SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp (pildil) osundab toitumisharjumustest põhjustatud ohtudele. Fotomontaaž: Külauudised
Suvistel grillipidudel ja festivalidel liialdatakse nii söögi kui alkoholiga. Arst selgitab, millal on tegemist ülesöömisest ja elustiilist tingitud kõhuvaevustega ning millal kahtlustada tõsisemat haigust või infektsiooni.
Loe edasi: MILLAL TEGEMIST ÜLESÖÖMISEST TINGITUD SEEDEHÄDAGA, MILLAL TÕSISE TERVISEMUREGA?Toitumisnõustaja, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht
Kaheseks saades on laps saanud proovida juba mitmeid erinevaid maitseid, tal on suus üsna mitu hammast ning suure tõenäosusega on välja kujunenud ka üks või mitu lemmiktoitu. Sünnipäevapidu tähendab alati ka natuke seda, et toidu valik ning mitmekesisus on külalsite rõõmuks valmistatud veidike rikkalikum kui igapäeva menüü. Tihtipeale lubatakse sünnipäevadel endale pisut rohkem kui argipäeval ja nii ka laste puhul – süüa lubatakse natuke rohkem kommi , kooki ning juua rohkem kui üks klaasike mahla või limonaadi. Küll aga teame, et magusaid jooke ja maisutusi ei ole väikelastele sugugi mitte soovitatav pakkuda, see aga ei tähenda, et sünnipäevalaud peaks olema igav.
Järgnevalt toon välja mõned ideed, mida olen ise sünnipäevadel kasutanud ja mis on nii mudilaste kui ka vanemate poolt heaks kiidetud. Loe edasi: Kuidas katta tervislik sünnipäeva pidulaud 2-aastasele?
Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser
Kui lapsel on janu, tuleb talle anda juua ning janu kustutamiseks sobib, vaid puhas vesi. Kunagi ei tohi keelata lapsel puhast vett juua, ei ole vaja jälgida täpseid vee joomise aegu, õige on see, et laps joob siis, kui tal on janu.
Kuigi vesi ei anna energiat, vajab meie keha vett rakkude eluks ja toitainete jõudmiseks igasse kehaosassa. Vesi on organismile igas eas asendamatu, vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis ning kõik need on organismile vajalikud. Vesi hoiab püsivat kehatemperatuuri ja kaitseb elutähtsaid organeid nii ülekuumenemise kui ka alajahtumise eest ning vesi aitab organismist välja viia ainevahetuse lõpp-produkte. Lastel on vaja suhteliselt rohkem vett kui täiskasvanutel, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kudede veerikkuse peegelduseks on ka väikelaste ilusad ümarad kehavormid, nn. nukukäed ja -jalad.
Vanusest sõltumata on janutunne märk vedelikupuudusest ning vajab alati kiiret piisava vedelikuhulga tagamist, eelistatult vee näol. Veevajadus sõltub mitmetest asjaoludest: ruumi temperatuur, toidu iseloom, higistamine, tervislik seisund, tarbitud soolade kogus, individuaalne erisus jm.
Veevajadus sõltub kehamassist (kehakaalust). Kuigi iga laps on individuaalne, on vanusega seotud kasvamine ja laste keskmist kehamassi saame arvestada igas vanuses. Seega füsioloogiline ehk säilitusvedeliku vajadust arvestataksegi kehamassi, mitte vanuse kohta. Loe edasi: Milliseid jooke võib väikelaps juua?
Toitumisteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent Dr. Mai Maser
Teisest eluaastast on väikelaps toidulauas koos kogu perega. Küll aga ei anna me väikelapsele kõiki toite nagu soolased ja vürtsitatud toidud, närimist vajavad grillitud toidud, peenestamata liha või luudega kala, ka ürtidega tuleb olla ettevaatlik – nende maitse on võõras ja lapse õrna magu ärritav. Samas on põhiline toiduvalik toidugruppide osas ühesugune ja peab olema mitmekülgne.
Kuna väikelapse magu on väike, siis tema toiduportsjonid (taldrikutäied) peavad olema väiksemad, kui täiskasvanul – kas veerand või kolmandik täiskasvanu omast. Kindlasti tuleb arvestada lapse isuga, mis ei ole iga päev ühesugune. Kui ta üks päev sööb vähem, siis teisel päeval teeb ta selle tasa ja sööb rohkem. Seepärast peaks taldrikule panema alati väiksema toiduportsjoni, kuhu saab vajadusel toitu juurde lisada. Kaheaastane laps ei oska ise veel hästi toitu valida ning ta ei taju oma portsjoni suurust. Kindlasti ei tohi last sööma sundida, sest laps tunneb oma isu kõige paremini. Kui tundub, et laps on väga isutu ja kehakaal ei lisandu eakohaselt, võib talle sagedamini pakkuda vahepalasid.
Meeles tuleks pidada, et kuigi aastasel lapsel on suus tavaliselt juba 8 lõikehammast, ilmuvad esimesed purihambad alles teise eluaasta teises pooles. See aga tähendab, et isegi kaheaastane laps ei suuda veel kõiki toiduaineid peeneks närida. Sellepärast tuleb väikelapsele teha teistsuguseid menüüsid. Lihakraamist sobib lapsele pakkuda hakkliha, hästi peeneks lõigatud ja hautatud liha või luudest hoolikalt puhastatud kala, ka toored aedviljad tuleks peenestada, mitte aga püreerida! Lapse seedeorganid vajavad tükikestega harjutamist ning hoiduda tuleb pidevalt püreeritud purgitoidu pakkumisest!
Enda tehtud valikuid ja toidu tõstmist taldrikule tuleb kindlasti hakata õpetama hetkest, kui lapsel hakkavad kujunema haaramisoskus ja koordinatsioon. Oskused tulevad tasahaaval. Loe edasi: Kui suur peaks olema väikelapse toiduportsjon?
Pühapäeval 22.septembril toimus Obinitsa Külakeskuses tervisliku toitumise koolitus vabariikliku puu- ja köögiviljade kampaania “Sööme ära” raames.
Päevakavas oli tomati-läätsesupi keetmine-söömine, õpetliku filmi vaatamine ja loeng tervislikust toitumisest.
Film “Kahvliga skalpelli vastu” tõstatas vaatajates palju küsimusi. Nagu pealkirjast võib välja lugeda, suudab inimene õige toitumisega oma tervise heaks palju teha. Hippokrates ütles juba ammu, et toit on parim ravim.
Filmi tõlkija ja toitumisnõustaja Rain Vainik vastas tekkinud küsimustele ja jagas informatsiooni kui teoreetik ja ka kui pikaajaline taimetoidu praktik.
Taimse toidu tähtsus ja vajalikkus igapäevases menüüs sai kõigile kohalolijatele päris selgeks. Endises koolimaja sööklas sai maitsta kohapeal keedetud tomati-läätsesuppi. Viperuseks osutus küll teistsuguse läätse olemasolu kui esialgselt plaaniti, kuid maitsev supp tuli ka ilma punaste läätsedeta. Kohalikult peenralt porgandid, tomatid, porru ja sibul lisasid parima maitseelamuse.
Valla raamatukogud olid pannud kohaletulnutele väljapaneku erinevatest kokaraamatutest ja taimede kasvatamisest ning kasutamisest toidus. Kaasa sai osta ka lektori poolt tõlgitud filmi ja toitumisalase raamatu “Süüa, et elada”.
Toitumispäeva peakorraldaja Terje Ploom mainis, et tuleb hakata mõtlema sellele mida süüa ja mida perele lauale panna, sest sellest sõltub inimese tervis ja heaolu.
Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.
Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid
Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.
Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist
Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles:
Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/
Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/
Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601
Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/
Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com
Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/
Allikas: Toortoidufestival.info
Eesmärgiga saada võimalikult suurt saaki, põhineb tänapäevane taimekasvatus sünteetilistel mineraalväetistel (lämmastik, fosfor ja kaalium) ning taimekaitsevahenditel ehk pestitsiididel. Nende tootmine on aga energiamahukas ja tugineb taastumatutele loodusvaradele. Seega ei kujuta lähenev taastumatute ressursside nappus probleemi mitte ainult põllutöömasinate kütuste mõttes, vaid on nii toidutootmises kui ka laiemalt seotud kõikide tänaste kasutatavate ressurssidega.
Euroopa Liidus kulub igal aastal umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid. Selle hulka kuuluvad nii putukate, haiguste kui ka umbrohu tõrjevahendid. Lisaks pestitsiidide sattumisele keskkonda ning jääkide esinemisele toidus ja söödas on oluline ka ressursikasutus nende tootmisel. Rääkimata mõjust, mida nimetatud mürgid põhjustavad inimeste tervisele.
Lämmastikväetiste tootmiseks vajatakse suures mahus fossiilseid kütuseid (enamasti maagaasi), taimetoitainetest on just lämmastiku tootmine kõige energiamahukam. Fosforit ja kaaliumit kaevandatakse ning tegu on taastumatute loodusvaradega. Nii kaevandamine kui ka edasine töötlemisprotsess vajavad arvestatavas koguses energiat. Loe edasi: Algamas on mahepõllumajanduse ajastu
Pühapäeval, 29. aprillil kella 11-16 saab Lääne-Virumaal Sallas teoks loeng-seminar tervislikust ja isikupärasest toitumisest ning töötoad.
Õppepäeva viib läbi Mercedes Merimaa. Töötubades metsikud taimed, kevadised salatid ja palju muud huvitavad. Võimalik osta Mercedes Merimaa raamatuid. Osavõtutasu 1 euro.
Soovitav eelregistreerida. Info tel 5093 926.
Eestlane on teada-tuntud ravimtaimerahvas. Kõik me oleme joonud kummeli-, pärnaõie-, piparmünditeed. Kas me aga teame ka seda, kui paljusid taimi annab söögi sisse panna?
Meie ümber on hulgaliselt taimi, mis pole mitte ainult söödavad vaid mõjuvad ka tervistavalt. Sealhulgas nii mõnigi taim, mille umbrohuna peenralt väja juurime ja ära viskame. Koolitusel vaadataksegi Kristel Krautmani abiga eelarvamustevabalt üle oma suhtumise nii mõndagi taime ja leiame, et need kõlbavad edukalt söögilauale.
Õpitakse tegema toitu taimedest ja taimeosadest, mille söögiks tarvitamine võib üllatada nii mõndagi. Vaadatakse üheskoos filmi taimedest ja valmistame kohapeal mõne roa.
Koolitus toimub 29. oktoobril algusega kell 10.00 Tartus, Tähe 4, kursuse tasu on 35 EUR. Info ja registreerimine: helle@lahemaatervisekool.ee või tel:56960969, ww.lahemaatervisekool.ee.
11. oktoobril toimub Jõgeva restoranis Kosmos tervisliku toitumise teabepäev “Puu- ja köögivili meie toidulaual”.
Päeva jooksul on võimalik kuulata loenguid sellest, mida ja kuidas teha puu- ning kõõgiviljadega. Praktilisi näpunäiteid puu- ja köögiviljade kasutamisest jagavad nii toitumisnõustaja Ene Mägi, kui ka Põltsamaa Ametikooli õpetajad.
Samuti saab testida oma keha erinevaid parameetreid – rasvasisalduse protsenti, luutihedust ja bioloogilist vanust. Soovijatele pakutakse tasakaalustatud toitumise konsultatsiooni.
Õhtul peetakse pidu puu viljaaias, kus osalejatel on võimalus jagada oma retsepte ning kogemusi ja lustida õhtujuhi juhatusel.
Osalejatele on üritus tasuta, täpsema päevakava leiab siit.
Töötoas räägitakse sellest, missugused on toitumissoovitused lastele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, mis lastele meeldivad. Tutvustatakse ka tervislike magustoitude retsepte.
On teada, et lapsed söövad toiduaineid teistmoodi kui täiskasvanud – nad valivad toitu. Samas on oluline pakkuda lastele tervislikke valikuid. Inglise toitumisteadlane P. Holford on öelnud: “Kui jätta laste endi otsustada, mida nad söövad, kitsendaksid nad tarbitavate toiduainete hulka seni, kuni alles jääb umbes kolm toitu ja nendest üks oleks tõenäoliselt kartulikrõpsud.”
13. septembril Tartus (Lembitu 8, II korrus) toimuvas töötoas räägitakse sellest, missugused on toidusoovitused lapsele. Valmistatakse lihtsaid ja maitsvaid toite, sealhulgas ka tervislikke magustoite. Töötuba viib läbi toitumisterapeut Sirli Kivisaar. Osalustasu 13 eurot, algus kell 18.00. Töötoas osalemiseks on vajalik eelregistreerumine, selleks saatke kiri laura@vianaturale.ee, 7421509.
Elame Eestimaal, kus talv kestab peaaegu pool aastat. Värsket hakkame aiast saama alles maikuu lõpus. Kas on midagi, mida saame tervise turgutuseks tarbida kohe praegu?
Me arvame, et salatiks sobivad vaid poest ostetavad jääsalatid jt salatid ning enamus inimesi ei tea, et nendest palju väärtuslikumad on umbrohuna kasvavad taimed. Kui te omate oma aeda, siis leidke sealt naadid, nõgesed, maltsad, vesiheinad. Ärge neid minema visake. Need on väga väärtuslikud toiduained igapäevaseks kasutamiseks. Külvake endale ökonisu ja oder peenrasse, siis saate nende võrseid tarbida smuutidena.
Esimesed väiksed lehed on kõige võimsamad, nendes on kõik elu alustamiseks vajalikud ained, lisaks on neisse paisatud kogu juurtes säilinud energia, et alustada uut tsüklit ja varustada kogu taim eluks vajalikuga. Inimene võiks sellest samuti osa saada. On ju läbi aastatuhandete söödud just neid toiduaineid, mida loodus parasjagu pakub. Talvel rohkem valku, seemneid, vilju, kevadel aga rohelisi taimi.
Nõgesed ja naadid koos aias tärkava peterselli ja murulauguga on suurepärane toidulisa nii toorelt kui ka kuumtöödeldud toidule pärast tulelt ära võtmist juurde panemiseks. Siis tulevad juba paiseleheõied, võilillelehed, nurmenukud, jänesekapsad ja esimesed puude lehekesed. Vihmaste ilmadega hakkavad kasvama ka vesiheinad – äärmiselt mahlased ja õrna maitsega taimed. Loe edasi: Kevadise turgutuse leiad koduaiast
Lahemaa Tervisekool korraldab järgmisel nädalalõpul Tallinnas taimetoidu kursuse „Elus toit, päikestoit, parim toit“.
Koolituse läbiviijad Janne ja Sven Suurmaa tõstatavad koolitust tutvustades mitmeid küsimusi, mis puudutavad paljusid: Kas oled mõelnud, miks väikelastel on nii palju energiat ja kuhu energia kaob vanemaks saades? Mis on igavese nooruse, ilu ja elujõu saladus ning kuidas seda saavutada? Mil määral on kõik see seotud toitumisega ja mis on parim toit kehale, hingele ja vaimule? Kuidas saavutada läbi toitumise füüsilist, emotsionaalset ja vaimset tervist?
Taimetoidu kursusel õpitakse koos valmistama tervislikke ja maitsvaid taimseid toite. Retseptid on lihtsad ja valdavalt kodumaisest toorainest. Kursusele on oodatud kõik, keda huvitab toitumine ning kes soovivad oma toidulauda muuta tervislikumaks ja mitmekesisemaks.
Koolitus toimub Tallinnas aadressil Tondi 8 A (II k), osalemine tasuline. Täpsem info kursuse kohta tel 55615810 või e-postiga info@valguskehas.ee
Täna kõneldakse Põlva külje all Rosmal tegutsevas waldorfkoolis lapsevanematele ja teistele huvilistele tervislikust koolitoidust.
Õpetajate kolleegiumi kutsel räägib arst-toitumisterapeut Annely Soots tervisliku toitumise põhialustest lastel ja täiskasvanutel, samuti tervisehäirete ja toitumise seostest ning toitumisravi põhimõtetest.
MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on võtnud algava kooliaasta sihiks pakkuda lastele võimalikult tervislikku toitu. Parima menüü koostamiseks on konsulteeritud oma ala asjatundjatega ja kaasatud vanemaid, et tõsta perede teadlikkust tervisliku toitumise alustest ning toitumisest tingitud probleemidest.
Küsimusele – miks see teema on nii oluline – saab lihtsalt vastata, kuid õige toitumise põhimõtteid on argielus sageli raske järgida. Toit, mida me sööme, on nagu kütus – see annab kehale energiat, mis on vajalik inimese terviklikuks funktsioneerimiseks. Toit mõjutab kõiki rakke ja sealt edasi ka inimese olemist, meeleolu, energiataset, käitumist, isu, mõtlemist, magamisharjumusi ja tervist üldiselt. Tervislik toitumine on heaolu võti – oled see, mida sööd.
Toitumisest kõnelev Annely Soots on arst-toitumisterapeut, psühholoog, refleksoloog, Yumeiho massöör, Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni president.
