Autor: Heleen Vene

Soomaal esitleti RMK Viljandimaa metsa majandamise kava aastani 2022

Elor Ilmet_29052013
Elor Ilmet, RMK Viljandimaa metskonna ülem metsa majandamise kavaga aastani 2022

Põhjaliku ülevaate seni toimunud tegevustest ning meie maakonna metsade tulevikuplaanidest andis Viljandimaa metskonna ülem Elor Ilmet, tutvustades RMK Viljandimaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022. “Maakondlikus arvestuses (maakondi on 15, kuid metskondi Eestis kokku 17) metsade mahukuse osas on Viljandimaa kolmandal kohal. Meist eespool on vaid Harju- ja Vändra metskonnad,” rääkis Ilmet ning tegi kokkuvõtte meie metsi puudutavast olulisemast statistikast.

Riigimetsade üldpindala maakonnas on 97 124 ha, mis ajas pisut suureneb haldusalasse juurdetulevate maade arvelt. Metsakorralduslikult on inventeeritud alade pind 72 463 ha, metsakvartaleid 2009 tk ja metsaeraldisi 32 016 tk.

Viljandimaa metskonnad on töömahtude järgi jaotatud viieks ca 12 000 ha suurusteks metsandikeks, mida haldab metsnik-metsakorraldaja igas piirkonnas. Maakond jaguneb Vastemõisa-, Karksi-, Õisu-, Kõpu ja Aimla metsandikeks.

Metsavarude maakondlik RMK tagavara on ca 10 milj tm ning kui liita siia erametsade tagavara, on maakonna tagavara muljetavaldav ca 20 milj tm. “Täna võib öelda, et rohkem kasvab metsa juurde, kui kasutusele võetakse. Silmas peab pidama sedagi, et majandatava metsa osa on meil 66,6%, majanduspiiranguga metsa 19.1 % ning rangelt kaitstavat metsa 14,3%,” selgitas Ilmet.

Metsavarudest kokkuvõtlikult maakonnas esikohal on mänd, järgnevad kask ja kuusk ning alles seejärel muud liigid.

RMK_29.05.2013
RMK Viljandimaa metskonnametsa majandamise kava aastani 2022

Viljandimaal on mõjuvaim looduskaitseala Soomaa rahvuspark, lisaks on 10 looduskaitseala, 8 maastikukaitse ala ja palju teisi piirangutega alasid, kus kasvab kaitsealune taimeliik või elab haruldane linnu- või loomaliik.

RMK hooldada on suur hulk kultuurimälestisi ja osa meie pärandkultuurist, näiteks: linnus “Lõhavere Linnamägi” ning Kivisaare pronksiaja kalmistu ja asukoht.

RMK tugevus võrreldes erametsaomanikega seisneb pikemaajaliste raie plaanide kavandamises metsade majandamisel ning metsa sihipärases uuendamises ehk istutamisega taastamises. Kahetsusväärselt suur osa erametsaomanikest jätavad taasmetsastamise sageli looduse enda mureks.

“Plaanipärane tegevus väljendub selleski, et kui mingi ala põllumajanduslikku tegevust ei võimalda, siis need metsastatakse. Keskmiselt istutame aastas 360 ha metsa ning metsakülvi teostame ca 20 ha. Metsasektor on hea majandamise korral tulutoov tegevus ning arvestatav tööandja,” rääkis Ilmet ja lisas, et ainuüksi maksutulu laekub prognoosi kohaselt sektorilt maakonna kohta ca 1,6 miljonit eurot aastas.

 

 

Peipsi rannikul peetakse romantikahõngulist muusikafestivali

Mulle meeldib maa - väike19-20 juulil  toimub Jõgevamaal Kasepää laululaval muusikafestival Peipsi Romantika. Festivalil esinevad Marko Matvere , Ott Lepland ja teised tuntud Eesti muusikud.

Peakorraldaja MTÜ Parim Valik kavatseb kultuurisündmuse korraldamise muuta igasuviseks traditsiooniks.

MTÜ Parim Valik juhatuse liige Hannes Soosaar nimetas festivali Peipsi Romantika eesmärgiks pakkuda  kohalikele elanikele kui ka kaugemalt tulijatele kvaliteetset ja professionaalset kultuuritelamust ja meelelahutust.

“Kavatseme  algatada selle aasta Peipsi Romantikaga traditsiooni igaaastaseks ürituseks, millest  võiks kasvada igati suurejooneline festival. Romantiliste ja akustiliste kavadega astuvad üles Liisi Koikson, Marko Matvere ja Peep Raun, Bonzo, Ott Lepland & The Band. Valik on tingitud sellest, et tegemist on mu lemmikartistidega, kes sobivad igati esinema Peipsi äärde. Iseäranis on järve ja merega seotud Marko Matvere ja Peep Rauni kava “Mulle meeldib maa”-kontsert merelauludest koos lugudega purjelaevanduse hiigelaegadest.  Teised esinejad esitavad nii oma vanemat kui ka uuemat loomingut”, kommenteeris Hannes Soosaar.

Kasepää laululava mahutab ligikaudu  600-800 inimest. “Piletite ostmisega tasub kiirustada, sest sooduspiletid on müügis 30. juunini”, teatas Soosaar.

Festivali läbiviimist toetavad sponsorid Leader Eesti, Nautimus ja Kasepää vald.

Koostööpartneriteks on ParimPidu.ee, Ares Security, Bookmill, Postimees, SL Õhtuleht, Vooremaa Ärileht, Piletilevi.

Kahel päeval festivalile kaasa elajatel on võimalus ööbida kaunil Peipsi rannikul nii telkide , kui ka ümberkaudsetes majutusettevõtetes.

Lendav auto Otepääl

lendav_auto2
Lendav auto ja motovarjur.
Foto: Eesti Tiibvarjuspordi Liit

Lennushow korraldaja Paap Kõlar ütles, et vaatamata ilmaüllatustele on leitud varahommikuti ja õhtuti piisavalt lennuilma võistluste läbiviimiseks. Tema sõnul on Otepääle ja Paluperra kogunenud arvestatav hulk rahvusvahelisi motovarjusportlasi. Tulijaid on lisaks Eestile nii Itaaliast, Leedust kui Soomest. Eestit esindab motovarjurite paremik, s.h. Ott Maaten, kes saavutas möödunud aasta MM-l Hispaanias 14. koha, samuti mitmekordne Eesti meister Raido Paimre.

Tulemustest saab rääkida alles laupäeval, 1.juunil, kui kõik võistlusülesanded on sooritatud ja kokkuvõtted tehtud. Praegu võib juba prognoosida päris tugevat esinemist just itaallaste poolt, kus seitsmekordne Itaalia meister Sandro Passeri ja noorem talent Pascuale Biondo püüavad mõlemad esikohale pääseda.

“Itaallased on Otepää ümbruse maastikest vaimustuses kuna neil omal on asustus tihe ja lennutingimused hoopis teised,” rääkis Paap Kõlar. “Üldse meeldib neile Otepääl väga ning nad on aktiivsed tutvuma kõikvõimalike kohalike teenustega. Populaarseimad on Seikluspark ja Pühajärve SPA.”

Võistluste lõpetamine toimub ööklubis Comeback laupäeva õhtul peale Tehvandi Lennushowd. “Siiani on kõik kulgenud kenasti ning praegused prognoosid lubavad soodsat ilma ka laupäevaks. Kuigi Lennushowle on planeeritud aga ka reservaeg – 31.mai, tundub et saame selle siiski läbi viia planeeritud ajal, laupäeval, 1.juunil” lisas Paap Kõlar.

Lõplik otsus tehakse hiljemalt eelneval neljapäeval ning muudatustest teavitatakse ürituse veebilehtedel, Facebookis ning meedia vahendusel.

1.juunil on Tehvandi staadionil võimalik motovarjusid ja erinevaid masinaid ja lennumudeleid näha juba alates kella 17.00. Huvitavamate masinate hulgas on nii mehitamata lennumudeleid, täismõõtmetes motovarjusid, suur kahekohaline traik ning muud põnevat tehnikat.

Kohal on AHHAA keskus elektriautodega. Lähemalt saab uudistada ka lendavat autot, mis saabub Soomest. Ürituse täpne ajakava sõltub küll ilmast, kuid 18.30 paiku on oodata lennumudelistide etteasteid staadionil. Kui tuuletingimused paranevad, alustavad oma etteasteid motovarjurid, kes saabuvad traditsioonilise auringiga ümber kogu Otepää ning kellel on lisaks demonstratsiooniesinemisele seegi kord publikule toredaid üllatusi otse staadioni tribüünide ees. Show tippsündmuseks on esmakordselt Eestisse saabuv lendav auto.

Otepää Lennushow on külastajatele tasuta. Oodatud on nii suured kui väikesed huvilised.

Motovarjurite võistlusi korraldab Eesti Tiibvarjuspordi Liit, ettevõtmist toetavad Otepää ja Palupera vallad, Kultuuriministeerium ning mitmed ettevõtjad.

Täiendav info ja fotod: Paap Kõlar, tel 5051 015, e-post paap@paap.ee

Lennushow Facebookis https://www.facebook.com/EstPPA

Reoveekäitlussüsteemide uuring Rõuge vallas

AS Infragate Eesti viib Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringut, milles hinnatakse hajaasustuspiirkondades paiknevate erinevate objektide – elumajad, koolid, kohaliku omavalitsuse sotsiaalobjektid, turismitalud jne – reoveekäitlussüsteemide seisukorda.

rvp4
Reoveepuhasti. Foto: Võru Vesi

Läbiviidava uuringu põhjal koostatakse objektidest andmebaas ning kogutud andmeid kasutatakse hinnangute tegemiseks kogu Eesti kohta. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse nii küsitlusmeetodit kui ka kohapealset objekti inventariseerimist konsultandi poolt. Kui kohapealset inventariseerimist objektil ei teostata, võib soovi korral täita küsitlusankeedi.

Vallavalitsus annab elanikele võimaluse ise avaldada soovi oma majapidamise inventariseerimiseks. Kui soovitakse, et reoveekäitlussüsteemi inventariseerib konsultant (võimalus saada kohe tagasisidet süsteemide nõuetekohasuse kohta ja soovitusi edaspidiseks), siis tuleks sellest teada anda hiljemalt 10. juuniks Rõuge Vallavalitsuse keskkonnaspetsialistile (Karel Saarna, e-post keskkond@rauge.ee, tel 7859 322).

Kui  kohapealset inventariseerimist ei soovita, kuid ollakse huvitatud tulevikus riikliku toetuse taotlemisest reoveekäitlussüsteemide rekonstrueerimiseks, siis tuleks täita  küsitlusankeet veebikeskkonnas.

Prinditava ankeedi leiab Rõuge valla kodulehelt https://rouge.kovtp.ee/et/materjalid-juhendid-ja-kasulikud-lingid1 . Ankeedi saab peale täitmist tuua Rõuge vallavalitsusse.

Samuti on ankeeti võimalik täita internetis aadressil http://infragate.ankeet.ee/forms/view/2

Ankeedi küsimustele vastamisega on võimalus lisada enda valduses olev objekt koostatavasse andmebaasi, milles olevatele objektidele pakutakse tulevikus reovee-käitlussüsteemide rekonstrueerimiseks riiklikku toetust tõenäoliselt esmajärjekorras.

Otepää peab Eesti lipu sünnipäeva

IMGP5434
Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

4. juunil 2013 on Eesti lipu õnnistamise 129. aastapäev. Otepää tähistab seda piduliku rongkäiguga, mis kulgeb vallamaja eest Kirikumõisasse, kus toimub traditsiooniline lipuheiskamine Kirikumõisas. Õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa, esineb Siiri Sisask.

Vastavalt Eesti lipu seadusele, heiskavad 4.juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol kutsus üles lipupäeval heiskama rahvuslippu. “Otepää on Eesti lipu häll, tähistagem siis Eesti lipu päeva meie kodulinna ehtimisega sinimustvalgete lippudega,” ütles Aivar Nigol. “Järgmisel aastal on Eesti lipu 130. juubel, ettevalmistused selle väärikaks tähistamiseks on juba alanud. Esimese sammuna lõime kultuurisilla Peterburi Jaani kiriku ja Otepää vahele maikuu algul, kui Eveko koor Peterburis esinemas käis ning Otepää vald kinkis Peterburi Jaani kogudusele külalisteraamatu. Kavatseme kindlasti rahvuslipule pühendatud üritustega jätkata.”

Otepää vallavanem Merlin Müür sõnas, et lipupäeval korraldatav rongkäik on saamas ilusaks traditsiooniks: “Kutsun kõiki Otepää organisatsioone ja seltsinguid üles osalema rongkäigul oma lippudega, õhtul on kõik oodatud kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Väärtustagem ja hoidkem oma rahvuslippu!”

Lipupäeva puhul on Otepää Keskväljak, Lipuväljak ja osa Tartu maanteest kaunistatud tänavapostide lipuhoidikutesse paigutatud trikolooridega.

4. juunil 1884. aastal kogunes 24 eesti soost haritlast Otepääle, et pühitseda ja õnnistada Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp. Lipp pühitseti Otepää pastoraadis. Eesti iseseisvumisel sai riigilipuks sinimustvalge rahvuslipp.

IMGP5459
Eesti lipu 128.aastapäeva tähistamine Otepääl 2012.aastal
Foto: Monika Otrokova

Eesti lipu 129. aastapäeva tähistamine Otepääl
4.juunil 2013:

Kell 9.45 rongkäiguliste kogunemine Lipuväljakule Otepää vallavalitsuse ette

Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Kirikumõisasse

Kell 10.15 Kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused.

Kell 19.00 Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus “Siiri Sisask – oma laulud”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa. Kontsert on tasuta.

NB! Seoses rongkäiguga on kell 9.45-10.15 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt- Hurda tn ristmikul.

Matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal

700_700_true_false_de17058ba8cc8b91169fdda38fb53146
Alam-Pedja
Allikas: SATT fotopank

Laupäeval 25. mail toimub looduskaitsekuu „Pärand täis elu“ matkapäev Alam-Pedja looduskaitsealal.

Matkal tutvutakse Alam-Pedja looduskaitseala pärandi ja väärtustega ning Pedja jõe luhtade ja lammimetsaga. Külastatakse Alam-Pedja looduskeskust ja matkatakse ~7 km pikkusel Kirna õpperajal.

Buss matkale väljub kell 9.00 Tartu Vanemuise Teatri alumisest parklast. Tagasi jõutakse orienteeruvalt 15.30. Matku juhendavad Juhani Püttsepp ja Keskkonnaameti spetsialist Piret Valge. Matkapäev on osalejatele tasuta, üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info ja registreerimine kuni 20. maini (või kuni kohti jätkub) e-kirja teel: piret.valge@keskkonnaamet.ee

Rõuge valla laulu- ja tantsupidu

2013-05-24-rouge-pidu24. mail algusega kell 19 toimub Viitina Järvesaare laualulaval Rõuge valla VIII tantsu- ja laulupidu “Põlvest põlve”. Esinevad Rõuge lasteaia, põhikooli ning rahvamaja lauljad ja tantsijad. Kaasa lööb ka segakoor “Tervis” Võrust.

Sissepääsul saab esinejatele toetust avaldada vabatahtliku annetuse näol.

Viitinasse sõidavad ka bussiringid. Buss viib laululavale Viitina teeristilt kell 18.30, teistest kellaaegadest saab teavet telefoni teel 506 1267.

Palun tule oma lähedaste ja sõprade esinemisele kaasa elama!

Räpina loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”

file64344197_6253f62d (1)
Aiamaa
Foto: Kirsi Lattu

Kolmapäeval, 22. mail algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”.

MTÜ Maavillane räägib kuidas valida taluaeda sobivaid liike ja sorte ning kujundada traditsioonilist taluaeda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Tornide linnuvaatluspäeval osales üle saja huvilise

t2_2010-04-18_-_markoga_14
Foto: Katrin Lipp

18. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud kolmas Tornide linnuvaatluspäev. Ilus kevadilm meelitas tornidesse üle saja linnuhuvilise.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis. Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Läänemaa linnuvaatlustornid Haeska 91 ja Kirimäe 81 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja nõlva-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid: Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Mati Kose, Alpo Koukila, Hannele Koukila, Kuido Kõiv, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Uku Paal, Thea Perm, Vello Tarning, Tarmo Teppe, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Kindlasti on plaanis Tornide linnuvaatlust korraldada ka järgmisel aastal.

Toimus kudumisvõistlus “Käi ja Koo”

kaijakoo_voitjad
Kudumisvõistluse “Käi ja Koo” võitjad
Foto: Grete Ojamaa

18. mail Heimtalis toimunud kudumisvõistlusel “Käi ja Koo” osales kuus neljaliikmelist võistkonda. Võitjateks kuulutati käsitöökorüfeede võistkond koosseisus Anu Pink (Türi), Anu Kabur (Muhu), Mai Meriste (Muhu), Siiri Reimann (Haapsalu).

Teise koha saavutas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite ja vilistlaste võistkond, kuhu kuulusid Alliki Oidekivi, Kadi Salumets, Eve Varik ja Ilme Kosseson.

Auväärsele kolmandale kohale jõudsid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö eriala õpilased Viive Villems, Ulvi Sild, Riina Arva ja Marika Kull.

Võistlusele andis rahvusvahelise mõõtme ameeriklanna Mary Germaini osalemine.

Võistlust korraldas mittetulundusühing Lossi Gild, korraldamist toetasid Kultuuripärandiaasta ning Rahvakultuuri Keskus.

Põlvamaal on reisijad ühistranspordiga rahul

bussPõlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.

Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.

Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.

Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.

Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.

Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.

Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.

Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.

Eveko koor lõi kultuurisilla Otepää ja Peterburi vahele

IMGP4977
Eveko koor esinemas Peterburi Jaani kirikus
Foto: Monika Otrokova

Eveko koori esinemine võeti Peterburi ühes parima akustikaga kontserdisaalis väga soojalt vastu. A capella kõlanud kooripalu ilmestasid Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri eesti- ja venekeelsed laulututvustused. Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol andis Otepää valla poolt Peterburi Jaani koguduse esindajale, Peterburi Eesti Seltsi esinaisele Viiu Fjodorovale, üle nahkköites külalisteraamatu, kui sümboli Otepää ja Peterburi ajaloolistest sidemetest. Kontserdi lõpetas meeldejäävalt Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast”.

Eesti üks ärkamisaja tuntumaid tegelasi Jakob Hurt teenis Otepää kogudust aastatel 1872-1880, Otepäält suundus ta Peterburi Jaani koguduse pastoriks, kus oli 1901. aastani. EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa pidas enne kontserdi algust eesti ja venekeelse palvuse.

“Jaani kirikus oli tajutav eriline vaimsus, otepäälastena oli meil üllas tunne, et oleme seotud Jakob Hurda, eestluse ning Eesti lipu sünniga,” rääkis vallavolikogu esimees Aivar Nigol. “Võin öelda, et Jaani kirikus laulis meie esinduskoor – tunnustan ja tänan kõiki kooriliikmeid ja dirigenti Vilve Maidet suurepärase esinemise eest!” Aivar Nigol lisas, et Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa palvus Jaani kirikus oli osa ajalooliste sidemete taastamisest kahe kiriku vahel.

“Nägin, et paljud eesti kogukonna liikmed laulsid kaasa ning olid kontserdist liigutatud,” sõnas Marko Tiirmaa. “Mind üllatas väga positiivselt see, et publiku seas olnud vene noored tulid hiljem palvuse teemadel vestlema ning tundsid elavat huvi Otepää ja Eesti vastu.”

IMGP5103
Peterburi Jaani kirik
Foto: Monika Otrokova

Eveko kontserti oli teiste hulgas kuulama tulnud Peterburi kammerkoor Gasu, kellega vahetati kultuurikontakte ning kes hiljem tervitasid Eveko koori liikmeid lauluga.

Kultuurivisiidi raames tutvustati Peterburi kontserdipublikule Otepää ning Valgamaa turismipotentsiaali. Huvilised said tutvuda trükistega ja Karupesa hotelli ning Pühajärve Spa&Puhkekeskuse infovoldikutega.

Kontserti Peterburi Jaani kirikus toetasid Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää vald ja MTÜ Eveko koor. Reisi Peterburis toetas Peterburi reisibüroo “Zolotoi kljutš”, kogu reisi aitas läbi viia turismikonsultant Mare Raid. Uudisnuppu Eveko koori esinemisest saab näha Kanal 2-s uudistesaates Reporter, kolmapäeval, 8.mail.

Täname Eveko koori ja kõiki, kes aitasid kultuurireisi korraldada!

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/213-evekokoorpeterburis03052013 (Monika Otrokova)

 

Heakorratalgud Otepää vallas jätkuvad

IMGP8770 [1600x1200] (2)
Linnamäe koristustalgud 2012. aasta sügisel.
Foto: Monika Otrokova
Otepää Vallavalitsuse traditsioonilised heakorratalgud toimuvad 8.mail kell 13.00 Linnamäel.

Talgud viiakse läbi muinsuskaitsekuu raames ja koostöös Muinsuskaitseametiga. Vallavalitsuse töötajad korjavad Linnamäelt oksi, raiuvad võsa ning teevad muid heakorratöid.

Lisaks sellele jätkuvad heakorratalgud ka Otepää vallas. Pühajärve Põhikooli pere puhastab nädala jooksul sporditeed, rolleriteed ja maantee ääri. Otepää Gümnaasium koristab 8. mail kell 11.00 juba traditsiooniks saanud kava kohaselt Otepää kiriku ja pastoraadi ümbruse.

 

 

Algab fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas”

foto-kiviaed
Taastatud kiviaed Sõitme külas. Foto: Sulev Valdmaa

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,” ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. “Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.”

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. “Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: “Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.”

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. “Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,” annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

“Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,” soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. “Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,” ütleb ta.

Fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas” kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postileerametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee

Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur

Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Pianist Kadri-Ann Sumera soolokontsert

1680600t139he648
Kadri-Ann Sumera
Foto: Mait Jüriado

15. mail kell 19.00 toimub Võru kultuurimaja kontsertsaalis pianisti Kadri-Ann Sumera soolokontsert ” Prantsuse avamäng”. Soolokontserdil tuleb esitlusele vana-kooli kava – barokimeistrite Scarlatti ja Bachi ning viini klassiku Haydn’i muusikast.

Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid talle loodud teoseid, samuti teinud mitme XX sajandi muusika tähtteose esiettekandeid Eestis. Sumera eestvedamisel on sündinud ka muusikat ja kujutavat kunsti ühendavaid multimeedia projekte, näit. kontsert-etendus „Heli:Pilt“. Loomulikult hõlmab olulise osa Kadri-Anne repertuaarist tema isa Lepo Sumera looming, aga ka teiste eesti heliloojate muusika.

Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, Eesti Muusikaakadeemias ning Kölni Muusikakõrgkoolis. Osales aastal 2004/5 stipendiaadina Ensemble Modern`i akadeemias Frankfurdis. Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, mh II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias (1997), eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis (2003) ja diplom Eesti pianistide konkursil (1994) ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest (2002). On teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile. Sumera on Tartu Uue Muusika Ansambli asutaja ning kunstiline juht. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A.Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M.Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga, hetkel on ta pedagoog Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Muusikasõprade Seltsi üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas ja Gröönimaale.

Piletid 4 € ja 2 € saadaval üks tund enne kontserdi algust.

Olete kõik oodatud!

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee

Obinitsas toimus Setomaa Külateatrite päev

 

munaPühapäeval, 5. mail, toimus Obinitsas Setomaa Külateatrite päev, kus esinesid meeleolukate etendustega Obinitsa-Meremäe teatritrupp, Eve Mäe, Karisilla Külateater, Mokornulga leelokoor. Külalistena astusid üles Krabi Külateater ning Kambja näitemänguring “Püünelind”.Etendused olid eripalgelised ning küllaldaselt nii rõõmu, äratundmist kui ka järelemõtlemisainet pakkuvad.

Setomaa Külateatrite Päevale eelnesid osalusteatri- ning lavastuskoolitused Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõu Katrin Nielseni juhendamisel.
Päeva lõppedes esinejate lõpuringis tõdeti koos, et inimesed vajavad külateatrite naeru- ja sotsiaalteraapilisi etendusi.

Samas toimus ka Setomaal traditsiooniline lihavõteteaegne munaveeretamisvõistlus, Külli Jakobsoni siberi seto mustritega kindanäituse avamine ning Ilmar Vananurme uue luulekogu “Ei ole kunagi hilja” esitlus.

 

Otepääl toimub traditsiooniline volbriöö teatejooks

Traditsiooniline volbriöö teatejooks toimub 30.aprillil stardiga kell 20.00 Tehvandi staadionilt.

“Võistlema on oodatud igas vanuses spordiklubide võistkonnad, kooli võistkonnad, töökollektiivid, sõprusringid,” ütles Otepää valla spordijuht Martin Teder.

Teatevõistkonda kuulub seitse liiget, kellest vähemalt kolm peavad olema naissoost.

Kogunemine on stardipaigas kell 19.30. Igal jooksjal tuleb läbida 300-400 m. Jooksurada kulgeb järgmiselt:  Tehvandi st. – Valga mnt. – Nüpli tee – Mäe tn – Pühajärve tee – Tartu mnt – (tagasipööre külastuskeskuse eest) Valga mnt – Tehvandi st.

Võistkondi saab eelregistreerida kuni 29.aprillini e-posti aadressil martin.teder@otepaa.ee või telefoni teel +372 5624 2785.

Osavõtt on tasuta. Kõigile on auhinnad ning võitjale rändkarikas.

Volbriöö jooksu korraldab SA Otepää Spordirajatised.

Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!” Rõuge rahvamajas

Head isu, näljased.Esmaspäeval, 29.aprillil, kell 19.00 toimub Rõuge rahvamajas Komöödiateatri etendus “Head isu, näljased!”

Sellist nime kandev näitemäng koosneb kahest loost, mida ühendab söögiteema. Esimese tegevus toimub üksikul saarel, kus nälg võtab silmanägemise ära ja eestlase ainsaks toiduks on teine eestlane. Teises loos on aga süüa nii palju, et selle vastu polegi enam huvi ja janunetakse hoopis raha, võimu ja asjade järele. Eesti elu ilu ja valu lahkavad naisminister, tema meessekretär, nudist, meediamogul, ravimite maaletooja, pankur, kreeklane ja teised. Loomulikult ei puudu armastus ja muud kired.

Teksti kirjutas Peep Pedmanson ja kujunduse tegi Riina Vanhanen. Mängivad Anne Paluver, Henrik Normann, Tarvo Krall ja Merca, kes neljakesi teevad kokku 12 rolli.

Piletid 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär) müügil Rõuge rahvamajas ja enne etenduse algust kohapeal.

Naljakuu lõpeb ikka naeruga!

Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni

EL_Regionaalareng_horisontaal_520x308Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni Karula rahvuspargi külastuskeskuses 10. mail 2013 algusega kell 12 (Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa).

Päevakava:

12.00 Avasõnad – Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal

12.20-12.40 Kultuuripärand ja rahvuspark – Pille Tomson, keskkonnakonsultant

12.45-13.00 Aida ekspositsiooni kasutamise tingimused ja edasine kasutamine – Tiia Trolla, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

13.00-13.20 Karula etnograafiline ekspositsioon – unistusest tegudeni. Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja

13.20 Tutvumine ekspositsiooniga ja ajastukohane toidulaud

Karula rahvuspargi püsiekspositsioon tutvustab Karula kihelkonna eluolu 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllumajandus. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse eksponaate puudutada ning töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, kaaluda iseennast, jne.

Etnograafilise ekspositsiooni projekti rahastamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus ja ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.

Registreerimine kuni 6. mai 2013 aadressil tiia.trolla@keskkonnaamet.ee

Heategevusfond Dharma ja Lastekaitse Liit kuulutavad välja “Heategija” konkursi

510bff7c4f23a783ea14805b4305d92eInimesi, kes üle kogu Eesti märkavad, hoiavad ja aitavad lapsi saab “Heategija” kandidaadiks esitada 6. maini.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada eraisikuid, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, ootame esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid.

Heategijaid tunnustame ja täname 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Lugege konkursi kohta kodulehelt http://dharma.ee/?pid=1&lang=2ja andke meile 6. maiks teada, kes on suurim heategija!

Linnavalitsus kutsub heakorrapäevadele

t2_teeme_ara_logo_1Võru linnavalitsus kutsub kõiki linlasi osalema 29. aprillist 10. maini toimuvatel heakorrapäevadel.

Kutsume heakorrapäevade jooksul oma allasutusi, ühiskondlikke organisatsioone, kõiki ettevõtteid, kinnistu omanikke, garaažiühistuid ja linnaelanikke üles koristama ümbrust ning territooriume kevad-talvisest prügist. Samuti ootame kõiki võrulasi kaasa lööma linna objektide korrastamisel. Koristamist ootavad Kubija metsaalune, kalmistu, Tamula matkarada, tänavate ääred ja teised linna haljasalad.

Kellel on soovi ja jõudu, saab osaleda 4. mail toimuval üle-eestilisel ”Teeme ära” koristustalgutel Tamula rannas ning Võru linna kalmistul. Registreerida saab end talgutele http://www.teemeara.ee/.

Talgutele kaasa võtta  kindad ja tööriistad (reha ja ämber). Kogunemispaik on rannas, Tartu tänava lõpus kell 10.00 ja kalmistumaja juures samuti kell 10.00.
Tuletame meelde, et kodumajapidamises tekkinud jäätmeid saavad elanikud viia Võru linna keskkonnajaama Lühike tn 1. Keskkonnajaamas saavad elanikud tasuta üle anda vanapaberit, metalli, pakendeid,  elektroonikaromusid, autorehve, aia- ja haljastusjäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Tasu eest võetakse vastu aknaklaasi, suurjäätmeid, ehitusjäätmeid ja asbesti. Keskkonnajaam on avatud T–L kella 8–16.

Lisainfot heakorrapäevade kohta saab linnamajanduse osakonna telefonil 785 0915 või e-mailil terje.moisto@voru.ee.

4. mail on keskkonnajaam avatud kella 8–20. Koostöös Võru Jäätmekeskusega on Võru linna keskkonnajaamas eraisikutele kevadkoristusega tekkinud jäätmete äraandmine tasuta.

Haanjas hakkab reedeti toimuma taluturg

file64641156_f856e664
Pilt on illustreeriv
Foto: Eva Ligi

Alates 10. maist hakkab igal reedel kell 16.00–18.00 Haanja rahvamaja ees toimuma taluturg.

Kui Sul on midagi müügiks pakkuda – taimi, seemnekartult, vilja, mune, omatehtud küpsetisi, käsitööd või muud uma ja hääd, siis oled lahkesti oodatud kauplema!

Müügisoovist anna teada  Kärdile telefonil +372 5399 8609, e-posti teel kpettai@gmail.com või tule lihtsalt oma kaubaga kohale.

Haanja valla inimestele on kauplemispilet tasuta.

Ootame ka ettepanekuid ostusoovide kohta, üritame müüja ja ostja kokku viia.

Jälgi uudiseid Facebookis https://www.facebook.com/HaanjaTaluturg

Pokukoda avab taas uksed


21_PokumaaPokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.
Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.

Igal täistunnil vahvad pokumängud.

Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!

Kell 17.00 astub üles Taisto Uuslail looduselauludega 

Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste. Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!

Piletiinfo: Pokumaa täispilet 3,5€, lastele, pensionäridele 2,5€, perepilet 9€