Rahvalaulu tii Umalõ Pidolõ jakkus täämpä kell 18 Rõugõn Saarsilla talokohvikun. Kõik omma’ oodõtu ja piledirahha ei küsütä!
Laulu tii kottalõ saa kaia’ teedüst mano blogist https://laulutii.wordpress.com/ ja FBst https://www.facebook.com/www.umapido.ee/?fref=nf.
Rahvalauluõdagit jakkus egäs riidis kooni Uma Pidoni vällä!
Läbi käütäs kõik Vana-Võromaa kihlkunna’ ja kõrras saadi joba ka Setomaalõ.
Tõsõpäävä, 12. aprillil kell 10 om Põlva Kultuurikeskusõn Uma Pido loengusarja neläs loengupäiv.
Kõnõlõsõ’ Kauksi Ülle (Puu ei olõ’ puit!) ja Evar Saar (Puu’ Vana-Võromaa kotussõnimmin).
Loengupäiv om massulda. Egäüts või tuud kullõma tulla. Hää olõs hindä tulõkist teedä anda ildampa 11. aprillis e-posti triinu.laan@wi.ee pääle.
IV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!
Edimädse proovi naisilõ omma’ joba 10. ja 11. novvembril, täpsembähe saa kaia’ siist: http://www.umapido.ee/images/failid/nn_mm_v.pdf
Puulpäävä, 10. oktoobril kell 11 om Põlva Kultuurikeskusõ tandsusaalin IV Uma Pido (28. mai 2016, Põlva) noodivihu tutvustus-oppus koorijuhtõlõ, muusikaoppajilõ ja tõisilõ huviliisile.
– Kõnõldas, kuis pidokavva kokko panti ja määne pido tulõ.
– Kätte jaetas koorijuhi eksemplar Uma Pido noodivihku.
– Kullõlda saa 25st pidolaulust 11 laulu Võro kesklinna kooli latsi, segäkoori Kevadised Hetked, kammõrkoori Maarja ja naisikuurõ Mai ja Tempera esitüsen. Üten saa kah laulda.
– Saa kuulda pidolaulõ joba harjotanu koorijuhtõ kogõmuisist.
– Kõnõldas, kuis käü pidolõ kirjapandminõ.
– Saa kullõlda pido lavastajat Kristo Tootsi ja kunstnikku Anne Prangelit.
Kokkosaamist alostadas laulõ kullõmisõ osaga, et lauljidõ päivä mitte ülearvo pikält kinni hoita. Edesi lätt kõik tüütarõ-arotusõ vormin. Kokko võissi tulõja aigu planiiri 2-2,5 tunni ümbre.
Kell 10 tege ussõ vallalõ kultuurikeskusõ kohvik, nii et tulõja võiva vabalt jättä karmanihe veidü kohvirahha ja aokavva aigu kolleege ja sõpruga jutuajamisõs!
Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.
«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.
Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.
Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.
Harju Ülle, Uma Leht
Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.
Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.
Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.
Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.
Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.
Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.
Uma Leht
Eile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.
“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.
Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.
Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.
Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.
Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.
Kolmapäeval, 19. märtsil kell 18 on Põlva raamatukogus kohtumine Valdur Mikitaga, kes räägib oma loomingust ja aitab lahti mõtestada neljanda Uma Pido jaoks väljavalitud sõnumit, mis samal sündmusel välja kuulutatakse.
Sõnumi valis peo toimkond avalikule sõnumitalgule tulnud tööde hulgast. Sündmusel tänatakse kõiki talgutel kaasa löönuid.
Sõnumi leidmiseks korraldati talgud, et Uma Pido räägiks sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline. Valitud sõnum jääb saatma kõiki peo ettevalmistusi ja muidugi pidu ennast.
Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita on kirjutanud ühe viimasel ajal Eestis enim kõneainet pakkunud raamatu “Lingvistiline mets”.
Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus.
Lisainfo: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, Tel 5332 2153, www.umapido.ee
Neläs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2016. aastaga keväjä Põlvan Indsikurmun.
Uma Pido taht kõnõlda tuust, miä om võrokõisilõ tähtsä! Tuuperäst küsütäs inne kõrraldama nakkamist inemiisi arvamist.
Talgo’, talgo’! Oodami ildampa 28. veebruaris 2014 häid mõttit IV Uma Pido sõnomi kottalõ. Nuu’ võissi anda’ vastust ütele vai mitmõlõ sändsist küsümüisist:
– Määne võinu olla’ IV Uma Pido sõnnom / idee / sälgruuds / teema / sümbol?
– Määndse’ omma’ jutu’ / laulu’ / legendi’ / inemise’ / sündmüse’ / märgi’, midä piässi pidol nätä’ olõma?
– Miä pututas täämbädsel pääväl inemiisi süänd? Miä om parhilla mu jaos tähtsä?
Tego om mõttidõ korjamisõ talgoga. Saadõt mõttist ots pido toimkund vällä nuu’, miä tulõvadsõ pido kõnõlõma pandva’. Toimkund ja pido lavastaja võiva’ pruuki mitmit mõttit kuun vai mõnt jako mõttõst eräle. Pruugit mõttidõ välläkäüjä’ saava’ avvuhinnas kutsõ IV Uma Pidolõ ja nimmatas är’ IV Uma Pido kavavihun.
Talgo tulõmusõ’ kuulutadas vällä timahavadsõ imäkeelepäävä (14. märts 2014) aigu. Kõiki osaliisi tennätäs. Uma’ mõttõ’ pallõmi saata e-aadrõsi triinu.ojar@wi.ee pääle vai postiga Uma Pido toimkunnalõ Tartu 48, 65609 Võro.
Uma Pido toimkund
Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.
Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.
Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.
Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.
Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.
Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.
Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee
Hummõn, 20. novvembril kell 18 omma Räpinä Loomemajan Uma Pido DVD kaejatsi’. Topõlt-DVD pääl omma ülesvõttõ kolmandast võrokeelitsest laulu- ja rahvapidost Uma Pido, miä peeti Võrol timahavva juunikuu edimedsel pääväl.
Uma Pido tegemiisi näüdätäs katõ DVD plaadi pääl. Edimene plaat kõnõlõs pido ettevalmistamisõst. Päiv inne pito tuudi pühäst Võhandu jõõst vett, minka pääkontsõrdil pühitsedi võrokõisi vagivahtsõnõ, valgõ katsakannaga mõtsarohilinõ lipp. Viil näemi edimedsen filmin, kuis kirämiis Contra juusk inne pito tuusama lipuga maaha katsakõrdsõ maratoni – säitsme pääväga 333 kilomiitret. Edimene film tuu är ka osakõsõ pidopääväl peet keriguplatsi laadust ja pido pääproovist.
Tõõsõ plaadi pääl näemi otsast lõpuni 1. juunil peet pido pääkontsõrti, kon laulsõ kokko 3600 lauljat, päältkaejit oll 4500.
DVD kaejatsi man astva üles Räpinä kammõrkuur, Aapo Ilves, Contra (kiä näütäs, et om iks viil vormin!), Urmas Kalla ja tõõsõ’. Vahtsõst säetäs üles ka kolmanda Uma Pido sümbolpill – kivipill. “Seo pido om ütekõrraga kolmanda Uma Pido otsõ kokkotõmbaminõ ja lämmi vahtsõstkokkosaaminõ Uma Pido sõpruga,” ütles kolmanda Uma Pido kõrraldanu Ursula Zimmermann.
Üten kolmanda Uma Pido DVD-ga näüdätäs edimest kõrda ka õkva trükükoast tulnu võrokeelist lauluvihku “Om laul, miä kokko köüt”. Laulikun om 40 võrokeelist laulu üten nuutõga naisi-, miihi- ja segäkuurõ jaos.
Uma Pido DVD tegemist tugi Piiriveere Liider LEADER programmist. Lauliku kokkosäädmist ja trükmist tugi Kultuurkapital.
Kolmanda Uma Pido DVD ja koorilauliku “Om laul, miä kokko köüt” välläandja om Võro Selts VKKF.
1. juunil peetakse Võrus Kubija laululaval järjekorras III Uma Pido, millest võtab osa 150 koori 3800 lauljaga.
Laulu- ja rahvapidu algab juba hommikul, kui Võru linna kirikuplatsil toimub laat ning lipujooksu ümber Vana Võromaa lõpetab tuntud luuletaja Contra.
Lavastaja Tarmo Tagamets ütleb Uma Pido ettevalmistamise kohta, et viimased lahtised otsad on meeskonnal jäänud veel kokku sõlmida. “Kuulda on, et koorid lauldes tulevad, kivid vaikselt veerevad ja kapsatünnid muhedalt mulksuvad. Suured vesirattad ootavad võrokeste lipu õnnistamist ning kivipill häälestamist. Ainus, kes peoks juba kohal on ja kannatlikult rõõmsaid dirigente, lauljaid, pillimehi, tantsijaid ja eestkõnelejaid ootab, on suur dirigendi kivi. Nii et homseni on vaid hetk jäänud. III Uma Pido Kubijal sõlmib ideeliselt kokku Võhandu jõgi oma pühalikkuse ja jõuga.”
Uma Pido ei ole päris tavaline laulupidu, sest õppinud laulukooride kõrval laulavad ka “konnakoorid”, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest. Kontsert-etenduse saateansambliks on kokku pandud bänd (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakooli noored. Pärast laulupeo põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Untsakad
Täna, 26. mail kell 11.00 alustab Contra lipujooksu – võrokeste lipp läbib koos Contraga nädala aja jooksul 334 kilomeetrit ning teeb ajaloolisele Võrumaale tiiru peale, läbides kõiki 8 Vana Võrumaa kihelkonda. Lipp jõuab 1. juunil, Uma Pido päeval, kell 12 Võru kirikuplatsile laadamelu keskpunkti, sama päeva õhtul toimub võrokeste suur laulu- ja rahvapidu Uma Pido uue ja sisseõnnistatud lipu all.
Vahetult enne jooksmise algust toimub Võru kirikuplatsil Contra pidulik teelesaatmine. Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann sõnab, et Contra lipujooks on nagu ühe oja voolamine suurde jõkke. “Uma Pido soovib Contrale ja võrokeste lipule kaitstud teed ja head kohalejõudmist. Nagu Võhandu on oluline tuiksoon, mis seob Vana Võrumaad, nii on Contra lipujooks oluline tuiksoon, mis toob Uma Pido ja võrokeste lipu rahvale lähemale.”
Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks.
Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist (lipujooks.tracklog.us), samuti tekivad internetti päeva kokkuvõtted video kujul ning jooksu pildigalerii. Silm tasub peal hoida järgmistel kanalitel:
Contra blogi konnulacontra.blogspot.com
Uma Pido kodulehekülg www.umapido.ee
Uma Pido blogi umapido.wordpress.com
ning Facebookis “Uma Pido” ja “Lipujooks ümber Võrumaa” lehtedel.
Manuses on kaasas jooksumarsruut kaardina, planeeritav marsruut päevade lõikes on järgmine:
26. mai: Võru Katariina – Rõuge – Pärlijõe – Krabi – Pähni – Varstu
27. mai: Mõniste – Saru – Hargla – Koobassaare – Lüllemäe – Haabsaare – Antsla – Urvaste
28. mai: Kärgula – Kanepi – Saverna – Krootuse – Ihamaru – Põlva – Mooste
29. mai: Leevaku – Räpina – Kahkva – Niitsiku – Kamnitsa
30. mai: Orava – Võmmorski – Obinitsa – Lepä – Meremäe – Kalatsova – Vastseliina
31. mai: Kärinä – Misso – Ruusmäe – Plaani – Haanja
1. juuni: Võru
Contra janu kustutab Värska Vesi ning jooksu toetavad ka Nopri ja Taarapõllu talu.
Uma Pido on võrokeste laulu ja tantsupidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.
Vahetult enne kontserdi algust allkirjastatakse III Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Nopri talumeierei ja Arke lihatööstusega. Samuti valmistatakse Sännas III Uma Pido sümbolpill kivipill, mida juhendab õpetaja Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.
Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Igalt autorilt tuleb Sännas esitusele kuni kaks laulu ning 5-liimeline žürii valib nende seast välja parimad, mille autorid saavad võimaluse esineda 1. juunil Uma Pido laadalaval. Lemmiku valivad ka kohaletulnud inimesed. Lisaks võivad autorid loota, et nende loodud laulud valitakse järgmise Uma Pido koorirepertuaari hulka. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii” kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud võrokeelsele CD-le “Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.
Uma Laul III korraldaja Taisto Uuslail jagab, et auväärne on näha lauluesitajate väekust ja rõõmustav on tajuda, et Uma Laul on jõudnud inimeste südametesse. Žüriisse kuuluvad folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Uma Laulu lugude ettekandmine ja tähistamine algab kell 16, pilet maksab 2 eurot. Auhinnafond kujuneb Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad saavad pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.
Mari-Liisa Parder, Uma Pido kommunikatsioonipäälik
Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.
“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”
“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.
Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.
Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.
Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.
Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.
Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa
1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.
„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.
„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’
1. juunil aset leidev III Uma Pido toimub esmakordselt võrukeste vastvalitud lipu all. Luuletajal ja jooksumehel Contral on selle tähistamiseks plaanis üks kena ekstreemsus ette võtta – lipujooks, mis läbib kaheksat ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Jooks algab 26. mail Võrust ja peab lõpule jõudma 1. juunil, Uma Pido päeval, Võrus toimuva Keriguplatsi laadamelu keskel.
Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Kuid mitte ainult. Igaüks, kes elab-tegutseb jooksutrassi ligiduses, nii külaseltsid kui muidu kenad inimesed, on lahkesti oodatud jooksjatele söögipoolist pakkuma, sest toitumine on jooksus väga tähtis. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks. Aga plaanis ei ole korraldada tavalist spordivõistluste toitlustamist, vaid kõik peaks olema Võrumaal kasvatatu-valmistatu.
Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist, sellekohane link tuleb jooksu eel nii Uma Pido koduleheküljele ( www.umapido.ee), Uma Pido blogisse (umapido.wordpress.com) kui ka Facebooki Uma Pido ja Contra kontode alla. Samuti saab vastavatelt lehekülgedelt täpsemat infot jooksu marsruudist.
Loe edasi: Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa
III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.
Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).
Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.
Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.
III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.
Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.
I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com
Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.
Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!
HELÜPRUUV
Naisilõ nurmõst
PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
Mineva nädäli naas’ kirjapandminõ kolmandalõ Umalõ Pidolõ. Valmis saiva ka kats Uma Pido noodivihku – «Lauluvihk iloliidsilõ latsilõ» ja «Lauluvihk naaruliidsilõ naisilõ ja nakkajilõ miihile».
Pidolõ laulma oodõtas kuurõ edimält Lõuna-Eesti maakundõst, kon om kimmäs köüdüs võro keele ja kultuuriga. Nigu innembki, omma pido kavan rahvalaulu, rahvaligu laulu, klassikalidsõ koorilaulu ja vahtsõmba kuurõlõ säedü laulu.
«Lauluvara om noorõlik ja seoilmaaolinõ, a om ka tasalikkõ ja mõtiskõlõjit laulõ ja pallõmiisi,» and’ teedä Uma Pido vidäjä Zimmermanni Ursula. Vahtsit lauluvihkõ saa Võro instituudist ja Põlva maavalitsusõst. Latsikuurõ vihkõ trükmist om tugõnu kohaligu umaalgatuse programm.
Umalõ Pidolõ saa uma laulukoori kirja panda nikani ku 20.11.2012. Teedüst saa www.umapido.ee päält (Teedüs esinejile) ja Zimmermanni Ursula käest tel 5698 9818.
Kolmas Uma Pido peetäs maaha 1. 06. 2013 Võro Kubijal. Pido välläsäädjä Tagamõtsa Tarmo mõttõ perrä köüt seokõrdsõ pido ütes Võhandu jõgi – mõtõlus pühäst jõõst ja mälehtüs timäle viidüist andõst.
Uma Leht
Võru Maavalitsus kuulutab välja konkursi Võrumaa 2013. aasta tantsupeo ideekavandi ja kunstilise juhi leidmiseks. Võru maakonnas on rahvakunstiõhtute ja tantsupidude toimumist on talletatud aastast 1930, kuigi peotraditsioonil endal on märksa pikem ajalugu. Võrumaal on traditsiooniks on kutsuda igal aastal kokku erinevas vanuses koorilauljad ja rahvatantsijad ning võimlejad isetegemise ja koosolemise rõõmuks. Aastal 2013 möödub 95 aastat Eesti riigi iseseisvuse välja kuulutamisest, aasta on kuulutatud pärimuskultuuri aastaks, maikuus kõlavad võrukeelsed laulud III Uma pidol, 8. juunil 2013 toimub maakonna tantsupidu.
Tantsupeo korraldamine koos ettevalmistusprotsessiga leiab aset kunstilise toimkonna, Võru Maavalitsuse ja Rahvakultuurikeskuse koostööna vastavalt allpool esitatud lähteülesandele. Kunstiline juht teeb ettepaneku kunstilise toimkonna moodustamiseks (nt liigijuhid, assistendid jt), kellega koos asutakse arendama tantsupeo etendust ja kujundust lähtuvalt ideekonkursi tulemustest.
Ideekavandid palutakse esitada märgusõnaga “Võrumaa pidu 2013“ hiljemalt 1. oktoobriks 2012 Võru maavalitsusele aadressil. Kavandi autori (kaasautorite) ja kunstilise juhi kandidaatide andmed lisada kinnises ümbrikus. Autor peab olema valmis esitama oma kavandit ka elektrooniliselt. Konkurssi mitte võitnud kavandi autori soovil tema kavandit ei konkursi komisjon ei avalikusta. Konkursi auhinnafond on 100 eurot.
Lähemat infot konkursi kohta: kersti.kattai@mv.werro.ee tel +372 786 8355.
Lähteülesanne: tantsupeo ideekavandi autor esitab kirjalikult tantsupeo etenduse sisu ja vormi kohta ettepaneku, milles on esile toodud järgmised aspektid:
Idee peab olema Võrumaa tingimustes reaalselt teostatav.
Ideekavandi autor peab olema valmis oma idee kooskõlastamiseks ja tasakaalustamiseks tegelike võimalustega.
Kui ideekavandi autor ei soovi ise võtta tantsupeo kunstilise juhi rolli ja vastutust, siis palume esitada kunstilise juhi kandidaat ning lisada valiku põhjendus.
Osalema on oodatud kõik huvilised!
Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.
Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.
Harju Ülle, Uma Leht
