Kaile Kabun

Võnnu rahva jõulukuu kalender on tihe

11. detsembril kella 12-15 on Võnnu kultuurimajas avatud jõululaat. 13.-14. detsembril avatakse samas aga jõulumaa, kuhu saabuvad jõuluvana ja jõulumemm ning nende abilised päkapikud.

15. detsembril kell 13 korraldab Võnnu vald oma eakatele piduliku jõululõuna. Kavas on näitemäng, külla tulevad Ahja valla eakate lauluansambel ning memmede tantsurühm.

15. detsembril algusega kell 18 on kultuurimajas Võnnu näiteringi esietendus – lavale tuuakse „Häbemata kosilane”.

30. detsembril algusega kell 21 läheb lahti Võnnu valla aastalõputrall. Muusikat teeb ansambel PopPinder, samuti astuvad üles Meeksi mehed.

Lisainfo leiab Võnnu kultuuribloGist: http://vonnukultuur.blogspot.com

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Talvepildid ja talvelood Otepääl

14. detsembril on huvilised oodatud Otepää looduskeskusesse Arne Aderi ja Armin Mitiga loodusõhtut veetma.

Mida lühemaks kahanevad jõulukuu päevad, seda suuremaks kasvab meie valgusejanu. Pikisilmi ootame talvevalguse süttimist lumistel väljadel.

Loodusõhtul saab Otepää-meeste Arne Aderi ja Armin Miti eestvõttel pilte vaadata ning kuulata lugusid lumest, jääst, talvevalguses maastikest ja loomade talvistest tegemistest.

Loodusõhtu on tasuta. Lisainfo: Margit Turb, tel 766 9293, 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee.

Liivi rahvas on raamatusse raiutud

Liivlased on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on üks eesti keelega sarnasemaid keeli. Siiski polnud seni eesti keeles põhjalikku ülevaadet liivlastest, nende ajaloost ja tänapäevast.

Raamat „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur” täidab seda tühikut. Raamatu teeb eriti väärtuslikuks see, et mitu artiklit on raamatu tarvis kirjutanud liivi juurtega kultuuri- ja keeleuurijad.

Lisaks sisaldab koguteos Eesti, Läti, Soome ja Saksamaa parimate asjatundjate käsitlusi liivlaste vanemast ja uuemast ajaloost, rahvaluulest ja -kommetest, keelest, liivi kirjandusest, kunstist ja muusikaelust.

Moisekatsi Elohelü peateema on rahvusvähemused

On alanud muusikakollektiivide registreerimine XIII eesti rahvamuusika töötluste festivalile Moisekatsi Elohelü, mis toimub 26.–28. aprillini Mooste mõisas Põlvamaal.

Eesti rahvamuusika töötluste festival „Moisekatsi Elohelü” (Mooste Eluheli) on kutsutud ellu selleks, et eesti rahvamuusika ei kaoks, vaid elaks edasi muutuvas ajas, uutes traditsioonides ja vormides.

XIII rahvamuusikafestivali läbiv teema on rahvusvähemused Eestis ning erinevate rahvusgruppide lõimumine eesti rahvamuusika viljelemisel.

Festivali märgusõnad on:
* kultuuriline mitmekesisus Eestis,
* Eestis elavate rahvusvähemuste kaasamine festivali programmi,
* vastastikune kultuurilise omapära, keele ja muusika tundmaõppimine ning väätustamine,
* rahvusvähemuste lõimumine eesti rahvamuusika kaudu.

Festivali võistluskontsert toimub laupäeval, 28 aprillil Mooste folgikojas. Võistlejatelt nõutakse eesti rahvamuusika tundmist, häid interpreteerimisvõimeid ja muusikaliste seadete oskust. Ülesastumisi hindab viieliikmeline žürii.

Võistluskontserdil osaleja esitab kaks lugu: kohustusliku loo seade, milleks on „Kaks neidu metsa kõndma läks”, ja oma paikkonnast pärineva eesti rahvamuusika seade. Võistluskontserdil osalevad rahvusvähemused esitavad teise loona oma maa või paikkonna rahvamuusikal põhineva seade, säilitades keele ja kultuuri omapära.

Võistluskontserdi peapreemiaks on 1000 eurot.

Võistluskontserdile registreerimine lõpeb 30. detsembril 2011. Festivali peakorraldajad on MTÜ Folgisellide Selts ja Mooste vallavalitsus.

Kullametsa külaselts korraldab toidukoolitusi

Kullametsa külaseltsi eestvõttel toimuvad kohalikus seltsimajas toidu valmistamise õppused.

Teemal „Toiduvalmistamise alused, tervisliku toitumise trendid” on sel aastal kavas veel õppepäev „Ulukiroad (metssea-, põdra- ja metspardiroad) 7. detsembril ja õppepäev „Kalaroad (vormid, hautised ja midagi peolauale)” 14. detsembril.

Plokis „Erinevad rahvusköögid ja toidutraditsioonid” tulevad jutuks Vene ja Ukraina köök, Vahemere köök (Itaalia, Kreeka) ja Aasia road.

Üldteema all „Eesti oma toit ja soome-ugri toidud” on kavas: Silla koduperenaiste kursuselt 20. sajandi algusest pärit toidud (supp, liharoog, midagi magusat); Eesti mõisaköökidest pärit retseptid, soome-ugri toidud (Karjalast, Vadjast, Marist jne).

Viimane kokkamistsükkel kannab pealkirja „Küpsetamisrõõm vallatult ja lõbusalt”.

Iga koolituspäev on erinev ja osa võib võtta ka ainult ühest koolitusest. Varasemad teadmised ei ole vajalikud.

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri-kooli õpilased

7. detsembri õhtul kella 20st musitseerivad Tartu tantsuklubis Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli õpilased.

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik minna koos pere ja sõpradega. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud!

Lisateave tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Uues retseptiraamatus on toite Setost saarteni

Selle nädala lõpus jõuab kaupluselettidele uus kokaraamat „Setost saarteni”, kus on retsepte, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd.

„See on omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis ei sisalda profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mille järgi tõepoolest Eesti kodudes süüa tehakse, mis tegelikus elus on kasutusel,” ütleb raamatu koostaja Heidi Vihma. „Ja tehakse ju ikka seda, mis maitseb, millega harjunud ollakse. Nii võib öelda, et see on kogumik parimatest paladest, mida Eesti köögil pakkuda on.”

Väärikad klaverid kolisid Helme mõisasse

Teisipäeval jõudsid Helme mõisasse, kuhu tuleb Eesti rahvuslik klaverimuuseum, esimesed 13 klaverit.

Kuigi klaverimuuseum rahaprobleemide tõttu veel avatud pole, ei kavatse selle loomisega tegelev helilooja Alo Põldmäe ideele käega lüüa. „Me ei saa koguda vaid pille, mida on päästa vaja, vaid selliseid, mis on väga huvitavad. Näiteks kingiti pühapäeval meile Aino Kallase klaver,” ütles ta ajalehe Valgamaalane vahendusel.

Mõisas on leidnud teiste seas koha ka pill, mis on valminud tellimustööna Vene imperaatorile. Samuti andis oma panuse restaureerimist vajava harmooniumi kujul tuntud laulja Ivo Linna, kelle pill saabus Helmesse Muhu saarelt. Peale selle on annetanud muuseumile oma umbes 110 aastat vana tiibklaveri muusik Peeter Volkonski.

Kohanimehuvilisi oodatakse Jõhvi

Homme, 2. detsembril algusega kell 10 toimub siseministeeriumi ja kohanimenõukogu eestvõttel Jõhvi kontserdimajas IX kohanimepäev.

Päevakavas on kümmekond ettekannet. Näiteks kõneleb muinsuskaitsja Trivimi Velliste kohanimest kui ühismälu järjepidevuse kandjast. Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi teadur Mall Hiiemäe käsitleb oma ettekandes kohanimesid seoses rahvapärimusega. Kohanimenõukogu aseesimees Peeter Päll räägib Eesti kohanimede raamatu koostamisest.

Veel saab rohkem teada Iisaku kandi kohanimede hüüdnimedest, Kohtla-Järve tänavanimedest jne. Samuti tuleb juttu kohanimekorraldusest.

Kohanimepäev on osalejatele tasuta.

Veebiviktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” paremad teada

Võru instituudi korraldatud võru keele ja kultuuri tundmise võistlusel „Ütski tark ei sata’ taivast” oli 8. klassi õpilaste arvestuses kõige parem Kristel Sibul Viluste põhikoolist. Head võru keele tundjad on veel Madis Perli (Haanja kool), Karl Edgar Raudsep (Võru Kreutzwaldi gümnaasium, VKG), Laura Eiche (VKG), Lisann Mikson (Võru Kesklinna gümnaasium, VKLG), Karl-Martin Viiberg (VKG), Hanna-Liisbeth Lumi (Vastseliina gümnaasium, VLG), Laura Tammemägi (VKG), Maarja Ots (Antsla gümnaasium), Anna-Liisa Mander (VKG), Lauri Kond (Mõniste kool).

Kõige rohkem osalejaid oli Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist, Antsla gümnaasiumist ning Rõuge ja Osula põhikoolist.

11. klassi õpilaste arvestuses sai kõige rohkem punkte Sander Erik Vastseliina gümnaasiumist. Head keeletundjad on veel Kadri Reiljan (Varstu keskkool, VK), Anneli Palopson (Värska gümnaasium), Risto Kööts (VKG), Kerly Kerge (VKLG), Peeter Parts (VK), Lauri Kasak (VKG), Merlin Hurt (VKG), Liisa Kunnus (VKG), Egle Toom (VKLG), Getheliis Tambets (VLG).

Kõige rohkem osavõtjaid oli Antsla gümnaasiumist, Võru Kesklinna ja Vastseliina gümnaasiumist.

25 kõige paremat võru keele tundjat nii 8. kui ka 11. klassi arvestuses kutsutakse võru keele olümpiaadile, mis toimub uue aasta 16. veebruaril Võru Kesklinna gümnaasiumis.

Kokku võttis veebiviktoriinist „Ütski tark ei sata’ taivast” osa 175 8. ja 78 11. klassi noort. Oma teadmiste proovilepanijaid oli 14 koolist. Eelmisel aastal osales võistlusel 323 8. klassi ja 97 11. klassi õpilast 24 koolist.

Võru keele ja kultuuri tunnid toimuvad praegu ajaloolise Võrumaa 22 koolis. Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” korraldab Võru instituut alates 2001. aastast.

Avinurme elulaadikeskuses antakse jõuluõpet

Eesti Rahvapärimuse Kool pakub 28. novembril Avinurme elulaadikeskuses folkloorset jõuluõpet pealkirja all „Jõuluks valmis ehk lustakad jõukatsumised laulumängudes, jõu- ja osavusmängudes, jõuluaja regilauludes ja mängudes”.

Juhendajad on Terje Puistaja ja Liisa Maasik. Osalema on oodatud kõik rahvaluulehuvilised (sh aineõpetajad, lasteaiaõpetajad, koolide huvijuhid, muuseumiõpetajad, loomingulistes ühendustes ja folklooriringides tegutsejad, noorte- ja lastekeskuste esindajad jt).

Eriti sobilik on õpe aga emadele-isadele,vanaemadele-vanaisadele – kõigile, kes tahavad lastele vanu kombeid edasi edasi anda.

Kaasa võtta:
diktofon laulude lindistamiseks;
kirjutusvahendid, konspekt;
eelneva õppekorra jõu- ja osavusmängude õpileht (kes osalesid);
42 pähklit (või uba);
tugev peotäis õlgi või heina.

Jutuvestmissarjas ees viimane õhtu

Pühapäeval, 27. novembril toimub Vanalinna muusikamajas taas jutuvestmisõhtu.

Jutuvestmissari on kultuuripealinna aastal Tallinna toonud kireva valiku lugusid ja jutuvestjaid kogu maailmast: Ameerikast, Iirimaalt, Tuneesiast, Ungarist, Rootsist ning Läänemere saartelt.

Pühapäeval kell 17 esitleb Doris Kareva oma uut raamatut. Seejärel vestab lugusid Piret Päär. Kell 19 saab vaadata filmi Austraalia aborigeenidest, mis annab ainulaadse võimaluse vaadata Austraalia põhjaosas asuva Arafura soode ja rabade ääres elavate põliselanike maailma nii, nagu see võis olla nende müütilises minevikus.

Kell 20 räägivad lugude jutustamisega seonduvast Anne Türnpu, Valdur
Mikita ja Peeter Laurits.

Kell 21.30 on kavas pimejutustamine. Lugusid jutustavad EMTA lavakunstikooli tudengid.

Kes soovib, võib tulla terveks õhtuks või vaid ühele sündmusele. Kõik kellaajad on orienteerivad ja pigem soovitatakse kohal varem, kui hiljem. Veel parem, pühendage kogu see õhtu kuulamisele ja koosolemisele!

Pakutakse ka teed ning natuke head ja paremat. Võib ka ise midagi kaasa tuua, et toit laualt ei lõpeks.

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Värskas astuvad üles Lõuna-Eesti muusikaõpetajad

Homme, 24. novembril algusega kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Lõuna-Eesti muusikakoolide õpetajate kontsert. Esinevad Valga, Võru, Viljandi, Vastseliina, Räpina, Põlva ja Värska õpetajad.

Kontserti aastaid korraldanud Võru muusikakool loovutas sel korral korraldamise au Värskale.

Lõuna-Eesti neljas maakonnas tegutseb 12 muusikakooli. Värskasse musitseerima ja kogemusi ning infot vahetama tuleb neist enamik.

Kontserdile eelneb vestlusring koolis, kus kogemusi (pärimus)muusika õpetamisest jagavad Värska muusikakooli õpetajad Kristjan Priks, Ott Kaasik, Elo Toom, Meeli Härmson ja Sakarias Jaan Leppik.

Kontsert on tasuta.

Vändra noored äratasid endise raamatukogu ellu

19. novembril avati Vändra vanas lasteraamatukogus noortekeskus, kus remondi on teinud noored ise. Pildil võtab ilmet noortekeskuse piljardisaal.

Kuu aega tagasi tuli Vändra noortele mõte, et alevis võiks olla üks tore kokkusaamise ning vaba aja veetmise koht. Koos mindi alevivanema jutule ja saadi ka nõusolek.

Noortekeskuse tarvis eraldati ruumid vanas lasteraamatukogus. Kohe asuti plaani pidama ja alustati ka remonti. Nii mõnelegi oli möödunud vaheaeg lõbus: ei pidanudki kodus arvutis istuma, vaid sai koos sõpradega toimetada.

Kohalike inimeste toetusel tegid noored raamatukogu vanades ruumides remondi, lüües need värvidega särama. Kujundus sündis noorte oma loominguna.

Noortekeskuses on võimalik mängida lauatennist, piljardit, lauamänge, saab kuulata muusikat ja ka lihtsalt vaba aega veeta. Nädalalõppudel toimuvad noortekeskuses teemaõhtud (filmiõhtud, piljarditurniirid), kus saavad kaasa lüüa kõik soovijad.

Rõuge valla mehi kutsutakse tervisepäevale

Laupäeval, 26. novembril kella 12-16 toimub Rõuge põhikooli saalis meeste tervise päev.

«Eestis on meeste eluiga üks Euroopa madalamaid. Ka meie valla mehed ei saa kiidelda pika elueaga. Tuleb ette neid kurbi päevi, kui saadame Jaani-Peebule veel väga noore mehe. Sageli hakkab kõik pihta teadmatusest, hoolimatusest, tervist priiskavast eluviisist, mis viib südame ja veresoonkonna haigusteni. Head mehed! Mõtleme sellele koos, kuulates tuntud kardioloogi Jüri Kalgi huvitavat loengut,» kutsus Kalvi Kõva.

Üritusele on oodatud ka naised, et õppida koos valmistama maitsvat kõrvitsasuppi. Hõrgutis kantakse lauale kell 13.30 algaval lõunal. Samal ajal saab määrata ka oma tervisenäitajaid.

Varblas tulevad jutuks vanad kadrikombed

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mida on seostatud nii esivanemate hingede saabumise kui ka karjaõnnega. Peagi saabuv advent ei ole eestlaste hulgas nii vana komme kui kadripäev, kuid tava süüdata aknal või laual advendiküünlad kogub aina enam populaarsust.

25. novembril kell 17 on rahvakommete huvilised oodatud Pärnumaale Varbla looduskeskusesse, kus räägitakse vanadest kadrikommetest ja tehakse ettevalmistusi advendiajaks.

Võta kaasa sõber, hea tuju ja suurem valge küünal! Õhtu on tasuta.

Palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Jõgeva raudteejaama ootesaal on taas avatud

Jõgeva linnavalitsuse teatel on Jõgeva raudteejaama ootekoda alates 16. novembrist taas avatud.

Jõgeva linnavalitsus mõtles ootesaali avamisel Jõgeva linna inimestele ja külalistele, kes reisivad rongiga ja vajavad heitliku ilma puhul peavarju.

Hoone korrashoiu eest vastutab Eesti Raudtee. Püsikulud katab Jõgeva linnavalitsus. Lähim avalik tualett asub Jõgeva bussijaamas.

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Valminud on trükis „Põlvamaa – rohelisem elu”

Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.

Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.

Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.

Urvastes läheb malemänguks

1931. aastal toimus Kanepi lauluseltsi maleringi ja Urvaste noorsooliidu Siirius maleosakonna vahel malevõistlus.

Selle ajaloolise sündmuse 80. aastapäeva tähistamiseks korraldavad MTÜ Kanepi Laulu Selts ja MTÜ Urvaste Külade Selts 22. novembril kell 18.30 Urvaste seltsimajas malesimultaani.

Oodatud on kõik, kes soovivad males Kersti Kõrgega jõudu katsuda või sündmustele kaasa elada. Simultani muudavad luulelisemaks Margus Konnula ja musikaalsemaks Ülar Kõrge.

Lisainfo: Ülar Kõrge, tel 5615 3009 ja Airi Hallik-Konnula, tel 520 6001.

Keila tervisefestivalil saab liikuda ja ennast harida

27. novembril toimub Keila tervisekeskuses tervisefestival, millega soovitakse juhtida inimeste tähelepanu oma elustiilile ning tõsta nende teadlikkust toitumisest ja liikumisest. Lisaks soovitakse selle päevaga meelde tuletada õigeaegse tervisekontrolli tähtsust.

Keila tervisefestivalil toimuvad järgmised üritused:
tervisemess – suures saalis;
kontsert – väikesel laval suures saalis;
lastele batuudid – suures saalis;
lasteteater – klubisaalis- 0-korrusel;
terviseseminarid – loengusaalis II korrusel (eesti ja vene keeles);
tervisevõimlemise koolitused.

Tervisefestivalile sissepääs on kõigile tasuta! Peasponsor Viking Line Eesti loosib kõigi külastajate vahel välja puhkuse – kruiisi Stockholmi neljale inimesele.

Tervisemõõtmistest saab teha: HIV-kiirtesti, mõõta veresuhkru ja kolesterooli taset, luutihedust, kontrollida kopsufunktsiooni, uurida jalatalla koormuse jaotuvust, mõõta vererõhku jne. Kohal on tervisespetsialistid, kes nõustavad abivajajaid.

Rohkem infot leiab Keila valla kodulehelt.