Päev: 7. november 2012

Noortefoorum kutsub üles koos Viljandimaad kujundama

Neljapäeval, 8. novembril kell 13 algab Viljandis Sakala keskuses noortefoorum “Koos kujundame Viljandimaad”, kuhu on osalema oodatud maakonna noored ja otsustajad.

Korraldajate teatel on Viljandimaa noortefoorumi kavas osaluskohvik, kus arutletakse üheskoos noori puudutavate teemade ja küsimuste üle. Üles astuvad külalised Lauri Pedaja ja Hardo Aasmäe. Muusikalisi vahepalu pakuvad Maria Gertsjak ja Ainar Toit ning ansambel Saphran.

Õhtusel tunnustusüritusel tänavad Viljandi maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajad tublisid noorsoovaldkonda panustajaid, andes kätte tänavused maakonna noorsootöö preemiad. Kandidaate sai tänavu esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö; aasta tegu ja aasta noor.

Tutvu foorumiga!

Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises

Pildil: Mikrofoniga Viljandi maavanem Lembit Kruuse, keskel SA Viljandi Haigla juht Priit Tampere ja Viljandi linnapea Loit Kivistik konverentsi “Märka mind!” avamisel

Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.

Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.

“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.

Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?

Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.

Naiskodukaitse Viru ringkond tähistab juubelit

Naiskodukaitsjad – naised vanuses alates 15. eluaastast, täis tegutsemistahet ning kodumaa-armastust. Üle Eesti koondab Naiskodukaitse ligi 1800 naist.

Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.

Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.

Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“

„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.

„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.

Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.

Esimene eestlane jõudis Ama Dablami tippu

Ama Dablam

28. oktoobril kell 10:30 jõudis Nepaalis esimese eestlasena Ama Dablami (6856 m) tippu rahvusvahelise ekspeditsiooni käigus tartlane Kunnar Karu. Ama Dablami puhul on tegemist tehnilise mäetipuga, mis on populaarsuselt kolmandal kohal Himaalaja mäetippudest arvestades väljastatud ekspeditsioonilubade arvu.

Ekspeditsiooni raames alustas 9 liikmeline ekspeditsiooniseltskond aklimatisatsiooni tõuse 12. oktoobrist ning 16 päeva hiljem jõuti ka mäe tippu. Ekspeditsiooniliikmest jõudsid Ama Dablami tippu lisaks Karule ka Arnold Coster (Holland), Dimitri Nichiporav (Venemaa), Henri Geller (Luksemburg). Ülejäänutel kahjuks tippu jõuda ei õnnestunud.

Vasakpoolne püramiidjas mäetipp on Everest (8488 m), pea taga
Lhotse (8516 m)

„Sellel sügisel oli ilm viimase paari aasta parim ning seega ronimistingimused mäel ka suurepärased. Külmakraade oli küll tavapärasest rohkem (tipustõusul kuni -25), kuid see muutis lumeolud mäel veelgi paremaks. Tiputõusu alustasime 27. oktoobri õhtul kell 22 õhtul ning orienteeruvalt 1000 kõrgusmeetrit, mis meid tipust lahutasid läbisime järgmise hommiku 10:30ks ning seisime mäetipus täielikus tuulevaikuses, nautisime pilvitut taevast ning suurepäraseid vaateid Everestile ja Lhotsele!“ räägib Karu.

Nipernaadi Reisiklubi

Lätlased toovad Liivimaa maakaardid Eesti Rahvusraamatukokku näitusele

Näitus „Liivimaa 16.-17. sajandi maakaartidel: pilguheit Läti Rahvusraamatukogu kogudesse” avatakse Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis neljapäeval, 8. novembril kell 15.

Näitusel eksponeeritakse originaalkaarte ja avamisele saabub Läti Vabariigi president. Läti Rahvusraamatukogu kogusse kuulub 44 Liivimaa 16.-17. sajandi kaarti, samuti mitukümmend laiema piirkonna kaarti, kus Liivimaad on täielikult või osaliselt kujutatud.

Läti Rahvusraamatukogu kartograafiaväljaannete kogu hakkas kujunema koos raamatukogu asutamisega 1919. aastal. Olulist täiendust saadi aastail 2001-2002, mil tänu Suurbritannias elavale raamatukogundusteadlasele ja paguluskultuuri arendajale Inese Auziņa-Smithile jõudis sinna annetus, mis sisaldas pastor Ringolds Mužiksi (1914–2000) kollektsiooni. Sellesse kuulusid väljavõtted omal ajal laialt levinud väljaannetest (A. Orteliuse ja G. Mercatori atlased, S. Münsteri “Kosmograafia”, K. Ptolemaiose kaartide 16. ja 17. saj. alguse töötlused).

Vanade kaartide võlu võib seletada mitmeti. Kolletunud lehed peidavad endas möödunud sajandite kartograafide maailmavaadet, tollast ettekujust meie maast. Kaartidel on dokumenteeritud Läti ajaloo verstapostid. Nendes väljaannetes väljendub ka graveerijate ja trükkalite meisterlikkus, mis annab kaartidele vaieldamatu kunstiväärtuse.

Näitus jääb avatuks 27. novembrini.

Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Homme, 8. novembril kell 13.35 kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogus toimuval arhitektuurikonverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti” välja konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitjad. Peaauhinna annab üle Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Konkurss „Aasta puitehitis“ toimub tänavu 10. korda ja seda korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puuinfo programmi raames. Konkursi korraldamise eesmärk on toetada puidu laialdasemat kasutamist ehituses.

Parima puitehitise tiitlile kandideerib tänavu kokku 29 ehitist, milles puit on domineerivaks materjaliks ja mis valmisid hiljemalt 30.09.12.

Konkursi „Aasta Puitehitis 2012“ peaauhinna, 2000 eurot, paneb hoone arhitektile välja Eesti Kultuurkapital. Puitehitise omanikule antakse üle majamärk tunnustusena puidu kui loodusliku ja taastuva ehitusmaterjali kasutamise eest.

Eriauhinnad antakse välja arhitektile või insenerile liimpuidu parima kasutuse eest (Peetri Puit OÜ, 700 €), parima ristkiht-liimpuidu kasutuse eest (AS Dold Puidutööstus, 700 €), parima vineerikasutuse eest (UPM-Kymmene Otepää AS, 700 €), parima fassaadilahenduse eest (AS Rait (Raitwood), 700 €). Välja kuulutatakse ka „Aasta tehasemaja 2012“ võitja (Eesti Puitmajaliit).

Konkursi „Aasta puitehitis 2012“ žüriisse kuuluvad: arhitekt Urmas Elmik (Eesti Projektbüroode Liit), professor Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia), insener Toomas Aakre (Eesti Inseneride Liit), teadlane Karin Paulus (Eesti Kunstiakadeemia), arhitekt Lembit Tork ja insener Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Loe edasi: Homme selgub konkursi „Aasta puitehitis 2012“ võitja

Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Resonabilis. Foto: Kaupo Kikkas

Laupäeval, 10. novembril algusega kell 18 tähistab ansambel Resonabilis (Iris Oja – hääl, Kristi Mühling – kannel, Tarmo Johannes – flööt, Aare Tammesalu – tšello) Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis oma tegevuse 10. aastapäeva kontserdiga.

Kavas:

  • Kristjan Kõrver “Florete flores” (2002)
  • Antti Auvinen “Allusion fragments” (2003)
  • Age Veeroos “Retsitatiiv” (2006)
  • Eugene Birman “I awoke and there were no walls to shield me from the moonlight” (2011)
  • Malle Maltis “A Match” häälele ja tšellole (2012, esiettekanne)
  • Arash Yazdani “Intermodulation” (2012, esiettekanne)

Peale edukat esinemist Stockholmis l festivalil Nordic Music Days 12. oktoobri, jätkab Resonabilis raugematu hooga. Olles ilmselt viimastel aastatel kõige enam uudisloomingut tellinud kammerkollektiive, kõlab sel kontserdil lausa kaks uut teost – Malle Maltise “A Match” häälele ja tšellole ning Arash Yazdani “Intermodulation” ansambli täiskoosseisule.

Loe edasi: Ansambel Resonabilis kutsub oma 10. aastapäevakontserdile

Otepää valla Aasta isa 2012 on Aleksander Mõttus

Fotol: Aleksander Mõttus, foto autor Marko Tiirma

Otepää Naisselts valis välja selleaastase Otepää valla Aasta isa 2012. Aasta isaks sai Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik Aleksander Mõttus.

Aasta isa Aleksander Mõttus on isaks kahele tütrele ja neljale lapselapsele. Aleksander töötab Kagu Teed OÜ-s. Ta on olnud ka 20 aastat abipolitseinik, Otepää vallavolikogu õigus- ja korrakaitsekomisjoni liige, kaitseliitlane alates Kaitseliidu taasasutamisest ja Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealik 8 aastat.

Aleksander, keda kohalikud inimesed teavad kui Sassi, on mees, kelle panust kogukonna ellu on raske ülehinnata. Sass on alati seal, kus midagi toimub. Võib kindel olla, et kui tegemist on üritusega, mida korraldab Kaitseliit, Naiskodukaitse või kohalik omavalitsus, on Sass alati kaasa löömas. Teda võib sellest tulenevalt näha ka erinevas vormis vastavalt ülesannetele, millega ta parasjagu kogukonda panustab, alates laigulisest välivormist lõpetades neoonkollase abipolitseiniku helkurvestiga. Tema eestvedamisel on tublisti täienenud noorkaitseliitlaste arv. Aleksander Mõttuse kolleegid Naiskodukaitsest leiavad, et energiat on tal noortega võrdselt ning vanaks ei jää Sass  kunagi. Seega saab teda veel pikkade aastate vältel näha toimetamas nii noorte kui ka vanadega, et anda oma väärikas panus kodupaiga elu igas mõttes paremaks tegemisel.

Aleksander Mõttust on autasustatud järgmiste autasudega:
– Võidutule medaliga;
– Kaitseliidu teenetemedalite II ja III klassi medalitega;
– Valga maleva teeneteristi II ja III klassiga medalitega;
– Abipolitsei teenetemedaliga.

Aasta isa tunnustamisüritus toimub 11.novembril kell 16.00 Otepää Kultuurikeskuses.

Otepää valla Aasta isa 2012 nimetusele laekus kokku neli ettepanekut, Aasta isa nominentideks oli peale Aleksander Mõttuse veel ka Ain Kruusmaa, Raimo Peerna ja Avo Orav.

Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja

Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed  teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja

Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho

Võrumaal valiti aasta isaks Aigar Piho. Foto: Delfi.ee

Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai