Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.
Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.
7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”
19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.
Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!
Põlvamaa invataksojuht Ants Väärsi, kes palus headelt inimestelt abi uue haigetele igati mugavama sõiduvahendi soetamiseks, tegi nüüd vahekokkuvõtte seni laekunud annetustest. Kampaania “Aita Antsul aidata” alguspäevadest saati on laekunud 7703,43 eurot ja sinna juurde veel ka 1500 eurot juba varem kogutud toetusraha.
Uue invatakso ostmiseks saab raha annetada otse OÜ Antsu Takso arvele või telefonioperaatorite vahendusel teatud numbritele helistades. Maainimeste seas tuleb sageli ette ka seda, et annetatakse sularaha ning Ants kirjutab selle kohta kassa sissetuleku orderid. Selliste annetustega ongi seotud kõige südamlikumad lood.
Nii näiteks annetas hiljuti 102aastaseks saanud Põlvamaa memm 100 eurot, mis võttis ka elunäinud mehel silmad märjaks. Seda vanainimest veab Ants sageli kirikusse ja poodi. Ka üks Kuusalu kandi patsient on juba kahel korral üle andnud olulise omapoolse toetuse.
Kampaania “Aitame Antsul aidata” tingis vajadus uue nüüdisaegse invabussi järele, millega oleks võimalus transportida ratastoolis inimest, lamavat haiget kanderaamis, liikumispuudega inimest ja saatjat. Ise raskeid haigusi üle elanud Ants Väärsi poolt on tegu abistamise, mitte äriga, sest ta ei teeni ei tulu ega palkagi.
Võimaluseks teda selles tegevuses toetada on annetamine avatud fondidesse: helistades telefonil 900 6677 annetad 10 eurot, OÜ Antsu Takso arveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.
Heade uudiste portaal Goodnews algatas heategevuskampaania, mille eesmärgiks on aidata Põlvamaa heategijal Ants Väärsil soetada uus invatakso, millega tema saab omakorda abistada hädasolijaid. Kampaania kohta saab jooksvat ülevaadet kodulehelt: http://aitameantsulaidata.ee/
Uue invabussi maksumuseks hindab Ants Väärsi ligikaudu 40 000 eurot ja oodatud on iga toetus.
Head kodanikud, on aeg. EMSL ootab kandidaate kodanikuühiskonna 2015. aasta tegijate tunnustamiseks.
Tunnustatakse aasta vabaühendust, aasta äriühingut, aasta avaliku võimu esindajat, aasta missiooniinimest, aasta tegu ja võibolla veel kedagi. Tähtis on, et kandidaat oleks midagi Eesti kodanikuühiskonna heaks ära teinud ja just 2015. aastal silma paistnud.
Aasta vabaühendus – eeskuju, liigutaja ja mõjutaja, ei pea tingimata registreeritud olema
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus või inimene, Toompealt Torguni
Aasta äriühing – kes oleks enam kui sponsor
Aasta missiooniinimene – kes oleks enam kui hea kodanik
Aasta tegu – märgilisim mullune muutus kodanikuühiskonnas
14.-22. detsembrini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks.
Nii klientide kui ka PRIA jaoks on uudne see, et esmakordselt võetakse investeeringumeetme taotlusi vastu ainult uues elektroonilises iseteeninduskeskkonnas ehk e-PRIAs ja ka taotluste menetlemine toimub uues IT-süsteemis.
“Uute lahenduste kasutamine võimaldab taotluste menetlemist kiirendada – varasema 120 tööpäeva asemel teeb PRIA otsused 90 tööpäeva jooksul, 27. aprilliks,” ütles PRIA arendusbüroo juhataja Rauno Aun. “Usume, et e-PRIA kasutamine pole kellelegi ületamatuks probleemiks, kuid klientide soovidele vastu tulles pikendasime taotluste vastuvõttu: varem välja kuulutatud 18. detsembri asemel kestab vastuvõtt 22. detsembril kella 23.59ni.”
Toetust võib üks taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot ning toetus saab abikõlblikust kulust moodustada kuni 40%. Toetuse piirmäär sõltub kavandatavast investeeringust. Toetuse saamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Kõik juhised taotluse täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks on kättesaadavad PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu, abi saab küsida infotelefonil 7377 678. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, mille kasutamiseks saab broneerida aja ning paluda klienditeenindajalt tuge e-PRIA kasutamisel.
Maaelu arengukava 2014-2020 käesoleva meetme taotlusvoor on tänavu kolmas ja 422 kliendile on juba määratud ligi 50,7 miljoni euro ulatuses toetusi. 2014-2020 programmiperioodiks kavandatud eelarve meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on 146 miljonit eurot, käimasolevaks taotlusvooruks on eraldatud 24 miljonit eurot.
Otepää saab talvepealinnaks 19. korda. Ott Lepland ja Liis Lemsalu laulavad Otepääl sügise talveks.
Talvepealinna pidustused algavad Otepääl juba 20. detsembril kell 11 traditsioonilise talveturuga. Turgu juhib Marika Viks, esinevad naisrahvatantsu rühm Nuustaku, eakate ansamblid Laulurõõm ja Tantsurõõm, tantsukool JJ-Street. Kavas on laadaloterii. Lapsed kohtuvad Katre-Liisi ja lemmikponidega. Laada korraldab Otepää naisselts.
Kell 12 toimub Otepää keskväljakul jõuluvanade kokkutulek. Linna saabuvad erinevate transpordivahenditega jõuluvanad igast ilmakaarest. Kohata võib tuletõrje-, politsei-, kiirabi-, posti- ja Valdur Sepa jõuluvanasid. Jõuluvanadel on kaasas kommid headele lastele ja vitsad ning õpetussõnad halbadele. Kell 17 esineb eakatele Otepää gümnaasiumis Anne Velli. Kontserdi lõpus austatakse ka ansamblit Relam nende 35. tegevusaasta puhul.
22. detsembril, talve alguse päeval, kell 6.48 laulavad Ott Lepland ja Liis Lemsalu Otepääl sügise talveks. Sügispealinn Narva loovutab valitsemissau Otepääle ja pealinn Tallinn annab üle tunnistuse, millega Otepää saab talvepealinnaks. Hommikumeeleolu loovad Otepää valla pikaajaline hea koostööpartner raadio SkyPlus, kes on juba palju aastaid aidanud viia talvepealinna sõnumit üle Eesti, ja raadio saatejuht Vaido Pannel.
Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et pidustuste kava jätkub tantsukooli JJ-Streeti esinemisega. “Rütmikas kava noorte tantsukoolilt JJ-Street annab talve tulekule erilise särtsu,” sõnas Sirje Ginter. “Kuum tee ja 19 rosinatega kringlit, tuledesäras väljak ja rõõmus talveootus teeb meele rõõmsaks ning talve alguse helgeks. Tooge kaasa hommikusi häid uudiseid ja ärge unustage lund.”
Talvepealinna avaüritused korraldab Otepää kultuurikeskus koostöös Otepää naisseltsi, jõuluvanade, Otepää naiskodukaitse ja Otepää gümnaasiumiga. Toetab Otepää vald. Talvepealinna ametlik raadio on raadio SkyPlus.
NB! Seoses talveturuga on 20. detsembril kella 9-16 liikluseks piiratud Lipuväljaku tn Munamäe tn ristist kuni Konsumi ristini. Otepää keskväljak on liikluseks suletud. Oti pubi esine on liiklemiseks ja parkimiseks avatud. Täiendav info: www.otepaa.ee
Punastes põlledes Toidupanga vabatahtlikud jagavad toidukogumispäevade ajal kauplusekülastajatele infot ning võtavad vastu puuduses elavate kohalike perede tarbeks ostetud toidukaupa. Tegutsetakse ajavahemikus kell 12 -18. Appi on taas tulnud hulgaliselt erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kokku osaleb sadu vabatahtlikke.
Sel korral on umbes 750 vabatahtlikku osalemas 38 poes 18 erinevas linnas. Osaleb ka Haapsalu Kastani keskuse kauplus, mis liitus ettevalmistustega hiljem.
Kauplused, kus kogutakse toiduabi:
Haapsalu Kastani keskuse kauplus – esmakordselt!
Haapsalu Rannarootsi Selver
Jõgeva Kaubahalli Konsum
Jõhvi Rimi
Kuressaare Kihelkonna Säästumarket – ainult 11. detsembril
Microsofti tasuta tarkvara vabaühendustele on ette nähtud avalikes huvides tegutsevatele mittetulundusühendustele, kes tegelevad heategevuslike eesmärkidega.
Tasuta tarkvara saab taotleda Microsoft Product Donations lehel (inglise keeles), kuhu tuleb lisada ühingu soovitav tarkvara ja vajaduse põhjendus. Enne taotluse esitamist tuleb ühingu esindajal luua samal lehel kasutajakonto. Pärast kasutajakonto loomist kontrollib TechSoup (organisatsioon, kes hindab ühingute vastavust nõuetele), kas ühing vastab annetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. Sobilikud on näiteks MTÜ-d ja SA-d, kelle tegevus hõlmab vaesuse vastu võitlemist, hariduse edendamist, sotsiaalse heaolu suurendamist, kultuuri säilitamist, keskkonna säilitamist, inimõiguste eest seismist või kodanikuühiskonna rajamist. Mittesobilikud on näiteks, riigiasutused, haridusasutused, tervishoiuasutused, eraisikud, professionaalsed spordiühendused, poliitilised organisatsioonid ja usulised organisatsioonid, kellel puudub heategevuslik programm.
Saadaval on Microsofti uusim kontoritarkvara (s.h. Office 2016, Office 365), serveritooted, operatsioonisüsteemid (s.h. Windows 10), Visual Studio, Dynamics CRM tarkvara jpm.
Arenguhüppe taotlusvoor ootab jällegi vabaühenduste projekte, mis keskenduvad organisatsiooni tegevusvõimekuse suurendamisele, et saavutada ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel oluline arenguhüpe.
Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma arenguvajadustest. See peab olema organisatsiooni terviklikult käsitlev ning tulevikku vaatav. Analüüsi tulemustest lähtuvalt peab valima projekti fookuse(d) ehk tegevusvõimekuse(d), mida arendada. Projektiga võib arendada nii ühte kui ka mitut võimekust ning seegi valik peab olema selgelt lähtuvalt vajadustest põhjendatud.
Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti saab ellu viia ajavahemikul 1. mai 2016-31. mai 2017. Et oleks võimalik hinnata projekti tulemusi, eeldatatakse, et projekt kestab vähemalt 8 kuud. Kokku läheb jagamisele 300 000 euro ulatuses toetusi ehk ligi 25 projektile.
Taotlema oodatakse nii piirkondlikult, üleriigiliselt kui ka rahvusvaheliselt tegutsevaid vabaühendusi. Projektide esitamise tähtaeg on 2. veebruar 2016 kell 15.
Praktilisi abimaterjale eneseanalüüsi tegemiseks ja projekti planeerimiseks ning täpsemad taotlemise tingimused leiab siit: http://kysk.ee/taotlusvoorud/ah16.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 14. detsembril kella 11-14Kiviõli kunstide koolis(Vabaduse 6) toimuvale doonoripäevale.
Verekeskus tähistab jõulukuud eriliselt. Doonoritele pakutakse piparkooke, mandariine, jõuluglögi ning toimub jõululoterii, kus jõulumeeleolu aitavad luua enam kui 30 Eesti ettevõtet, muuseumi ja teatrit. Kõigi detsembris verd loovutanud doonorite vahel loositakse välja Tallinki poolt välja pandud Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiis neljale.
Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron tänab sel aastal Eesti elu edendajaid ja pakub neile poole soodsamat reisimisvõimalust, detsembri esimeses pooles on soodusreisimise õigus doonoritel. Doonoritele on 7. kuni 20. detsembrini rongisõit terves Eestis poole soodsam.
Doonorid saavad sõita poole hinnaga ükskõik millisel marsruudil üle Eesti, esitades piletikontrolörile doonoritunnistuse koos isikut tõendava dokumendiga. Sooduspiletit saab osta ainult rongist ning soodustused ei summeeru, kuid Elroni Kuu Kangelase tavaklassi pilet kehtib vabade kohtade olemasolul ka I klassis.
Rakvere teatri direktor Velvo Väli ja Rakvere teatri endine direktor, praegune kultuuriminister Indrek Saar teatri kino- ja proovisaali nurgakivi panekul. Foto: Rakvere teater
Eile, 9. detsembril kogunesid asjaosalised Rakvere teatri kino- ja proovisaali hoone nurgakivi panekuks.
Tseremooniat alustas Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kelle palve saatel sängitati taas maamulda viie inimese säilmed. Üle 400 aasta vanad skeletid leiti ehitust ettevalmistavate arheoloogiliste väljakaevamiste käigus. Teadlaste sõnutsi on tegemist tõenäoliselt samas paigas tegutsenud frantsiskaani mungakloostri elanikega, kes on maetud pärast 1558. aastat.
Mungaklooster asus tänases ehituspaigas 16. sajandi alguses, hiljem paiknes siin Rakvere mõisa tõllakuur. Käsil oleva ehituse käigus kerkib ajaloolisse kompleksi 144 kohaga nüüdisaegne kino ja täismõõdus proovisaal.
Nurgakivi paneku juhatas sisse teatridirektor Velvo Väli, kõnet pidasid kultuuriminister Indrek Saar, Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ja maja arhitekt Raul Vaiksoo. Traditsiooniliselt müüriti Rakvere kinomaja nurgakivisse silinder Virumaa Teataja, teatri mängukava, raha ja muude ajamärkidega.
Vaiksoo projekti “Kaduviku vare” põhjal rajatava hoone ehitamiseks sõlmiti kokkulepe Rakvere linna ja kultuuriministeeriumi vahel juba 2006. aastal, kuid hoone ehitamine on veninud majanduskriisi ja teiste takistuste tõttu. Velvo Väli sõnul on hea tõdeda, et riik ja kohalik omavalitsus teevad tulemuslikku koostööd.
“Rakvere linn oli huvitatud korralikust kino näitamise võimalusest ning riik täismõõtmetes proovisaalist,” sõnas Väli. “Mõlemaid hooneid eraldi ehitades oleks see kujunenud märkimisväärselt kallimaks.”
Rakvere teatri kino – ja proovisaali annavad ehitajad üle 2016.aasta suvel.
Täna kell 11 esitleb Eesti inimõiguste keskus aruannet “Inimõigused Eestis 2014-2015”, mis käsitleb Eestis viimastel aastatel toimunud olulisemaid inimõigustealaseid arenguid.
“Eesti on inimõiguste tagamisega üldiselt hästi hakkama saanud, arvestades pingelist olukorda maailmas,” ütles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Egert Rünne. “Kooseluseaduse vastuvõtmine, automaatne kodakondsus kodakondsuseta alaealistele ja pagulaste ümberjaotamises osalemine on konkreetsed edusammud, millest võidab kogu meie ühiskond. Samas pole suudetud piisava tõsidusega reageerida rassistlikule vaenu õhutamisele ja võõravihast tingitud vägivalla levikule. Meid paneb muretsema ka populistliku poliitika levik, mis vastandab erinevaid ühiskonnagruppe ning seostab neid ebaõiglaselt ohtudega. Olgu sihtmärgiks siis eestivenelased, LGBT-inimesed või islamiusulised.”
Aruande peatükkide autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Autorid annavad Eesti praegusest olukorrast ülevaate ja esitavad riigile selgeid soovitusi, mille abil Eestis inimõiguste olukorda edendada.
Eesti inimõiguste aruanne koondab möödunud aastate olulisemaid inimõiguste valdkonna sündmusi ning on oluline pidepunkt inimõigustega tegelevatele organisatsioonidele ja institutsioonidele Eestis ja välismaal. Aruande esitlemine toimub rahvusvahelisel inimõiguste päeval, millega peetakse meeles ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni väljakuulutamist 1948. aasta 10. detsembril.
Esitlus toimub kell 11 Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis Vega, aadressil Viru väljak 3. Pärast esitlust tehakse aruande avalikuks ka Eesti inimõiguste keskuse veebilehel http://humanrights.ee/.
Aruande koostamist ja avaldamist toetasid integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed, kultuuriministeerium, Hollandi suursaatkond ja inimõiguste keskuse annetajad.
Advendilaat toimub Rakvere kirikupäevade raames 12. detsembril kella 12-15.
Kolmainu kiriku noortemaja ees ja sees saab endale soetada toredat jõulukingiks sobivat kaupa, mida on valmistanud erinevate koguduste lapsed ja vabatahtlikud, juua lõkkekohvi; noortemajas on avatud kohvik, kus muuhulgas saab proovida ka teiste kultuuride sööke ning meisterdada küünlaid.
Laadast saadud tulu läheb kristliku kooli ning pagulastöö toetuseks.
Kohale tulles saab anda olulise panuse aitamaks kaasa ühisele tööle Rakvere linnas ning vastutasuks saab hea meeleolu ja toredaid uusi tutvusi.
Kes veel sooviks tulla laadale oma käsitööd või muud kaupa müüma, on oodatud endast teada andma aadressil keemikukela@gmail.com.
Täna on rahvusvaheline inimõiguste päev. Tänase inimõiguste aastakonverentsi “Inimõigused muutuvas ajas” konverentsipäeva juhatab sisse Eesti president Toomas Hendrik Ilves.
Kuidas tulla välja praegusest väärtuste kriisist Euroopas? Selleks on vaja probleeme teadvustada, neid lahata, et jõuda ratsionaalsetele euroopalikele lahendustele – peame taastama viisakuse. Siinkohal meenutab President meie aastakonverentsi olulisust, sest röökiv kõneviis, mida näeme üle Euroopa, mis puudutab usku, inimeste välimust, see ainult viib meid väga kaugele sellest Euroopast, mille nimel ju kogu Ida-Euroopa võitles end vabaks. Me kõik, igaüks meist peab midagi ette võtma. Vastutus on meil endil.
President Toomas Hendrik Ilves koos tunnustatud vabatahtlikega. Foto: Toomas Tatar/Vabariigi Presidendi Kantselei
Tunnustussündmus toimus pühapäeval, 6. detsembril Vihula mõisas. Ürituse patrooniks on ja tunnustused andis üle president Toomas Hendrik Ilves, kelle sõnul saab Eesti olla vaid selline, milliseks ta ise teeme. Tänukõnes tunnustuse saanutele rõhutas president Ilves, et suured algatused on läbi aegade Eestis saanud alguse vabatahtlikust tööst.
„Mul on hea meel, et vabatahtlik tegevus on kujunemas paljudele inimestele uueks normaalsuseks ja osaks elustiilist,“ rõõmustas Lasnaidee algataja Maria Derlõš.
Sellele viitab ka see, et üha enam ettevõtteid on asunud toetama oma töötajate vabatahtlikku tegevust ning algatama erinevaid heategevusprojekte. Tänavu said esmakordselt ettevõtete kategoorias tunnustuse tervelt kaks asutust.
Liikumise Kodukant vabatahtliku valdkonna juht Eha Paas kinnitas, et vabatahtlikud loovad turvalisust nii Eestis kui ka maailmas.
„On hea ja kindel teada, et meil on nii palju inimesi ja ühendusi kes reageerivad ühiskonnas toimuvale, ja seda just positiivses võtmes, pakutakse lahendusi, tullakse oma kodunt välja, lüüakse käed külge ja tehakse päriselt midagi ära,“ ei ole Eha Paas kiidusõnadega kitsi.
Vabatahtliku tegevuse üleriigilise tunnustamise eesmärgiks on tuua esile ja avaldada tänu inimesestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Vabatahtlikud kasvatavad meie ümber sotsiaalset kapitali, märkamist ja hoolimist.
Sel aastal laekus konkursile 148 ettepanekut, mille hulgast tegi valiku hindamiskomisjon. Tunnustuse said 10 vabatahtlikku, viis vabatahtlike kaasajat ja kaks ettevõtet. Tunnustuse saanute nimesid ja nende tutvustusi saab lugeda siit: http://vabatahtlikud.ee/vabatahtlik-tegevus/tunnustamine/tunnustatavad-2015/.
Vabariiklikku tunnustust korraldatakse 2015. aastal Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Märka vabatahtlikke!“ raames.
Pärnu ja Viljandi maavanemad kehtestasid novembri lõpus Eleringi rajatava Kilingi-Nõmme-Riia 330-kilovoldise elektri kõrgepingeliini trassikoridori maakonnaplaneeringud.
Uus Tartu ja Sindi vaheline kõrgepingeliin. Foto: Urmas Saard
Planeeritav elektriliin on osa Eesti ja Läti vahelisest kolmandast elektriühendusest, mille rajamisel kasvab varustuskindlus ja paranevad võimalused rahvusvaheliseks energiakaubanduseks. Uus liin vähendab sõltuvust Venemaa elektrivõrgust, olles seeläbi oluline eeldus Balti riikide desünkroniseerimiseks Venemaa sagedusalast.
Planeeringu koostamisel on arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus analüüsiti kaasnevaid keskkonnamõjusid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. Elektriliini trassikoridori avalik planeerimisprotsess toimus erinevate huvitatud osapoolte osavõtul.
Uuele 330-kilovoldisele õhuliinile on reserveeritud maad Saarde ja Abja vallas, kus liin kulgeb vastavalt 9,5 ja 4,4 kilomeetri ulatuses. Liini tassikoridori laius on 100 meetrit, liini täpse paiknemise kehtestatud trassikoridori sees fikseerib ehitusprojekt. Valmimise järel on elektriliini kaitsevööndi laius 80 meetrit, ulatudes 40 meetrit mõlemale poole liini telge.
Planeerimisprotsessiga samal ajal on Läti poolel käimas liini trassikoridori planeerimine lõigul Eesti-Läti piirist Riiani.
Kõrgepingeliini ehitustööd toimuvad kava järgi aastatel 2017-2020. Liini ehitust rahastab osaliselt Euroopa Liit.
Kilingi-Nõmme-Riia elektriliini kehtestatud teemaplaneeringutega on võimalik tutvuda Pärnu ja Viljandi maavalitsuse ning samuti Eleringi veebilehel.
9. jaanuaril kell 11-18 toimub taas jääkarupäev, mis seekord kolib Tartumaale Saadjärve kaldal asuvasse Äksi alevikku Jääaja keskusesse.
Kliimamuutused mõjutavad loomariigis kõige enam just jääkarusid, kes tegutsevad üha enam sulavatel jääväljadel. Ürituse korraldajad leiavad, et mida rohkem saavad inimesed sellest teavet, seda rohkem õpivad nad loodust ja loomi hindama. Jääaja keskus on seega koht, kus teema sulandub ühte sealse teavitava keskkonnaga.
Jääkarupäeval peavad kõnet kaks kõigile loomasõpradele tuntud meest: Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal ja zooloog Aleksei Turovski. Projektist “Jääkarule uus kodu” räägib selle eestvedaja Veronika Padar.
Kuna maja on suur ja sopiline, siis korraldatakse nii suurtematele kui ka väiksematele viktoriine loodusest ja loomadest. Õhtu lõpetab meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo, kes räägib oma kohtumistest jääkarudega nende elukeskkonnas.
Jääkarupäeva raames toimuvad erinevad meisterdamise töötoad lastele ja täiskasvanutele, kus materjalidena kasutatakse looduslikke materjale, näiteks käbisid. Teiste seas on avatud ka skulptor Tauno Kangro töötuba, kus ta ise õpetab oma stiilis meisterdamist. Kogu aeg on avatud kinosaal, kus on võimalik vaadata erinevaid filme loodusest ja kliima muutumisest. Vahepeal korraldab tuuri ka Jääajakeskus ise, et anda inimestele ülevaade majas toimuvast.
Kohal on ka Tallinna loomaaias elanud legendaarse isakaru Franzi topis. Franz oli vägev vabaduses sündinud karu, kes pääses loomaaia puurist lahti, aga õnnetul kombel jäi pärast uinutavat süsti igaveseks magama, lahkudes siitmailt samuti vabana.
Iga külastaja saab panustada jääkarude toetuseks, sest 50 protsenti jääkarupäeva piletitulust läheb jääkarudele.
Äsja lõppenud Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu (EENet) 2015. aasta arvutijoonistuste võistlus oli osavõtjate arvu poolest siiani üks edukamaid. Konkursil osales rohkem kui 5000 inimest, kes esitasid žüriile hindamiseks kokku 5691 pilti. Neljas vanusekategoorias võistelnutest oli noorim viieaastane ja väärikaim 52aastane.
Koolide lõikes oli osalejaid kõige rohkem Ehte humanitaargümnaasiumist, järgnesid Saku gümnaasiumi ja Tartu Aleksander Puškini kooli usinad digikunstnikud. Pakutud pilditeemadest paelus autoreid enim “Kingitus maailmale”. Väga populaarne oli ka Eesti 2015. aasta linnu hiireviu teema, mis tõi võistlusele koguni 499 pilti.
Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas:
Kuni 10-aastaste seas võitis esikoha Loore Ait Kohtla-Järve Järve gümnaasiumist võistlustööga “Kuulsad hiireviud” (juhendaja Linda Mägi).
11-13-aastaste seas oli parim Kadrina keskkooli õpilane Mirjam Mäekivi, kelle pildil uhkeldab lipsustatud hiireviu.
14-18-aastate grupis võitis Rael Kalda (17) Gustav Adolfi gümnaasiumist, kelle võidupilt oli teemal “Maailma koristamine algas siit”.
Üle 18-aastaste vanuserühmas saavutas esikoha Eilin Taimla (21) Tallinna ülikoolist pildiga “Leiutajatekülas sündinud”, millel autor kujutab traditsiooniliste peresuhete loomist tänapäevaste digivahenditega.
Parima juhendaja tiitli pälvis Saku gümnaasiumi õpetaja Eha Kask, kelle õpilaste töid jõudis lõppvõistlusele kõige rohkem. Järgnesid Tiina Saago Põlva ühisgümnaasiumist ja Valeria Nazarova Narva keeltelütseumist. Juhendatud piltide arvukuselt juhtis samuti Eha Kask, järgnesid Olga Kravtšenko (Tartu Aleksander Puškini kool) ja Kristina Toropova (Ehte humanitaargümnaasium).
Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata veebiaadressil http://joonistaja.eenet.ee
Äsja lõppenud EENeti arvutijoonistuste võistlus toimus HITSA õpilastööde konkursi “Maailmariik Eesti” raames. Konkursi teine osa – digiloovtööde võistlus – on avatud kuni 29. veebruar 2016 ja sinna on oodatud arvutianimatsioonid, -mängud, mobiiliäpid, videofilmid ja muud arvutiga loodud tööd. Osaleda soovijad leiavad rohkem infot aadressilt http://konkurss.hitsa.ee
Seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajad tutvusid üksteise pakutavate teenuste, toodete ja võimalustega, et planeerida koostööd ja leida mõtteid ristturunduseks.
Pandivere kõrgustikul asuvast Porkuni järvest alguse saav Valgejõgi. Foto: Urmas Saard
Alustati Kaarli talu veskist, kus kõik said näha, kuidas kaeraterast saab kaerahelves ning jagati sõbralikke nõunadeid, et veskisse pole kunagi mõistlik tulla tumedas rõivastuses.
Seejärel tehti tutvust Võivere tuuleveski plaanidega rajada veskisse Struve meridiaanipunkte tutvustav näitusepind mitmel korrusel ning luua ka võimalused erinevate sündmuste korraldamiseks.
Järgmisena külastati Aali ajaviitetalu, kus oli võimalus tutvuda ilmselt Eesti kõige põhjalikuma kalandusajaloolise ja näkiteemalise erakollektsiooni väljapanekuga.
Ringreisi viimaseks punktiks kujunes Väike-Maarja muuseum, kus tutvuti nii püsiekspositsiooniga sovhoosidest-kolhoosidest kui ka mõtlemapaneva interaktiivse väljapanekuga juurte teemal.
Seltsingulised otsustasid koostada bännerid kõigi liikmete andmetega, mis paikneks kõigis asukohtades ning hakata välja töötama liikmete objekte läbivat turismimarsruuti, mis lõpeks mõnusa kontserdielamusega mõnes neist kohtadest, kuna enamik liikmeid näeb oma asukohta ka kontserdipaigana.
Järgmine seltsingu kokkusaamine toimus MTÜ Tumemaine Tuli korraldataval rahvusvahelisel muusikafestivalil Darkland Fire VI, kus põhikontserdil 5. detsembril astusid üles seitse muusikakollektiivi viiest riigist ning 6. detsembril kl 14 annab festivali advendikontserdi raames Rakvere Kolmaainu kirikus akustilise kontserdi Itaalia duo Roma Amor, kes on seekordse festivali peaesinejateks.
Seltsing Päris Pandivere koondab Pandivere piirkonnas turismi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, vabaühendusi ja asutusi. Seltsingu tuumikus on Aali Ajaviitetalu OÜ, Kaarli Talukaup OÜ, MTÜ Tumemaine Tuli, MTÜ Võivere Tuuleveski, MTÜ Ökokratt (Metsamõisa talu), Tamberi TÜ, Tuulenuusutaja Reisikontor OÜ ja Väike-Maarja muuseumi esindajad.
SA Setu Kultuuri Fond kutsub 8.-9. jaanuaril 2016 Obinitsas kokku soome-ugri külade foorumi, kuhu palutakse osalema külade esindused nii Eestist kui ka mujalt soome-ugri rahvaste juurest.
Foorumi „Külad kui soome-ugri rahvaste elujõu läte“ eesmärk on arutada külakogukondade olukorda ja koostöövõimalusi ning aidata leida Vene Föderatsiooni aladel olevatele soome-ugri küladele sõpruskülad Eesti pärimuspiirkondadest.
Obinitsa kultuuripealinna aasta jooksul kerkis üles mitu põnevat teemat: kuidas kohalikud ettevõtted toetavad oma tegevusega kodukandi pärimuskultuuri? Kuidas toimub pärimuskultuuri edasiandmine koolides? Kuidas väärindada mett, arendada ja kasutada rahvuslikku käsitööd? Kuidas külakogukonnad ennast pärimuskultuuriliste tegevuste kaudu elus saavad hoida?
Kultuuripealinnas Obinitsas külas olnud folkloorikollektiivid tõid esile, et festivalide ajakavad on tihedad ja laulule-tantsule orienteeritud ning pole aega omavaheliseks suhtluseks ja kogemuste vahetamiseks.
Obinitsa kultuuripealinna korraldajad usuvad, et soome-ugri külade foorum võiks olla kultuuripealinnade liikumise tulemus, mis jääks ka edaspidist soome-ugri suunalist koostööd elus hoidma. Obnitsa on valmis külade koostöö koordineerimise võtma enda peale.
Soome-ugri külade foorumi esimesel päeval (8. jaanuaril 2016) peetakse ettekandeid, toimuvad arutelud ning kultuuriõhtu. Teisel päeval (9. jaanuaril 2016) on kavas ekskursioonid küladesse ja kokkuvõtete tegemine.
SA Setu Kultuuri Fond palub hiljemalt 21. detsembril 2015 endast teada anda küladel, kes soovivad saata oma esindajad foorumile.
Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik RelveEesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.
Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.
Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.
“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”
Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.
“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.
Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.
Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik RelveMaaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.
“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.
Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.
“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.
Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak: ligi 1,47 miljonit tonni. Teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgub põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest.
“Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui ka taliviljade läbi aegade rekordsaak,” ütles taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”
Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli ca 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha.
Loomakasvatussektoris vähenes veiste (-3%, sh piimalehmadel -5%) ja sigade (-12%) koguarv, kuid kasvanud on lammaste ja kitsede (2%) ning kodulindude arv (1%).
Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 EUR/t, mis on mullusest 32% madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal.
Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37st kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa. Heategu kas annetatud toidu või isikliku aja näol toob jõulurõõmu paljudele, ennekõike aga andjale endale.
Need, kes ei saa tulla appi vabatahtlikuna, kuid on valmis Toidupanga tööd püsivalt toetama, saavad seda teha annetuskeskkonna www.armastanaidata.ee kaudu. Ühekordse annetuse saab teha helistades annetustelefonidele:
Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee – registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.
Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul kolmetunnistes vahetustes: kella 12 –15 ja 15–18, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.
Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad: 3-10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.
Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul aitab täpselt paika pandud sisekorra eeskiri vältida kortermajas ettetulevaid tülisid ja pahandusi.
“Näiteks kui mõni naaber on harjunud majas suitsetama või käib palju hiliseid ja lärmakaid külalisi – sellised olukorrad on ühistutes ühed suuremad tüliõunad,” rääkis Mardi.
Tema sõnul tulekski ühistul võimalikult detailselt paika seada maja sisekorra reeglid. Reeglites peaks täpselt ära märkima, missugused keelud kehtivad suitsetamisele hoones, millal algab öörahu, kuidas peavad ennast üleval pidama
korteriomanike külalised. Kirja võib panna ka näiteks pööningu kasutamise reeglid – kuidas on korraldatud majaelanike asjade
hoiustamine ühiskasutataval pööningul ning kas pesu kuivatamine seal on lubatud. Niisamuti tuleks ära kirjeldada ühise aialapi
või grillinurga kasutamine, et arusaamatusi ei tekiks.
Mardi sõnul aitab üldkoosolekul kinnitatud sisekorra eeskiri ka omavahelisele suhtlusele kaasa: “Palju pahandusi võibki olla tingitud puudulikust kommunikatsioonist või sellest, et inimesed tõlgendavad asju erinevalt. Ühine kinnitatud sisekorra eeskiri, mis kõigile korteriomanikele teada ning majas ka nähtavale kohale välja pandud, annab kindlustunde, et kõik elanikud on maja reeglitest ühtviisi aru saanud ning kohustuvad neist kinni pidama.”
