Turgu rikastab kodumaine müsli

Kaks Saaremaa päritolu tudengist ettevõtjat käivitasid kvaliteetse kodumaise müsli tootmise ja kavatsevad pakkuda oma toodangut edaspidi ka teistesse Balti riikidesse, kirjutab Saarte Hääl.

Tartu ülikoolis õppiv Silver Saaremäel (21) ja Tallinna tehnikaülikoolis tudeeriv Kristen Kannik (22) on asutanud ettevõtte nimega Budget, mis toodab eestimaist müslit.

Mõtte müslit tootma asuda said noored ettevõtjad sellest, et Eestis ei ole suuri müslitootjad, välismaise toodangu kvaliteet jätab aga soovida.

Budgeti müslide valikus on praegu neli varianti: Eesti müsli, puuviljamüsli, pähklimüsli ja tudengimüsli. Enamjaolt on müslides kasutatud kodumaist toorainet. „Päris kõik ei saa olla kodumaine, sest pähklid on ikkagi mujalt, aga marjad oleme üritanud eestimaised hoida ja järgmine aasta üritame veelgi paremini teha, kuivatades mitmeid asju ise,” lubas Kannik.

Oma koduleheküljel www.mysli.ee pakub firma edaspidi ka võimalust kombineerida igaühel just selline müsli, nagu hing ihkab. Veebipood avatakse alates 1. jaanuarist.

Saaremaal on kodumaine müsli müügil juba mitmes Kuressaare poes, aga ka Orissaares, Liival, samuti suuremates STÜ poodides.

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Seminaril vaetakse maaelamute sisekliimat

29. detsembril korraldab MTÜ Vanaajamaja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga Moostes Eesti fototurismi keskuses seminari “Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst”.

Seminaril tutvustatakse 2010. aastal tehtud tööd, mille käigus uuriti aasta ringi kasutatavate, periooditi kasutatavate-köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning energiakulu, et saaks vanade maamajade taastamiseks välja pakkuda lahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga ja tagaksid parema sisekliima, kuid ei rikuks miljööd.

Seminarile saab registreeruda kuni 27.detsembrini Vanaajamaja kodulehel www.vanaajamaja.ee.

Haanja vald sai raha joogiveetorustiku kordategemiseks

Haanja vald sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 1,6 miljonit krooni, et rekonstrueerida Haanja küla joogiveetorustik.
Haanja valla enda osa projektis on 0,4 miljonit krooni. Ehitustööd on kavandatud 2011.-2012. aastaks.

Varem on KIK eraldanud 2,75 miljonit krooni Haanja küla reoveetorustiku rekonstrueerimiseks. Selleks tööks on korraldatud riigihange. Tööd on kavandatud samuti tulevaks ja ületulevaks aastaks.

Järgmisel aastal plaanib Haanja vallavalitsus esitada KIKile rahataotluse, et renoveerida Ruusmäe küla vee- ja heitveetorustik.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

Foto: EPL

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Loe edasi: Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Lossiküla saab uue veepuhastusjaama

Lossikülas valmib veel sellel aastal uus veepuhastusjaam, antakse teada Sangaste valla kodulehel.

Ehitustööd maksavad ligi 500 000 krooni, sellest ligi 385 000 krooni tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Tööde käigus on paigaldatud puurkaevu uus süvaveepump, on uuendatud veetorustik.
Peale selle on ehitatud ruum veepuhastusseadmete jaoks Sangaste lossi katlamajas.
Uutes seadmetes ei kasutata vee puhastamisel kemikaale, seetõttu on veepuhastus tunduvalt odavam ja keskkonnahoidlikum.

„Esimene veeproov on olnud positiivne: vesi vastab kehtivatele joogivee normidele, raua hulk vees on vähenenud isegi 21 korda,” kommenteeris Sangaste abivallavanem Priit Areng.

Soomaa sõprade selts õpetab lootsikut looma

Soomaa sõprade seltsi eestvõttel on välja antud trükis „Lootsiku loomine”, milles Olja Kortsu joonistuste ja Hans Väre teksti kaudu saab lugeja teada haabjameister Aadu ja tema pojapoja Johannese loo, kirjutab ajaleht Sakala.

Kõige paremini sobib 22leheküljeline lugemispala lastele, kuid ilmselt on huvitav ka täiskasvanutele.

Raamat kõneleb sellest, kuidas Soomaal elav haabjameister Aadu teeb koos lapselapse Johannesega valmis ühepuulootsiku. „Lootsik on väga tugev Soomaa kultuuripärandi element ja selle tegemiseks kasutatakse täiesti omamoodi tehnoloogiat,” ütles Soomaa sõprade seltsi liige Tiina Korts.

„Minu silmis on Soomaa olnud Eestimaa ürgsuse sümbol, lootsik on aga olnud omakorda Soomaa sümbol,” kommenteeris jutustuse autor Hans Väre. Ta lisas, et ainult selle raamatu põhjal ei suuda ilmselt keegi haabjat valmis teha, või mine tea – mõni meistrimees võib ju proovida.

Raamatut „Lootsiku loomine” jagatakse tasuta Soomaa külastuskeskuses, Riigimetsa Majandamise Keskuse infopunktides ja Viljandi turismiinfokeskuses.

Otepääst saab täna öösel talvepealinn


22. detsembril kell 01.38 algavat talve tervitatakse Otepääl tuusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab talvepealinna tiitli 14. korda.

Talvepealinna pidustused algavad täna, 21. detsembri hommikul traditsioonilise jõuluturuga Otepää kultuurikeskuse pargis. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele: lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11 toimub Otepää noortekeskuse jõuluetendus kõige pisematele. Kell 17 näeb Otepää kultuurikeskuses Otepää gümnaasiumi ja Otepää rahvateatri 
esituses etendust „Saabastega kass”.



Talvepealinna ürituste avalöök toimub aga 22. detsembri varahommikul. Tulegalerii viib otse Tehvandi hüppemäele, kus kell 00.30 algavad talve vastuvõtule pühendatud öised suusahüppevõistlused.

Võistlusi kommenteerib Heiko Heitur. Publikut lõbustavad Maris Kajari spordiklubist Sparta, näitleja Veikko Täär ja Otepää linetantsutrupp. Kell 01.38 toob talvepealinna lipu suusahüppaja Jaan Jüris. Sügispealinn Narva annab valitsemissaua üle Otepääle.


Talve võtavad vastu Eesti Suusaliit, spordiklubi Sparta, Tehvandi spordikeskus, raadio Sky Plus, Arnika ja Otepää vallavalitsus.


Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil valitsemisõigustesse astub kevadpealinn Türi.

Talvepealinna ürituste täpsem kava on Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee. 


Täna kuulutatakse Eestis välja jahirahu

Eesti Jahimeeste Seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub täna, 21. detsembril kell 17 Jäneda Linnamäel.

Jahirahu aegu käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel olevaid värskeid jälgi uudistamas.

Kellel on sel rahuajal kergem hingata? Suurulukitest hundil, karul, ilvesel, metsseal, punahirvel, põdral, metskitsel. 
Peale nende on kütitavate nimistus veel rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes ja hulk tiivulisi.

RMK viib metsa omale sobivat kuusepuud otsima

Kui soovid metsast jõulupuud, aga ei tea, kust seda tohib võtta, siis oled oodatud riigimetsa juhendatud kuuseretkele.

Kuuseretked toimuvad veel täna ja homme, 21. ja 22. detsembril ning selleks tuleb registreeruda.

Kuuseretkele minejad saavad kokku RMK looduskeskuses, loodusmajas või kontoris. Enne metsaminekut juuakse tassike teed ja tutvutakse kuusepuuga lähemalt: kuidas ja kus ta kasvab, kuidas tema vanust määrata ning kes elutsevad kuusepuu peal või all.

Seejärel suundutakse koos juhendajaga metsa, kus igaüks saab valida omale meeldiva kuusepuu. Pakendamiseks pakutakse kuusevõrku. Iga kuuseostja saab looduskeskusest kaasa sertifikaadi, mis tõendab tema kuuse ehtsat päritolu.

Ära unusta metsa tulles võtta kaasa oma saagi! Kuna sobivad kuuskede kasvupaigad asuvad RMK loodusmajadest eemal, on vajalik ka sõiduk, millega metsa sõita ning kuusk hiljem ära viia.

Kuuseretk koos tutvustava programmiga ning metsaskäiguga kestab kokku umbes kaks tundi.

Rohkem infot ja registreerimine: http://yritused.rmk.ee/kuuseretk/juhendatud-kuuseretked

Ka Läänemaal on nüüd oma valgustatud suusarada

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil huvilistel võimalus proovida suuski Palivere ligi 3 km pikkusel valgustatud rajal, teatab Läänemaa infoportaal.

Palivere turismi- ja tervisespordi-keskusel on valminud ka oma veebileht, kust leiab täpsema rajainfo.

Valgustatud suusaraja valmimisele aitasid kaasa SA Eesti Terviserajad, kultuuriministeerium ja Taebla vald.

Läänemaa sai oma valgustatud suusaraja viimase maakonnana Eestis. Suusarada avatakse ametlikult 2. jaanuaril 2011. aastal.

Rohkem infot: http://paliverekeskus.eu/uudised


Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad ettepanekuid maakonna teenetemärkide väljaandmiseks

Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad taotlusi maakonna teenetemärkide väljaandmiseks 14. veebruariks 2011. Teenetemärgid antakse kätte 22. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimuval iseseisvuspäeva kontsertaktusel.

Valgamaa vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Valgamaa teenetemärk on mõeldud kodanikele, kes on paistnud silma märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega.

Vapimärgi ja teenetemärgiga kaasneb rahaline preemia, mis sellel aastal on vapimärgi puhul 10 000 krooni ja teenetemärgi puhul 5000 krooni.

Teenetemärkide andmise taotlusi on õigus esitada Valga maakonna valla- ja linnavalitsustel ja volikogudel, Valgamaal tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, ühingutel, seltsidel, klubidel ja eraisikutel.

Valgamaa vapi- ja teenetemärgi kavandite autor on heraldikaekspert Priit Herodes, metallitööd on teinud OÜ Sporrong Eesti.

Taotlused palutakse esitada kirjalikult või elektrooniliselt Valga maavalitsusse (Kesk 12, 68203 Valga, e-post: info@valgamv.ee) hiljemalt 14. veebruariks 2011.

Taotluse vorm, samuti lisainfo teenetemärkide kohta on Valga maavalitsuse kodulehel.

Emumäge tutvustab uus koduleht

Valminud on Emumäe piirkonna koduleht, kust leiab teavet Emumäe ja teiste piirkonna vaa­tamisväärsuste, samuti ümberkaudsete külade kohta. Samuti saab huviline lugeda legende ja muistendeid.

Eelkõige on aadressil http://emumagi.onepagefree.com asuv veebileht mõeldud siiski kohalikele inimestele, sest edastatakse külauudiseid ja antakse teada tegemistest-üritustest.

Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni

Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enne-olematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsulemburit.

Folklooriansambli Leigarid liidril Kalev Järvelal kulus teatetantsuidee teokssaamiseks viis aastat. Nüüd on aga Järvela juhitav Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ametisse võtnud projektijuht Eero Kiipli ning 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku. Loe edasi: Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni

Täna, talvise pööripäeva hommikul on kuuvarjutus

Foto: astronoomia.ee

Kui kuud varjotadas – ja kiä sis raha kotti umblõs, tuu inemine lääväd rikas.
H II 71,465 (1) Vas

21. detsembri hommikul on täielik kuuvarjutus. Varjutuse algus on Eestis näha.

Täna, 21. detsembri hommikul toimub täielik kuuvarjutus. Eestis läheb Kuu sel ajal looja.

Maa vari ilmub Kuule Eesti aja järgi kell 8.32, täisvarjutus algab kell 9.40, täisvarjutuse lõpp on 10.53 ning vari lahkub Kuult 12.01.

Tartus loojub Kuu kell 9.11, Tallinnas 9.29, Kuressaares 9.26.

Ehkki me Eestis kogu varjutust ei näe, tasub teisipäeva hommikul loodesse vaadata – pilt on ilus. Mida madalamale silmapiiri poole tumepunane heleda servaga Kuu on vajunud, seda suurem ta näib.

Varjutuse päev ise on haruldane. Seni on meie ajaarvamise jooksul juhtunud ainult üks kord, et täielik kuuvarjutus talvisele pööripäevale satub.

Allikas: Maaleht

Eestimaa Looduse Fond kogub
lendoravate kaitseks annetusi

Lendorav. Foto: bio.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) korraldab koostöös partneritega Ida- ja Lääne-Virumaal, aga ka teistes lendorava varasema leviala piirkondades lendoravate pesapaikade väljaselgitamiseks vajalikke uuringuid.

Kuna lendoravad elavad varjatult, võivad selle ohustatud liigi pesapuud või elupaigad langeda teadmatusest tehtud raietööde ohvriks, see muudab info kogumise väga oluliseks. ELF kogub annetusi lendoravate kaitse korraldamiseks vajalike uuringute läbiviimiseks.

Lendoravaekspert Uudo Timm: “Tänavused seireandmed näitavad, et Eesti lendoravate populatsioon on endiselt halvas seisus ja liigi elupaikade arv väheneb. Alutaguse piirkonnas, mis on Eesti tähtsaim lendoravate ala, jääb liigile sobivaid vanu haavametsi järjest vähemaks. Noortel lendoravatel, kes peavad levima sünnipaigast kaugemale, on väga raske leida turvalist elukohta, kuna metsaraiete ja nendega seotud tormikahjustuste tagajärjel on
paljud elupaigad üksteisest isoleeritud.“

Väikeste rühmadena isolatsioonis elavatel lendoravatel puudub võimalus levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Selline vanade metsade killustumine võib viia lendorava hääbumisele ning nende taasasustamine on raskendatud või isegi võimatu. Lendoravate levila killustumise vältimiseks tuleks edaspidi senisest suuremat tähelepanu pöörata nende loomade asurkondi ühendavate metsaosade säilitamisele ja taastamisele.

Eestis väga ohustatud lendorav on ELFi vapiloom. Lendoravate kaitsmine on seotud ka vanade metsade ja vääriselupaikade kaitsega.

Liis Kuresoo ELFi metsaprogrammist: „ 2011. aasta on ÜRO algatanud rahvusvahelise metsa-aasta. Loodame, et ka Eestis suureneb huvi metsade kaitse vastu. Vanade metsadega on seotud lisaks lendoravale veel ohtralt teisigi ohustatud liike, kelle jaoks metsaraie tähendab elupaiga hävimist. Kui kaitsta lendorava elupaiku, siis paraneb ka teiste vana metsaga seotud liikide käekäik.”

Lendorav on harilikust oravast pisut väiksem. Oma nime on ta saanud keha külgedel esi- ja tagajalgade vahel asuva karvadega kaetud nahavoldi järgi, mis lennusena võimaldab loomakesel teha kuni 35meetriseid hüppeid puult puule. Lendoravaid elab Euroopa Liidus vaid Eestis ja Soomes.

Info: http://www.elfond.ee/lendoravale
Uudo Timm, ELFi lendoravaprojekti juht, tel 513 1389

Urvaste kutsub uuel aastal lätilapilise õpituppa

Fotol Sossemetsa talus valmistatud Halliste naise vöö. Allikas: http://sossemetsatalu.blogspot.com/
Lätilapilise vöö õpitoad toimuvad Urvaste seltsimajas 22. ning 29. jaanuaril 2011. Õpituba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna meister Veinika Västrik. Lätilapiline on läbivillane vöö, mida kanti rahvariiete juures Lõuna-Eestis ning ka Urvaste kihelkonnas.

22. jaanuaril kl 10 – 17 Võrumaalt kogutud lapilise kirjaga vöömustrite tutvustamine, mustri valimine, lõime käärimine. 29.jaanuaril kl 10 – 17 vöö kudumine.

Võta kaasa värvilised pliiatsid ja ruudulist paberit mustri joonistamiseks ning võimaluse korral vahetusjalanõud.

Õpitoad on tasulised, hind sisaldab juhendaja tasu, materjali, kohvipause. Toitlustamine soovi korral lisatasu eest. Õpituba juhendab Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna meister Veinika Västrik. Käsitöövahendite soetamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kirja panemine: klaar.anne@gmail.com, tel 5292373.

www.urvasteseltsimaja.ee

Esita kandidaat kodanikuühiskonna aasta tegija tiitlile

Homme, teisipäeval, kogunev EMSLi nõukogu arutab muuhulgas ka kodanikuühiskonna tänavusi suurimaid ja mõjukamaid tegusid ning tegijaid. Ole hea, anna tänase päeva jooksul teada, kes sinu meelest tiitlit väärib.

Viieteistkümnendat aastat otsitakse avaliku konkursiga parimaid kodanikuühiskonna edendajaid, kes pole lihtsalt hääsoovijad, vaid loovad oma tegude või vaimuga ka muutust.

Siit paar vihjet, mis aitavad konkursi viies kategoorias ehk paremini mõtteid sättida:
Aasta vabaühendus – mittetulundusühing või sihtasutus, seltsing või võrgustik, kes on kõigist kodanikualgatustest tänavu enim silma jäänud.
Aasta avaliku võimu esindaja – asutus, poliitik või ametnik, Tallinnas või Tahkurannas, kaasaja või rahastaja või hoopiski tubli avalike teenuste üleandja.
Aasta äriühing – mitte tingimata sponsor, vaid ehk hoopis mõne vabaühenduse sisuline partner või silmapaistvalt vastutustundlik ettevõte.
Aasta missiooninimene – keegi, kes on teinud tänavu või pikemalt rohkem, kui ta peaks.
Aasta tegu – kõige märgilisem sündmus, mis 2010 kodanikuühiskonnas aset leidnud.

Pidulik tunnustamisüritus toimub uuel aastal ja nagu ikka Riigikogu esimehe Ene Ergmaga Toompea lossis.

Ja veelkord: kandidaadi või mitu saad esitada e-posti aadressil info@ngo.ee. Varasematel aastatel tunnustatud leiad www.ngo.ee/tegijad, neid ei maksa ehk uuesti esitada.

Allikas: EMSL

Õnnepalu teenib jõuluajal hiidlasi

Jõululaupäeval teenib hiidlasi Kassaris ja Mänspäel Tõnu Õnnepalu, muusikalist osa sisustab Kassari juurtega Kadri Pulk.

Jõululaupäeval, 24. detsembril kell 14.30 musitseerib Kadri Pulk Kassari kabelis ja kell 15 algab seal jõuluõhtu jumalateenistus, kus teenib praegu Järvamaal elav kirjanik Tõnu Õnnepalu (fotol). Teenistusel osaleb ka Kassari haridusseltsi ansambel.

Mänspäel algab musitseerimine kell 17.30 õhtul ning peale Kadri Pulga esinevad Tõnu Õnnepalu head sõbrad Lauri “Kago” Sommer ja Liis Keerberg. Jõuluõhtu teenistus algab Mänspäel kell 18.

Aastaid Hiiumaal elanud Tõnu Õnnepalu ütles Hiiu Nädalale, et praegu on ta usuteaduse instituudi üliõpilane.

Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

plakatJooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus on mõeldud neile, kes tahavad enda vana-aasta õhtut ebatraditsioonilisel moel tähistada ning uude aastasse joosta/käia või lihtsalt aasta viimasel päeval värsket õhku, looduse ilu ning head seltskonda nautida. Ürituse eesmärk on propageerida liikumist ja tervislikke eluviise ning pakkuda koos tegemise rõõmu.

Viimase Öö Unistus toimub Keila vallas Meremõïsa telkimisalal 31.detsembril. Rada on avatud kella 12.-24. Võistlus toimub non-stopi põhimõttel umbes 1 km pikkusel ringil. See tähendab, et iga osaleja võib startida omale sobival kellaajal ja joosta/käia nii pika maa, kui soovib ja sellise tempoga, nagu talle sobib.

Ka puhkepauside aja ja arvu valib iga osaleja ise ning võistluspaigast võib ära käia ja kui soovi on, siis omale sobival ajal rajale tagasi tulla ja distantsi jätkata. Pimedal ajal on rada tähistatud õueküünaldega. Minimaalne distants, mis tuleb läbida, et tulemust kirja saada, on 10 km.

Loe edasi: Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

Sindi tunnustas parimaid

Sindi linnavalitsushoone. Foto: Urmas Luik
Laupäeval toimus Sindi seltsimajas linna pidulik jõulukontsert, millel tunnustati ka linna parimaid sportlasi ja avalikustati konkursi „Kaunim kodu 2010“ võitja.

Sindi linnavalitsuse pressiesindaja Viktor Kaarneeme teatel anti pärast linnapea Anu Vassviki jõulupöördumist üle konkursi „Sindi linna kaunim kodu 2010“ auhind. Sindi kõige ilusama kodu omanikud on Monica ja Arko Kask, kes elavad Sindis Tihase tänaval.

Üritusel tunnustati ka Sindi spordiklubi Kalju sportlasi ja treenereid. Treeneritest pälvisid tunnustuse tõstetreener Juhannes Kask, poksitreener Jüri Mozessov, kabetreener Arvi Tamm ja lauatennise treener Andres Kull.

Sportlastest tänati ja tunnustati Janet ja Hendrik Tamme, Ülle Miili, Siiri Univeri, Jüri Siigurit, Erik Volõskot, Šamil Kurbanovit, Kristo Kalmot, Maarika ja Marko Buhti, Sten Sillaotsa, Allan Kuusikut, ja Merilin Nõmme.

Tänu avaldati ka Sindi kultuurielu ja spordi toetajatele aktsiaseltsidele Pajo ja Fein-Elast Estonia. Lisaks teenis kiituse Sindi sõprade selts.

Pidulikul jõulukontserdil astusid üles Sindi laulukoor ja ansambel Šal-lal-laa, Tarvastu segakoor Üits viis ning Pärnu noorte puhkpilliorkester.

Allikas: parnupostimees.ee

Kuutsemäe nõlvad on lumelaua- ja mäesuusahuvilistele mõnus paik

kuutsemäe
Pühapäeva hommikul Kuutsemäel

Kuutsemäel näitas kraadiklaas eile, 19. detsembril külmakraade 10 ja pisut veel pealegi. Aga vaatamata külmapügalatele ja kohati jäisele tuulele oli rahvast mäele tulnud pühapäeva hommikul tavapäraselt palju. Olgugi, et maanteeamet öise tuisu tõttu mõnel pool kõrvalteedel lumevangi jäämise ohust teavitas, olid sajad mäesuusasõitjad ja lumelaudurid Kuutsemäele mäemõnusid nautima tulnud. Võru poolt sõitjatel lubasid teeolud kenasti kohale jõuda. Lumelauasõitjatele ja mäesuusatajatele olid avatud kõik Kuutsemäe nõlvad. Hõredamaks jäi mäel alles õhtu hakul ja pimeduse saabudes. Need, kes Kuutsemäed talvel oluliseks vaba aja veetmise kohaks peavad, on üliõnnelikud nii tänavuse talve lumerohkuse kui parajalt külmade ilmade üle.

Kati K tekst ja foto