19 märts 2011 Archives

„Kambja lüüra” toob kokku naisansamblid

9. aprillil toimub Kambja kultuurikeskuses viiendat korda Lõuna-Eesti naisansamblite kevadkontsert „Kambja lüüra”.

Korraldajate eesmärk on tuua Kambjasse kokku naisansamblid Võrumaalt Jõgevamaani ja Põlvamaast Valgamaani, et tutvuda naabervaldade ja -maakondade kollektiivide tegemistega.

„Kambja lüüra” pole võistulaulmine, vaid vahva kohtumispidu, kus saab ennast näidata ja teiste kollektiividega tutvuda ning sõprussidemeid luua.

Õhtu jooksul laulavad naisansamblid, lisaks neile aga Haaslava meeskoor. Ei puudu ka tantsunumbrid: näeb mustlastantsu ja flamenkot.

Õhtu lõpeb nagu ikka tantsuga. Sel aastal tantsutab laulurahvast ansambel „1 kõigi eest”, kes tuleb suisa Saaremaalt.

Rohkem infot: Pille Tammelan, tel 5695 5989, e-post pille@kambja.ee.

Salme koolis tähistati emakeelepäeva

Nagu kogu Eestis, nii tähistati ka Salme koolis 14. märtsil emakeelepäeva. Ettevalmistused selleks algasid aga palju varem. Vabariigi aastapäeva eel kuulutati koolis välja luulekonkurss teemal “Isamaa ja emakeel ehk Isa maa ja ema keel“. Parimad selgitati välja kooliastmeti, 1.–3., 4.–6. ja 7.–9. klass.

Noorema vanusegrupi (1.–3. klass) emakeeleviktoriini võitnud võistkonna (2. klass) liikmed (vasakult) Jan-Silver Õun, Helena Aavik ja Emma Treirat. Foto: Ivi Saar

Konkursi lisatingimus oli, et luuletuse ridade esitähtedest moodustuks sõna “emakeelepäev“, suurematele lastele lisandus teiseks variandiks „Kristjan Jaak Peterson“.

14. märtsil pärast teist tundi kogunes kogu koolipere teise korruse fuajeesse emakeelepäeva tähistama. Selleks ajaks võis seinalt lugeda ka paremaid luuletusi. Valik oli tehtud nii, et igast klassist valiti välja kolm paremat, lisaks veel mõned huvitavamad. Pingeritta neid rohkem ei seatud – parimad lihtsalt olidki parimad! Mainimata ei saa siinjuures jätta, et konkursist võttis osa praktiliselt kogu kool.

Emakeeleõpetaja Tea Merivald avas kogunemise lühikese ülevaatega emakeelepäeva olemusest ja tähistamisest. 7. klassi õpilased olid lavastanud katkendi Juhan Liivi “Varjust“ – lõik sellest, kuidas mõisalapsed arutlevad eesti keele üle, kas see keel üldse on sobilik nii üleva asja nagu kirjandus jaoks ja mida arvata talupoiss Villu luuletustest.

Pärast katkendi ettekandmist läks sõnajärg 6. klassi õpilastele, kes tõid koolikaaslaste ette F. R. Faehlmanni, C. R. Jakobsoni ja K. J. Petersoni mõtteid ning arvamusi eesti keelest.

Päev jätkus pärast lõunasööki, kui klasside kolmeliikmelised võistkonnad hakkasid kooli raamatukogus lahendama keeleteemalisi ülesandeid – ikka nii, et kolm klassi koos ja kolmel vahetunnil. Lahendada tuli nii ristsõnu, rahvatarkusi, mõistatusi kui ka ülesandeid, mis vajasid konkreetset keele tundmist. Lapsed olid tublid: esimeses kooliastmes oli võidukas 2. klass, teises kooliastmes 6. klass ja kolmandas 9. klass.

Ivi Saar, Salme kooli raamatukoguhoidja

Hageris kohtuvad mahedad ehedad muinasviljelejad

26. märtsil kell 12 toimub Hageri rahvamajas mahedate ehedate muinasviljelejate kokkusaamine.

Vestlusringis osalevad:
* Kernu kandi mahedad, kel on suurtel pindadel loodusviljeluse kogemused; 
* Margus Ess, loodusviljeluse õppejõud Olustveres ning Jõgeva sordiaretuse instituudis töötaja; 
* Manfred Meyer, tuntud kompostidoktor;
 * eluaegne suurmajandi agronoom, kes üle kümne aasta tagasi pööras oma elus ette rohelise lehekülje.  

Kohtutakse rohenäpuga, kes kasvatab ilma mürkideta kümnekiloseid kapsapäid ja ütleb, et rammust palju olulisem on loodusega suhtlemine.  Vestlusringi juhib muinasviljeleja – mesinik Eha Metsallik.

Kõik huvilised oodatud.

Kuressaare turuhoonesse rajatakse lambateabekeskus

TÜ Saaremaa Vill rajab rahvusvahelise projekti „Knowsheep” raames Kuressaare turuhoone teisele korrusele lambateabekeskuse, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

MTÜ Saaremaa Vill projektikoordinaator Tuuli Kotka ütles Saarte Häälele, et keskuse eesmärk on arendada lambakasvatajate koostööd ja teavitada inimesi Saaremaa suurest rikkusest – lambast.

Saaremaal karjatatakse küll kõige enam lambaid Eestis, kuid sektori tulukus on üsna madal ja mõnigi peab lambaid vaid toetuste pärast. Teabekeskuse ülesanne on ärgitada asjaosalisi koostööle, tutvustada lamba väärindamise võimalusi ja pakkuda ka sellekohast infot laiast maailmast.

Teabekeskusest saab kokkusaamiskoht kõigile valdkonna huvilistele: lambakasvatajatele, käsitöölistele ja turistidele. Sealt on võimalik saada teavet olemasolevate lambakasvatajate, toodete ja teenuste kohta.

Oluliseks väljundiks lambakasvatuse tulukuse tõstmisel kujuneb Salme valda rajatav villavabrik, sellele lisandub Leader-meetmest rahastatav tootearendusprojekt.

Teavituskeskuse töökorda seadmiseks tuleb turuhoone teine korrus osalt ümber ehitada ning rajada sinna kontor, seminariruum ja näitusesaal. Samuti kogutakse teemakohast kirjandust ja filmimaterjale, käsitööesemeid ja materjale praktilisteks töötubadeks.

Keskuse ruumid peaksid valmima juuniks. Ametlikult avatakse keskus sügisel villateemalise näitusega.

Kevadpealinnas valmistatakse igale linnule oma kodu

Ka sel aastal toimub Türil pesakastinädal „Igale linnule oma kodu”, mille jooksul valmistavad valla koolide õpilased tööõpetuse tundides pesakaste, antakse teada Türi valla veebilehel.

Tänavune pesakastinädal algas 14. märtsil ja lõpeb homme.

Kevadpealinna toimkonna üleskutsel on pesakaste meisterdanud valla koolid. Tervitati ka kõikide isade initsiatiivi koos lastega oma kodu juures uus linnukodu meisterdada või olemasolevaid parandada.

Eelmine aasta panid Türi vallavolikogu esimees Toomas Marrandi ja vallavanem Aivo Prüssel pesakaste üles kultuurimaja parki. Tänavu soovitas Marrandi linnumajad valmistajatel üles seada omale südamelähedasse paika.

Türi vallavalitsus toetas ettevõtmist „Igale linnule oma kodu”, andes igale osalevale koolile materjali kümne pesakasti valmistamiseks.

Pesakastinädal „Igale linnule oma kodu” toimub Türi vallas kuuendat korda.

Märtsi lõpus jälgitakse linnalinde

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. aasta juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ).

Ettevõtmise traditsioon ulatub aastasse 2002, kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi selle vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 Eesti linnas.

Linnadevahelisest linnuvõistlusest oodatakse osa võtma kõiki huvilisi. Selleks tuleb luua 2–5liikmeline võistkond ning 27. märtsi varahommikul mõnes linnas retkele minna. Nagu ettevõtmise nimetus viitab, lähevad arvesse üksnes need sulelised, keda vaadeldi linna piiridest lahkumata.

Eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning rändlindude saabumisele. Eelmisel kevadel kohati meie linnades koguni 100 linnuliiki, mis näitab ilmekalt, kui suur on tegelikult linnakeskkonna lindude liigirikkus. Muu hulgas on linnades vaadeldud selliseid loodusmaastikega seotud linde nagu valgselg-kirjurähn, hallpea-rähn, värbkakk, laanepüü ja teder.

Võistluste täpsemate reeglite ja eelmiste aastate tulemustega saab tutvuda EOÜ koduleheküljel www.eoy.ee.

Võru maavanem kohtus Hiina ettevõtjaga

Võru maavanem Andres Kõiv kohtus sel nädalal Hiina ettevõtja ning arendustegevuse koordinaatori Xiaotian Zhangiga. Arutati koostöövõimalusi kultuuri, hariduse ja majanduse valdkonnas ning suhete arendamise võimalusi.

Arutelu tulemusena lepiti kokku, et maavanem Andres Kõiv ja Xiaotian Zhang jätkavad kohtumisi, et otsida ja leida võimalusi luua ja tihendada kontakte Võrumaa ja Hiina ettevõtjate ja kultuuriinimeste vahel.

Maavanem Andres Kõivu sõnul pakkusid arenduskoordinaatorile suurt huvi Võrumaa puidu- ja metalliettevõtete pakutavad võimalused, samuti maakonnas tegutsevate toiduainetetööstuste toodang.

Xiaotian Zhangi sõnul on Hiina ettevõtjad väga huvitatud koostööst Eestiga, mida vaadatakse kui väga kiiresti arenevat ja perspektiivikat piirkonda.

“Nende nägemuses vaadatakse Hiinas Eestit kui Baltikumi tiigrit, millega
tihedat koostööd tehes loodetakse oma kauba ja teenustega liikuda Euroopa turule. Hiina poole koostöösoov on innukas,” ütles Kõiv.

Võru maavanem ja Xiaotian Zhang leppisid kokku, et nende järgmine kohtumine koostöövõimaluste arutamiseks toimub juba lähiajal.

Allikas: Võru maavalitsus

Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.

Robert Austin Boudreau valis mullu sügisel Roomassaare sadamas välja koha, kus laev võiks kontsertide ajal seista. Foto: Alver Kivi

Louis Kahni projekteeritud ainsa laeva Point Counterpoint II kapten ja American Wind Symphony Orchestra asutaja Robert Austin Boudreau (83) pakkus Kuressaare linnale neljaks kontserdiks välja juuli esimesed neli päeva.

Kontserdiajad täpsustamisel

“Linnapoolne palve on pakutud nädalalõpp ära vahetada, kuna siis on koolinoorte laulupidu,” ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. Täna kohtub linnapea Tallinnas Eesti Arhitektide Liidus Robert Boudreau`ga uuesti ning siis on kavas kontsertide toimumise aega täpsustada. Ilmselt toimuksid kontserdid Roomassaare sadamas, kuhu 65 meetri pikkune alus ära mahuks. Möödunud sügisel käis Boudreau isiklikult Kuressaares ka Roomassaare sadamaga tutvumas. Toona kohtus Boudreau ka linnajuhtidega ja siis jäi kõlama mõte, et laev võiks rikastada Kuressaare merepäevade programmi. Nüüd Boudreau väljapakutud ajagraafik aga välistab selle.

Kuressaares toimuvad kontserdid oleksid üks osa Eestit ja teisi Läänemere riike hõlmavast kontsertturneest. Lisaks Kuressaarele antakse Eestis juuni lõpus–juuli alguses kontserte veel Tallinnas, Narvas ja Pärnus.

Kontsertturnee korraldamise peamine mõte on katta laeva USA-st Louisianast Eestisse toomise kulud, et siis tulevikus laev lõplikult Eestisse jätta. Laeva jäädavalt Eestisse tuua oli ka 1974. aastal manalateed läinud Louis Kahni ja tema sugulaste soov.

“See oleks Louisi mälestuseks hea ja mulle meeldiks laev Eestisse tuua, isegi kui selle müügist eriti raha ei saa,” ütles Boudreau Meie Maale möödunud sügisel. Loe edasi: Louis Kahni kontserdilaev väisab suvel Eestit

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Improteater korraldab Obinitsas koolituse

Täna, 19. märtsil toimub Obinitsa külakeskuses Improteatri koolitus.

Koolituse kohta võib lühidalt öelda järgmist: Improteatrit on vähemalt sama tore ise teha kui pealt vaadata. Igaüks meist võib laval improviseerida ja juba juhatust saanuna on see lihtsam. Improtreeningutel arendatud võimed leiavad esinemisolukorras kindlasti rakendust, aga mitte ainult siis. 

Koolitus kestab kella 13–18 ja sellel on veel vabu kohti.

Kell 19 algab Improteatri etendus. Kaasa löövad Rednar Annus, Erki Aule, Merilin Kirbits ja Tarvo Krall.

Improteatrile on iseloomulik, et ei ole olemas näidendi käsikirja. Rekvisiite ja lavakujundust kasutatakse minimaalselt, publik  osaleb aktiivselt näitemängu kujundamises, laval toimuv tegevus  põhineb imprvisatsioonil jne.  Rohkem saab Improteatri kohta lugeda siit: http://www.improteater.ee/.

Rohkem infot: Rieka Hõrn, tel 5620 3374; Eve Ellermäe, tel 524 2080. 

Külauudised kutsub koolitusele

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub kõiki Kagu-Eesti aktiivseid kodanikke ja ajakirjandushuvilisi õpilasi laupäeval, 26. märtsil 2011 kell 13 Rõuge noortekeskusesse kodanikuajakirjanduse teemalisele koolitusele.

Tule kohale ja mõtle kaasa, kuidas just sinu kodukoha uudis muutuval meedimaastikul löögile pääseks!

Päevakava:

Kell 13 – Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimehe Sulev Valneri tervitussõnad
Kell 13.15 – „Külauudised – miks ja kellele?“ Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm
Kell 13.30 – „Internetiuudiste koht muutuval meediamaastikul“, IT-spetsialist Henn Sarv
Kell 14.15 – Kohvipaus
Kell 14.30 – „Kogukonnaajakirjanduse roll ja selle tuleviku-perspektiivid“, Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts
Kell 15 – aruteluring koos kohviga
Kell 15.30 – Ragne Kõutsi ettekanne jätkub
Kell 16 – soovijatele kylauudis.ee praktiline õppus

Koolitus on tasuta. Koolitust toetab KOP. Soovitav registreerimine meiliaadressil allas.anti@gmail.com. Kui soovite Võru linnast Rõugesse ja tagasi sõitmiseks transporti, palun andke seda registreerimisel teada. Lisainfo tel 5340 0409.

MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts
www.kylauudis.ee