Haridusosakonna ja Pärnu kolledži esindajad kohtusid kevadel Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse juhataja Anne Raamiga, kellega koos hakati otsima lahendusi õpetajate eripedagoogika alasteks koolitusvõimalusteks.
Loe edasi: PÄRNU ÕPETAJAD SAAVAD ÜLIKOOLI KOOLITUST KODULINNAS
[pullquote]Teadlaste töö on äärmiselt oluline, et oleksime viirusepuhangu teiseks laineks võimalikult varakult valmis[/pullquote]Kahe nädala jooksul on uuringus kokku juhuvalimi alusel intervjueeritud 6024 ja testitud 4728 täisealist elanikku. Testimisel on tuvastatud kokku 12 koroonaviiruse suhtes positiivset, kellest seitsmel oli viirus enne uuringu läbiviimist diagnoositud, neist kuus olid uuringu läbiviimise ajaks tervenenud.
Tulemuste põhjal saab järeldada, et laialdast nakkust ühiskonnas ei esine, koroonaviiruse levimus on nädalate lõikes stabiilne. Järkjärguline piirangute leevendamine on teadlaste hinnangul põhjendatud.
Loe edasi: SEIREUURING NÄITAB KOROONAVIIRUSE MADALAT LEVIMUST
Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.
„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.
Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga
Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.
Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!
Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.
See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.
Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.
Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.
See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.
Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa
Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut leiavad, et Eesti teaduses ja kõrghariduses ootavad ees olulised väljakutsed. Sellest tulenevalt tunnevad mõlemad asutused ühist vastutust seista eesti keele tuleviku eest. Kinnituseks allkirjastavad TÜ rektor professor Volli Kalm ja EKI direktor professor Urmas Sutrop 5. märtsil Tallinnas koostöölepingu.
“Meie rahvaarv ja ka üliõpilaste arv kahaneb, ülikoolid ja teadusasutused peavad hakkama saama olemasolevate eelarvevahenditega, tõukefondidest tehtavad kulutused peavad tagama teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse, kus kestliku tegevuse aluseks on koostöö ja dubleerimise vältimine,” rääkis professor Sutrop koostöö ajendist.
TÜ rektori professor Volli Kalmu sõnul kannab Tartu Ülikool rahvusülikoolina Eesti riigi ja rahvuse ees vastutust kultuuri säilimise ja arengu eest. “Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut on mõlemad pühendunud eesti keele hoidmisele ja arendamisele ning selle lepinguga kinnitame üle meie ühised eesmärgid, kooskõlastame vastutusalad ja planeerime konkreetsed ühistegevused, et kasutada mõlema organisatsiooni ressursse parimal moel,” ütles Kalm.
Eesti Keele Instituut panustab keele kultuuri säilimisse, kannab hoolt ja arendab eesti kirjakeelt, koostab ja toimetab rahvuskultuuri seisukohalt olulisi sõnaraamatuid ning seisab hea andmekogude eest. Loe edasi: Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut seisavad koos eesti keele tuleviku eest
Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.
Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.
Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.
Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.
Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe
2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.
„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.
Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.
Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.
Virge Tamme
1.mail kell 12-17 toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja selle ümber mulliderohke tasuta perepäev, mille peategelaseks on end esmakordselt avalikult näitav Hull Teadlane, kelle kabinet sel päeval muuseumis oma uksed avab.
„Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab ka lapsi, ja miks mitte ka täiskasvanuid, avastama maailma imesid. Tema kabinet on igati lõbus, pidevalt arenev ja täienev keskkond, kus saab mängides, vaadates, katsudes, maitstes, nuusutades ja katsetades õppida tundma teadusmaailma,“ tutvustab TÜ ajaloo muuseumi direktor ja Hullu Teadlase sõber Mariann Raisma.
Perepäeval kell 12.47 saabub Hull Teadlane Toomemäele. Enne ja pärast seda on aga võimalik kuulata TÜ puhkpilliorkestri Popsid esituses lõbusaid muusikapalasid, teha jalutuskäike hiiglaslike zorbi-pallide sees, puhuda mulle, osaleda mitmesugustes loovust, põnevust ja seiklusi täis töötubades ning olla esimeste seas, kes saavad pilgu heita Hullu Teadlase imepärasesse kabinetti. Lisaks on kohal ka mullimeistrid, kes oskavad inimesi seebimullide sisse võluda ja suuri mullilohesid taltsutada. Et avastamiseks ikka jaksu oleks, on perepäeval võimalik osta ka maitsvaid pannkooke ja magusat jäätist.
Hullu Teadlase kabinet on alates 1.maist TÜ ajaloo muuseumis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, kuid lisaks igapäevastele külastustele on kõik huvilised oodatud sinna ka oma sünnipäevi pidama või koolitunde läbi viima teaduse, ilma, optika ja mehhaanika teemadel. Hullul Teadlasel on ka oma koduleht, kus koolitundide ja sünnipäevade korraldamise kohta rohkem kirjas. Lisaks saab sellel lehel ristsõnu lahendada, tutvuda kuulsate teadlaste heade mõtetega ning uurida kasulikke nippe ja trikke. Hull Teadlane ootab kõiki ka Facebookis endaga sõbraks saama, et saaksite tema tegemiste ja avastustega kursis olla.
Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.
„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.
Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku
Tarto Ülikoolih um seol keväjäsemestril kats võro keele kursust:
Lõunõeesti kiil II (FLLE.00.006, 3 EAP)
Sisu: võro keele grammatiga, kõnõlõmisõ ja kirotamisõ järgkursus.
Aig: veebr-mai riidilde kl 10.15-11.45, edimäne tunn 15. veebr.
Kotus: Tarto Ülikooli päähoonõq (Ülikooli 18, Tarto) tarõ 139 .
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
Võro keeleoppus (FLLE.00.014, 3 EAP)
Sisu: Vahtsõnõ kursus, koh opitas süvembält tundma võro keeleoppust, innekõgõ helü- ja mooduoppust.
Aig: tõõsõpäivilde 14.15-15.45, edimäne tunn 12. veebr.
Kotus: Lossi 3, Tarto, tarõ 328.
Kõrraldaja: TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
Lisas um keväjä (apr-mai) märgit edesi pitäq võro keele järgkursust Võromaal Tsiistrih. Kursus um plaanit iispääväõdakis.
Kõrraldaja: Võro Instituut.
Ligembält saa uuriq:
e-post juvasul@ut.ee, tel 5554 3727
Jüvä Sullõv, võro keele oppaja
Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.
„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.
Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.
Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.
Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.
Täna toimub taas üle-euroopaline Teadlaste Öö ning Tartu Ülikooli muuseumid pakuvad palju põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis toimub „Müüdimurdmise öö“, mille käigus on võimalik koos TÜ arheoloogidega murda müüte mineviku kohta. Kas põlluharija elu oli lill? Kas viikingite kiivritel olid sarved? Kas kiviaja inimesed küttisid dinosauruseid? Kas Lembitul oli kaaries? Kas maarahvas kandis kartulikotist rõivaid? Kõigile nendele küsimustele on võimalik TÜ kunstimuuseumis vastuseid leida kell 18-22.00 (sissepääs kuni 21.30). Lisaks on võimalik küsida küsimusi arheoloogidelt ja Muinsuskaitseameti esindajatelt ning osta arheoloogiateemalisi raamatuid. „Müüdimurdmise ööd“ toetab Est-Lat-Rus projekt „Arheoloogia, võim ja ühiskond“.
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on sel aastal Teadlaste Ööks valmistunud koos. Kell 18-23 on botaanikaaia õppeklassis avatud näitus „Maailmalõpu taimed“, kus selgitusi jagavad botaanik Ülle Reier ja geoloog Mare Isakar. Botaanikaaia spetsialistide juhendamisel toimuvad temaatilised retked kasvuhoones algusega kell 18 ja kell 20 ning ais algusega kell 19 ja 21. Lisaks on võimalik osaleda ka töötoas „Okaspuud“, mis toimub Külli Kalamees-Pani juhendamisel botaanikaaia auditooriumis. Huvilistel on võimalik osa võtta ka viktoriinist.
Toomemäel on võimalik kell 18-23 imetleda hämarduvat Tartut toomkiriku tornidest. Kuigi TÜ ajaloo muuseumi ekspositsioonisaalid on sel päeval suletud, saavad muuseumi peaukse eest alguse mitmed ekskursioonid põnevatesse paikadesse. Kell 18, 21 ja 22 algavad eksklusiivsed ekskursioonid TÜ ajaloo muuseumi fondihoidlatesse, kuhu korraga pääseb vaid kümme esimest õnnelikku. Kell 19 räägib arheoloog Andres Tvauri muinasaegsest Tartust. Kell 20 algab ringkäik toomkiriku varemetes kunstiajaloolase Kaur Alttoaga. Sellele eelneb TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli üliõpilaste maailmalõputeemaline performance.
Tartu tähetorn on avatud 18-24. Kell 18-21 ja 21.30-24 on võimalik osa saada astronoomiateemaliste dokumentaalfilmide programmist. Kell 19-19.30 lennutatakse tahkekütusega rakette ning kell 21-21.30 räägib Tiit Sepp teemal „Kosmilised katastroofid – kuidas me neid ära hoida saame?“ Väiksematel külastajatel on võimalik kell 19-22 marsikulgureid meisterdada ja Marsi joonistustoas osaleda. Selge ilma korral vaadeldakse tähetornis kell 21-24 ka Kuud ja Jupiteri ning halva ilma korral toimuvad selle asemel planetaariumietendused igal täistunnil.
Rohkem infot Teadlaste Öö ürituste kohta leiab Facebook´i lehelt.
Tartu ülikooli 380. aastapäeva tähistamiseks stardib 12. juulil Tallinnast ekspeditsioon Tartu ülikooli ja Parroti nimelistele mäetippudele Kesk-Pamiiri mäestikus – 30 aastat pärast esmavallutusi.
Tartu ülikooli ja J.F. Parroti mäetipud asuvad Kesk-Pamiiri mäestikus, Kõrge Seina ahelikus vastavalt 6350 ja 6277 m kõrgusel üle merepinna. Kesk-Pamiir asub Tadžikistanis, Mägi-Badahšani autonoomse vilajeti territooriumil. Käesoleval aastal möödub nii Tartu ülikooli kui ka Parroti tipu esmatõusust 30 aastat. Tõusud tehti Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul. Vahepealsel ajal eestlased seal käinud pole.
Mäetippe asub vallutama Tartu ja Tallinna alpinistidest koosnev 10-liikmeline grupp eesotsas Andrus Hiiemäega, kes hindab retke keerukaks ja suhteliselt ohtlikuks, kuna ekspeditsioon toimub inimasustusest kaugel ning välisele abile loota on pea võimatu. „Tõus baaslaagrist tippu sisaldab liustiku ületamist, tõusu lumenõlval ning liikumist teraval harjal. Vajalik on seongus liikumine ning see nõuab erivarustust (köied, kassid, kirkad, lumeankrud jmt) ning reljeefile vastavaid tehnilisi võtteid ja oskusi. Lisaks toimub enamik tegevusest rohkem kui 5000 meetri kõrgusel, tipud aga on veel üle kilomeetri kõrgemal – merepinnalt tõusjatele avaldab oma pärssivat mõju kindlasti ka kõrgusfaktor. Ilmaolud mägedes on alati ettearvamatud,“ ütleb Hiiemäe ja lisab, et isegi äärmise hädavajaduse korral võib abi saabumine Tadžiki sõjaväekopteriga võtta päevi.
Hiiemäe hinnangul teeb alpinisti jaoks ekspeditsiooni eriliseks just vajadus tegutseda täiesti iseseisvalt ilma igasugust tugiteenust omamata. Puuduvad ettevalmistatud rajad, tugiköied jne. Olemasolevad tõusukirjeldused ja kättesaadav teave olude kohta piirkonnas on pigem ajaloolise väärtusega. Seega selguvad taktikalised nüansid ja teekonna valik tipputõusuks alles kohapeal.
Ekspeditsioon kestab 37 päeva ning kõik vajaminev alates tehnilisest varustusest kuni söögi-joogi ja sidevahenditeni tuleb meestel endil kaasa võtta. Lisaks võetakse kaasa Tartu ülikooli lipp, tekkel ja sõrmus, et need tippu jätta. 30 aastat tagasi mäe esmavallutuse ajal jäeti mäetippu tollane ülikooli tekkel ning tipuplaat.
Spetsiaalne ettevalmistus ekspeditsiooniks algas jõuludest – jooksvalt tehti üldfüüsilisi ja vastupidavustreeningud, erialased ja tehnilised treeningud viidi läbi Eesti pankrannikul nii talvel kui ka suvel, lisaks pikad matkad raskete seljakottidega, osavõtt mägipääste ja alpinismitehnika võistlustest ning mitmed koolitused (nt esmaabi ja meditsiini, laviini jm).
Ekspeditsioon stardib 12. juulil Tallinna lennujaamast ja saab suuresti teoks Tartu ülikooli toetusel. Tagasi jõutakse plaanide kohaselt 17. augustil.
Lisainfo: Kristjan-Erik Suurväli, tel 517 5339, kristjan.erik@alpinism.ee
Anneli Miljan
Tartu ülikooli loodusmuuseumis saab veel täna uudistada vana ajaloolist ekspositsiooni, millega koos on üles kasvanud mitu põlvkonda loodushuvilisi. Pärast seda sulgeb muuseum remondiks uksed. Uue ekspositsiooni valmimine on kavandatud 2013. aasta suveks.
Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis asutati 1802. aastal. Tänase geoloogiamuuseumi vitriinid ja ekspositsiooni ülesehitus pärinevad muuseumi algusaegadest ning zooloogiamuuseumi ekspositsioon on püsinud muutumatuna enam kui 40 aastat. Mälestus vanast ekspositsioonist talletatakse fotodele ja filmile.
Ekspositsiooni uuendamisega luuakse tänapäevased tingimused loodus- ja keskkonnahariduses täiend- ja huvihariduse pakkumiseks. Viimastel aastatel on loodusmuuseumi ekspositsiooni ja haridusprogramme külastanud aastas ligi 19 000 inimest. Uuendusprojekti eesmärk on suurendada muuseumi pakutava keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uuendamise ajal jätkab muuseum nii õpilastele, õpetajatele kui loodushuvilistele suunatud haridustegevust varasemas mahus, keskendudes ekskursioonidele, õuesõppele, õppelaagritele, külalisesinemistele, haridusprogrammidele, ringitööle ajutises õppeklassis ning tellimisel koolides. Osa praegusel püsinäitusel olevaid kogusid eksponeeritakse ajutiselt koostööpartnerite juures. Näiteks saab imetajate luustikke näha varsti AHHAA keskuses. Samuti jätkub muuseumi teadus- ja arendustegevus. Loe edasi: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed
Tartu Ülikooli ajaloo muuseum alustab sarjaga „Kohv korüfeega“. Tegemist on õhtuste kokkusaamistega, kus külaline räägib endast, oma lapsepõlvest ja jõudmisest oma erialani. Lisaks saab kohtumisel kuulda ka külalise õpinguaegadest Tartu Ülikoolis, toonastest eripäradest, tähtsamatest eeskujudest ja õpetajatest.
Esimene „Kohv korüfeega“ toimub 14.novembril algusega kell 17:15 ning külaliseks on akadeemik Jaan Einasto, kes sündis Tartus 1929. aastal. Ta lõpetas Tartu I keskkooli ja 1952. aastal Tartu ülikooli füüsika eriala keskendudes astronoomiale. Kohe pärast lõpetamist asus ta tööle Tartu Observatooriumisse ja töötab seal tänaseni.
Rahvusvahelist tähelepanu on köitnud tema uurimused tumeda aine ja universumi struktuuride kohta. Lisaks teaduslikele publikatsioonidele on Einasto erinevate väljaannete veergudel avaldanud arvamust ka päevapoliitilistes küsimustes alates haridusest kuni maaelu edendamiseni. Lisaks mitmetele teaduspreemiatele ja riiklikule teenetemärgile tiirleb Einasto töö tunnustuseks ümber Päikese ka temanimeline asteroid.
Järgmine kohviõhtu toimub 12. detsembril. Siis on võimalik silmast-silma kohtuda vaimuliku, literaadi ja tõlkija Vello Saloga.
Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta.
