Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Foto: Mõniste Muuseum
Mõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.

Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.

Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.

Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.

Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.

Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Loe edasi: Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.

15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.

Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.

Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com
13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.

Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.

Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Raplamaal algab noortekoolitus “Miks ma mida teen 2011”

SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.

Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka  teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja EttevõtluskeskusSA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC

Moostes avatakse helimaastikud

2.-3. aprillil toimub Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses (MoKSis) Hannes Heyne heliworkshop “Mängides Helimaastikel”. Tegemist on MoKSi heliworkshop´ide sarja avalöögiga.

Workshop pakub osalejaile võimaluse proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa erinevaid omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja muud taolised on MoKS`is avastamiseks ja mängimiseks.

“Kõikidel füüsilistel objektidel on oma heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida aga iga tähelepanelik ja kuulata-oskaja võib õppida,” tutvustas MoKS`i koordinaator Evelyn Müürsepp. “Mängureeglid aitavad süvendada meie tajuviise ning utsitavad erinevate mõtte- ja kogemisviiside vahelist infovahetust. Teiste hõimude mängud, rütmid ja laulud rikastavad ning toovad meie ellu uusi värve.”

Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad jt – ühesõnaga igaüks, kes tahab avastada erinevaid helitekitamisvõimalusi.

Workshopi läbiviija Hannes Heyne on pärit Dresdenist, Saksamaalt. Ta on sündinud 1958. a DDR-is. 7 aastat õppis ja töötas Hannes hüdroloogia ja ökoloogia alal, seejärel studeeris Hamburgis improvisatsiooni ja pilliehitamist. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduse, muusikaökoloogia ja muusikalise improvisatsiooni alal.

Linnumärgid näitavad, et kevad ikka tuleb

Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee
kodukakutibu

Teisipäeval  toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale.  Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.

 
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud  linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
 
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
 
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.