Rapla Korvpallikooli kasvandikel on see eelis teiste noorte ees Eestis, et klubipüramiidi tipuks on Meistriliiga võistkond. Eeskujud, kelle järgi joonduda ja kelle jalajälgedes astuda, on klubiga tihedalt seotud ka väljaspool treeninguid ja mänge!
Kolmapäeval peeti ühine sportlik jõuluüritus, kus Piimameister Ottot/Rapla mehed tegid kaasa teatevõistlustes ja mängudes ning jagasid siis hoolsaimatele trenniskäijatele auhindu. Tegemist on tunnustusega, mida jagatakse kaks korda aastas ja millega tuuakse esile need poisid ja tüdrukud, kes ilma mõjuva põhjuseta kunagi trennist ei puudu!
Kuni 8. jaanuarini on Tartu Ülikooli Botaanikaaia õppeklassis näitus „Jõulupuu sugulased“. See annab ülevaate maailmas jõulupuudena
kasutatavatest okaspuudest (muid jõulupuudeks kasutatavaid taimi seekordne väljapanek ei sisalda). Esindatud on suur hulk nii parasvöötme kui palavvöötmete-okaspuude esindajaid elus taimede, okste ja/või käbidega.
Võimalik on proovida oma oskust tunda ära nii meie nelja pärismaist okaspuu kui mitmeid meile sissetoodud liikide oksi. Kui kodus tundmatu käbi ehk õuel kasvab mõni okaspuu, kelle liik teadmata, tasub käbi ja/või oksake kaasa tuua ehk leiab näituselt tundmatule nime. Eraldi on ära märgitud Ülikooli Botaanikaaia kollektsioonides leiduvad okaspuud.
Lapsed saavad värvida okaspuude pilte ning proovida täpsust käbiviskes.
Tule üksi sõprade või perega ja veeda mõnus pooltund ehk enam jõulupuude sugulaste seltsis!
Tänapäeva jõuluvana ei toimeta mitte ainult Lapimaal, vaid ka Facebook´is. Alljärgnevad soovid ongi saadetud just nimelt internetiavaruses tegutsevale jõuluvanale.
Kallis Jõuluvana! Mul on iga aasta sama soov – ilus lumine talv! Aega napib, aga äkki õnnestub sul jõuludeks ime korda saata ja ka siia Eestimaale talv meelitada? Kui keegi sellega hakkama saab, siis ainult sina. Ilusat jõuluaega!
Tere Jõuluvana! Palun too mulle 5 km. pikkune ja 30 cm paksune suusarada. Aitähh!
Tere jõuluvana! Minu poja soovib jõuludeks paksu lund, rahulikku jõulumeeleolu ja voodikaruselli. Ta on veel nii pisike ja ei oska ise veel kirjutada siis aitasin teda. Aitäh
Kallis jõuluvana, sel aastal ma ei soovigi kingipakke! Soovin, et inimene kes külla tuleb, oleks õnnelik. Jõulude ajal inimesed räägivad ainult sellest, mida tahavad saada ja mida ostavad. Aga mina tahan seda, et inimesed ei peaks kunagi mötlema kust saab toitu, elamise ja kodusoojuse. Soovin rahu ja armastust kõigile. Rahulikke jõule!!!
Kallid inimesed, kellel võimalik toetada, siis ootame Gilberti toetuseks annetusi, et 11-aastane poiss saaks sõita Soome ravile. Perel endal paraku selliseid võimalusi pole. Haigekassa küll katab ravi maksumuse, aga pere peab ise tasuma voodikohtade maksumuse ning omaosaluse.
Gilberti diagnoosiks on ravile raskesti alluv epilepsia ja tundmatu moodustis ajus. Gilbert haigestus seitsmeaastaselt, praegu on ta 11aastane. Gilberti haigus on olnud pidevalt progresseeruva loomuga. Tal on tekkinud kerge vaimne mahajäämus, see on tugevate krampide tagajärg. Mitmed Gilberti epilepsiahood on kestnud ligi tund ja lõppenud haiglas.
Praegu on ema Gilberti raviga jõudnud Soome, Helsinki University Central Hospitali. Planeeritakse kahe epilepsiakolde eemaldamist kirurgilisel teel. 23. jaanuaril läheb Gilbert koos emaga kaheks nädalaks Soome haiglasse. Talle tehakse avatud ajusisene uuring. Uuringu tasu rahastab haigekassa. Perel tuleb ise tasuda haigla voodikohtade maksumus. Arve haiglast peaks tulema ligikaudu 1000 eurot, summa võib muutuda. Loe edasi: Aitame Gilberti Soome ravile!
Oma põlenud kodumaja trepilt vaatab Heneli Aduson-Pregel tänu headele abistajatele optimistlikult tulevikku. Foto: Krista Riik
18. novembril Pöide vallas Reina külas elektrisüsteemi rikke tõttu põlema läinud maja taastamiseks avas Pöide vallavalitsus kaks eriarvet. Nüüd, enne jõule soovis kahe alaealise lapse ema Heneli Aduson-Pregel tänada häid abistajaid, keda tema hinnangul on üle saja.
“Uskumatult palju on meie ümber südamlikke inimesi, kellele on olnud oluline meid raskel hetkel aidata. Ma püüdsin paberile panna oma tänu, aga sõnadest tuli puudu. Tänutunne minu sees on väga suur. Ma olen ääretult tänulik kõigile annetajatele ja kallistaksin tugevasti kõiki, kui saaksin,” rääkis Heneli läbi pisarate.
Raha on noore pere kodu taastamiseks üle kantud isegi Soomest ja Mehhikost, rääkimata siinsetest inimestest. “Ma lausa otsisin nimepidi üht annetajat ja sain teada, et ta on Mehhikost. Kas see on ka võimalik, ma tõesti ei tea.” Lisaks kahele pangakontole on inimesed perele toonud ka sularaha ja korjanduskarp on ka Tornimäe kaupluses.
Kohalikud inimesed on lisaks rahale aidanud ka nõu ja jõuga. Aasta lõpuks tahab pere saada majale põlenud katusepleki uuesti peale. Just vihmad on läbijooksuga paha teinud, kipsplaadi tagant tuleb kivivill ära võtta, palgini välja. “Väljanägemine sellel plekil pole küll ilus, aga kuna see on seinaplekk, siis väga tugev. Otsustasime, et sisetöödeks peab ka raha jääma ja selline katus peab esialgu jääma.” Heneli on seda meelt, et vaatamata headele annetajatele peavad nad kokku hoidma ja vähemalt selleks talveks põlenud plekiga katuse jätma. Loe edasi: Tuleõnnetuses kannatanuid on aidanud üle saja inimese
30. detsembril kell 13 esitleb muuseum näitusemajas kogumikku Viljandi Muuseumi toimetised II. Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.
Kaane kujutisÜle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.
Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.
Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.
2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.
Talvepealinna tiitli vastuvõtmine. Foto: Monika OtrokovaTalve esimesel päeval võttis Otepää juba 15.korda vastu Talvepealinna tiitli, mis saadi Linnamäel peetud paintballilahingu käigus, kus Otepää võitles tiitli eest Tallinna, Sügispealinna Narva ja Kevadpealinna Türiga.
Talvepealinna tunnistuse andis üle Tallinnat esindanud Raepressi juhataja Alar Rästa, valitsussaua andis üle Narva abilinnapea Aleksander Ljudvig. Tiitli võttis vastu vallavanem Andres Visnapuu, Talvepealinna lipu heiskas volikogu esimees Aivar Nigol.
Talvelahingu Linnamäel viis läbi paintballilahingute kogenud meeskond – Adrenaliin.ee, Talvepealinna tiitlit aitasid vallutada Otepää Naiskodukaitse ja Kaitseliidu Maleva Otepää Üksikkompanii noored kaitseliitlased.
Jõululaupäeval, 24. detsembril on võimalus Võru linna läbivatel bussidel nr 1, 11, 14 ja 16 sõita tasuta. Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub Võru Linnavalitsus.
Kauneid jõulupühi!
Marianne Mett, Võru Linnavalitsus
31. detsembril algaval rahvaloendusel saab interneti teel osaleda ka raamatukogudes, mis on selleks puhuks varustatud ID-kaardi lugejatega. Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist jaanuari lõpuni.
Eestis on enam kui pooltuhat rahvaraamatukogu. „Rahvaloendus on Eesti jaoks nii oluline ettevõtmine, et raamatukogud osutavad oma abi suure heameelega. Kõikidel lahtiolekuaegadel on soovijad oodatud raamatukogudesse e-loendusankeeti täitma,” ütles Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Meeli Veskus.
Rahvaloendusel saab interneti teel osaleda 31. detsembrist 31. jaanuarini. Ankeet on alates 31. detsembrist kättesaadav aadressil www.REL2011.ee.
Ankeedi täitmise keskkonda sisselogimiseks saab kasutada ID-kaarti, Mobiil-IDd või pangaparoole (Swedbank, SEB, Sampo). Ankeeti on võimalik minna täitma ka otse internetipangast, valides avalike teenuste alt rahvaloenduse. Enne sisselogimist ID-kaardiga tuleks veenduda selle sertifikaatide kehtivuses ja vajadusel neid uuendada http://id.ee/?id=28833.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
