Ansip külastab riigikaitsjate laste laagrit

Täna, kell 17.00 külastab MTÜ Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagris viibivaid riigikaitsjate perede lapsi peaminister Andrus Ansip.

Riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames teisipäevast pühapäevani esmakordselt toimuvas ühislaagris õpivad politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste 6-16-aastased lapsed enne peaministriga kohtumist ajakirjanikutööd. Kell 17.00 saavad nad meediakoolitusel õpitut praktiseerida riigipeaga intervjuud tehes.

Laagri korraldaja MTÜ ReservKorpus esindaja Selene Kollomi ütlusel on peaministri kaasamise eesmärgiks MTÜ tegevuse teadvustamine ja
liitlaskoostöövõimaluste arutamine. „Kuna tegemist on esimese sellise laagriga, siis on hea kuulda tema, kui riigipea seisukohta,“ räägib Selene Kollom. „Tahame talle näidata, millega tegeleme ja kuulda seisukohta, mida ta arvab.“ „Usun, et suudame selgitada oma sõnumit, et kolmas sektor on see, kes tuleb toetama ja usun, et suudame ühinguga mingisuguse valdkonna ära katta,“ selgitab ta.

Laagris püütakse neil päevil lastele anda läbi hariva ja huvitava tegevuse teadmisi isamaalisest kasvatusest, jagatakse ennetusteavet ja esinevad riigikaitse erinevate valdkondade instruktorid. Kollomi ütlusel saavad lapsed laagris ka näiteks vibu lasta, toimuvad viikingite õpitoad, tantsustuudio treeneriga tantsutrennid, maskishow. Lisaks ka matkakool koos kaitseliitlastega ning pääste- ja politseikool kogenud instruktoritega.

Nädala lõpus saabuvad laagrisse ka lapsevanemad, kes saavad spetsialisti  poolt teadmisi perekeskuse Sina ja Mina perekoolis.

Pühapäeval kell 10.30 külastab laagrit ka riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes käsitleb riigikaitse teemat ja seda just kodanikkonnaga
koostöö seisukohast.

Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Eesti Taasiseseisvumispäeval selgitati Rakvere linnastaadioni väga heal jalgpallimurul Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeister. Tuline heitlus toimus Vinni Spordiklubi Tammed võistkonna ja SK Kadrina vahel, mis lõppes vinnilaste võiduga 2:1. Vinni Spordiklubi Tammed tõestasid oma paremust seitsmendat korda järjest.
Käesoleva aasta Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeistrivõistluste korraldajaks oli Vinni Spordiklubi Tammed. Kokku osales 6 võistkonda. Loe edasi: Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Rakvere Kultuurikeskus kutsub Vabadussõja ausamba taastamise 20. aastapäeva miitingul kõnelda soovijaid endast märku andma

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu. Esinevad Rakvere linnaorkester ja kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkonna paneb välja Kaitseliidu Viru malev, toimub pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Ausamba taasavamise 20. aastapäeva tähistamise sujuvamaks läbiviimiseks paluvad korraldajad mälestusmiitingul sõna võtta soovijatel end eelnevalt registreerida 28. augustiks Rakvere Kultuurikeskuse e-posti aadressil või telefonidel 322 3425 või 5820 0429 (Keio Soomelt).

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.

“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on  tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.

“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu  müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”

Loe edasi Maablogist.

Lapsetoetus ei ole vaesustoetus

Avalikes väitlustes käsitletakse lapsele mõeldud toetust tihti kui vaesusega seotud meedet, teisisõnu – aetakse see segi vaesustoetusega. Lapsetoetus ei  ole siiski vaesustoetus. Lapsetoetus peab tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aidates kaasa tasakaalule lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel, sest lapsetoetuse suurendamisega seondub lapse väärtustamine ja pere au sisse tõstmine.

Lapsetoetust määrates saadab riik ühiskonda signaali, et laps on riigile teretulnud, et iga laps on väärtus. Jagades lapsetoetust kõigile lastele, kohtleb riik oma tulevasi kodanikke võrdselt. Juba 2009. aastal esitas MTÜ Lastekaitse Liit sotsiaalminister Hanno Pevkurile pöördumise 30 organisatsiooni ja 20 957 inimese  allkirjaga tasuta koolilõuna ja universaalse lapsetoetuse säilimise kaitseks. MTÜ Lastekaitse Liit seisukoht on jätkuvalt, et lapsetoetust peab saama iga laps sõltumata vanemate hetkesissetulekust.

”Lapsetoetus peab laste kaudu tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aitama hoida tasakaalu lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel. Tõstes lapsetoetust, näitab riik, et väärtustab mitte ainult last, vaid ka perekonda, aga samas ka ühiskonda. Laste lahterdamine toetuste andmise või andmata jätmise kaudu ainult suurendab ühiskonna kihistumist. Põhitoetusele võib lisada diferentseeritud toetusi, mida jagatakse vajaduspõhiselt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. ”Laste heaks tuleb kindlasti eraldada senisest rohkem riiklikku raha, kuid
mitte tingimata otsetoetusena vanemate pangaarvel. Me ei pea seadma eesmärgiks toetuste kahe-, kolme- või kümnekordistamist iseenesest, vaid hoolikalt kavandama, kuidas lisaraha kõige paremini laste heaks tööle panna. Riigi hooleks peab olema kindlustunne, et lapsevanemaks saades on sündivale kodanikule tagatud kodulähedane tasuta lastehoiukoht, kaugemas vaates hea kool ja huviharidus. Et säilib last kodus kasvatava vanema töökoht. Et on tagatud arstlik järelevalve, mis hindab lapse tervist ning arengut varase märkamise ja ennetamise seisukohast. Hädavajalikud on riiklikult rahastatavad suvelaagrid, sh linnalaagrid,” lisab Ots.

Tugev perekond, millel on olemas võimalused lapse põhivajaduste täitmiseks, annab omakorda panuse tugeva, lapsesõbraliku ja last väärtustava ühiskonna heaks.