2. oktoobril Valga mihkliturg ja pidu

Laupäeval, 2. oktoobril kell 9-15 peetakse Valga muuseumi hoovis, Kesk tänavas ja Säde pargis mihkliturgu.

Päeva juhib Jorh Adniel Kiir Paunverest (O. Lutsu huumoripreemia laureaat Margus Abel). Kultuuriprogrammis kultuurikeskuse ees esinevad Pärnumaa Mandoliiniorkester Olavi Kõrre juhendamisel, orkestriga soleerib Melani Tali suupillil. Valga linna rahvatantsurühmad Pilleriin, Rukkilill, Sõsarad, Valge maja laulukoord, folkbänd Valgõ jänes – vabariigi parimad jahisarve puhujad, folklooriansambel Hõpõhelme’ ja Meremäe mehe’ . Samas kohas selgitatakse välja tugevaim Mihkel.

Muuseumis: konkurss-näitus “Sügis aias, metsas ja purgis” ja koduleiva konkurss. Kultuurikeskuses: koduveinide degusteerimine, hindamine ja oksjon. Esineb segakoor Rõõm. Rahvuslikud õpitoad: rahvuslike motiivide joonistamine kotile. Registreerida telefonil 5556 3735, A. Hulkko.

Valga muuseumi ees: Mõniste muuseumi lambaprogramm: lamba pügamine (puulambal naturaalse nahaga), luuvalu – lõnga ketramine pesemata villast, seljavalu – kasuka valmistamine pesemata villast või nahast, villa pesemine, viltimine, kraasimine, ketramine jne ja Valga Muuseumi vanaaegne laadalett. Avatud on Valgamaa sepa Mart Salumaa sepikoda. Metsatarga teemajas pakub Metsamoor energeetilisi teesid.

Säde pargis: Raja Talu miniloomad ja ponisõit lastele. Rohevahetuse nurgake – sügiseti kaevatakse välja erinevaid püsikuid ja selle asemele, et need kompostihunnikusse visata, too taimed turule ja inimene, kellele on just see taim veel puudu, saab selle rohevahetusnurgast.

Kultuurikeskuse ümbruses: lastele batuudid, elektriautod, näomaalingud, asfaldijoonistuste võistlus “Sügis korvis”.

Kuni 28. septembrini toimub registreerimine kauplemiseks Mihkliturul (müügiplats tasuta), koduleiva küpsetamise konkursile ja konkurss-näitusele “Sügis aias, metsas ja purgis” telefonil 5591 5446, e:post: mainorman@hot.ee. Koduveinide konkursil osalemiseks registreerida telefonil 5646 7946.

Rohkem infot aadressilt www.valga.ee või telefonil 5345 3457.

Paide Vallimäel tuleb nädalavahetusel muinasaja festival

Sel nädalavahetusel 25. ja 26. septembril Paide Vallimäel peetava festivali “Aegade tuuled” teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis (13. sajand). Ühtlasi avatakse vallitorni loodud seninägematu ajakeskus Wittenstein.

Ajaooliset oli muinasaja näol tegemist õige pika perioodiga, mis ulatus esimeste inimeste saabumisest viikingiajastul ja lõppes võõrvõimu kehtestamise ja ristiusustamisega. Festivali korraldajate sooviks on pakkuda külastajatele läbilõiget muinasaja maailmast kuni selle loojanguni 13. sajandil.

Festival saab avalöögi laupäeval kell 12, kui Paide raekoja ees tunnustatakse Paide linna tänavust aukodanikku ja vapimärgi kavalere. Ühtlasi tähistatakse Paidele linnaõiguste andmist. Pärast seda liigub protsessioon kos rahvaga Paide Vallimäe Ajakeskusesse.

Laupäeval saab Vallimäel tutvust teha Mõniste muuseumi kiviaja külaga, MTÜ Austervegri viikingite laagriga. Arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel korraldatakse rauasulatuse eksperiment. Arheoloog Ain Mäesalu aitab kiviheitemasinat valmistada. Keskaja muusikat ja muusikariistu õpetab tundma vanamuusikaansambel Rondellus. Saab näha näitusi, demonstreeritakse relvi, esinevad mitmed muusikud ja huvilised saavad osaleda kohalike käsitöömeistrite laadal ja õpitubades ning tarkust omandada ajalookooli loengutes.

Kell 18 algab etendus “Lauluväe rahvas”, selle teksti autoriks on Jürgen Rooste ja lavastajaks Reeda Toots, peaosas Kaire Vilgats. Kell 20 läheb lahti linna sünnipäevapidu koos Siim Aimla bändi ja Kaire Vilgatsiga.

Festivali teise päeva kava kattub peaaegu eelmisega, kell 10-17.30 on avatud atraktsioon “Ajamasinaga läbi Eestimaa ajaloo”. Ka teisel päeval kell 18 saab näha etendust  “Lauluväe rahvas”.

Vaata lisa: www.wittenstein.ee

Otsitakse aasta keskkonnategu ja keskkonnategijat

Keskkonnaministeerium kutsub konkursil „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna puhtamaks muutmiseks positiivseid tegusid.
 
Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus. 

Konkursiga soovitakse tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse vallas tunnustuse pälvinud tegudest. 



Osaleda saab kolmes kategoorias: 
aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas mõju avaldanud projektid, üritused, kampaaniad; 

aasta keskkonnateokese auhinnale saavad kandideerida laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkuse suurendamiseks korraldatud ettevõtmised; 

aasta keskkonnategija auhinnale saavad kandideerida ettevõtted lausa neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimises, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumises, keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamises ning rahvusvahelises keskkonnakoostöös.


Konkursil osalemise ankeedid saab keskkonnaministeeriumi kodulehelt aadressil www.envir.ee/keskkonnategu. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober 2010. 


Konkursi võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

ELFi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean
jagab täna Tartus muljeid

Täna, 23. septembril kell 18 räägib Tartus Lille majas oma muljetest ja tegemistest Eestis ning näitab pilte Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht Iain Maclean. Iain on Eestisse tulnud kolmeks kuuks Euroopa vabatahtliku teenistuse programmi raames.
Peale Iaini kuuleb Lille maja itaallasest vabatahtliku Paolo muljeid. Lille maja asub Tartus Lille 9. Jutu kõrvale saab rüübata teed-kohvi ja krõbistada küpsiseid.

Fotonäitus “Vene vanausuliste palvemajad Eestis”

25. septembril avatakse Peipsimaa külastuskeskuses Kolkjal fotonäitus „Vene vanausuliste palvemajad Eestis”.

Fotonäitusel on eksponeeritud arhitektuurifotograaf Arne Maasiku 21 fotot kõigist vanausuliste palvemajadest ja kirikutest tänapäeva Eestis. Fotode juurde käivad Eesti kunstiakadeemia professori Jaanus Plaadi tekstid vanausuliste ajaloo, usuelu ja kõigi palvemajade ja kirikute kohta eesti, vene ja inglise keeles, alustades esimeste vanausuliste
saabumisest Eestisse 17. sajandi lõpul.

Näitus on osa Eesti kunstiakadeemia rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli teadus- ja fotoprojektist “Õigeusu kirikud, palvemajad ja kabelid Eestis”. Projekti väljundiks on õigeusu ja vanausu sakraalehitiste ja ajaloo tutvustamine internetis, fotonäitused,
artiklid ja teaduslikult kommenteeritud kaheosaline fotoalbum “Õigeusu kirikud ja kabelid Eestis” eesti, vene ja inglise keeles (ilmub 2011. aastal). Projekti üheks alateemaks on ka vene vanausuliste ajalugu Eestis ning vanausuliste palvemajad, kirikud ja skeedid (kloostrid). Projekti andmebaas ja fotomaterjal (intervjuud, video, fotod) on kogutud 2007 – 2010 toimunud välitööde käigus, jäädvustatud on peaaegu kõik teadaolevad õigeusu kirikud või nende varemed, kabelid (sh seto tsässonad) ja kloostrid nii Eestis kui ka Setomaa (Petserimaa) Vene poolel, samuti kõik vanausuliste palvemajad Eestis.

Autorid: Arne Maasik, Jaanus Plaat
Kujundaja: Martin Siplane
Näitusetekstide vene- ja ingliskeelsed tõlked on teinud tõlkebüroo „Avatar“, näituse valmimisele aitasid kaasa Maili Lepp, Zemfira Lampmann, Jane Kalajärv, Tanel Tsirgu, Maria Jürisson, Leida Lepik ja AS Regio.

Näituse valmimist toetasid Eesti kunstiakadeemia, Eesti Teadusfond, Eesti kultuurkapital, Eesti kultuuriministeerium.

Vilsandi saarevahiks sai Margit Tätte

Vilsandi saarevahi ülesandeid täidab Jaan Tätte ümbermaailmareisilt naasmiseni tema abikaasa Margit Tätte.

Saarevahi peamine ülesanne on saarel ühiskondlik kord tagada, ütles Saare maavanem Toomas Kasemaa BNSi teatel. Saarevahi kohustuste hulka kuuluvad ka mitmesugused looduskaitse- ja tuletõrjeküsimused, lisaks ühistranspordi korraldamine saarele.

Täna õhtul Contra häätuju õdak Krooksus

Krooksu jämm vol 4: “CONTRA HÄÄTUJU ÕDAK”

23. septembril, nelläpääväl alostusega kell 21 Tartus Krooksu pubis.
Pittu päses ILMÄ IIST.
• Contra pajatuse elost hindäst ja kõgest muust.
• Mikri andas vabass, egälütel püünele tii valla.
• Võistlemi värsivöörutamisen, parimba saava pärja kaala vai muud häädmiilt.
• Naps ja nali nigunii.

Contra om Tartus ja Krooksus külas!
Tule kae perrä ja krooksu üten!

Võrus pakutakse nüüd taas laupäeviti hambaarstiabi

Kui vahepealsetel aastatel olid võrumaalased nädalavahetuseti oma hambavaludega üksi jäetud, siis nüüd on sellele probleemile osaliselt lahendus leitud. Vähemalt laupäeva hommikupoolikuti on võimalus hambahädadele esmaabi saada.

Laupäeviti kella 8-13 on võimalik pöörduda Õie Hambaravi OÜsse, mis asub Võrus Jüri tn 38.  Telefonid: 782 3817 ja 517 1347.

Laupäeviti kella 10-13 saab hambavalu korral abi otsida ka Tartust Tartu ülikooli kliinikumi stomatoloogia polikliinikust, see asub aadressil Raekoja plats 6. Telefon: 731 9889.

Kylauudis.ee andmetel pühapäeviti Võrus ja Tartus hambaarstiabi ei pakuta. Hädalistel soovitatakse kuni esmaspäevani vaigistada valu apteekide käsimüügist saadavate valuvaigistitega, nt ibuprofeeni ja paratsetamooliga. Kui aga tõuseb hambapõletikust tingitud kõrge palavik, tuleb kiiremas korras pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (traumapunkti).

Hambaravi esmaabi osutamise graafik Võrus, kella 8-13.

Asutus Aadress Telefon
Esmaspäev Liivand  Hambaravi OÜ

Kesklinna Hambaarstid OÜ

Jüri 19A 782 1131

782 4005

Teisipäev PMA AS Jüri  19A 782 1287
Kolmapäev PMA AS Jüri 19A 782 1287
Neljapäev L. Kindsigo Hambaravi OÜ Liiva 11 782 1436
Reede Diakoonia Hambaravi Võrumõisa 4A 782 2272, 523 6098
Laupäev Õie hambaravi OÜ Jüri 38 782 3817, 517 1347

Seenepäevad siin ja seal

Elistvere looduskeskus on pannud Elistvere loomapargis asuvas aidas üles seenenäituse. Seda saab vaadata kuni 24. septembrini. Seenepäevade kulminatsioon on aga täna, 23. septembril, kui looduskeskuses on külas Helle Väärsi Lahemaalt, kes õpetab seenepaberi tegemist ja räägib seentega lõngavärvimisest. Kohtumine algab kell 15 looduskeskuse saalis. Looduskeskuses saab tutvuda ka eri aegadel välja antud seeneraamatutega. Üritus on tasuta, vaja on aga eelregistreeruda telefonil 525 3395 või elistvere.looduskeskus@rmk.ee.

Laupäeval, 25. septembril kella 10–14 toimub seenepäev Aimla looduskeskuses Sakala puhkealal. Juhendab mükoloog Kadri Pärtel. Loodukeskuse poolt on näitus, seenematk ja seeneroog. Osalejatel olgu kaasas korv ja nuga ning seljas sobilik riietus.Üritus on tasuta. Registreeruda saab telefonil 516 3117 või aimla.looduskeskus@rmk.ee.

Paljasaare ökolinnaosa avalik arutelu

Foto: www.inhabitat.com
Neljapäeval, 23. septembril toimub Tallinnasse Paljassaarde kavandatava ökolinnaku Ecobay keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu.

Ecobay arendusprojekt hõlmab Paljassaares ligi 58 ha suuruse maa-ala. Nii suure mahuga arendusprojekti planeerimine on ka Euroopa suurlinnade mõistes üsna harukordne. Ökolinnaosa plaanitakse rajada maksimaalselt keskkonnasõbralik, kasutades energiatõhusa ehituse, taastuvenergia, vee taaskasutuse jm lahendusi.

Ökolinnaku projekti initsiaator on ettevõtja Margus Linnamäe koos mitmete teiste tuntud avaliku elu tegelastega. Ecobay projekt plaanitakse ellu viia lähema kümnendi jooksul.

Avalik arutelu algab kl 15.00 Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses (Niine tn 2, ruumis 209).

Olustvere ootab laupäeval hoidiste messile

Moosimess peetakse Olustvere leivakojas. Foto: www.kodukant.ee
25. septembril korraldatakse Olustveres juba heaks traditsiooniks kujunenud hoidiste mess, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised üle Eestimaa. Moosimess algab Olustvere leivakojas laupäeval kell 11.00.

Hoidistemessil on nelja aasta jooksul osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui naabrinaise keldrist. Osalejad on saanud ka hoidiseid hinnata ning välja selgitada parimad moosid ja soolased salatid. Alati on vahetatud ka retsepte ja kontakte. 2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised“ sisaldab Olustvere moosimessi kolme aasta „parimaid palasid” Eestimaa perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Esimesel hoidistemessil oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised, teisele hoidistemessile toodi palju kompotte ja moose, mille põhikomponent oli õun. KolmasI hoidistemess üllatas astelpaju ja banaanihoidiste rohkusega. Mulluse hoidistemessi märksõnaks olid kõrvits ja rabarber, rääkimata naabrimehe sakuskast või teelehe moosist. Tänavune üllataja selgub juba sel laupäeval.

Hoidistemessid, mida on korraldanud Olustvere maamajandus- ja teeninduskool koostöös põllumajandusministeeriumi ja liikumisega Kodukant, on näidanud, et Eesti perenaised valmistavad kodudes jätkuvalt erinevaid salateid, moose ning kompotte ja kõik need tooted säilivad probleemideta aastaid.

Allikas: www.kodukant.ee