Päev: 9. märts 2011

Võrus toimub rahvusvaheline GLOBE koolitus

Võrus toimub 10.-13. märtsil rahvusvaheline GLOBE keskkonnakonverents “Aastaajad ja bioomid”, kus külalislektorid on USA saatkonna toel Eestisse kutsutud ekspert prof. Elena Bautista Sparrow Alaska GLOBE programmist ja Ms. Martha R. Kopplin Alaska Fairbanksi ülikooli arktiliste uuringute keskusest.

GLOBE www.globe.gov ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 111 riigist, nende hulgas ka õpilased 50 Eesti koolist. Õpilaste teostatud keskkonnauuringuid kasutavad kliimateadlased üle terve maailma, teiste hulgas NASA ja Tartu Ülikooli teadlased ja üliõpilased.

Eesti liitus programmiga 1996. aastal ja on tänaseks üks aktiivsemaid GLOBE programmis osalejaid riike.

Konverentsi toimumispaik on Kubija hotell Võrus.

Täiendav teave:

GLOBE Eesti: http://www.globe.ee/globe/seminar/seasons/

Elena Bautista Sparrow: http://classic.globe.gov/html/newsbrief_5_09

GLOBE Eesti kontakt: Kaido Reivelt (kaido@globe.ee)

USA saatkond: Evelin Kokkota (kokkotae@state.gov)

Algas loominguvõistlus “Õnnetus hüüab tulles”

Algas tänavuaastane päästeala loomingukonkurss “Õnnetus hüüab tulles!”, kuhu oodatakse karikatuure- koomikseid ja animatsioone. Konkurss toimub kahes vanuserühmas, alates 16 eluaastast saab esitada karikatuure teemal: “Õnnetus hüüab tulles!” ning alates 6 eluaastast saab esitada õpetlikke koomikseid ja animatsioone teemal: “Mina – õnnetuste ennetaja”.

Konkursi patroon on Heinz Valk, kelle arvates võimaldab karikatuur elu valupunkte rõhutada kujutades olukorda võimendatult. “Inimeste elus käivad traagika ja huumor sageli käsikäes ning ka selline tõsine asi, nagu õnnetuste ennetamine saab käia läbi absurdi ja koomika”, arvab vanameister.

Parimad tööd kuulutatakse välja 27. mail Tartus uues Ahhaa keskuses. Võitjatele jagatakse hinnalisi auhindu.

Võistlustöid oodatakse hiljemalt 6.maiks 2011 e-posti aadressil rescue@rescue.ee või tuua Päästeametisse aadressil Tallinn, Raua 2, võib ka viia lähimasse päästekomandosse. Täpsem info ja reeglid: www.rescue.ee.

Lisainformatsioon kodulehel http://www.rescue.ee/35777 ja
Indrek Ints
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja
indrek.ints@rescue.ee
tel 5269800

Otepää vallavalitsus tutvustab valla üldplaneeringut

Pühajärv.

Otepää valla üldplaneering on koostamisel. Otepää valla üldplaneeringu eskiisile on ettepanekuid teinud valla kodanikud, maaomanikud, vabaühendused ja riigiasutused. Vallavalitsus tutvustab märtsikuu jooksul üldplaneeringut Otepää külades.

Tänaseks on vallavalitsus üldplaneeringule laekunud ettepanekud läbi töötanud. “Arvestades valla arengueesmärke ja kodanike vajadusi, oleme teinud riigiasutustega koostööd nende ettepanekute osas,” sõnas planeerimisspetsialist Merle Anton. “Vallavalitsus on kõigi ettepanekute osas võtnud seisukohad.”

Vastavalt seisukohtadele tuleb üldplaneeringu tekstis ja joonistel teha parandused ja saata uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks. Seejärel esitab vallavalitsus üldplaneeringu volikogule vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks. Avalik väljapanek kestab neli nädalat ja selle aja jooksul saab igaüks selle uuesti üle vaadata ja oma ettepanekud vallavalitsusele esitada.

Kavandatavate paranduste osas tagasiside saamiseks ning enne üldplaneeringu saatmist uuesti riigiasutustele kooskõlastamiseks ja volikogule vastuvõtmiseks soovib vallavalitsus tehtud töö tulemusi laiemale üldsusele tutvustada.

Selleks toimuvad üldplaneeringut tutvustavad kohtumised:

  • 15. märtsil Otepää linn ja aedlinn – kell 18 Otepää vallavolikogu saalis (Lipuväljak 13 III korrus)16. märtsil Mäha, Pühajärve, Pedajamäe, Mägestiku, Nüpli külad – kell 18 Annimatsi kämpingus
  • 17. märtsil Vidrike, Kaurutootsi, Tõutsi, Koigu, Truuta, Ilmjärve, Kassiratta külad – kell 18 Vidrike puhkemajas
  • 18. märtsil Sihva, Kääriku, Arula, Märdi, Raudsepa külad – kell 18 Pühajärve kooli aulas
  • 21. märtsil Pilkuse, Vana-Otepää, Kastolatsi ja Otepää külad – kell 18 Veski spordibaasis

Üldplaneeringu eskiis ja riigiasutuste ettepanekud on kättesaadaval valla kodulehel: http://otepaa.ee/areng-ja-planeerimine/planeeringud/koostamisel-olev-ueldplaneering

Täiendav info: Merle Anton, merle.anton@otepaa.ee, tel 766 4820

Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga

Baltic Workboatsi 2,3-megavatise võimsusega tuulegeneraator on Nasval juba rohkem kui kuu aega püsti olnud ja Nasvalt Sikassaarde ka maakaabel ammu paigaldatud, kuid Eesti Energia aeglase tööjõudluse tõttu ei saa tuulik veel elektrit toota.

“Eesti Energias toimib professionaalne suutmatus. Asjad liiguvad teosammul, tundub, et seal on inimeste töövõimekus 20–30 protsenti,” põhjendas tuulegeneraatori töölerakendamise viivitust projekti käivitaja Oleg Sõnajalg. “Üks asi tehakse päevas, üks vastus korraga, ei osata näha asju ette. Kui probleem on käes, öeldakse, et seda oleks võinud palju-palju varem öelda. Uskumatu, et Eesti Energias, kus peaks töötama oma ala asjatundjad, on nii palju ebaprofessionaalsust.”

Kaablitrassi rajamisest Nasvalt Sikassaarde kirjutasime Meie Maas juba eelmise aasta 8. detsembril. Nasva ja Põduste jõe alt on vahepeal kaabel läbi puuritud, samuti mitme maantee alt. Kuna paigaldati vajadusest suurema ristlõikega maakaabel, siis liinikaod on Sõnajala hinnangul poole väiksemad kui näiteks 2,5 kilomeetri pikkusel Salme-Läätsa elektriliinil.

Eesti Energia Jaotusvõrgu projektijuht Andro Ennok ütles, et nemad lähtuvad elektrituru seadusest ja elektrivõrgu eeskirjast. “Kõik projekti kooskõlastused jaotus- ja põhivõrgu ettevõtetega võtavad teatud hulga aega. Kui kõik kooskõlastused on käes, alles siis saame rääkida tuuliku katsetustest. Omakorda võtavad ka katsetused teatud aja, et lõplikult saada kinnitust, et see tuulik sobib sinna võrku. Kogu protsess on pikk ja keerukas,” põhjendas asjaga venitamist Ennok. Loe edasi: Tuulegeneraatori käivitamine Nasval seisab
Eesti Energia taga

Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

Reedel, 11. märtsil kell 11-17 toimub Tallinnas rahvusraamatukogus töötukassa ja EURESi korraldatav hooajatöö mess. Messil osalevad välismaal töötamise, õppimise või vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid, erinevates Euroopa riikides hooajatööd pakkuvad tööandjad ning üheksa ELi liikmesriigi EURESi nõustajad.

Töötukassa EURESi teenusejuhi Marta Traksi sõnul on hooajatöö messi eesmärk anda noortele inimestele, kes soovivad turvaliselt teistesse Euroopa riikidesse tööle minna, võimalikult palju teavet sihtriikide elu- ja töötingimuste kohta, tutvustada reaalseid võimalusi ja pakkuda tuge teise riiki õppima, tööle, kogemust omandama asumisel.

„Kohale tulevad konkreetsed hooajatöötajaid värvata soovivad tööandjad – näiteks Rootsist, Soomest, Norrast ja Taanist. Seetõttu võiksid huvilised messile kaasa võtta paar eksemplari oma CV’st ,“ ütles Traks. Tööpakkumisi on kokku üle 200. Messile on oodatud Itaalia, Madalmaade, Norra, Soome, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Suurbritannia EURES nõustajad.

Lisaks tööandjatele ja EURES nõustajatele on messil esindatud terve rida õpirändevõrgustikku kuuluvaid organisatsioone. Euroopa Noored Eesti büroo tutvustab erinevaid alaprogramme nagu Euroopa vabatahtlik teenistus, rahvusvaheline noortevahetus, noorte algatus ja paljud teised. EstYes annab ülevaate erinevatest vabatahtliku tegevuse võimalustest Euroopas, Europassikeskuse esindaja räägib europassi CV koostamisest.

Hooajatöö mess on rahvusraamatukogus (Tõnismägi 2) avatud kella 11-17. Osalemine on tasuta!

Ürituse päevakavaga saab tutvuda aadressil www.eures.ee<http://www.eures.ee>.

EURES on üleeuroopaline tööhõivetalitus, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. Loe edasi: Reedel on rahvusraamatukogus hooajatöö mess

21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.

Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.

Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Maahingega perenaiste retsepte oodatakse kokaraamatusse

Tegemisel on kokaraamat, kuhu oleksid kokku kogutud retseptid, mille järgi Eesti kodudes on süüa tehtud minevikus ja tehakse ka nüüd. See oleks omamoodi Eesti kulinaarse rahvapärandi kogu, mis sisaldaks mitte profikokkade või toidutoimetajate fantaasiad, vaid retsepte, mis tegelikus elus on kasutusel.

Retseptide ja toitude autoriteks otsime eelkõige maanaisi, kes oskavad meie kodusest toorainest teha maitsvaid ja leidlikke roogasid, millele ei kulu liiga palju aega ega raha. Kui ütlen maanaine, siis mõtlen pigem eluhoiakut kui elukohta, nii et ka linna kolinud maahingega perenaised ja –mehed on teretulnud. Otsime oma pere retsepte, nii argiseid kui ka pidulikke. Otsime retsepte, mis on emade ja vanaemade poolt vihikusse kirja pandud ja mida ka nende tütred teha oskavad.

Oma koht on meie raamatus nii vanaema vahvliretseptil kui ka noore perenaise moodsamatel roogadel, nipikal õunamoosil, vana-aja soolakalal, hoidistel, vormiroogadel, ühesõnaga kõigel, mis on maitsev ja veidike isemoodi tehtud. Usume, et kunagine piirkondlik omapära on siiani säilinud ja tahame seda ka oma raamatus kajastada.

Pöördun Teie poole, et paluda abi osavate kodukokkade-maanaiste või -meeste leidmiseks. Usun, et need, kes toovad messile Olustvere hoidistemessile oma hoidiseid, võiksid olla osavad ja leidlikud ka muude toitude tegemisel ning ehk nõustuksid nad oma retsepte ka meie raamatus avaldama. Toimetaja abiga paneks need retseptid kirja ja kodukokale sobival ajal läheks kohale fotograaf, kes teeks valmisroogadest ka pildid.

Kui oskate juhatada selliseid osavaid naisi või mehi, kes tahaksid selles raamatus oma roogadega osaleda, andke palun teada, võtame ühendust.

Heidi Vihma, toimetaja, tel 5115 018, heidi.vihma@gmail.com

Lõuna-Eesti liikumisfestival “Mina ja sina” kutsub osalema

20. märtsil kell 12 toimub Põlvamaal Mooste uues folgikojas I liikumisfestival “Mina ja sina”.

Festivali eesmärgiks on propageerida liikumist, lapse ja vanema ühist loomingulist tegevust, laiendada selle kandepinda Eestis ning anda kõikidele huvilistele ja harrastajatele võimalus võistelda.

Võistlustest oodatakse osa võtma poisse ja tüdrukuid vanuses kaks kuni 10 aastat koos ema või isaga. Liikumiskava pikkus peaks olema kuni kolm minutit. Kaval võiks olla kindel süžee ja sobilikud kostüümid. Liikumiskava võib sisaldada erinevaid tantsustiile, aeroobika-, võimlemis- ja akrobaatika- või tsirkuseelemente. Tublimatele auhinnad.

Festivali juhib ja muusikalist elamust pakub Hanna-Liina Võsa. Kohal ETV. Avatud kohvik ja kevadkompositsioonide lett.

Nimeline ülesandmine esitada e-postile aruojamaret@hot.ee või telefonil 5160 656 peakorraldaja Maret Aruojale hiljemalt 17. märtsiks.

Mooste Folgikoda on Kagu-Eesti suuremaid statsionaarse heli- ja valgustehnikaga varustatud kontsertsaale. Festivali korraldab Mooste Vallavalitsus.

Vaata lisa: http://polvamaa.ee

Lisainfo: Maret Aruoja, Mooste vallavalitsuse kultuurispetsialist, tel 792 5434 või 516 0656
maret@mooste.ee

Asutati Rõngu külade ümarlaud

Kaardil punasega Rõngu vald.

5. märtsil 2011 asutati Rõngu külade ümarlaud, mille eesmärgiks on suurendada inimeste kaasatust valla elu arendamisse ja kohalike otsuste tegemisse.

Ümarlaud on demokraatlik liikumine kodanikualgatuse toetuseks Rõngu valla rahva huve ning õigusi aluseks võttes. Koostööks elanike ja omavalitsusega on tarvis äratada kohalike inimeste usk kaasarääkimisvõimalusse ja sulatada võimuesindajate ignorantsus.

Rõngu vald on praeguste juhtide tegevuse tagajärjel jõudnud Eesti kümne kõige suurema laenukoormusega omavalitsuse sekka. Rahvas kardab, et valla päästab majandusraskustest  avalikkusele oluliste objektide müük. Vallavolikogu komisjonid liideti ja järele jäi vaid kaks jooksva töö komisjoni (majandus- ja keskkonnakomisjon ning haridus- ja sotsiaalkomisjon) ning revisjonikomisjon. Liitkomisjonid koosnevad vaid vallavolikogu liikmetest, kellest kaks inimest on seadnud end mõlemasse komisjoni. Kõnekas on see, et Rõngus ei ole arengu-, planeeringu- ega kultuurikomisjoni. See on kohalikule arengule ja paikkonna jätkusuutlikkusele väga ohtlik tee.

Milleks ümarlaud? Ümarlaua liikmed tahavad üheskoos kaasa aidata hea valitsemistava tutvustamisele ja juurutamisele Rõngu vallas. Hea valitsemistava on tõhus ja õiglane avalik haldus, mis hõlmab õigusriiklust, avaliku sektori aruandekohustust üldsuse ees, selgust ja arusaadavust otsuste tegemisel, tulemuslikku otsuste rakendamist, osalusdemokraatiale tuginemist ja konsensusele orienteeritust, avalike teenuste osutamist, võrdset kohtlemist ja kaasatust.

Ümarlaud liidab külavanemaid ja teisi elurõõmsaid ettevõtlikke inimesi, kes tahavad oma elukoha ja kogukonna tulevikku kujundada parimate soovide suunas ja võimalusi otsides. Ümarlaua asutajaliikmeid on 13. Ümarlaud on liitumiseks vaba ja järgmine koosolek toimub 2. aprillil kell 11 Rõngu rahvamajas. Arutlusele tulevad valla ühisüritused (heategevusliku kontserdi korraldamine Rõngu Mihkli kiriku toetuseks, kodukandipäev 21. mail, visioonikonverentsi korraldamine, Rõngu külamängud), ettepanekud ümarlaua töö paremaks korraldamiseks ja toimub uute liikmete vastuvõtt.

Täiendava info saamiseks pöörduda Anu Laasi poole (anulaasile@gmail.com).

Anu Laas, Rõngu külade ümarlaua asutajaliige.

Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Kalevite Kange Rahva viikingid võitlemas. Foto: Raivo Ird, tartupostimees.ee

Kas teadsite, et 11. sajandi lõpu ja 12. sajandi alguse aardeleiud on meil rikkalikumad kui naabermaades? Kas teadsite, et Varbola linnust pole kunagi vallutatud? Kas te teate, kuidas käis riides ja elas 11. ja 12. sajandi Eesti inimene? Kas teate, millega kaubeldes rikastusid Rõuge kandi hakkajad mehed 9. sajandil? Milliseid lugusid laulsid meie esivanematest meie naaberrahvad?

MTÜ Kalevite Kange Rahvas (www.kkr.muinasmaa.ee ) pakub koolidele Eesti viikingiaega tutvustavat elavat ajalooõpet. Õppe läbiviijad tulevad kohale muinasaegsetes rõivastes, kaasas ka relvad, turvised ja muud muistsed tarvikud. Põneval ja kaasaval moel viiakse osalejad rändama aega, millest eestlane vähe teab, kuid millest räägivad väekat keelt aardeleiud meie mullapõues ja meie naaberrahvaste lugulaulud. 2010 aastal sai MTÜ Kalevite Kange Rahva pakutavast elavast ajalooõppest osa 52 kooli.

Milleks elav ajalooõpe?

On tõsisasi, et keskmine eestlane teab väga vähe oma maa ja rahva ristimiseelsest ajaloost, ka praegustes kooliõpikutes käsitletakse seda perioodi  möödaminnes ja hägusalt nagu midagi vähetähtsast, väheolulist. Põhjuseks võib siinkohal tuua asjaolu, et meie teadlaste värsked ajalooteadmised ei jõua ühiskonnani nii kiiresti, kui see arenenud kultuuririikides mujal Euroopas toimub. Loe edasi: Elav ajalooõpe tutvustab Eesti viikingiaega

Viljandimaa noortekeskused saavad küsida projektidele toetust

Viljandi Maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, eesmärgiks on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. märts.
Selle aasta projektikonkursi eelistuseks on noorte endi vajadustest välja kasvanud ja teisi noori kaasavad projektid, mis toetavad noorte omaalgatust ning noorte osalust ja kaasamist kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. Eesmärgiks on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis aitavad noortel väärtustada oma kodukoha arengut ja ettevõtmisi ning nendesse panustada. Samuti ideid, mis võimaldavad noortel endil osaleda aktiivselt kohalikus noorsootöös ja kujundada seda iseendale meelepärasel viisil.
Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20
tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 31. märtsiks 2011 esitada projekt koos lisadega paberkandjal Viljandi Maavalitsuse haridus- ja
sotsiaalosakonnale (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ning saata projekti taotlusvorm
elektrooniliselt e-posti aadressil: riina@viljandimaa.ee. Projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2011. a.
Projektid vaatab läbi avatud noortekeskuste projektikomisjon, hinnates projektide vastavust maakondlikele prioriteetidele ja avatud noorsootöö meetodile, samuti noorte kaasatust, projekti teostatavust ning eelarve otstarbekust. Komisjon teeb otsused 14 tööpäeva jooksul ning need avalikustatakse Viljandi Maavalitsuse koduleheküljel mv.viljandimaa.ee

Võrus linastub “KIRJAD INGLILE”

Võru kinos Kannel linastub värske Eesti mängufilm *”KIRJAD INGLILE” neljapäeval 10. märtsil 2011 kell 19. Linastusel on kohal ka filmi režissöör Sulev Keedus, kes juhatab seansi sisse ning peale filmi lõppu räägib kõigi huvilistega ka pikemalt.
“Kirjad Inglile” on film aastaid tagasi Afganistani sõdima saadetud ning seal islamiusu omaks võtnud Jeremia Juunas Kirotajast (Tõnu Oja), kes
kodumaale naastes seisab silmitsi teistlaadi sõjaga. Laokil Eesti väikelinnas jookseb rindejoon ida ja lääne kultuuri, meeste ja naiste, terve mõistuse ja hullumeelsuse vahel. Kusagil nende lahingute keskel on tema tütar Ingel, kelle Kirotaja on otsustanud pärast aastaid kestnud eemalolekut üles leida. Ainsaks juhtlõngaks telefonis kostnud tütre nutt ja sidevahendiks kaustik täis tütrele adresseeritud kirju. Kuid kodumaal on temaga teised plaanid, ja linna valitsevad naised näivad just temalt närivale tühjustundele lunastust ootavat.
Jeremia Juunas Kirotaja osas astub üles Tõnu Oja, teistes osades galerii andekaid ja isikupäraseid naisi: Katariina Lauk, Ragne Pekarev, Tiina Tauraite, Mirtel Pohla, Ketter Habakukk jt.

Vaata lähemalt: www.kirjadinglile.ee