Kaile Kabun

Uued loodusõppeprogrammid õpetajatele

Põlva, Valga ja Võru maakonna algklasside ja loodusainete õpetajad on oodatud 14. oktoobril Võrumaal Verijärve ja Piusa jõe ürgoru MKA-l toimuvale loodusõppeprogramme tutvustavale koolitusele.

Koolituse raames tutvustatakse uusi üldhariduskoolidele suunatud õppeprogramme Piusa jõe ürgoru MKA, Verijärve MKA ja Koiva-Mustjõe MKA matkaradadel kasutamiseks.

Koolitusel tutvutakse Verijärve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealadega, lahendatakse õppeprogrammide ülesandeid ning hinnatakse õppeprogrammide sisukust. Koolitusjärgselt suudavad osalejad iseseisvalt õppeprogramme läbi viia.

Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 766 9293, 518 6747

Allikas: www.polvamaa.ee

Võrumaa Ettevõtlusnädal sai avalöögi

Eile avati reedeni kestev Võrumaa Ettevõtlusnädal – Märka võimalust!, mis kätkeb endas tasuta seminare, töötubasid ja loenguid koos huvitavate esinejatega.

Ettevõtlusnädala avas linnapea Ülo Tulik, millele järgnes majandusteadlase ja Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse instituudi direktori Andres Arraku mõtlemapanev ettekanne teemal “Ettevõtlusõpe ning ettevõtlus päästavad Eesti mõõnast välja?!”

Andres Arrak: „Võru ettevõtluspäeva sissejuhatava loengu moto oli – ääremaalisus ei ole ammu enam geograafiline termin vaid mõtlemise viis. Ettevõtlik võib olla ja peab olema ka Võrus. Ligi 60 Eesti ettevõtja õlul lasub majanduse august väljatulemise ülesanne. Üritusele kohale tulnud inimeste arv näitas, et ettevõtja on oma sotsiaalset staatust tunnetamas. Selle üle on hea meel.“

Võru linnapea Ülo Tulik rõhutas oma kõnes, et linn ei saa olla töökohtade loojaks, selleks on ettevõtjad. „Linn peab hoolitsema, et oleks keskkond, kus ettevõtted saaksid tegutseda. Oleme juba samme astunud, et ettevõtluskeskkond paraneks,“ sõnas Tulik. Linnapea tõi välja Võrukivi tööstuspargi projekti, millele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse positiivse rahastusotsus saadud. Selle projekti raames ehitatakse välja tööstusala teed. Samuti nimetas Tulik tänaseks lõppenud Pika tänava projekti, mida rahastas EAS Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmis. Linnapea tänab nii rahastajaid, ehitajaid ning kõiki teisi, kes oma panuse sellesse ettevõtmisesse andsid.

Ettevõtlusnädal jätkub täna – kell 12.15 algavad Võrumaa Kutsehariduskeskuses töötoad-seminarid, kus pannakse rõhku praktiliste oskuste ja teadmiste täiendamisele.

Kolmapäeval kell 10 tutvustatakse Võru Linnavalitsuse konverentsisaalis (Tartu tn 25 IV korrusel) Est-Lat-Rus programmi võimalusi. Kell 12 antakse kultuurimajas Kannel ülevaade KredExi meetmetest ning tutvustatakse tööhõivega seotud seadusandlust ja tööturuteenuseid.

Neljapäeval kell 9.30 algab Kanepi rahvamajas Kagu-Eesti Ettevõtluspäev, mille raames keskendutakse toidu-, puidu- ja turismivaldkonna sisesele koostööle ja turundusele.

Ettevõtlusnädal lõpeb reedel, mil ettevõtjatele selgitatakse EL-i üldist majanduslikku ja poliitilist olukorda,
eurole ülemineku kasulikkust ning erinevaid toetusprogramme. Üritus toimub Kubija Hotellis.

Ettevõtlusnädala eesmärgiks on tõsta võrulaste ettevõtlusteadlikkust, ettevõtlikkust ning koostöövalmidust. Kutsume kõiki alustavaid ja juba tegutsevaid ettevõtjaid ning ettevõtete töötajaid aktiivselt üritustel osalema.

Allikas: www.voru.ee

Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest

Maire Kriis,
ajakirjanik

Taastatud Eesti riiki on olnud juba 20 aastat. Samapalju on räägitud ka muukeelsete elanike integreerumisest, lõimumisest ja muudest kenadest asjadest. Tundub, et rääkimise tasemele kõik jäänud ongi.

Vahepeal oleme üles kasvatanud terve põlvkonna noori inimesi. Kui nõukogude ajal oli pronkssõduri kuju juures käimine ennekõike vanemate vene inimeste pärusmaa, siis miskipärast just Eesti riigi tingimustes kasvas üles noor põlvkond, kes pronksmeest äkitselt imestamapaneva tähelepanuga väärtustama hakkas. Ometi pidanuks just sel ajal iga noore ajalootundides saadud teadmised panema mõtlema, missugused sambad püstitati, kellele, kuhu ja miks. Kas pole mitte meie riigi hariduspoliitika suutmatus olnud peamiseks põhjuseks, miks täna ikka veel räägime muukeelsete vähesest riigikeeleoskusest ja ebalojaalsusest, kui mitte isegi vaenulikkusest Eesti riigi suhtes. Loe edasi: Hariduspoliitika venekeelses koolis alaku algusest

Võrumaa noorkotkad ja kodutütred metsas õppimas

Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred ja noorkotkad veetsid oktoobri esimese laupäeva Kubja mändide all. Nooremad läbisid kaasaantud legendiga kolme kilomeetrilise matkaraja, vanemad lõid kaasa laskejooksus.

„Mulle meeldib looduses liikumine. Tore on ka rajal ülesannete lahendamine,” rääkis Haanja rühma noorkotkas Ilmar. Nii temale kui ka enamusele ligi 80st matkarajal käinust jäi seitsmest punktist enam meelde see, kus paari minutiga tuli tuua ühekaupa kaheksa palli nelja-viie meetri kauguselt joone taha.

Ülesande lahendamise tegid põnevaks õppeprillid, mille ettepanemise järel ümbrus hakkas keerlema. „Imelik tunne oli nendega liikuda. Autorooli ei tohi selliste prillidega küll istuda,” teadis Krabi poiss Margo. Õigesti teadis, sest õppeprillide abil saab igaüks imekiiresti aimu, kui ohtlik on purjus peaga rooli istuda.

Matkalised said näidata oma teadmisi mürgiste taimede ja seente ning tähtpäevade tundmises, teha täpsusviskeid. Aeganõudvam oli maakonna kujutisega pusle kokkupanemine.

Kui matkamängus osalesid 8 kuni 12 aastased lapsed, siis laskejookus 13-17 aastased. 300meetrist ringi tuli joosta neli korda, tiirus püsti, põlvelt ja lamades lasta.

„Äge oli, õppisin õhupüssi tundma ja sain aimu, et laskmise järel on küngastel päris raske joosta,” kõneles Varstu tüdruk Evelin.

Päevast võttis osa 120 õpilast. „Reeglina on meie üritustel maakoolide lapsi rohkem, sest pakume lastele tasuta huvitavaid tegevusi,” lausus maleva noorteinstruktor Eve Täht.

Mari-Anne Leht

Metsaülikool korraldab loengusarja konflikti ennetamisest

Professorid Rein Taagepera, Marju Lauristin, Lauri Mälksoo, Tõnu Lehtsaar, Jaanus Harro ja Tiia Tulviste peavad kuni kevadeni toimuvas seminarisarjas “Konflikti ennetamine” loenguid konfliktide ennetamise teemadel alates lapse ja vanema konflikti ennetamisest kuni rahvusvahelise konflikti ennetamiseni.

Kõrgetasemelise seminarisarja korraldab Metsaülikool, kaugem plaan on teostada president Lennart Meri omaaegne idee rajamaks Eestisse konflikti ennetuse teaduskeskus.

Loengud koos järgneva töötoaga toimuvad teisipäeviti kl 18.00 – 20.30 Korp! Filiae Patriae konvendis (Struwe 4, Tartu) järgmise ajakavaga:

12. oktoober / KONFLIKTI VÄLJAKUTSUMINE JA ENNETAMINE
loeng – Rein Taagepera, TÜ ja UCI politoloogia professor
töötuba – Metsaülikooli juhatus

9. november / SUHTLUS
loeng – Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
töötuba – Tõnu Lehtsaar

8. veebruar / GEENIDE JA KESKKONNA MÕJU KÄITUMISELE
loeng – Jaanus Harro, TÜ psühhofüsioloogia professor
töötuba – Jaanus Harro

8. märts / LAPSE JA VANEMA VAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Tiia Tulviste, TÜ arengupsühholoogia professor
töötuba – Tiia Tulviste

12. aprill / ETNILISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Marju Lauristin, TÜ sotsiaalse kommunikatsiooni professor
töötuba – Eva Rein,TÜ inglise filoloogia assistent

10. mai / RAHVUSVAHELISE KONFLIKTI ENNETAMINE
loeng – Lauri Mälksoo, TÜ rahvusvahelise õiguse professor
töötuba – Lauri Mälksoo

Kuna seminarid moodustavad ühtse terviku, soovitab Metsaülikool huvilistel osa võtta kogu seminarisarjast. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine Metsaülikooli kodulehel.

Kohaliku omaalgatuse programmi tähtaeg homme

1. oktoobrini ehk homseni saavad mittetulundusühendused esitada taotlusi kohaliku omaalgatuse programmi II taotlusvooru.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on toetada nii maa kui linna mittetulundusühenduste omaalgatust, kaasata kogukonnaliikmed kohalikku arengusse, tugevdada koostööd kohalikul tasandil ja tõsta elanike vastutust kohaliku elu arendamise eest. Programmist saavad toetust avalikes huvides tegutsevad seltsingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille liikmeteks või asutajateks ei ole kohalik omavalitsus ega riik. Linnades ei saa toetust taotleda seltsingud.

Toetuse suurus on kuni 25 000 krooni. Toetuse määr on maksimaalselt 90% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja oma- ja projektipartnerite kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% projekti kogumaksumusest, sealhulgas vähemalt 5% rahalist panust. Programm arvestab ka mitterahalise tööpanusega, nn talgutööga projekti elluviimisel.

Et taotletavate toetuste kogusumma ületab alati võimaliku toetusteks eraldatud kogusumma, teeb komisjon otsuseid ka taotluste osalise rahastamise kohta. Lähtutakse võimalusest toetada posiitiivse hinnangu saanud taotlusi, vähendades eelarvelist kogusummat kulutuste arvelt, mille tegemata jätmine projekti elluviimist ei takista.

Toetust saab kasutada:
•avalikuks kasutamiseks mõeldud objektide rajamiseks ja korrastamiseks
•tegevuseks vajalike vahendite soetamisel
•kohalikku majanduslikku aktiivsust ja tööhõivet stimuleerivaks tegevuseks
•külade arengukavade koostamiseks
•kohalikku arengut käsitlevate analüüside ja uuringute läbiviimiseks
•kohalikku arengut käsitlevate ja koduuurimuslike materjalide koostamiseks ja trükkimiseks
•kohaliku arengu ja omaalgatuse alaste koolituste ning infopäevade korraldamiseks
•kultuuri- ja ajaloopärandil põhinevate ürituste korraldamiseks

Info kohaliku omaalgatuse programmi ja taotlusvormide kohta www.eas.ee

Muudatused rongide sõiduplaanis Tartu-Orava suunal

1.-10. oktoobrini kehtivad Tartu-Orava suunal sõitvate diiselrongide sõiduplaanides muudatused, mis on tingitud raudtee remondist.

Reis 0380 L,P väljub Tartust 10.30. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 6 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 11.54. Reis 0382 R-P väljub Tartust kell 18.23. Kõigist peatustest väljumine on põhiplaaniga võrreldes 10 minutit hilisem. Rong saabub Oravale kell 19.47.

Lisainfo: www.edel.ee

Suvetormid tegid metsadele päris suurt kahju

Juuli lõpus ja augustis Eestis möllanud torm tegi metsadele küllaltki suurt kahju, tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse peaspetsialist Marko Sahtel eilsel metsasektori infopäeval.

15. septembri seisuga sai tormi tõttu kannatada 1982 hektarit metsa, mis hõlmab 295 000 tm puitu. Sellest moodustasid erametsad 1174 hektarit ja 157 000 tm. Võrdluseks tõi Marko Sahtel 2005. aasta jaanuaritormi, mil sai kahjustada üle 650 000 tm puitu.

Sahtli sõnul ei saa välja tuua kindlat tüüpi metsi, mida torm kahjustas. Kahju ulatus kõiksugustesse metsadesse, nii noortesse kui vanadesse, looduskaitse all olevatesse kui majandusmetsadesse. Torm paistis silma sellega, et ei esinenud ühtset tormikoridori, vaid tormikahjustused esinesid nii öelda laikudena.

Võrus kaovad autodelt peeglid

Võru politsei palub abi seoses sellega, et linnas varastati ööl vastu teisipäeva paljudelt autodelt peeglid.

Luha tänaval varastati maja ette pargitud BMW-lt mõlemad peeglid, kahju 14 000 krooni. Olevi tänaval varastati maja ette parkimisplatsile pargitud sõidukilt BMW kaks küljepeeglit, kahju 26 000 krooni. Samal tänaval pargitud sõidukil Audi A8 läksid kaduma küljepeeglite klaasid. Sarnased vargused toimusid ka Vilja tänaval, Kooli tänaval ning Koreli tänaval.

Võru politsei palub kõigil, kes teavad midagi nendest vargustest või kellele on pakutud peegleid odavalt müüa, teatada politsei lühinumbril 110 või telefonil 5220910.

Muuseum näitab keelt

Eest Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) on näituse “Muuseum näitab keelt” raames plaanis rida huvitavaid töötubasid.

Oktoobris ja novembris toimuvad järgmised töötoad:
15.10 kl 15 “Murrame keelt” – kihnu keele õpituba. Külas on ERRi kihnukeelsete uudiste autor Mere Marju (Marju Vesik)
21.10 kl 13 “Kuidas kehaga kõneleda” – viipekeele alused*. Juhendab viipekeele giid Regina Paabo
4.11 kl 14 “Muuseum katsub keelt” – pimekirja õpituba. Juhendab Tartu Emajõe Kooli õpetaja Ülle Veede
25.11 kl 13 “Murrame keelt” – mulgi keele õpituba. Juhendab Alli Laande
8.11 kl 16 Maailmafilmiõhtu “Naine mulli seest”. Olla tõlgiks kurtidele tähendab palju enamat kui olla tavaline tõlk. Filmi juhatab sisse Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide juhatuse esinaine
17.11 kl 18 Tulevikumuuseumi hääl XXI. Kontsert-eksperiment “Helide ja vaikuse piiril”. Kuidas edastada laulu inimesele, kes ei kuule? Kas tantsu saab tõlkida? Kohtuvad laulja Anna Hints, tantsija Päär Pärenson ja viipekeele tõlk.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Asutati Maausuliste Viru Koda

Laupäeval, 25. sügiskuud asutati Torvastvere (Kadrina) kihelkonna Uuekülas Maausuliste Viru Koda. Asutav kogu kinnitas põhikirja, valis juhatuse ning arutas tegevuskava. Viru koda olid tervitama tulnud maausuliste teiste kodade esindajad. Koja asutamine algas Ilumäe Hiieniinepuu juures toimunud palvusega.

Uus koda soovib edendada viru maausku, elma (kultuuri) ja samuti viru keelt. Tähelepanu pööratakse kindlasti hiite ja teiste looduslike pühapaikade uurimisele, tutvustamisele ja kasutamisele. Kavas on jätkata juba varem tavaks saanud sündmuste nagu Samma Tammealuse suvistepüha ning Kunda Hiiemäe päeva korraldamist. Koda hoiab kindlasti silma peal põhiseadusliku usuvabaduse järgimisel, et vältida näiteks laste seadusevastast usulist pööramist üldhariduskoolides ja lasteaedades.

Viru koja vanemaks sai Ahto Kaasik, kes juhib Tartu ülikoolis looduslike pühapaikade arengukava rakendamist ning juhib ühiskondlikus korras ka üle-eestilist Maavalla koda. Juhatusse kuuluvad veel ettevõtja Ülle Männik ning sõjaväelane Meelis Kütt.

Suurem osa koja liikmeid elab Virumaal ning nende hulgas on õpetajaid, talunikke, sõjaväelasi, ettevõtjaid, kunstnikke, toimetajaid ning teiste elualade esindajaid.

Põhikirja kohaselt võivad kojaga liituda Viru- ja Vadjamaaga seotud maausulised. Koda on vadjalastele avatud seetõttu, et Virumaa idaosa on vadjalaste ajalooline asuala ning Kuremäe Hiiemägi vadjalaste kõige püham paik. Lisaks on vadja keel üks maakeeltest ning vadjalased osa maarahvast.

Viru maausulised on olnud hiite kaitsel tegusad juba kümmekond aastat. Seni Härjapea kojas tegutsedes on suuremad õnnetused ära hoitud Mahu Tammealuse hiies, Purtse Hiiemäel ning Kunda Hiiemäel. Jätkatud on II Maailmasõja paiku katkenud hiiepühade pidamise tava.

Maausuliste Viru Koda on Eesti põlisusuliste katusühenduse Maavalla koja viies kohalik koda.

Maausulised järgivad maarahva ajaloolise loodususu tavasid ja uskumusi ning eelkõige selliseid, mis on meieni elavalt jõudnud. Maausu pidulikumad talitused on seotud inimese eluringi tähtpäevade – varrude, pulmade ja matustega ning aastaringi pühadega, näiteks jõulude ja munapühaga. Seejuures on maausk nagu maakeelgi piirkonniti mõnevõrra erinev. Näiteks peetakse põhjarannikul jaguaega ning mujal hingedeaega. Lõuna maausus austatakse jumalate kõrval imäsid-esäsid, mujal aga haldjaid.

Ilmselt kõik eestlased järgivad maausu tavasid ja uskumusi, mis elavad eesti keeles ja elmas. Näiteks kasutatakse maausulisi soovisõnu tere!, jõudu!, jatku!, peetkase jaani- ehk leedotuld, lastakse liugupäeval liugu jpms. Maausulist inimest eristab tavalisest eestlasest eelkõige enesemääratlus ning teadlik soov õppida ning järgida võimaluse korral esivanemate põliseid tavasid ja uskumusi.

Ahto Kaasik

Eesti sai õiguse korraldada Euroopa uneuurijate kongress

Ligi paar tuhat uneuuringutele pühendunud teadlast ja arsti kogunevad Tallinna, kui siin toimub 2014. aastal Euroopa Uneuuringute Seltsi (ESRS ehk European Sleep Research Society) 22. kongress.

Tegemist on seni suurima meditsiinialase teadusüritusega Eestis. Kunagi varem pole siin nii suurt tippteadlaste ja arstidega kongressi toimunud. Kongressipaik on Solarise keskus, osalejaid saab olema 1500-2000 ja üritus kestab 5 päeva. Nii otsustati septembris Lissabonis 20. ESRS kongressil, kus lõppvoorus oli Tallinnale konkurendiks Genf, teatas Eesti Unemeditsiini Seltsi (EUS) juhatuse liige Mae Pindmaa.

uneuuringud — Foto: unehoiukeskus.kubija.ee

ESRS kongressid toimuvad üle aasta, järelikult on selle meditsiiniharuga tegeldud Euroopas umbes 40 aastat. Kongressist loodetakse olulist panust unemeditsiini alase teadustöö arengule Eestis. Huvitav on seejuures, et Eestis peavad patsiendid seni veel enamikul juhtudel uneravi oma taskust kinni maksma. Eesti Haigekassa siiski juba menetleb unehäirete diagnoosimise ja ravi hinnakirja võtmist.

Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb alates aprillist 2005. Selts loodi Võrus, kui Kubijal toimus I Eesti Unemeditsiini Konverents. 2006. aastal astus EUS assotsieerunud liikmena ESRS-i. Tänu ESRS-le saame infot Euroopast, meil on ühtlustatud diagnoosimis- ja ravijuhised (guidelines) ja meie arstid ning keskused peavad läbima Euroopa tasemel sertifitseerimise protsessi, kirjeldas Mae Pindmaa kasu, mida rahvusvahelisse organisatsiooni kuulumine Eesti unemeditsiinile annab.