises

Sel pühapäeval toimub Loo kevadlaadaga koostöös esimene võistlus sarjas Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Kokku korraldab Eesti grilliliit rahvalike meistrivõistluste sarjas kuus regionaalset ja suured lõppvõistlused Pärnus 9. juunil. Võistlema ja pealtvaatajateks on oodatud igaüks, osalemine ja sissepääs on kõikjal tasuta.
Jõelähtme vallavalitsuse ja grilliliidu koostöös läbiviidavad Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest algavad pühapäeval, Loo Kevadlaadal kell 10. Seitsmetunnisel võistlusel süütavad võistlustule 15 võistkonda. Võistluse võitja pääseb 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toimuvale lõppvõistlusele, kus osaleb 38 võistkonda Eestist ja välisriikidest nii grillimise kui rahvabarbecue kategooriates.

Sel aastal võisteldakse meistrivõistluste sarjas kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha- ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Rahvalikus koolitunnis “Eesti rahwa grillikool” tutvustatakse hooaja uusi grillitooteid, avatud on meisterküpsetajate Grillisemude grillirestoran ja kõikjal esinevad head artistid.

“Eesti grilliliit korraldab regionaalseid grillivõistluseid neljandat aastat ja nüüd võime uhkusega öelda, et grillimine on tõeliselt massidesse läinud. Sel aastal on ettevõtete ja sõpruskondade huvi rahvalikel võistlustel osalemiseks sedavõrd suur, et näiteks kahel esimesel, Põhja ja Kesk-Eesti võistlusel, oli lisaks 15 osalevale võistkonnale veel ka ootelehel võistkondi, kahjuks kõik võistlema ei mahugi”, rääkis Eesti grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Võistlussarja “Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2012” toimumiskohad: Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo kevadlaadal, Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)Elumessil, Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsil, Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsil, Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu, Lossiplatsil, Eesti Saarte Meistrivõistlused Grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa rannas. Aasta lõppvõistlus toimub 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal, koostöös toidukultuuri festivaliga hea toidu festival “Grillfest”. 8. juunil peetakse samas paigas rahvusvahelised koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium.

Grilliliidu korraldatavate võistluste eesmärgiks on propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist ning pärjata riigi parimad grillimeistrid.

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Lastekaitse Liidu pöördumine: Igale lapsele tore suvi!

Eilne MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu kutsus üles Eesti inimesi looma ja teostama laste suveprojekte, mille alus on kogukonna liikmete vabatahtlik töö.

Aastal 2012 on vähenenud summad, mida planeeritakse kulutada laste suvelaagrite ja teiste suvetegevuste rahastamiseks. Selline kokkuhoid mõjutab eelkõige vaesusriskis või vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse Liit palub riiki ja kohalikke omavalitsusi leida lisaraha, suurendamaks riskirühma laste võimalusi suvelaagrisse pääseda. Samuti kutsume üles iga Eesti täiskasvanut aitama sisustada laste suve mis tahes vabatahtlike lastesõbralike toimingute kaudu, töötades rõõmuga laste heaks ja koos lastega ka väljaspool oma peret. Palume kogukondi pakkuda lastele suveks võimalikult rohkem tasuta ühistegevusi. Märkame ja aitame last, et saabuv suvi oleks tema jaoks parim. Panustame oma aega, oskusi ja teadmisi laste ajaveetmisvormidesse!

Tantsupäeval Sabatähe tantsufestivalile

29. aprillil kogu maailmas tähistatav tantsupäev on alguse saanud 1982.aastal UNESCO ja rahvusvahelise tantsukomitee CID algatusena, et tuua
tantsukunst lähemale igale inimesele ning anda võimalus kõigile huvilistele tantsimiseks või tantsusündmustest osa saamiseks. Rahvatantsuhuvilised saavad tantsupäeva tähistada teatris NO99 toimuval traditsioonilise tantsu festivalil Sabatants, mis pakub tantsurõõmu lausa nelja päeva jagu,27.-30.aprillini!

Esimest korda toimuv Sabatants annab tantsijatele ja pillimeestele võimaluse ka Tallinna linnaruumis koosarutlemiseks ning –tegemiseks. Päevased ajad on sisustatud harivate loengute, õpitubade ja aruteluringidega, mis toimuvad paralleelselt kahes ruumis. Osavõtjad saavad lisaks Eesti ja muu Euroopa tantsude õppimisele ise kaasa mõelda ja rääkida ka erinevate tantsu ja tantsumuusikat puudutavate ilmingute ning
suundumuste üle.

Õhtuti tasub päeval õpitut kinnistada aga tantsuklubides. Tantsuks mängivad paljud omad: Maarja Nuut, Krista ja Raivo Sildoja, Siim Sarv, Tarmo
Noormaa, Kadri Lepasson, Johanna-Adele Jüssi, aga ka kaugema kandi rahvas: ByTikzyz ja Jurģis Ukrinsi kapell Leedust, Oskars Patjanko kapell Lätist ja Niwiński kapell Poolast, ning paljud teised. Samal ajal korraliselt toimuvate tantsuklubidega on avatud ka vabalava, kus kõigi meeleheaks
saavad mängida pillidega kohaletulnud.

Kui kogu festivali programm on ühtiv rahvusvahelise tantsupäeva eesmärgiga, siis konkreetselt sel päeval saavad kõik soovijad Sabatantsul osa võtta ka üle-eestilisest ühistantsimisest. 29.aprillil kell 15.05 tantsitakse  jazziklubis Vikerraadio saatel koos reinlendrit, pärast mida, kell 16.00 on kõigil võimalik nimetatud tantsu lähemalt õppida ka reinlendri õpitoas!

Sabatantsu festivalile on oodatud nii aastaid tantsinud kui ka need, kes alles soovivad esimesi samme õppima hakata!

Otepääl toimub Volbriöö teatejooks

Volbritöö teatejooks toimub 30.aprillil kell 20.00 Otepääl. Start ja finiš on Tehvandi staadionil.

Otepää valla sporditöö spetsialist Martin Teder sõnas, et Volbriöö teatejooksule oodatakse 7-liikmelisi võistkondi, kellest kolm peavad olema
õrnema soo esindajad.

“Iga võistkonna liige läbib joostes 400 meetrit, kiirematele on auhinnad, võitja saab rändkarika,” rääkis Martin Teder. „Koguneme stardipaigas kell
19.30, autasustamine toimub sealsamas kell 20.30. Ootame kõiki jooksma!“

Osavõtt teatejooksust on tasuta, võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee .

Korteriühistutele pakub parkimine muret

Enamike korteriühistute suureks mureks on parkimiskohtade nappus ja kõigile osapooltele sobivaid lahendusi selle leevendamiseks on raske
leida, tõdes Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Viisime läbi küsitluse oma liikmete eas ning enamiku meelest
on parkimiskohti elamute juures liiga vähe,” vahendas ta.  “Oma äranägemise järgi saab korteriühistu parkimist korraldada ainult oma kinnistul ja juhul, kui parklat saab piirata aiaga. Aga väga sageli mahub kahe maja vahele vaid kitsas mururiba, kõnnitee ja üldkasutatav sõidutee – nii pargitaksegi seal, kus on parasjagu vaba koht,” rääkis Mardi, kelle sõnul ei tule kalliste maa-aluste parkimiskorruste rajamine ühistu nappide rahaliste võimaluste juures kõne allagi.

“Head lahendust siin paraku pakkuda pole võimalik – kolmkümmend aastat tagasi planeeritud kortermajade juures ei osatud ju aimatagi, et autostumine Eestis taolised mõõtmed võib võtta,” kõneles Mardi.
“Probleeme on ka neil ühistutel, kes elanike tarvis kunagi maa-alused garaažid ehitasid – kohti jääb lihtsalt väheks.”
Mardi hinnangul oleks kõige parem parkimiskohad kaasomanike vahelise kokkuleppega kindlaks määrata ning notariaalselt kinnitada, vältimaks
hilisemaid vaidlusi. “Kasutuskorra paikapanemisel tuleks lähtuda lahendusest, mis arvestaks võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve,” selgitas Mardi.

Suureks probleemiks on need pealinna kinnistud, kus maad parkimiskohtadeks ette nähtud polegi – nii otsivad taolise probleemiga hädas olevad korteriühistud abi nii riigilt kui linnalt. “Selge on see, et lähiaastatel parkimisprobleemid süvenevad. Iseäranis Tallinnas on ühistud seetõttu väga keerulises olukorras – oluline on, et linn siin ühistutele abikäe ulataks, mitte ei laiendaks niigi nappide parkimiskohade arvelt tasulist parkimisala,” rõhutas Urmas Mardi.

Tallinn on aga korteriühistute muredele püüdnud võimaluse piires ka lahendust otsida – linnavalitsus on seadnud elanike parkimisprobleemide lahendamiseks linnamaale isikliku kasutusõiguse 22 korteriühistu kasuks, neist 15 asuvad Mustamäel.  „Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe aastakümnete tagune planeering ei vasta tänapäeva parkimisvajadusele,“ on nentinud ka abilinnapea Eha Võrk. „Oleme seda suurte elamukvartalite üht põhiprobleemi koostöös korteriühistutega üsnagi edukalt lahendanud,” ütles ta.

Kuidas käituda targalt internetis?

Siseminister Ken-Martti Vaher kirjutas sel nädalal Delfis, et lastevastased ründed küberruumis on plahvatuslikult kasvanud. Kahjuks on see õige. Internetiturvalisus on lastekaitses üks uuemaid ja kiiremini levivaid probleeme. Olukorras, kus pea igal Eestimaa lapsel on kodus internet ning nende vanematel on tihti väga vähe aega pöörata pidevat tähelepanu oma lapse seiklemistele internetis, on oluline lastele selgeks teha, mida tohib internetis teha ja mida tasub vältida. Nii, nagu on suhteliselt uus internetioht, nii on ka alles lapsekingades lahendused ning ideed selle vastu võitlemiseks. Siiski need ei puudu. MTÜ Lastekaitse Liit tänab Politsei- ja Piirivalveametit juba tehtud teavitustöö ning pideva asjakohase informatsiooni eest.
Praegu on võimalik saada informatsiooni internetiohtude ja -kaitse kohta Targalt Internetis koduleheküljelt www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111. Lisaks ilmub selle kohta ka artikkel järgmises Lastekaitse Liidu ajakirja „Märka Last“, mis ilmub mai alguses.

Mida siiski teha, kui tekib oht lapse väärkasutamisest internetis.
Politsei selgitab:

“Õige oleks selline kasutaja kohe blokeerida. Kui oled juba saanud erootilisi voi pornograafilisi klippe, tuleks säilitada saatja andmed ja saadetud materjalid. Salvesta saatja aadress, kui võimalik, säilita MSNi vestluse logi. Kui sul ei ole logide salvestamise võimalust, siis kopeeri vestlus või tee vestlusest  ekraanipilt (screenshot). Tuleb säilitada voimalikult palju vestluse üksikasju, sealhulgas saatmise aeg (kuupäev ja kellaaeg), saadetud lingid, veebiaadressid jm. Hoia alles ka saadetud klipid. Pöördu kogu säilitatud materjaliga kodukohale lähimasse politseiprefektuuri.
Prefektuuri pöördumise puhul ei ole vahet, kas lähed isiklikult kohale või saadad info e-kirja teel (kohati võib see isegi mugavam olla). Politseisse teatamine on vajalik, sest ainult politsei saab lõpetada pornograafilisi klippe ja pilte saatvate inimeste tegevuse. Sina küll blokeerid vestluspartneri, aga tema leiab uue isiku, kellele neid materjale saata. Tavaliselt ei lõpeta nad oma tegevust enne politsei sekkumist. Ja reegel on ikka ja alati –
blokeeri, kopeeri, reageeri.”

Allikas: ajakiri “Märka Last”

Lisainfot internetiturvalisuse kohta saab www.targaltinternetis.ee või lasteabi infotelefonilt 116 111.

Mart Valner, MTÜ Lastekaitse Liit

Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Õiguskantsler Indrek Teder lasteombudsmanina koostas kokkuvõtte 6. märtsil 2012 Õiguskantsleri Kantseleis toimunud lasteombudsmani ümarlauast „Laste vaesus – otsime lahendusi!“. Indrek Teder palus Riigikogu sotsiaalkomisjonilt, sotsiaalministrilt, haridus- ja teadusministrilt, regionaalministrilt, Eesti Linnade Liidult ja  Eesti Maaomavalitsuste Liidult seisukohta ümarlaua kokkuvõttes toodud õiguskantsleri ja teiste osalejate ettepanekutele. Samuti palus õiguskantsler välja tuua konkreetsed sammud, mida võetakse reaalselt ette laste vaesuse leevendamiseks.

Ümarlaual „Laste vaesus – otsime lahendusi!“ tutvustas lasteombudsman ülevaadet laste vaesusest Eestis. Ümarlaua korraldamisega soovis lasteombudsman juhtida tähelepanu laste vaesusega kaasnevatele probleemidele ning pakkuda võimalust spetsialistide ja otsustajate ringis ühiselt neile probleemidele lahendusi otsida. Ümarlauale olid palutud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, sotsiaalminister, regionaalminister, haridus- ja teadusminister, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, ülikoolide ja kolmanda sektori esindajad.

Lasteombudsman Indrek Tederi hinnangul on laste vaesus tõsine probleem, millega tuleb tegeleda kohe. Kõigile Eestis kasvavatele lastele tuleb tagada arengut toetav ja turvaline kasvukeskkond. Lahendused peavad olema suunatud lapsele ning toetama tema arengut. Seejuures on lahenduste puhul oluline mõelda läbi nii nende otsesed kui ka kaudsed mõjud. Laste absoluutsest vaesusest väljaaitamisega tuleb tegeleda järjepidevalt ja läbimõeldult. Loe edasi: Lasteombudsman ootab reaalseid samme laste vaesuse leevendamiseks

Lastekaitse Liit ja GoAdventure saadavad lapsed reisile

Aprilli alguses sõlmiti koostööleping MTÜ Lastekaitse Liit ja reisikorraldaja GoAdventure vahel. Lepingu eesmärgiks on vähekindlustatud perede ja vanemliku hoolitsuseta andekate laste arengu toetamine ja innustamine oma ande edasiarendamiseks. GoAdventure paneb välja 10 auhinda 2012.aasta suvel Lastekaitse Liidu Remniku õppe-ja puhkekeskuse 3-s suvelaagri vahetuses viibivatele lastele. Auhindadeks on 10 turismituusikut Türgi Vabariiki Side kuurorti AI 5 tärni hotelli Porto Azzurro Delta kuupäevadel 02.-09.10.2012.

Auhinna pälvinud lapsed sõidavad reisile grupina koos 2 saatjaga.

Auhinna saajad valitakse välja sõltumatu žürii poolt laagrivahetuse jooksul toimuvate erinevate konkursside ja võistluste käigus.

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

ESCU kuulutab välja videokonkursi

Eesti Õpilasesinduste Liit kuulutab välja õpilaste õiguste teemalise videokonkursi. Videokonkurssi eesmärk on tõsta õpilaste huvi nende õiguste ja kohustuste suhtes ning kutsuda noori nendega tutvuma.

Videokonkursile oodatakse osalema kõiki Eesti põhikoolide, gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilasi. Osaleda võib nii üksi kui ka meeskonnana. Videote juures hinnatakse mitmekülgset lähenemist, teostust, kvaliteeti ning faktidest kinnipidamist.

Konkursil osalemiseks tuleb saata DVD koos videokaardiga, mille leiab www.opilasliit.ee/videokonkurss.htm, Eesti Õpilasesinduste Liidu kontorisse: Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn hiljemalt 19. maiks. Võitjad kuulutatakse välja juunikuus toimuval õpilasõiguste konverentsil – “Õpetajate ja õpilaste õigused ja kohustused – Kes kuidas mõistab?”.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-,kutse- ja erihariduskoole. EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.