21 detsember 2011 Archives

Uuring: punklaulupidu elavdas Virumaa elu

Punklaulupidu elavdas ettevõtlust ja kasvatas regiooni mainet, selgus detsembris valminud punklaulupeo piirkondliku majandusliku mõju uuringust.

Uuringu koostas Eesti Konjunktuuriinstituut Kultuuriministeeriumi tellimusel ja selles hinnati 11. juunil Rakvere Vallimäel toimunud II punklaulupeo “Anarchy in the E.U.!” kasulikkust regiooni majandusele. See ilmnes eelkõige ettevõtetes ja asutustes, kes olid ürituse korraldajatega koostööd teinud või külastajaid teenindanud.

Peo ajal täheldasid külastajate arvu suurenemist ligi kolm neljandikku, müügitulu kasvu peaaegu kaks kolmandikku ja kasumi tõusu enam
kui pooled vastanud ettevõtetest ja asutustest. Ettevõtted leidsid üsna üksmeelselt, et peo toimumine järgmistel aastatel on oluline ning avaldasid soovi teha rohkem koostööd piirkonnas toimuvate spordi- ja kultuuriürituste korraldajatega.

Punklaulupeole oli tulnud külastajaid kõikidest maakondadest ja suurematest linnadest Eestis. Väljaspool Lääne-Virumaad elavatest vastanutest ei oleks ilma peota antud perioodil Rakveret külastanud 67% pealtvaatajatest ja 84% esinejatest.

Laulupeoga oli kokku seotud 8 480 inimest: 1871 lauljat, 5760 külastajat, lisaks veel 849 üritusega muud moodi seotud isikut
(ajakirjanikud, korraldajad, sponsorid jne).

Punklaulupidu „Anarhy in the E.U.!” leidis kajastamist ka väljaspool Eestit. Peo videoklipp jõudis Euroopa ühte suuremasse telekanalisse Euronews, rubriiki “No comments”. Videot saab vaadata siit <http://www.youtube.com/watch?v=l-DsLIUNx3Y%20> .

Läänemaal hakatakse mõõtma tuuleparkide mürataset

Lääne Maavalitsus sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist “Atmosfääri kaitse” vahendeid, et mõõta Hanila ja Noarootsi valdades tuuleparkide mürataset, kirjutab www.laanemaa.ee.

Lääne Maavalitsus ega Noarootsi ja Hanila vald pole varem tuuleparkide mõju kohalikule elanikonnale uurinud, kuid osaletakse tuuleparkide teemaplaneeringu protsessis koos teiste Lääne-Eesti maakondadega. Projekt toetub teemaplaneeringu raames teostatud uuringutele, kuid ennetades tulevaste tuuleparkide rajamisega seotud ohte kohalikule elanikonnale, on vajalik läbi viia pikaajalised müra mõõtmised tuuleparkide vahetus läheduses. Mõõtmiste tulemusi kasutatakse usaldusväärsete andmetena, millest edaspidi lähtutakse tuuleparkide haldajatega, uute arendajatega ning tuuleparkide läheduses elavate inimestega suhtlemises.

Arendajate huvi tuuleparkide rajamise vastu on suur. Lääne Maavalitsus kui kohalike elanike huvide eest seisja ning järelvalveasutus on pidanud tegelema tuuleparkide lähedal elavate elanike kaebustega müra pärast.

Projekti maksumus on 14 640 eurot, mis rahastatakse 100%

Noarootsis Aulepal asuva Balti riikide suurima tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti, millest peaks piisama 35 tuhande majapidamise ehk pea kogu Saare-, Hiiu- ja Läänemaa elektriga varustamiseks. Juba on pannud see mitmeid kohalikke elanikke kurtma hiigeltuulikute mürast ja vibratsioonist tingitud tervisehädade üle.

Märjamaal kogutakse vanapaberit… koolibussi ostmiseks

Märjamaa elanikud on agaralt kinni võtnud kohaliku gümnaasiumi üleskutsest tuua koolile vanapaberit, millest saadav tulu läheb uue koolibussi fondi. Juba on ära viidud esimene konteineritäis ehk 3,3 tonni makulatuuri. „Uus konteiner on kohal ja täitub kiiresti. Algul pidi kogumiskampaania lõppema 21. detsembril, aga pikendame seda. Oleme tänulikud kõigile headele abilistele!“ rääkis gümnaasiumi direktor Andres Elmik.

Kes pole veel jõudnud oma varusid üle vaadata, jõuab samuti paki kokku panna ja oma panuse anda. Vanapaberit saab tuua tööpäevadel kell 8–17.

Kultuuriministeerium ootab kultuuri- ja spordipreemiate kandidaate

Kultuuriministeerium ootab kandidaate 2011. aasta Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ning spordipreemiate määramiseks.

Kolm kultuuripreemiat määratakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat antakse 2011. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia senised laureaadid või kohalikud omavalitsused, teised juriidilised isikud, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus.

Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest ning kuus preemiat 2011. aasta tulemuste eest. Ettepanekuid preemiate kandidaatide kohta võivad teha ministeeriumid, maavalitsused, kohalikud omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud spordialane tegevus.

Avaldusi oodatakse kuni 10. jaanuarini aadressile Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna aadressile preemia@kul.ee .

Leiti vanur-randtiir

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord Eestis on löödud. Uudistaja kirjutab, et too vanur-randtiir elas 25-aastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirul e väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Randtiirule kuulub teinegi maailmarekord, nimelt lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt.

Täna on toomapäev, algab jõuluaeg

: Lund on sel talvel vähe

Täna on toomapäev, mis tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Toomapäevast hakkas kehtima muude tööde keeld peale pühadeks ettevalmistamise. Rõhutatud on ketruse ning jahvatamise keeldu. Mõnel pool peeti soovitavaks pesupesemist kui suurpuhastuse juurde kuuluvat toimetust, ent pesu ei tohtinud ööseks välja jääda.

Küllusliku pühadelaua ettevalmistused kestsid jõululaupäevani, selle kohta öeldi, et naise kaasavara peab vastu ainult toomapäevast jõuluni. Naiste hooleks oli vorstide valmistamine. Küpsetati ka leiba, meeste töö oli õllepruulimine.

Kogu maal on toomapäev jõulueelse suurpuhastuse aeg. Koristustööde hulka kuulub küttekollete puhastamine ning kogu elamu korrastamine, mida nimetati Musta-Tooma, Tahma-Tooma, Nõgi-Tooma või Tolmu-Tooma väljaajamiseks. See ütlus võib tähendada samuti veel päevade pikenema hakkamist, valguse võitu pimeduse üle.

Veel on toomapäevast alates, kolmel päeval enne jõulupühi, üksikult või grupina perest peresse käinud jõulutoomad ehk toomad. Need on valges rõivas meesterahvad, nimetatud on punast vööd ja näokatet. Nähtud on ka karvupidi kasukaga, tahmatud näoga toomast. Vanasõnas tavatsetakse järjestikku nimetada kolme ennejõulust sanditajat, kellel tunnusese käes või seljas: “Andrus ahjuhargiga, luutsi luuaga, toomas toobripuuga”. Toobripuu öeldakse olevat õlletoobrite tõstmiseks, on ju toomaste peamine tegevus jõuluõlle maitsmine. Külastuse juurde kuulub eelolevate tähtpäevade teatamine ning napp õnnesoov uueks aastaks.

Toomapäev tähistab maarahval jõulude ehk talistepühade algust. Jõulud on aastavahetuspüha, mil lõpeb vana ja algab uus päikeseaasta ning kodus on käimas esivanemate hinged. Maarahva jaoks on jõulud uue aasta seeme. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta.

Täna, pööriaja hakul, jääb päike oma talvisesse pessa ning algavad jõulud.

Alates suvisest pööriajast on päevad aina lühenenud. Päikese talvises pesas, 21. – 24. detsembrini on päevad ühepikkused. Sellel pimedal, salapärasel ja pühal ajal valmistume koos kõige elavaga suureks muutuseks. Esimesel jõulupühal, 25.12. toimub pööre, põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Agab uus aastaring.

Kaante vahele on saanud raamat “Mulgimaa võlud ja valud”

Raamatu “Mulgimaa võlu ja valu” 562 lehekülge on kokku pannud Abja-Paluojas elav pensionär Salme Vainlo, kellele on
südamelähedane Alistegunde/Halliste kihelkonna mälestuse säilitamine. Lugude korjamise ja redigeerimisega on ta tegelenud viimased kuus aastat.

Mahuka raamatu üheksas peatükis on läbilõige Halliste kihelkonna ajaloost muistsest ajast kuni tänapäevani. Lugejale pakutakse rännakut
pühadesse hiitesse ning Mulgimaa kaunisse loodusesse, kus tembutab.Vanapagan; ta tutvub siinkandi talumeeste, mõisnike ja üleilma kuulsate
mulkidega läbi ajaloo.Raamatu keskel on väike fotoseeria lugudes käsitletud isikutest ja kohtadest, kaanel on maaliline vaade Kariste
järvele.

Raamatu hind on 15 €, huvilistel on võimalik raamat soetada Abja-Paluoja raamatupoest või pöörduda sooviga MTÜ Kodukuru poole.

MTÜ Kodukuru
E-mail: tuulijes@hotmail.com
Tel: 52 65 464