Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Foto: maale-elama.ee
Foto: maale-elama.ee
Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb tänavu üle Eesti. Sel aastal toimub mess 26. aprillil Tartus, kus lisaks Lõuna-Eestile on esindatud kogukonnad teistestki Eestimaa nurkadest.

Algatus ei paku majanduslikku tuge, meie suurim ressurss on kogukondade külalislahkus ning selle külalislahkuse saame messi kaudu tuua kõikide maaelust huvitatud inimesteni. 2014. aasta veebruarist kuni augustini osaleb “Maale elama” sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris SEIKU, et välja töötada toimiv ärimudel oma sotsiaalsete eesmärkide rahastamiseks.

Algselt ainult Lõuna-Eesti maapiirkondi ühendav kodanikualgatus „Maale elama“ alustas oma tegevust 2012. aasta juulis. Tõuke selleks andis karjuv vajadus maaelu alles hoida ning tutvumine Soomes toimiva strateegiaga, kus omavalitsused uute elanike juurde saamise nimel ise panustavad maapiirkondade turundamisse. Ka meie maapiirkondadel, olgu selleks kohalikud omavalitsused või aktiivsed kogukonnad, tuleb üha enam mõelda, kuidas rahvas maale tagasi kutsuda. Seetõttu seadsidki Eesti maaelu kestmajäämise pärast südant valutavad lõunaeestlased endile ülla eesmärgi – ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tuleb muuta teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Loe edasi: Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Loe edasi: Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid

Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.
Vallavanem Triin Pärsim ja vallavolikogu esimees Üvli Nool tunnustavad kodukaunistamiskonkursi üht võitjat perekond Õunapuud.
Torma rahvamajas toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud vallavolikogu esimees Ülvi Noole ja vallavanem Triin Pärsimi pidulikul vastuvõtul toonitati vajadust senisest veelgi tugevamini hoida ja tutvustada kultuuripärandit ja edendada isamaalist kasvatust. Pidupäeva kontsertprogrammi sisustasid piirkonna isetegevuslased kultuuritegelase, lavastaja ja dramaturgi Valdi Reinase juhendamisel.

Mitmete koosolijate arvates oli kultuuriprogrammi üheks eredamaks etteasteks Sadala Külade Teatri esitatud pardoodiapõimik populaarsetest Eesti filmidest. Tuntumaid katkendeid esitati filmidest “Viimne reliikvia”, “Kevade”, “Noor Pensionär”, “Siin me oleme” ja “Nipernaadi”. Juhendaja Valdi Reinas oli lavastust ettevalmistades filme vaadanud ja valinud välja seigad kus kõlavatest numbritest saab kokku rehkendada Eesti iseseisvuse sünnipäeva aasta. Näiteks Kevadest mängiti Tootsi ja Kiire dialoogi, milles räägiti kuuest õunast. “Proovid kestsid ligi kaks nädalat, ” ütles Reinas. “Filmidest inspireeritud näitemängu valmistasime ette küll konkureetseks sündmuseks, kuid ehk tuleme sellega publiku ette veelgi,” arvas Sadala Külade Seltsi esimees Pille Tutt, kes ise kehastas “Viimase Reliikvia “abtissi ja “Siin me oleme” Kohviveskit.

Kristi Talistu juhatamisel esines Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla puhkpilliorkester, Mare Talve dirigeerimsel Torma valla segakoor “Sõbrahing”, kelle eestlaulmisel lauldi ka Eesti hümni ja Torma kapell. Rahvatantsud olid naisrühmalt Torma, Laiuse -Sadala noorte segarühmalt, mille juhendajateks vastavalt Julia Tross ja Virve Muser ja Valve Raide. Lustakat puhkpillimuusikat nii kuulamiseks kui tantsuks mängisid Peep Lõhmus ja tema sõpradest muusikamehed. Loe edasi: Torma valla iseseisvuspäeva peol tunnustati tublimaid

Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

MTÜ Lastekaitse Liit ja Statoil Fuel & Retail Eesti AS sõlmisid koostöölepingu, mille alusel Eesti juhtiv mootorikütuste jaemüüja toetab ligi 16 000 euroga lasteaedades edukaks osutunud projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ teadvustamist ühiskonnas ja üleminekut koolidesse.

„President Toomas Hendrik Ilves rõhutas vabariigi aastapäeva kõnes hariduse tähtsust. Koolikiusamine aga võib kõik hea hariduse nimel tehtud pingutused hõlpsalt nullida. Seetõttu peaks positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna arendamisse panustama mitte ainult poliitikud, kohalikud omavalitsused ja õpetajad, vaid ka lapsevanemad ja laiem üldsus tervikuna,“ ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS kommunikatsioonijuht Jaanus Pauts. Ta kinnitas, et otsuse toetada Lastekaitse Liidu projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ tegid ettevõtte töötajad ühise hääletuse põhjal.

Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul kannatab hinnanguliselt iga viies õpilane pideva koolikiusamise all. See on väga selge signaal, et kiusamisennetust tuleb lisaks lasteaedadele juurutada ka järjepidevalt ning jätkuvalt koolides. „Pilootprojekt algas 10 lasteaias aastal 2010 ja on tänaseks jõudnud juba 347 lasteaeda üle Eesti. Sellega liitutakse pidevalt. Kuivõrd ligi 60% lasteaeda on juba kaasatud, oli igati loogiline laiendada sama metoodikat ka koolidesse. Novembris 2013 alustas 25 pilootkooli üle Eesti,“ rääkis Loone Ots. Ta kinnitas, et laienemise suurim takistus on seni olnud ressursside nappus ja tegevuste lühiajalisus. Loe edasi: Lastekaitse Liit: koolikiusamine on ühiskonnas probleem

Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Loetud päevad pärast Ukrainas toimunud pöördelisi sündmusi arutab Ukraina-ELi suhete teemat 120 Eesti erinevaist paigust õpilast, kes kogunevad 28. veebruaril Tallinna Inglise Kolledžis ja Riigikogus toimuval Euroopa Parlamendi simulatsioonikonverentsil. Mudel-Euroopa Parlamendi (MEP) töö toimub kaheksas komisjonis, kus nelja päevaga mängitakse läbi parlamenditöö erinevad etapid. Simulatsioon kulmineerub 3. märtsil Riigikogu istungite saalis toimuva täiskoguga, kus noored esitlevad, väitlevad ja hääletavad kõigi kaheksa resolutsiooni üle.

“Tänasel hetkel, kus tähtsad otsused ning olulised sündmused mõjutavad suurt osa maailmast, on oluline, et ka noored teaksid, millist mõju rahvusvaheline koostöö omab. Mudel-Euroopa Parlamendi sessioonil osalemine pakub hea ülevaate ja kogemuse ühtsest otsustamisprotsessist.” ütles Eesti MEP 2014 sessiooni president Els Heile.

Lisaks EL-Ukraina edasiste suhete küsimusele tulevad arutlusele teisedki päevakajalised teemad nagu EL julgeolekupoliitika ja sekkumine Kesk-Aafrika humanitaarkriiside lahendamisse, vabakaubandusleppe läbirääkimised USA-ga, kodanike järele luuramise tingimused ja piirid, pikaajaline energiapoliitika, õiglane kaubandus ja rahvusvähemuste integratsioon. Muuhulgas pöördutakse ka tagasi EL aluslepingute juurde, et leida viis, kuidas tagada EL liikmesriikides Kopenhaageni kriteeriumite täitmine ka pärast ühinemist. Läbivalt tuuakse sisse liikmesriikide rahvuslike huvide tasakaalustamise küsimus, mis on EL otsustusprotsessi simuleerimisel osalejatele paras väljakutse. Loe edasi: Mudel-Euroopa Parlament võtab luubi alla ELi suhted Ukrainaga

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

SassSitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Loe edasi: Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama