Autor: Maris Lestberg

Võrus annab kontserdi Le Grand Bateau (Belgia)

Teisipäeval, 13. märtsil 2012 algusega kell 19 annab Võru Kultuurimajas Kannel kontserdi Le Grand Bateau Belgiast.

Elurõõmus kvintett Flandria ja Valloonia piirialadelt annab prantsuse šansooni pikale traditsioonile uut elujõudu jazzilikult nõtke, rockilikult rütmika ja ladina-ameerikalikult särtsaka originaalloominguga. Kevadiselt kerge, kuid muusikaliselt mitmekihiline muusika peaks sobima argipäeva lõpetuseks nagu kirss koogile.

YVES MEERSSCHAERT – klahvpillid
ASTER VAN VAERENBERGH – laul
THOMAS NOEL – klahvpillid, kitarrid, vokaal, etc.
TOM DE WULF – löökriistad
KOEN KIMPE – kontrabass

Le Grand Bateau astub üles ka Jazzkaare programmis! Loe edasi: Võrus annab kontserdi Le Grand Bateau (Belgia)

Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini

SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.

“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”

NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.

Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee

Pühapäeval toimub Kalevipoja IV Uisumaraton

Kolmapäeval, 7. märtsil sai Mustvees kokku Kalevipoja IV Uisumaratoni töögrupp, kes otsustas, et uisumaraton toimub kokkulepitud kuupäeval, 10. märtsil.

Korralduskomitee esimees Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul lubavad sellised külmad ilmad head sõidetavat rada. „Rajahooldusmasin on iga päev töös ja freesib jääd. Tingimused paranevad iga päevaga,“ lisas ta.

Võistluste peakohtunik Uno Valdmetsa sõnul on võistluse tingimused ja distantsid endiselt sellised, nagu algselt planeeritud. „Kõik soovijad saavad nüüd juba Peipsi järvejääl ka uisutama minna.“

Maratoni stardi- ja finišipaik asub Peipsi järvel Mustvee jõe suudmes. Start esimesele, 30 km pikkusele võistlusdistantsile antakse kell 11. Kell 13 stardivad kuni 18-aastased võistlejad 10 km pikkusele distantsile ning seejärel on võimalik asuda viie või kümne kilomeetri pikkusele uisumatkale. Lisaks sellele on soovijatel võimalus ka jalgsimatkaks. Võistlus toimub 5 km ringil, millel on üks teenindus-toitlustuspunkt. Võistlusrada suletakse kell 15.

Osavõtjate registreerimine toimub kohapeal ning lisainfot võistlustingimuste kohta saab aadressil www.sportinfo.ee.

Kalevipoja IV Uisumaraton saab teoks tänu Mustvee linnavalitsusele, Kasepää vallavalitsusele, Jõgeva maavalitsusele, Eesti Uisuliidule, Jõgevamaa Spordiliit Kaljule ja AS Põltsamaa Felixile.

Koolispordiliidu üleriigilistel suusatamisvõistlustel võitis põhikoolidest esikoha Haanja Kool

Haanjas eile peetud Eesti koolispordiliidu murdmaasuusatamisvõistlustel võitis võistkondlikus arvestuses põhikoolidest esikoha Haanja Kool, mullune võitja Puiga põhikool tuli kolmandaks. Gümnaasiumide seas vahetas Võru Kreutzwaldi Gümnaasium eelmise aasta esikoha tänavu teise vastu, jäädes alla Otepää Gümnaasiumile. Vastseliina gümnaasium tuli neljandaks.

Ainsa individuaalse esikoha võitis Võrumaa õpilastest Puiga koolipoiss Klaus Kolpakov. Ta oli kiireim 6.-7. klassi poiste 2 km sõidus, kus edestas napilt, vaid 2,7 sekundiga Kaivo-Mart Kangrot (Illuka PK).

5. klassi tüdrukute 1 km sõidus saavutas teise koha Kolpakovi kooliõde Sandra Sillaste, kes kaotas vaid 2,4 sekundiga Otepää tüdrukule Teiloora Ojastele. Sama vanuseklassi poiste 2 km sõidus tuli teiseks Art-Kristjan Olesk (Vastseliina G).

8.-9. klassi tüdrukute 3 km distantsil said Karoliine Kuus (Võru Kreutzwaldi G) ja Mari-Liis Mõttus (Puiga PK) Kairit Paju (Uulu PK) järel teise ja kolmanda koha. Poiste 5 km sõidu lõpetas Hannes Moor (Vastseliina G) teise kohaga, esikoha võitis Silver Salusoo (Uulu PK).

10.-12. klasside noormeste 5 km distantsil tuli Henri Ojaperv (Vastseliina G) teiseks ja sama vanuseklassi neidude 3 km sõidus Kristiine Lauri (Võru Kreutzwaldi G) kolmandaks.

Põhikoolide teatesõidus jätkus põnevust lõpumeetriteni – esikoha võitnud Haanja kool (Katre Toots, Ivo Lukk, Kristiina Himma, Mihkel Parts, Kristi Toots, Hentrik Hein) edestas Puiga põhikooli (Sandra Sillaste, Kert Kalda, Marleen Vaiksoo, Klaus Kolpakov, Mari-Liis Mõttus, Andreas Voitka) vaid ühe sekundiga.

Gümnaasiumiastme teatesõidus sai Võru Kreutzwaldi gümnaasium (Gerda Narusk, Karl Sebastian Dremljuga, Anett Aasa, Raimond Vink, Regina Oja, Roland Trumm, Kristiine Lauri, Kaspar Kala) Otepää gümnaasiumi järel teise koha.

Teised esikuuikusse jõudnud Võrumaa suusatajad. Poisid. 10.-12. klass 5. Kermo Sikk, 6. Timo truu (mõl vastseliina G). 8.-9. klass 5. Roland Trumm (Võru Kreutzwaldi G).Tüdrukud. 6.-7. klass 5.-6. Kristiina Himma (Haanja K) ja Marleen Vaiksoo (Puiga PK). 5. klass 4. Hanna Moor (Vastseliina G), 5. Katre Toots (Haanja K). Teatesõit. Põhikool. 6. Osula PK. Gümnaasium. 4. Vastseliina G.

Tulemused
Pildid

Allikas: Vsport.ee

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Võrumaal toimub energiamajanduse strateegia seminaripäev

Visiooniseminar “Võrumaa energiamajanduse strateegia 2012-2022” toimub reedel, 9. märtsil 2012 Võru Kultuurimajas Kannel. Seminaril antakse ülevaade Võrumaa energiamajanduse hetkeseisust – kui palju ja millist energiat toodame ning tarbime piirkonnas  ja milliste kohalike ressurssidega võime energia tootmisel tulevikus arvestada.

Päevakava:
Kell 10.30-11.00 – kogunemine ja tervituskohv.
Kell 11.00-11.15 – tervitus ja sissejuhatus (Andres Kõiv, maavanem; Anti Allas, maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja; Mihkel Laan, OÜ Cumulus Consulting).
Kell 11.15-11.45 – Võrumaa energimajanduse hetkeseis, lühikokkuvõte uuringust (Martin Kikas, MTÜ Piiriäärne Energiaarendus).
Kell 11.45-12.00 – energiamajanduse tulevikusuunad, energiamajanduse võimalused maapiirkondades (Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituut, teadur).
Kell 12.00-12.10 – küsimused: kõigil osalejal on võimalus esitada küsimusi maavalitsusele, uuringu tegijale, ekspertidele.
Kell 12.15-13.30 – grupitöö I: “Milline võiks olla Võrumaa energiamajandus aastal 2022?”
Kell 13.30-14.00 – lõuna.
Kell 14.00-14.30 – vastused küsimustele.
Kell 14.30-15.30 – grupitöö II: energimajanduse olulised tegevused Võru maakonnas perioodil 2012-2022
Kell 15.30-16.00 – grupitööde kokkuvõte, ideede prioritiseerimine.
Kell 16.00-16.15 – kokkuvõte päevast, järgmised tegevused.
Kell 16.00-17.00 – pressikonverents.

Tasuta loovteraapiate infopäev Haapsalus

Kuidas leida rohkem jaksu ja jõudu tegutsemiseks? Kuidas tulla toime enda või lähedaste haigusest tingitud abituse ja hirmudega? Kuidas olla iseendaga rahul ja leida oma sisemine tasakaal?

Tule ammuta uut energiat ja ideid:

TASUTA LOOVTERAAPIATE INFOPÄEV

Laupäeval, 17. märtsil 2012 alates kella 11 Haapsalu Sotsiaalmajas, Kastani 7.

KAVAS ON:
Kell 11.00-11.30 – ülevaade loovteraapiatest, nende mõjust tervisele ja heaolule.
Kell 11.30-13.30 – praktilised loovteraapilised tegevused kahes paralleelses grupis, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 13.30-14.00 – pisike paus muljete jagamiseks, keha kinnitamiseks.
Kell 14.00-16.00 – teine võimalus osaleda loovteraapilistes grupitöödes, lähemat tutvust saab teha kunstiteraapia ja fototeraapiaga.
Kell 16.00-16.30 – kokkuvõte, nipid ja nõuanded enda ning lähedaste aitamiseks.

Tule ise, võta sõber ja lähedane kaasa. Tegevused sobivad kõigile – mingeid teadmisi ja oskusi vaja ei lähe!

Lisainfo: www.tasakaal.net, tel +372 5348 0777

Projekti viib läbi MTÜ Minu Tasakaal koos Eesti Vähiliidu ja Läänemaa Vähiühinguga. Projekti toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Indrek Hargla

Eile kell 14 kogunenud komisjon otsustas anda 2012. aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Indrek Hargla raamatule “Apteeker Melchior ja timuka tütar”. Selle kriminaalromaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke Bose ja kaupmeheproua Else Werdynchusen.

Ka Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina (“Musta mantliga mees”, 1886, “Kuhu päike ei paista”, 1888; “Kõtistamise kõrred”, 1888).

Vastavalt auhinna statuudile määratakse kirjandusauhind aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.

Lugeja saab raamatut lugedes teada, et mõlemad tallinlannad on linnarahva seas pisut tõrjutud. Üks seepärast, et tema isa on timukas ning teine seepärast, on võõramaalane ja valitseb oma majapidamist võimukamalt kui Tallinna prouadel kombeks.

Neid kahte tegelast seob aga üks mõistatuslik noormees Steffen, keda on tahetud tappa ja kes on kaotanud oma mälu. Ta ei mäleta oma vanemaid, nime ega põhjust, miks ta Tallinnasse tuli. Ega ka seda, mis on tema raevuka vaenlase nimi, kes teda halastamatult jahib. Melchior käib aga visalt nähtamatu mõrtsuka jälgedel…

Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu kuus kandidaati: Nasta Pino “Seal, kus rukkiväli…”; Lehte Hainsalu ”Vastamata kõne”; Olle Lauli “Kodutus”; Indrek Hargla “Apteeker Melchior ja timuka tütar”; Andrei Hvostov “Sillamäe passioon” ja Kristiina Ehin “Viimane monogaamlane”.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999. aastast Vinni Vallavalitsus.

Autasu antakse laureaadile üle pidulikul kirjanduspäeval või -õhtul. Käesoleval aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.

Tallinna Lauluväljakul toimub heategevuslik koguperepäev

Naiskodukaitse, Sisekaitseakadeemia ja Eesti Politsei Naisühenduse korraldatava “Naistelt naistele” koguperepäeva eesmärk on tutvustada naistele võimalusi, kuidas tõsta enda ja oma lähedaste turvalisust, pakkuda võimalust õppida konkreetseid uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks propageerida kodanikualgatust ning tõsta inimeste teadlikkust naiste võimalustest ja ülesannetest jõustruktuurides. Vähemtähtis pole ka heategevuslik eesmärk: toetada sümboolse piletihinnaga ja kohapeal kogutud annetustest Eesti Naiste Varjupaikade Liitu.

Vaata täpsemat infot!

Ühine ka “Naistelt naistele” Facebooki lehega!

PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.

Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta. Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta. Lisaks saab jätkuvalt taotleda piimasektori eritoetust, mis on mõeldud kuni 100 piimalehma pidajatele, aitamaks neil säilitada tootmise taset, et paremini toime tulla konkurentsis suurtootjatega.

Toetuste saamisel on üheks eelduseks see, et taotluses esitatud loomad oleksid PRIA loomade registris registreeritud. Ka toetusõiguste määramisel ja kontrollimisel on aluseks loomade register. PRIA juhib kõigi põllumajandusloomade pidajate tähelepanu kohustusele registreerida 7-päevase tähtaja jooksul loomadega seotud sündmused (näiteks märgistamine, poegimine, karja toomine või karjast välja viimine, kadumine, tapmine jne). Registreerimisega hilinemine võib kaasa tuua piimasektori eritoetuse, ühtse pindalatoetuse ja mitme keskkonnatoetuse vähendamise.

Loe edasi: PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

Ettevõtlusnädal 2012 otsib hüüdlauset!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kuulutab koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) välja konkursi ettevõtlusnädalale särava hüüdlause leidmiseks. Parima hüüdlause autorile pakume võimaluse veeta meeldejääva päeva ühe eduka Eesti ettevõtjaga, kes jagab oma kogemusi ettevõtlusest ning annab nõu karjäärialaselt.

Ettevõtlusnädal keskendub sel aastal töökohtade loomisele ning inspireerib inimesi tegelema ettevõtlusega. Terve nädala jooksul üle Eesti toimuvatel üritustel saab kohtuda põnevate ettevõtjatega ning tutvuda inimestega, kes juhendavad oma teadmiste ja oskustega, kui huvitav idee otsib teostust.

Konkursil osalemiseks kirjuta hüüdlause MKM facebooki lehe kõrvaloleva pildi kommentaaride reale. Parima slogani valivad MKMi, EASi ja linnade esindajatest koosnev žürii välja 5. märtsil. Võitja tehakse teatavaks 12. märtsil MKMi ja EASi kodulehel ning temaga võetakse ühendust Facebooki konto kaudu.

Rohkem informatsiooni varasematel aastatel toimunud ürituste kohta leiad EASi kodulehelt!

Leidlikke mõtteid!

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

IT ettevõtted korraldavad tasuta konverentse „See on turvaline IT!“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub kõiki õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning kõiki teisi, kes oma töös puutuvad kokku noortega osalema konverentsidele „See on turvaline IT!“:

21. märtsil 2012 Tartus Atlantise keskusesse;

22. märtsil 2012 Pärnus Endla Küüni;

23. märtsil 2012 Paide Kultuurikeskusesse.

Konverentsil  astuvad üles  IT-ettevõtted,  et tutvustada, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida peab internetiohutuse seisukohast silmas pidama. Konverentsile on kutsutud ka  rääkima õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulisi olukordi. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

ITL-i presidendi  Taavi Kotka sõnul  soovivad IT-ettevõtted konverentsi korraldamisega  anda oma panuse, et kujundada Eesti noortest teadlikumad interneti kasutajad. „IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti. Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad Interneti kasutajad.“

Konverents on osalejatele tasuta.  Registreerimine  15. märtsini 2012 ITL-i veebilehel. Vaata ka lisainfot!

Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi elluviija on  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös BCS Koolitusega.

C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis saab kuulda isamaalisi kõnesid

Jakobsoni kõnevõistlus „Isamaa on meile püha“ on kujunenud traditsiooniliseks ettevõtmiseks. Järjekorras kuues kõnevõistlus toimub 10. märtsil algusega kell 12 C. R. Jakobsoni nimelises Torma Põhikoolis.

„Jõgevamaal korraldatakse noortele mitmeid luulevõistlusi. Jakobsoni kõnevõistlus on omanäoline ja erineb süvendatud isamaalisuse ja konkreetselt just kõnepidamisoskuse arendamise poolest, mistõttu on see saanud kiidusõnu nii osalevate õpilaste kui nende juhendajate ning ka žüriiliikmete poolt,“ lausus Torma vallavanem ja žürii liige Riina Kull.

Kõnevõistlusel osalemisega tunneb noor inimene end oma riigi kodanikuna, väärtustades isade maad ja rahvast, mõistab ajaloolise arengu järjepidevust, mineviku ühiskondlikke nähtusi ja arenguid. Samuti aitab kõnevõistlusel osalemine kujundada õpilaste väärtushinnanguid, inimväärtuste kasvatamise põhimõtteid ning arendada esinemis- ja väljendusoskust.

Kuna C. R. Jakobsoni elutee on seotud lisaks Jõgevamaale ka Viljandi- ja Pärnumaa paikadega, siis oodatakse õpilasi võistlema ka neist maakondadest.

Võistlejatel tuleb Jakobsoni kõnevõistlusel esitada vabalt valitud lõik C. R. Jakobsoni isamaakõnedest ning iseseisvalt ettevalmistatud kõne teemal „Eesti elab!“ Kõnevõistluse peaauhinnaks on C. R. Jakobsoni raamatu „Kolm isamaa kõnet“ täisnahkne köide.

Jakobsoni kõnevõistluse “Isamaa on meile püha“ žüriisse kuuluvad esimees Tiina Tegelmann – Jõgeva Maavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialist, Janek Varblas – Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi arendus- ja projektijuht, Tanel Sakrits – 2011. aasta kõnevõistluse võitja, Riina Kull – Torma vallavanem ja Merle Nisu – Pajusi valla rahvamaja juhataja. Varasemal viiel aastal oli kõnevõistluse žürii esimeheks Ants Paju, kelle mälestusele pühendatakse mõned hetked.

Jakobsoni kõnevõistlust korraldab Torma vald.

Lisainfo ja registreerimine riina@torma.ee<mailto:riina@torma.ee>.

Jakobsoni kõnevõistluse võitjad:
• 2007 Mart Sildnik, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2008 Galina Bilõtšuk, Mustvee Vene Gümnaasium
• 2009 Liivar Lepp, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2010 Anastasia Andrejeva, Jõgeva Ühisgümnaasium
• 2011 Tanel Sakrits, Jõgeva Gümnaasium

Rakveres tuleb taas tasuta raamatu laat

Taas kord on inimestel võimalik ülearuseid kapinurka seisma jäänud raamatuid ära anda ning ka oma kodust raamatukogu täiendada, sest 11. märtsil toimub Rakveres tasuta raamatu laat. Nagu laada nimigi ütleb, siis laadale kirjavara toomise eest tasu ei saa ning laadalt raamatute viimise eest samuti sentigi maksma ei pea.

Tasuta raamatu laata korraldatakse tänavu juba neljandat korda. Viimaste aastate raamatute rohkus lubab ennustada, et loovutatavate raamatute hulk kahanemas ei ole. Möödunud aastal tõid lahked inimesed laadale ca 12 000 raamatut. Tõenäoliselt jõuab mingi osa eelmiste laatade raamatutest taas ringlusesse. Loomulikult võib tuua ka heli- ja videosalvestisi vinüülplaatidest DVD-deni välja. Eriti minev kraam on eelnevatel laatadel olnud luule, lastekirjandus ja käsitööraamatud. Paneme toojatele südamele, et niiskust saanud, tugevalt määrdunud ning vaid makulatuurikõlblikku kraami siiski tuua ei tasu.

Missugune kogus ja valik kirjandust tänavusel laadal saab olema, selgub siis, kui kraam on kokku kogutud. Selleks, et raamatud saaks laadaliste jaoks Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajate poolt korralikult sorteeritud ja välja pandud, tuleb need kohale tuua varem. Laadalistele valimise ja otsitava leidmise kergendamiseks sorteeritakse ja pannakse eraldi välja ilu-, laste- ja teatmekirjandus teemade kaupa. Samuti püüame eraldada vene- ja võõrkeelse kirjanduse. Korraldajad oleks väga tänulikud, kui raamatutoojad võimaluse korral väikese sorteerimistöö ise eelnevalt ära teeksid.

Et raamatute valimine ja paberikrabin üksluiseks ei läheks, pakuvad meeleolukaid esinemisi ka sel aastal kohalikud tegijad. Kultuuriprogrammi eest hoolitseb Keio Soomelt Rakvere Kultuurikeskusest.

Raamatuid saab laadale tuua eelnevatel päevadel, 9. ja 10. märtsil ajavahemikus kell 9-21 Rakvere Spordikeskusesse, Kastani pst 12.

Tasuta raamatu laat toimub pühapäeval 11. märtsil kell 11-15 Rakvere Spordikeskuses. Laata korraldavad Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, Rakvere Kultuurikeskus, Rakvere Spordikeskus ja Rakvere linnavalitsus.

Lisainfot saab: Tiina Kriisa tel +372 322 5965; tiina@lvkrk.ee

Eesti Rahvusmeeskoor annab kontserdi Põlvas

Reedel, 2. märtsil kell 19 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses Eesti Rahvusmeeskoori kontsert „Dialektilisi vaatlusi vabariigi asjus“. Dirigeerib Mikk Üleoja, kavas Tormis, V. ja A. Kapp, Läte, Türnpu, Kunileid, Saebelmann.

Piletid eelmüügis Põlva Linnavalitsuse kassas ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse kontoris: 4 €, sooduspilet 2 €.

Haanjamaal leiab aset laulutuba

Teisipäeval, 28. veebruaril algusega kell 18:30 saab Suhka talus (Mäe-Suhka külas Haanjamaal) osaleda laulutoas, kus lauldakse vanu regilaule ja räägitakse juttu. Laule võtavad eest Ivi ja Taisto.

Oodatud on nii suured kui väikesed lauluhuvilised. Tulge sekka, seltsis on segasem!

Suhka talu asukoht!

Registreerimine ja lisainfo: ivirausi@gmail.com

Sündmus toimub Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötubade programmi raames, mida toetavad Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald.

Vaata ka Omkuiom.blogspot.com!

Virumaal alustab ühine häirekeskus

Järgmisest neljapäevast alustab Ida-Virumaal tööd ühine häirekeskus, mis hakkab Virumaal vastama nii hädaabinumbril 112 kui ka politsei lühinumbril 110 tehtud kõnedele.

Aasta alguses korraldati päästeameti halduses olev häirekeskus ümber ja muudatuse kohaselt läheb politsei lühinumbril 110 tehtud kõnede menetlemine häirekeskusele üle järk-järgult 2014. aasta novembriks. Ümberkorraldusest tulenevalt antakse 1. märtsist häirekeskusele üle osa Ida prefektuuri juhtimiskeskuse seniseid toiminguid, nagu politsei lühinumbril 110 vastamine, ohule esmase hinnangu andmine, politseipatrulli väljakutse korral prioriteedi määramine ning saadud teabe sisestamine infosüsteemi.

Põhja ja Lõuna prefektuuri hädaabikõned lähevad häirekeskuse menetlusse alates järgmise aasta 1. märtsist. Lääne prefektuuri kõnedega hakkab häirekeskus tegelema 2014. aasta 1. märtsist.

Allikas: Virumaa Teataja

Eesti tervisesportlased liikusid vabariigi aastapäeval poolteist tiiru ümber maakera

Eile, 24. veebruaril toimus kõigil Eesti terviseradadel sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maailma”, kus kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast saadi kokku enam kui poolteist tiiru ümber maakera ehk 60794 kilomeetrit.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul näitas tänavune üritus, et isegi heitlikule talveilmale vaatamata on eestimaalaste hulgas väga populaarne kasutada vaba aega oma tervisesse investeerimiseks. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 6799 tervisesportlast ja enam kui 80 terviserajal üle-Eesti. Kasvanud osalejate arv võrreldes eelmise pika ja külma talvega on kinnitus sellele, et eestimaalaste huvi värskes õhus sportimise vastu on endiselt tõusuteel,“ sõnas Jaak Teppan.

Teppani sõnul liiguti tänavu keskmiselt 9 kilomeetrit osaleja kohta. Enim liikujaid kogunes terviseradadele Pärnumaal Jõulumäel, maakondadest oldi aktiivsemad Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal ja Viljandimaal.

Eesti terviseradade senine liikumisrekord pärineb 2010. aasta talvest, kus ühiselt läbiti kokku 98 268 kilomeetrit ehk tublisti üle kahe ringi ümber maakera. Eelmisel talvel liiguti vabariigi aastapäeval 6119 inimese poolt 62661 tervisekilomeetrit.

Osalejatel tuli omapoolse panuse fikseerimiseks sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee. Suuremates keskustes sai läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal, mida kasutati väga aktiivselt. Kogutud tervisekilomeetrid summeeriti.

Ühise rekordürituse „Eesti Terviseradadel ümber maailma” eesmärgiks on tutvustada inimestele nende kodukandi looduslike terviseradade suurepäraseid võimalusi ja ärgitada inimesi enam regulaarse tervisespordiga tegelema.

Eesti terviseradade arendusprojekt on Merko Ehituse, Eesti Energia ja Swedbanki algatatud ettevõtmine Eesti terviseradade ja looduslike sportimiskeskuste oluliseks uuendamiseks. Ühisettevõtmise eesmärgiks on toetada Eestimaa terviseradade väljaarendamist, kindlustada aastaringne tasuta liikumisharrastuse võimalus ja kättesaadavus kõigile huviliste. Tervisesportlasi ootavad enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud.

Eesti terviseradade arendamisse on alates 2004. aastast kokku investeeritud üle 22 miljoni euro, kohalike omavalitsuste (7,8 miljonit eurot), Eesti riigi (5,2 miljonit eurot), Euroopa Liidu (6,7 miljonit eurot) ja sihtasutuse Eesti Terviserajad (3 miljonit eurot) vahendeid.

24. veebruaril Eesti terviseradadel tehtud tulemustega saab tutvust teha kodulehel www.terviserajad.ee.

40. Haanja Maratoni võitis Algo Kärp

Võrumaa mägede vahel keerulistes ilmaoludes toimunud 40. Haanja Maratonil võidutses Algo Kärp ajaga 2:09:44,1 ning sai sellega kaela Eesti pikamaasuusatamise meistrikulla. Hõbemedalile tulnud Aivar Rehemaa kaotus Kärbile oli vaid 5,6 sekundit ning kolmandana poodiumile jõudnud Siim Sellis jäi võitjast maha juba 58,2 sekundiga. Naiste arvestuses võidutses väljaspool Eesti meistrivõistluste arvestust võistelnud Silja Suija ajaga 2:30:25,2. Naiste meistriks tuli üldarvestuses kolmandana lõpetanud Keidy Kütt. Pikale distantsile registreerus kokku 748 suusatajat.

Lühemale, 22 km distantsile registreerunud 159 osavõtja seast väljus võitjana kõik startinud mehed seljatanud Piret Pormeister ajaga 1:18:07,4. Teisena lõpetanud Nõmme Spordiklubi noor suusataja Ranel Subka kaotas Pormeistrile 10 sekundiga ja kindlustas sellega endale poiste ehk M-15 klassi parima koha. Tüdrukute ehk N-15 klassis võidutses Liis Jääger ajaga 1:32:45,5.

Haanja Maratonil oma neljanda võidu võtnud Algo Kärbi sõnul on iga kord Haanjas võitmine olnud raske ja nii ka seegi kord. „Eest ära sõita ei olnud võimalik, sest tagumistel meestel libises jäljes suusk palju paremini. Aga neli-viis kilomeetrit enne lõppu ühel tõusul ründasin, Siim Sellis jäi maha ning Aivariga sain ka vahe jätta. Hoidsin lõpus tempot üleval ja ründasin korra veel,“ kirjeldas Kärp sõidu  otsustavaid hetki. „Tean selle raja igat kilomeetrit ja eks ka see mulle väikese eelise andis. Järgmisel pühapäeval on Vasaloppet ja tahaks seal korraliku sõidu teha, veel parema kui täna.“

Silja Suija on nüüd kodusel Haanja Maratonil võidutsenud viiel korral. „Ega ma enne sõitu ei uskunud, et võin siin veel esimesena lõpetada. Läksin tegema oma sõitu ja üritasin meeste selja taga oma rütmi ja taktikat leida,“ sõnas Suija pärast sõitu. „Tänase keerulise ilmaga tuli leida õige libisemine ja eks nii mõnigi läks sellega alt, aga mul sellega täna klappis.“

Selle hooaja Estoppeti sarja eelviimane etapp, 14. Tallinna Suusamaraton toimub juba nädala pärast kui Kõrvemaa Matka-ja Suusakeskuses selgitatakse vabatehnikas parimad 42 km ja 21 km distantsil. Estoloppeti sarja lõpetab 11. märtsil toimuv 15. Tamsalu-Neeruti Maraton, mis algselt pidi toimuma veebruari algul, ent siis krõbeda külma tõttu ära jäeti.

Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata fotograafi Tarmo Haud kodulehelt.

Maratonid Estoloppeti sarjas 2012:
28.01.2012 – 28. Viru Maraton
11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton
19.02.2012 – 41. Tartu Maraton
25.02.2012 – 40. Haanja Maraton
04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton
11.03.2012 – 15. Tamsalu-Neeruti Maraton

Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda Sportinfo veebilehel. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab siit.

Allikas: Suusamaraton Estoloppet