8 detsember 2011 Archives

Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Läinud nädala keskel oli Saaremaa piimatööstusel külas Vahur Tõnissoo, põllumajandust tundva taustaga mees mandrilt, kes informeeris gruppi piimatootjaid uuest, mitmeid erinevaid sektoreid ühendavast koostöövormist, mis alles mõni kuu tagasi eluõiguse sai. Jutt on katusorganisatsiooni Farm In loomisest ja selle eesmärkidest.

Farm In juhataja Vahur Tõnissoo ja Saaremaa Piimaühistu juht Paul Alas tulevikuplaane pidamas. Foto: Vilma Rauniste

“Ärksamad tootjate ühistud moodustasid n-ö katuse ehk keskühistu nimega Tulundusühistu Farm In. See on Eesti tootjate organisatsioon ja mind volitati seda käima lükkama. Olen terve elu põllumeestega koos tööd teinud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Arvan, et saame selle ettevõtmisega hakkama,” ütles Farm In juhataja Vahur Tõnissoo nii enda kui loodud firma tutvustuseks.

Farm In registreeriti tänavu augustis, nii et ajalugu pole veel ollagi, kogu tegevus on käivitamisfaasis. Liikmesorganisatsioone on kaheksa: E-Piim, Kevili, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu (Pärnu- ja Raplamaa tootjad), MTÜ Ühispiim (Virumaa, Harjumaa, Järvamaa), Rakvere Piimaühistu, AS Metsaküla Piim (Harjumaa). Kogu liikmete arv on ca 700.

“Farm In on väikeste kuludega isemajandav organisatsioon, selleks et teha ühiselt suuremahulisi hulgioste. See on ostu-läbirääkimistel päris suur jõud. Teine eesmärk on ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Loe edasi: Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Otepää segakoor Eveko ja naiskoor Emajõe Laulikud annavad Tartus ühise kontserdi

Sel laupäeval, 10. detsembril kell 16 algab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kontsert “Jõuluõhtul”, kus esinevad Otepää segakoor Eveko ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, dirigeerib Vilve Maide. Kontsert on tasuta.

Eveko segakoori ja Emajõe Laulikuid ühendab suurepärane dirigent Vilve Maide. Emajõe Laulikuid juhatab Vilve Maide koori sünnist alates ehk 2003. aastast. 2008. aastal kutsuti Vilve oma kodukandis Otepääl tegutseva Eveko segakoori dirigendiks ja alates 2011. aastast on ta Karlova gümnaasiumi
koorijuht ning Tartu neidudekoori Kurekell dirigent.

Laupäevasel jõulukontserdil dirigeerivad Vilve Maide kõrval ka koormeistrid Lembi Oja ja Mariell Piispea. Kontsertmeister on Inna Samuilov.

Kontserdi kava on mitmetahuline, kuid viitab kindlalt lähenevatele pühadele. Jõuluõhtu ootus saab kontserdi lõpus oma pühaliku alguse, kui kahe koori esituses tuleb ettekandele Ester Mägi teos “Jõuluõhtul”.

Nele Nemvalts

Laupäeval toimub Võrus jõululaat

Laupäeval, 10. detsembril toimub Võru kesklinna pargis jõululaat, kust saab soetada käsitöö- ja kunstikaupu ning erinevaid toiduaineid.

Tänavu kaubeldakse Võru linna jõululaadal juba seitsmendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi sada kauplejat. Tullakse nii Tallinnast, Võru-,
Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

Laadalt saab osta kodumaist talutoodangut ja hoidiseid, käsitööd, ehteid, kootud sokke jm esemeid, ravimtaimi, piparkooke, jõululinikuid, vaipu, jõulupärgi ja -ehteid.

Kell 10 avab laada ning kuulutab jõulurahu välja linnapea Jüri Kaver. Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi. Kell 10.30 toimub jõuluvanaks riietumise võistlus ning kell 11 peetakse maha heategevuslik oksjon, mille tulu läheb lastekodus elavatele Võru linna lastele.

Laat kestab kella 9–16.

Marianne Mett

Rakvere targa maja kompetentsikeskus sai rahastuse

Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas 7. detsembril toimunud juhatuse koosolekul toetada sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus poolt Euroopa regionaalarengu fondi (ERF) meetmesse “Kompetentsikeskuste arendamine” esitatud projektitaotlust „Targa Maja Kompetentsikeskus” 3 190 387 euroga.

SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul loob keskuse rajamine eeldused reaalseks koostööks kõrgkoolide ja ettevõtjate vahel. Projekti nõustab OÜ Heiväl Consulting .

Hilje Pakkanen

Sindi ootab aasta inimese kandidaate

Kuni 15. jaanuarini 2012 ootab Sindi linnavalitsus ettepanekuid 2011.a. Sindi aasta inimese kandidaatite kohta.

Sindi linna aasta inimese aunimetus antakse inimesele, kes on oma töö ja tegevusega oluliselt kujundanud Sindi mainet ja tõhustanud linna arengut. Kandidaate saavad esitada linnavolikogu liikmed, linnavalitsus, Sindi asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja Sindi linna elanikud.

Kirjalikke taotlusi, kuhu on ära märgitud kandidaadi nimi koos põhjendusega, oodatakse aadressil: Sindi linnavalitsus, Pärnu mnt 12 või e-posti aadressil sindi@sindi.ee.

Aasta inimene 2010 tiitli pälvis spordiklubi Kalju juhatuse liige ja treener Mihail Shorin.
Sindi aasta inimene kuulutatakse traditsiooniliselt välja Eesti Vabariigi aastapäeval.

Viktor Kaarneem

Nõo vallamajas juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust

Täna, 8. detsembril kella 8.46 ajal tuli Nõo vallamajja alkoholijoobes mees, kellel oli nuga käes. Mees ähvardas vallamajas olnud isikuid vägivallaga ning lõhkus kahe ukse klaasid.

Ründaja sai ukseklaasi lõhkumise järel kergeid vigastusi. Nõo vallavanem Rain Sangernebo sõnul andis ta juhtunust teada politseile ning õige pea saabus sündmuskohale kohalik politseiametnik.

„Politseinik üritas meest majast välja meelitada, et meie töötajate elud ohus ei oleks, kuid ründaja ei olnud nõus hoonest lahkuma. Seejärel haaras politseinik mehe käes olnud noast kinni nii, et noatera selg jäi pihku, tõmbas selle tal käest ning viskas selle ohutusse kaugusesse. Kui ründaja oli relvituks tehtud, tõmbas politseiametnik ta põrandale maha, pani käed raudu ning jäi ootama täiendavaid politseijõude,” kirjeldas juhtunut vallavanem Rain Sangernebo.

Politsei viis kinnipeetud mehe esmalt meedikute juurde ning pärast esmaabi osutamist kainenemisele.

Praegu on teada, et vallamajja tulnud mees on 44aastane Elva linna elanik. Kuriteo motiiv selgub uurimise käigus. Kuna kinnipeetud mees oli kuriteo toimepanemise hetkel tugevas alkoholijoobes, paigutati ta arestimajja kainenema. Mees kuulatakse kuriteos kahtlustatavana homme, kui ta kaineks saab.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks alustas Tartu kriminaaltalitus kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitletava paragrahvi järgi (KarSi § 263 p 3).

600 ajateenijat läheb rännakule

nakvaljaope ajateenija — Kuperjanovi JVP Nooremallohvitseride baaskursuse ajateenijad väljaõppes. Nursipalu, november 2011.

Kuperjanovi jalaväepataljonis lõpetavad ajateenijad järjekordse väljaõppetsükli rännakutega Võrumaal. Rännakutel hinnatakse ajateenija vastupidavust ja rajal olevates kontrollpunktides täidavad ajateenijad praktilisi ülesandeid, millega näitavad väljaõppes saadud teadmisi ja oskusi. Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa.

13.-15. detsembril korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljoni kaadrikaitseväelased ajateenijatele sõduri baaskursuse ja nooremallohvitseri baaskursuse lõpurännakud Võru ümbruses. Sõduri baaskursuse rännaku pikkus on umbkaudu 30 kilomeetrit ja nooremallohvitseride baaskursuse rännak umbkaudu 100 kilomeetrit. Kokku võtab rännakutest osa üle 600 ajateenija. Sõdurid tohivad kasutada rännakuks üldkasutatavaid teid või alasid, mille kasutamine on varem kokku lepitud.

„Rännak on sõdurile kindlasti väljakutse, ajateenijad peavad andma lühikese, kuid väga intensiivse eksamisessiooni ajal maksimumi,“ ütles sõduri baaskursuse rännaku üldjuht leitnant Lauri Kriisa Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab sõduri baaskursuses osalenule õiguse kanda Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi pealuu ja kontidega. Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad nooremseersandi auaste ja õiguse juhtida jaosuurust üksust.

Praegu aega teenivate noormeeste väljaõppetsüklid lõppevad 2012. aastal suurõppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi. Eesti kaitsejõudude tugevus peitubki reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse kutsutakse.

Lõuna Kaitseringkond tänab Võrumaa inimesi mõistva suhtumise eest. Eesti kaitsevõime tagamine ei ole üksnes kaitseväe ülesanne, iga üksikisik ja organisatsioon annab oma panuse riigi kaitsevõimesse.

kpt Kristjan Kostabi, Lõuna Kaitseringkonna teabeohvitser

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses“ astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad
Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.

Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739 koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Info: Eeva Kumberg, tel 5663 7037, Reet Aro, tel 5818 8568.

Põlva jätkab laste- ja noortesõbraliku linnana

ÜRO Lastefond Unicef Eesti pikendas Põlva linna laste- ja noortesõbralikkuse osalussertifikaati 31. detsembrini 2014. aastal.

Põlva linnale omistati laste- ja noortesõbraliku linna tiitel 2005.a novembris. Käesolevaks aastaks on liikumisega ühinenud 12 Eesti linna, lisaks Põlvale veel Tartu, Narva, Pärnu Saue, Kunda, Tallinn, Viljandi, Jõhvi, Kuressaare, Haapsalu ja Rakvere.

UNICEFi poolt algatatud liikumisega “Laste- ja noortesõbralikud linnad” ( Child Friendly Cities ) on ühinenud pea kõik Euroopa riigid . Liikumise eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Eesti ühines selle liikumisega 2004. aastal.

Kärasil avati ülimoodne laut

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder avas Ida-Virumaal Kärasi külas ülimoodsal söötmis- ja lüpsitehnoloogial põhineva Maage talu lauda.

Äsja valminud laudas töötavad lüpsirobotid, samuti on automatiseeritud lehmade söötmine ja sööda valmistamine.

Seederi sõnul aitab investeerimine tipptehnoloogial põhinevatesse innovaatilistesse lahendustesse kaasa Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja näitab, et põllumeestel on usku oma ettevõtmiste edusse.

“Piimatootmine ja töötlemine on olnud meie põllumajanduse üheks alustalaks. Piimatoodete osa Eesti põllumajandussaaduste ekspordis on märkimisväärne ja loodetavasti jätkuvalt suurenev,” ütles minister.

Möödunud aasta lõpus varises Maage talu vana lauda katus lumeraskuse all sisse. Õnnetuse põhjustanud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärjel hukkus üks lehm ja ülejäänud loomad jäid mõneks ajaks lahtise katuse alla.

Tänavu kevadel eraldas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maaelu arengukavast uue lauda ehituseks 481 896 eurot toetust, lisaks võttis omanik pikaajalise laenukohustuse.

Maage talu uus laut on esimene kaasaegne vabapidamisega laut Ida-Virumaal. Hoone on projekteeritud selliselt, et loom saab ise valida, millal ta sööb ja robotisse lüpsma läheb. Laudas on 180 looma, sealjuures on peremehel plaanis karja järjest suurendada.

Lisaks lauda avamisele kohtus põllumajandusminister Jõhvis Ida-Viru Taluliidu liikmetega, et arutada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku ning teisi aktuaalseid teemasid.

NUKU muuseum valiti Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks

Käesoleva aasta septembris külastas NUKU muuseumit Euroopa Muuseumide Aastaauhinna ametlik komisjon, tutvudes süvitsi muuseumi ekspositsiooni, tegevuste ning eesmärkidega. Konkureerides ligi 70 viimasesse vooru jõudnud Euroopa muuseumiga, valiti komisjoni külastuse tulemusena NUKU muuseum 2012. aasta Euroopa Muuseumide Aastaauhinna nominendiks.

Euroopa Muuseumide Aastaauhind asutati 1977. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all, et tunnustada silmapaistvaid Euroopa muuseume ning toetada innovatiivseid suundumusi muuseumimaailmas. Auhinnakomisjon otsib ettevõtlikke ja innovaatilisi muuseume, mis kasvatavad muuseumide avalikku kvaliteeti ning suudavad mõjutada muuseumivaldkonda nii siseriiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Auhinnal on olnud muuseumivaldkonnale väga positiivne mõju, tuues tähelepanu keskmesse ka väikeseid uuendusliku sisuga muuseume, millel muidu oleks olnud raske leida Euroopa tasandil tunnustust.

Lisaks Euroopa Aasta Muuseumi peaauhinnale kandideerivad nomineeritud muuseumid Euroopa Nõukogu muuseumiauhinnale, Kenneth Hudsoni nimelisele auhinnale, Stilletto auhinnale ning mitmetele eriauhindadele. Auhindade võitjad kuulutatakse välja Portugalis 19. mail 2012 toimuval auhinnagalal.

Eesti muuseumidest on varem Euroopa Muuseumi Aastaauhinna võitnud KUMU kunstimuuseum, mis nimetati Euroopa Aasta Muuseumiks 2008. aastal.

Selgusid parimad metsa joonistajad

Mets meil katab laua. Gabriella Tarkus, 10aastane

Ligikaudu 5000 last, noort ja täiskasvanut joonistasid sel sügisel arvutiga teemal “Kohtume metsas!”. Nüüd on parimad selgunud.

Kuni 10-aastaste seas võitis 10aastane Kuressaare Vanalinna Kooli õpilane Gabriella Tarkus pildiga “Mets meil katab laua” (juhendas Eha Kask). 11-13 aastaste joonistajate seas oli parim Rael Kalda Gustav Adolfi Gümnaasiumist pildiga “Ellujäämisretk rabasügavustes”. Silvia-Sigrid Sillaots Tartu Kunstigümnaasiumist võitis Üllar Sillaotsa juhendamisel esikoha 14-18 aastaste hulgas tööga “Mets on looma kodu”. Täiskasvanutest sai esimese kohta Eve Mäeorg pildiga “Kohtume metsas!”.

Parimaks juhendajaks tunnistati Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpetaja Aime Peever, kelle juhendamisel valmis 301 pilti, millest 35 jõudis ka lõppvõistlusele. Teise koha sai Olga Kravtšenko Tartu Vene Lütseumist (juhendas 18 lõppvõistlusele jõudnud pildi autorit) ja kolmanda Signe Lensment Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist (17 pilti lõppvõistlusel).

Arvutijoonistuste võistluse korraldasid Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, Eesti Metsaselts ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Kõik võidutööd ja osalenud pildid on väljas Internetis: http://joonistaja.eenet.ee/konkurss/.