Täna ennelõunal hukkus Saaremaal Leisi vallas puhkenud tulekahjus vanem mees. Tulekahju sai ilmselt alguse hooletust suitsetamisest.
Häirekeskus sai teate tulekahjust kell 10.32. Päästjate kohale jõudes oli ühekorruseline puidust maja seest suitsu täis ja põles üks tuba. Päästjad sisenesid kohe majja ning tõid välja vanema meesterahva. Tema elu päästa ei õnnestunud. Päästetöö juhi sõnul oli põlemine üpris intensiivne, tuli oli osaliselt levinud ka kööki.
Homme on pööripäev, kust alates kuni kevadise pööripäevani on meie ümber pimedust rohkem kui valgust. Me oleme valguse lapsed, igas elusolendis on killuke Kõiksuse alguse tähesärast. See sära püsib meis koos unistamisvõimega. Just sügistalvine pimenemine on läbi aegade olnud lugude vestmise, mõistatamise ja unistamise ajaks. Nii heidame oma unistuste kiired edasi läbi sajandite, toetades nendega meist sündivaid sugupõlvi. Just samuti, nagu meid toidavad meist eelnevate sugupõlvede unistused ja lood.
Täna on rahvusliku vastupanu päev, millega mälestame 1944. aasta sügisest omariikliku valitsuse moodustamist Otto Tiefi juhtimisel. Eile oli sügisene madisepäev, kui möödus 794 aastat madisepäeva lahingust. Madisepäeval on põnev mõelda võimalikule madisepäeva needusele, mis viis 1217. aasta madisepäeval toimunud lahingus kahe juhi – Kaupo ja Lembitu hukkumisele ja millest alates möödus 700 sügisest madisepäeva, ennekui 1918. aasta kevadisel madisepäeval (esimesel needusest vabal madisepäeval) end taas iseseisvaks kuulutada saime. Nagu oleks keegi sajatanud, et kui te mehed kokkuleppele ei jõua, siis hukkute mõlemad ja teie rahvad jäävad seitsmeks sajandiks teiste rahvaste juhtida.
Sarvesaare Rein ehk Leo Sepp avaldas 1937. aastal näidendi “Kaupo” 11 pildis, kus ta värvikalt kirjeldab Lembitu ja Kaupo kohtumist enne madisepäeva lahingut. Kaupo pakub näidendis Lembitule võimaluse saksa röövvallutusele vastu seista kristliku riigi rajamisega, milleks tal ka paavsti toetus oli. See oleks meile ehk võimaldanud teiste euroopa kristlike väikeriikide taolise arenguloo. Paraku ei jõua mehed näidendis ja ilmselt ka tegelikkuses kokkuleppele kummast saab tulevase riigi valitseja ja hukkuvad mõlemad 1217 madisepäeval…
Samas oli paavsti toel meie maile tekkiv kristlik ja rahvuslik omariik sakslastele äärmiselt vastumeelne. Palju kasulikum oli õigustada alistamist ja röövimist, rääkides endalt pidevalt ristimist mahapesevatest ohtlikest ja verejanulistest pärismaalastest. Kummaline on vaid see, et me sakslastele meelepärast lugu tänase päevani oma ajaloona edasi räägime. On sellel rahval alles vägi ja meediamõju, mida me endilt raputada ei suuda!
Sama vana plaat pandi täie hooga uuesti käima 1343, kui Rootsi kuningas Magnus Erikssonile alluvate Turu ja Viiburi foogtide laevad olid eestlaste ülestõusu turvamas Tallinna reidil. Kümmekond aastat varem ostis kuningas saksa võlavangist vabaks Lundi piiskopkonna Skoones. Tallinna ja Lundi vahel oli tihe side, Tallinna piiskop Olav, kes koos nelja eestlasest kuningaga Paides vangi võeti, käis poolteist aastakümmet varem Skoones Ystadis kirikut sisse õnnistamas, nagu raidkiri kiriku õuel tõendab.
Aga saksa kroonikud edastasid ajaloomeediasse sõnumi verejanulistest, süütuid kloostrivendi hukkavaist ning ilmselgelt haldussuutmatutest paganatest, kes hädasti vajavad Liivimaa ordu karmi kätt maa ja rahva ohjes hoidmiseks. Ja seda sõnumit edastame tänapäevani oma ajalooõpikuis…
Küllap on õige võtta ajalugu oma kätesse ja kõnelda sellest nõnda, et see meid edasi kannaks.
Pimenemise ajal on meie tegemiseks unistada meie rahvast läbi järgmise seitsmesaja aasta ning kõnelda lugusid, mis meid sinna kannavad.
Autor: Mikk Sarv
Tallinna Vaba Waldorfkool Tuulemaa tänaval otsib oma koolile toitlustajat või kokka, et lapsed saaksid tervislikku ja võimalusel taimset toitu. Kooli toitlustamise korraldamine on hetkel veel arengujärgus, kuna soovitakse pakkuda oma lastele ja õpetajatele parimat. Hetkel tuuakse valmistoit kohale ja serveeritakse, kuid puudub võimalus menüü osas kaasa rääkida seal hulgas tellida taimset toitu ja magustoitu. Ka praegune toidu jagaja töötab koolis ajutiselt. Seega head ideed on teretulnud. Huvilistel võtta ühendust kooli direktoriga Kaili Nurgaga (kaili@nurk.eu).
Kolmapäeva õhtupoolikul Järvamaal Albu vallas puhkenud tulekahjus õnnestus päästjatel põlevast majast välja tuua 71-aastane mees.
Teade Albu vallas Järva-Madise külas asuva elumaja põlengust tuli häirekeskusele kell 16.38. Päästjate saabudes põles kahekordne kivimaja juba lahtise leegiga. Kustutustööde käigus toodi majast välja 71-aastane mees, kelle kiirabi toimetas haiglasse.
Põleng kustutati kella 21.07-ks. Süttimise põhjus on selgitamisel.
Valga Linnavalitsus, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Valga Muuseum, MTÜ-d segakoor Rõõm, Valga Käsitöökelder ja Roosi Käsitöö kutsuvad kõiki Liivimaa Mihklilaadale ja peole Valga kesklinna 1. oktoobril kell 9-16.
Laat toimub Kesk tänaval ja muuseumi hoovis ning meelelahutusprogramm kultuuri- ja huvialakeskuse esisel platsil. Tutvu ajakavaga!
Laadale oodatakse müüma aiasaaduste, taimede ja loomade kasvatajaid, käsitöömeistreid, meemüüjaid, puidust mööbli valmistajaid, erinevate toiduainete müüjaid, ehete valmistajaid jne. Müügiplats tasuta, kauplejatelt ootame kaubavalikust annetust suurele loteriile.
Müügikohtade registreerimine kuni 30. septembrini telefonil +372 766 9970, e-post info@valgakultuurikeskus.ee
Lisainfo: Valga Linnavalitsuse kultuurinõunik Merce Mäe telefonidel +372 5345 3457 või +372 766 9914
Bernard Kangro kirjandusauhinna komisjoni ettepanekul saab tänavuse kirjanduspreemia lastekirjanik Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ eest.
Grethe Rõõm (34) elab Võrumaal Rõuges Tindi külas. Rõuges sündisid ja jõudsid raamatukaante vahele „Lohe Lembitu lood: pahandus Ööbikuorus“ (2009), „Lohe Lembitu lood: kitserööv“ (2010) ja „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ (2010). Praegu on kirjanikul käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.
Võru maavalitsus annab B. Kangro nimelist kirjandusauhinda välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle sünnist möödus 18. septembril 101. aastat. Mullu pälvis auhinna kirjanik Rein Põder raamatu eest “Unustatud”.
Tänavuse preemia nominentide loendi koostas Võrumaa Keskraamatukogu, valides vahemikus septembrist 2010 kuni septembrini 2011 ilmunud kirjanduse seast Kangro-preemia statuudile vastavad teosed. Auhind antakse laureaadile üle 14.oktoobril kell 16 Võru Avatud Ateljees täiskasvanud õppija nädala maakondlikul lõppüritusel.
Britt Vahter
britt.vahter@mv.werro.ee
+372 786 8318
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil “Märka mind!”
Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased, 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.
Eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas ja VVV matkaradadel pildistatud fotodele ning parimale talvisele fotole.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. oktoober 2011.
Zürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.
Tutvu konkursi tingimustega.
Info tel +372 525 4172 või triinu@vvvs.ee
Ootame rohket osavõttu!
Fotokonkursi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.
“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.
Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.
Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)
Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055
26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.
„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.
Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.
Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti
Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.
Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.
Valeria Jegisman
Siseministeeriumi pressinõunik
Tel +372 612 5227, +372 529 3885
valeria.jegisman@siseministeerium.ee
