säästlik eluviis

Tule Eesti Rohelise Liikumise vabatahtlikuks

Kui tasakaal on ohus, ei piisa lugupidamisest eluringi vastu – väärtusliku alalhoidmiseks tuleb seda teadlikult kaitsta. Eesti Roheline Liikumine (ERL) on keskkonnakaitseorganisatsioon, mis tegeleb säästva ja vastutustundliku eluviisi kampaaniatega ning osaleb keskkonnapoliitikate kujundamises. Koos meiega ehitad maailma, kus on hea elada saagimata Maailmapuu oksa, millel ühiselt istume.

ERL otsib uusi inimesi ja koos nendega värskeid ideid, mida üheskoos ellu viia. Samuti soovime elavdada suhteid oma liikmete ja avalikkusega. Selleks ootame oma meeskonda:

1) toimetajaid, kes kajastavad meie üritusi sõnas ja pildis (artiklid, fotod, video) ning uuendavad kodulehte: tore, kui Sul on eelnev kogemus tekstitoimetamise, väljaannete sisuhalduse, veebiarenduse, fotograafia või graafilise kujundamisega, aga pole ka lugu, kui tahad selles vallas kätt harjutada – peamine, et soovid teha meeskonnatööd

2) vabatahtlike koordinaatoreid, kes oleksid esmaseks kontaktiks uute vabatahtlike jaoks ning aitaksid neil leida endale meelepärase rolli organisatsioonis; kasuks tuleb eelnev töökogemus vabatahtlike või personaliga, aga peamine on suhtlusrõõm ja loomupärane oskus tulla toime inimestega

3) aktiviste, kes soovivad osaleda mõnes juba käimasolevas projektis või ehk hakata ise mõne uue tegevussuuna eestvedajaks: kui näed keskkonnaprobleemi ja sul on olemas tahe ja idee selle lahendamiseks, aitame sul kokku panna meeskonna ja kui asi hakkab kuju võtma, siis ka otsime vajalikke ressursse idee teostamiseks

Miks tulla? Oleme paindlikud: saad valida omale meelepärase rolli ja võtta omale jõukohaseid ülesandeid. Omalt poolt pakume toetavat meeskonda, vajalikke koolitusi ja töövahendeid. Lisaks saad laiendada silmaringi keskkonnateemadel, vahvaid kogemusi, uusi tutvusi ja kontakte ning saad olla osaline organisatsiooni kuvandi kujundamisel. Kes teab, võibolla saab sinust meie järgmine projektijuht…

Kui soovid ennast registreerida või siis lihtsalt rohkem infot saada, võta meiega ühendust. Eesti Rohelise Liikumise koduleht asub aadressil www.roheline.ee.

Info: Maris Aleksašin, e-post maris@roheline.ee, tel 55601343

P.A.I.de Pank sai trükist kätte uued P.A.I. rahatähed

Paide kogukonnakeskus annab teada, et P.A.I.de Pank on saanud trükist kätte uued P.A.I. rahatähed. Endiste suures formaadis, ilma turvaelementideta ja osaliselt käsitsi täidetavate P.A.I.de asemel on nüüd olemas nö tavaraha formaadis, turvaelementidega ning nelja erineva kujundusega uued rahatähed.

Uued P.A.I.d on neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist. P.A.I.dele on pildid joonistanud kunstnik Leho Rubis ning P.A.I.de kujunduse on valmistanud Heli Aade.

Uued rahatähed trükiti Vaba Maa trükikojas ning trükkimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). P.A.I. kurss on selle kasutusmugavuse huvides nüüdsest euroga 1:1.

Endiselt saab P.A.I.sid teenida vabatahtlikul tööl osaledes või kogukonna heaks tööd tehes. Praegu saab P.A.I.sid kasutada Paide kogukonnakeskuses vanamaterjali ostmisel, koolitustasude maksmisel, Welopargi rataste kasutamisel jms. Kehtima jäävad ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga).

P.A.I. tuleneb nii Paide linna nimest kui põhimõttest, et tegemist on tänuga kogukonna heaks tehtud töö eest (pai).

P.A.I.de kohta loe lähemalt siit.

Allikas: Paide kogukonnakeskus

Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Sel nädalal toimuva Põlvamaa ökofestivali „Rohelisem elu 2011“ lõpetab laupäeval, 20. augustil toimuv perepäev, mis koondab üheks loodusesõbralikud ideed, teadmised ja tooted.

Festivalinädala õpitoad, retked ja seminarid keskendusid meie metsade eluslooduse tutvustamisele ning metsarikkuste heaperemehelikule kasutamisele. Nii näiteks heakorrastati Postitee äärset alleed, õpiti loodust pildistama ning aia- ja metsasaadusi uut moodi hoidistama. Roigasmööbli õpitoas valmistati metsakuivast puidust ja roigastest mööbliesemeid ja osaliste ühistööna valmis ka kiik, mis kingitakse Pokumaale. SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Metsa sõnul on õppimise ja isetegemise huvilisi selle aasta festivalinädala 17 retkel ja õpitoas rohkesti. „Eriti tahan tunnustada neid, kes ise käed külge on pannud, et looduskeskkonda hoida ja väärtustada,“ lisas Mets.

Ökofestival kulmineerub Karilatsis laupäeval, 20. augustil kell 10 algava perepäevaga, kui Põlva Talurahvamuuseumi õuedes pakutakse ligi 170 tootja looduslikke ja omamaiseid kaupu ning avatud on kõik muuseumi hooned ja ekspositsioonid. Lisaks saab osaleda potipõllunduse seminaril ning koguda teadmisi aiapidamiseks kasvõi korteri aknalaual. Keskkonnateabe-telgis jagatakse loodusteadmisi, seenenäitusel saab uudistada erinevaid seeneliike ning rohelise energia toas antakse bioenergeetika alast nõu. Loe edasi: Põlvamaa ökofestivali nädal kulmineerub perepäevaga

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kas elu ilma rahata on võimalik?

Von Krahli Akadeemia annab teada, et 15. aprillil kell 19.00 toimub dokumentaalfilmi “Elu ilma rahata” (“Living Without Money”) tasuta esilinastus Von Krahli teatris.

Kas on võimalik tunda end rikkana, kui sul puudub omand ja vara? Kas on võimalik elada õnnelikult ilma rahata? Dokumentaalfilmis „Elu ilma rahata“ kohtume Saksa naise Heidemarie Schwermeriga (68), kes otsustas 14 aastat tagasi teadlikult hakata elama ilma rahata. Ühel päeval ütles ta üles oma korteri, andis ära kogu oma vara ning alustas uut elu, mis põhineb teenuste vahetamisel – ilma rahalise vahenduseta.

Saadud kogemused muutsid täielikult ta ellusuhtumist. Tänaseks on Heidemariel huvitav ja põnev elu, mis seondub suuresti sellega, et ta elab käesolevas hetkes ning ei muretse tuleviku pärast. Ta on pidevalt liikvel ja proovib alati otsida viise, kuidas aidata teistelgi leida teed lihtsama ning harmoonilisema elu poole. Temasse suhtutakse väga erinevalt. Mõned saavad vihaseks ja kutsuvad teda parasiidiks, teised peavad teda visionääriks ning suureks inspiratsiooniallikaks.

Film mõtiskleb materialismi ja ületarbimise teemadel, käsitledes seda, kuidas raha mõjutab meie ellusuhtumist, eluviise ja tegusid ning uurib tagajärgi, mida see tekitab meie elu, tervise ja keskkonna osas. Loe edasi: Kas elu ilma rahata on võimalik?

Kiri Vanale, jõulude puhul

Tere, Vana!

Mul on Sinu üle hea meel! Et Sa olemas oled ja nii. Ega ma Sind päriselt ju näinud ei olegi, aga ma tean küll, et Sa oled. Paljud ei usu, aga nad ei usu niikuinii midagi. Mina tean, et Sa oled, õigemini tunnen.

Ma tahtsin Sinult paari asja küsida. Aga ei teagi kohe, kuidas alustada. Mul ei ole nagu midagi erilist hetkel vaja, tahaks lihtsalt rääkida. Mitte et ma kinke saada ei tahaks. Ikka tahaks. Aga rohkem tahaks Sinuga rääkida.

Vaata, täna jälle Sinu suurpäev – oled igal pool ja mitte kusagil. Oled kirikus ja oled viinapitsis, oled laulus ja oled sõimus. Ütle mulle ausalt, mis toimub? Sa kuuled-näed kõike. Mis värk on? Kas meiega, inimestega, on ikka kõik korras? Kas selle meie maailmaga on endiselt kõik OK?

Sa saad aru küll, mida ma mõtlen. Et mida me, inimeseloomad, teeme praegu, kuidas me elame. Miks me sünnime, kasvame ja siis kaotame ennast? Ärkame hommikul üles ja hakkame oma tõde kuulutama. Igaüks oma. Ärkame üles ja hakkame valitsema. Üle teiste. Ärkame ja hakkame kasumit teenima. Kellegi arvelt. Et endal oleks parem kui teisel. Miks teisel halvem peab olema, miks kõigil ei võiks hästi olla?

Loe edasi: Kiri Vanale, jõulude puhul

Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst

Evelin Tamm,
haridusuuendaja

Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.

Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele, peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Millegipärast aga avastame end ikkagi nädalavahetusel perega kaubanduskeskusest…

Käisin hiljuti ühel huvitaval loengul, kus Nicano Perlas Filipiinidelt rääkis integraalsest säästvast arengust (integral sustainable development). Tema näited globaalsetest protsessidest, mis toimuvad nii looduses kui teaduses, olid väga mõjuvad, tema enda esinemine veelgi mõjusam… Sõnum oli lihtne ja positiivne – igaüks meist saab muuta maailma.

See maailm, mida igaüks ise muuta saab, algab kõigepealt temast endast, algab mõistmisest, et igaühes meis on peidus loovus. Loovuse kaudu saame ennast teostada, saame vabaks, sest hakkame nägema võimalusi seal, kus teised näevad ainult probleeme. Loe edasi: Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst