Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.
Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.
Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmed näitavad, et enamik Eesti elanikest on palgatöötajad. Ettevõtlusega tegeleb 3,8% vähemalt 15-aastastest elanikest.
2011. aasta 31. detsembri seisuga moodustasid vähemalt 15-aastased Eesti 1 294 455 püsielanikust 84,6%, kellest majanduslikult aktiivseid oli 630 101 ehk 57%. Palgatöötajaid oli vähemalt 15-aastasest elanikkonnast 46,7%, ettevõtjaid 3,8% ja muid hõivatuid (sh ajateenijaid) 0,8%.
Rahvaloendus näitab, et majanduslik aktiivsus on kõrgem linnalise rahvastiku hulgas ja madalam maarahvastiku hulgas. „Linnas on palgatööga hõivatuid rohkem kui maal, samas on maal veidi rohkem ettevõtjaid,“ rääkis rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Beltadze lisas, et maakondadest elab ettevõtlusega tegelevaid inimesi suhteliselt enam Harjumaal (4,4%), üle keskmise on ettevõtjaid ka Saaremaal, Hiiumaal ning Pärnumaal (kõigis 4,1%). Omavalitustest on ettevõtjate osakaal suurem Vormsi (8,9%), Kihnu (8,6%) ja Viimsi vallas (8,3%). Maalistes asulates domineerivad üksikettevõtjad.
Majanduslikult mitteaktiivseid vähemalt 15-aastasi inimesi oli 31. detsembri seisuga kokku 447 774 ehk 40,9% elanikkonnast. Neist suurimad grupid on pensionärid (287 450) ja (üli)õpilased (81 639).
Majanduslikult mitteaktiivseid on enim Jõgeva, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakondades, nende osatähtsus on väikseim Harjumaal. Pensionäride osatähtsus on suurim rahvastikust Põlvamaal ja väikseim Harjumaal ning Tartumaal.
Majanduslikult aktiivne rahvastik – vähemalt 15-aastased isikud, kes olid loenduseelsel nädalal (19.–25. detsember 2011) hõivatud või töötud. Hõivatuteks loeti ka ajateenijad.
Loenduse tulemused rahvastiku tööalase ja sotsiaal-majandusliku seisundi kohta leiab Statistikaameti andmebaasist. REL 2011 tulemused avaldatakse 2012.-2013. aasta jooksul.
Ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.
„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.
Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.
Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Statistikaametil ilmus täna analüütiline kogumik „Piirkondlik areng 2012“, kus on maakondlikus võrdluses käsitletud haridusteemasid. Võib-olla leiate materjalist miskit, mida saate oma töös kasutada. Raamatu tasuta elektroonilise versiooni saab alla laadida http://www.stat.ee/57679.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80%-lt 85%-le.
Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.
Eesti kodanikuna määratles end 85,1%, välisriigi kodanikuna 8,1%, määratlemata kodakondsusega oli 6,5% loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4%-lt 6,5%-ni) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9%-lt 8,1%-le).
Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis statistikaameti koduleheküljel.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus http://www.rel2011.ee/ toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Täna, 31. detsembri esimestel minutitel algas Eestis üheteistkümnes rahva ja eluruumide loendus. Kuni jaanuari lõpuni saab loendusel osaleda internetis, alates veebruari keskpaigast külastavad kodusid rahvaloendajad.
„Algav rahvaloendus on ajalooline, sest esimest korda saavad Eesti inimesed valida, kuidas nad soovivad rahvaloendusel osaleda – täita küsimustiku jaanuarikuu jooksul internetis või oodata rahvaloendaja külastust alates 16. veebruarist,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
„Interneti teel küsimustiku täitmine on lihtne ja sellega saab hakkama igaüks, kes oskab arvutit kasutada Selleks on vaja vaid internetikasutamise võimalust ja ID-kaarti, Mobiil-ID’d või internetipanga paroole,“ lisas Potisepp. Internetis saab loendusankeeti täita rahvaloenduse veebilehe www.REL2011.ee kaudu. Rahvaloendusel saavad enda kohta täita ankeeti kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad. Neid leibkondi, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad alates 16. veebruarist rahvaloendajad.
2011. aasta rahva ja eluruumide loendus koosneb kolmest osast – küsimused leibkonna, eluruumi ja isikute kohta. Loendusel uuritakse leibkonna koosseisu, eluruumi suurust ja seisukorda, inimese päritolu, keeleoskuse, hariduse ning töö kohta. Küsimustele vastamine võtab kaheliikmelisel leibkonnal aega umbes 45 minutit, iga järgneva inimese puhul lisandub veel 15 minutit.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) saavad Eesti alalised elanikud vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Statistikaamet alustas 1. detsembril teavituskampaaniat, et tõsta Eesti elanike teadlikkust 31. detsembril algavast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusest (REL 2011). Loendusel osalemise info jõuab Eesti elanikeni tele ja raadio, aga ka välimeedia ja otseposti kaudu.
„Aasta viimasel päeval algava rahvaloenduse tunnuslauseks on „Igaüks loeb!”. See väljendab loenduse sügavamat ideed – iga Eesti elaniku osalemine loendusel on ääretult tähtis, et saada parimad andmed Eesti elu korraldamiseks järgmise kümne aasta jooksul,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Teavituskampaania läheneb rahvastiku teemale Eesti rahvaloenduste 130-aastase ajaloo kaudu ja küsib, kui palju on praegu Eestis elanikke. „See on Eesti jaoks üks põhiküsimusi, sest mõjutab ju meie tulevikuvalikuid ja -võimalusi,” lisas Potisepp. „Vaid tänu kümnele varasemale rahvaloendusele teame, kui palju on meid viimase 130 aasta jooksul Eestis elanud,” märkis ta.
REL 2011 teavituskampaania koosneb kolmest etapist, millest esimese jooksul tutvustatakse 31. detsembril algaval rahvaloendusel osalemise võimalusi. „Et loendusel osalemine oleks võimalikult mugav, saab esmakordselt ise valida küsimustiku täitmise viisi — selle võib täita jaanuarikuu jooksul interneti teel või oodata rahvaloendaja külastust ajavahemikus 16. veebruarist kuni 31. märtsini,” selgitas Potisepp.
Jaanuaris, kampaania teise etapi keskmes on internetiloendusel osalemine ning veebruaris ja märtsis keskendub kampaania rahvaloendajate külaskäigule.
Teavituskampaania kestab detsembri algusest märtsi lõpuni ja selles kasutatakse nii tele-, raadio-, print-, väli- kui ka internetireklaami. Samuti jõuab detsembri teises pooles kõigi teadaolevate eluruumide postkastidesse kolmekeelne infovoldik.
Teavituskampaania töötasid välja reklaamiagentuur Creatum OÜ ja meediaagentuur Inspired Communications OÜ, kes võitsid selleks korraldatud riigihanked.
Vaata ka teavituskampaania esimest teleklippi:
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Vaata lisa www.REL2011.ee.
Rahvaloendus Facebookis www.facebook.com/Rahvaloendus
Statistikaameti teatel on juba üle 4000 inimese andnud märku oma soovist töötada 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel. Konkursi tulemused kuulutatakse välja tänavu sügisel.
Rahva eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuhi Palmi Lindjärve sõnul on huvi olnud väga suur. Kokku värbab Statistikaamet REL 2011 läbiviimiseks üle 2400 inimese: 2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat), 132 piirkonnajuhti, 15 ringkonnajuhti, 25 personalitöötajat ja 90 andmetöötluse operaatorit. Kõik tööpakkumised avaldatakse kodulehel, kust leiab ka ametikohtade lühikirjeldused ja esitatavad nõuded.
Enim on registreerunuid Tallinnas ja Harjumaal, kuhu ka otsitakse kõige rohkem loendustöötajaid. Lindjärve kinnitusel on huvi loenduse töökohtade vastu siiski üpris ühtlane kogu Eestis.
Praeguseks on edukalt lõppenud 15 ringkonnajuhi ja 25 personalitöötaja konkursid. “Huvi mõlema konkursi vastu oli meie jaoks ootamatult suur – 15 ringkonnajuhi kohale kandideeris üle Eesti 397 ja 25 personalitöötaja kohale 1093 inimest,” rääkis Lindjärv.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011-31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda.
Rahvaloenduse kohta leiab infot ka facebookis.
