Hoidiste konkurss kutsub jälle osalema

 

 

Möödunud aastal alguse saanud hoidiste konkurss tuleb taas. Virumaa Teataja ja Käänu talu kuulutavad välja hoidiste konkursi “Paabu 2012”.

Konkursil on kaks kategooriat – eraldi arvestuses hinnatakse soolaseid ja magusaid hoidiseid. Auhinna saavad mõlema kategooria kolm esimest ja mõlemas antakse välja ka eripreemia kõige traditsioonilisema ja kõige uuenduslikuma hoidise valmistajale. Hinnatakse nii hoidiste maitset kui välimust, seepärast tasub vaeva näha ka moosipurgi väljanägemisega.

Konkursil osalemiseks too Virumaa Teataja toimetusse (Pikk tänav 8) kaks purki hoidist, millega soovid konkursil osaleda. Kaks purki seepärast, et üks läheb kohtunikele hindamiseks ja teine purk auhinnafondi. Nii saab magusa kategooria võitja auhinnaks kõik soolased võistlustööd ja vastupidi.

Võistlustööde arv ei ole piiratud. Osaleda võib mitme võistlustööga nii soolaste kui ka magusate hoidiste kategoorias. Purgile võib olla kirjutatud hoidise nimi ja koostis, aga ei tohi olla märgitud hoidistaja nime, sest ainult nii saab tagada erapooletuse hindamisel. Toodud võistlustööd nummerdab toimetuse töötaja kohapeal.

Võistlustööga peab olema kaasas paber, millel kirjas valmistaja nimi, kontaktandmed, kas tegemist on soolase või magusa võistlustööga ja soovitavalt ka retsept. Võistlustöö ei pea olema suures purgis, piisab ka sajagrammisest.Siinkohal annab Käänu talu peremees Viljar Liiva võistlusest osavõtjaile pisikese vihje, millega žüriiliikmeid üllatada.

Meie aedadesse on viimastel aastatel istutatud kõikvõimalikke puid ja põõsaid, millest võisime veel paarkümmend aastat tagasi vaid und näha. Näiteks hakkas talle mõni aeg tagasi naabri aiamaal silma mustade marjadega põõsas, millel kõrgust juba üle kahe meetri. Naabrimehelt sai ta teada, et tegemist on muskaattikriga. Vot sellistest uutest ja vähemtuntud viljadest valmistatud hoidiseid oleks eriti huvitav maitsta. Ärge ise häbenege oma hõrgutisi konkursile tuua. Ja kui teie ema, naabrinaine või muidu tuttav valmistab maitsvaid hoidiseid, siis julgustage tedagi osalema.

Võistlustöid saab Virumaa Teataja toimetusse tuua kuni 20. novembrini. Hindamine ja autasustamine toimuvad 22. novembril Art Café hoovimajas. Ka tänavu on lubanud auhindu üle andma tulla maavanem Einar Vallbaum isiklikult.

Auhinnalaua katavad Virumaa Teataja, Segers Eesti OÜ ja Käänu talu.

Parika järv saab uue vaatetorni

Hiljuti avastas paar matkajat, et kümmekond aastat viljandimaalasi truult teeninud Parika järve vaatetorn on jäljetult kadunud ning haihtunud on ka selle juurde viiv lühike laudtee.

Matkajad otsisid endise laudteejupi asukohta tükk aega, enne kui mõistsid: 2003. aastal püstitatud linnuvaatlustorn ja aasta varem valminud laudtee on eemaldatud. Veekoguni viib praegu vaid aimatav teerada, mis lõpeb istumiseks kohandatud palgijuppide juures. Muidugi avaneb ka sealt järvele suurepärane vaade.

Kuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koduleheküljel võib Parika järve matkaraja kirjelduse juurest leida märkuse, et rajatis on renoveerimisel. RMK loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna juhataja Ly Laanemetsa sõnul eemaldati vaatlustorn ja laudtee sellest kohast juba eelmisel suvel. Loe edasi: Parika järv saab uue vaatetorni

Lahingu käigus vallutati kirikumõis

Otepääl tähistati Eesti taasiseseisvumispäeva, 20. augusti perepäevaga, mille käigus muu hulgas sõditi kirikumõisa pärast. Nimelt peeti maha õppelahing, kus osalesid kaitseliitlased ja noorkotkad. Lahingust andis ülevaate EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja ja Kaitseliidu Valgamaa maleva kaplan Marko Tiirmaa. Lisaks lahinguvõtetele oli võimalik jälgida esmaabi andmist haavatutele.

Kohaletulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol. Perepäeva muusikalise osa eest hoolitses ansambel Põldsepp ja Pojad.

Näha sai ka jõustruktuuride tehnika- ja relvanäitust ning süüa sõdurisuppi.

Perepäeva korraldasid ja selle kordamineku heaks panustasid Kaitseliit, Naiskodukaitse, politsei, päästeamet, Otepää vald, Otepää kultuurikeskus ja EELK Otepää Maarja kogudus.

 

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Kas Tõrva Loitsu külastasid UFOd?

Neli Tõrva Loitsu külastajat märkas pärast kontsertetenduse lõppu taevas seletamatut valgusmängu, mis andis alust kahtluseks, kas pole ehk tegu maavälise nähtusega.

,,Korraga märkasime, et meid jälgis neli helendavat laiku. Need ei olnud ruumilised” ,kirjeldas Puka vallast Soontagalt pärit proua. Tema sõnade järgi olid laigud ümmargused, umbes meetrise läbimõõduga, mitte just selgepiirilised. ,,Nad olid tähistaeva ja alumiste pilvede vahel. Vahel oli näha, et nad olid pilvest pealpool – siis muutus helendus tuhmimaks”.

Naiste esmane mõte oli, et ehk on laikude ilmumine taevasse seotud Tõrva Loitsuga, kus kasutati valgusefekte tekitavaid prožektoreid.

Kui üks tema kaaslannadest kõrvaltänavasse keeras, kadunud ka üks laiguke ära. ,,Meid oli kolm naist ja kolm laiku järgnes meile,” jätkas proua ja tõdes, et paraku polnud neil kaasas telefoni ega fotoaparaati, millega nähtust jäädvustada.

Mis edasi sai ja kuidas kommenteerivad nähtut ufoloog Igor Volke, astronoomiahuviline ja portaali Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik ning Tõrva abilinnapea ning Loitsu üks korraldajaid Maido Ruusmann.

http://www.valgamaalane.ee/943368/kas-torva-loitsu-kulastasid-ufod/

Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

Võrumaal on tuvastastatud kuue inimese säilmed, kes langesid 66 aastat tagasi Määritsa lahingus, võideldes vaba Eesti eest.

Langenud leiavad lähiajal viimase puhkepaiga Osula kalmistul, oma võitluskaaslaste kõrval. Kuue Määritsa lahingus langenu kohta oli teada, et nad maeti põlenud talumaja trepi ette. Matus saigi tuvastatud täpselt lahingupaigale pandud mälestuskivi juurest, kuid leid on toonud juurde uusi küsimusi 66 aasta taguste sündmuste kohta.

“Hetkel on täiesti arusaamatu see, miks inimestel on peaaegu et ühest kohast ja sarnased luumurrud. Jalad on reitest murtud,” rääkis sõjahaudade uurija Arnold Unt. Siiski olid langenud maetud ristiinimese kombel – asetatuna kõrvuti ning peaga lääne suunas. Kolm majast põgenemiskatsel hukkunud võitluskaaslast said Osula kalmistule ümber maetud möödunud aastal. Nüüd lahkuvad legendaarsest lahingupaigast nüüd viimasedki metsavennad. Ja need inimesed saavad maetud austusavalduste saatel, mis neil kunagi on saamata jäänud. Loe edasi: Võrumaal tuvastati sõjahauast kuue inimese säilmed

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

 

 

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid