Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest. Avatud laste mängutuba.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).
Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.
Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.
Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).
Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee
Kaminakontsert toimub reedel, 28. oktoobril kell 19 Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis.
Toomaks kõledasse sügisaega hubasust, jätkab Eesti Pärimusmuusika Keskus oktoobris kaminaõhtute sarja. Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad elava kaminatule paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Hooaja esimese kaminaõhtu külalisteks on seltskond tõrrehäälseid mehi, kes on koondunud ühisnimetaja Harju Mehed alla. Nad laulavad põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule üle kogu Eesti. Nende repertuaaris on valdavalt muidugi meestelaul. Laululaekas, nagu räägitakse, on neil ligi tuhat laulu, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaks. Koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid sadade meeste ja naistega. Lauldud on paljudel üritustel Eestis ja väljaspoolgi. Siiski eelistavad nad esinemistele lihtsalt koos laulmist – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
Koosseis: Lauri Õunapuu, Timo Kalmu, Tiit Saare, Jaan Sarv, Jako Reinaste, Siim Sarv.
Eesti Pärimusmuusika Keskus
Oort üllitab esimest korda oma tegutsemisaja jooksul live-plaadi, mille materjal salvestatakse kontsertidel Mooste Folgikojas, Mõisaküla kirikus ja Tori rahvamajas oktoobris-novembris 2011.
Akustilisi kontserte on Oort andnud varemgi, nüüd aga tehakse teoks ammune mõte ning läbi aegade parimad palad saavad värskema ilme. Sügistöödele kohaselt konserveeritakse need hubases keskkonnas mõnusa publiku kaasabil.
Akustilise kavaga salvestuskontserdid toimuvad:
20.10 Mooste Folgikojas
03.11 Tori rahvamajas
04.11 Mõisaküla kirikus
Kontsertite algus kell 19.00. Piletid kohapeal 4 eur/3 eur.
Kogumikplaadi ”Toatuur 2” esitluskontsert toimub 29. septembril Viljandis Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kell 20.
Plaadifirma Õunaviks annab sel sügisel välja uusi eesti autorilaulikuid ja ”magamistoamuusikuid” tutvustava kogumiku ”Toatuur 2”.
Esimene ”Toatuur” ilmus viis aastat tagasi ja andis mitmele noorele autorile tõuke muusikuna jätkata. Eredaimaks näiteks on siin ehk Mari Kalkun, kes just tänu sellele kogumikule tuule tiibadesse sai ning kellelt on tänaseks Õunaviksi vahendusel kuulajateni jõudnud kaks ülimenukat autoriplaati. Leida, tutvustada ja julgustada oma liini jätkama uusi muusikaloojaid – seda võibki pidada ”Toatuuri” kogumiku väljaandmise peamiseks eesmärgiks.
Plaadil astuvad üles Mari Pokinen, Silver Sepp, Eneli Siirman, Pastacas, Kago, Iduvigik ja Arles Kangus ning salapäraste nimede all tegutsevad sooloartistid Keegi Kusagilt ja Vares&Barbarus. Samuti leiab kogumikult Martin Ellermaa ja Riho Kalli loomingu. Noorimaks autoriks on Spice Mouse. Instrumentaalsete paladega pakuvad vaheldust muusikuna juba üsna tuntud Juhan Vihterpal, Magnus Morel, Erkki Hüva, tänaseks Kanadas resideeruv eestlasest sooloartist Epifolium ja vaikne eksperimentaator Martiini Teekann.
Koos kontserdikavaga plaadi autoritelt jõuab Viljandi Pärimusmuusika Aita ka mininäitus, mille tarbeks võtavad kõik autorid kodust kaasa ühe isikliku eseme. Muu hulgas valmib nendest kogumiku plaadiümbrise kujundus.
Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.
“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.
Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.
Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)
Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055
Alates septembrist on folgisõbrad iga kuu esimesel reedel oodatud Tartu Folgiklubisse. Alustame ringmängudega suurtele ja väikestele, järgneb autoritund koos vestlusega loomingust ja pärimusest ning lõpetame traditsiooniliste tantsud elava muusika saatel (tantsud näidatakse ette).
Oodatud on igas vanuses pärimushuvilised kogu perega. Head tuju pole vaja kaasa võtta – see on meie poolt! Rahvarõivastiilis kaunistustega külalisi ootab üllatus! Asukoht: Vilde I korruse kohvik ja klubi (Vallikraavi 4). Kell 18 algab ringmängutund, kell 19 on autoritund. 2. septembril on autoritunni külaline Mari Kalkun.
Autoritega vestleb Ants Johanson.
Kordaläinud kontserte saab järelkuulata Klassikaraadios saates ”Folgialbum”.
Kell 20 on tantsupõrand elava pärimusmuusikaga (tantsud näidatakse ette), plaadiesitlused ja kontserdid.
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Astrid Hallik
Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.
Viljandis kestva pärimusmuusika festivali kahe esimese päeva kõige menukamaks kontserdiks osutus ansambli Vägilased lahkumisetteaste, mida nautis öötelgis ligikaudu 3000 inimest.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et korraldajad olid Vägilaste kontserdi menus juba ette kindlad, kuid huviliste tegelik hulk ületas ootused.
“Seda pole varem juhtunud, et kõik soovijad ei mahu telki ära. Nüüd saime lae kätte. Järgmistele aastatele mõeldes oli see väga kasulik kogemus,” rääkis ta.
Pakkumaks võimalikult paljudele võimalust Vägilaste viimasest esinemisest reaalajas osa saada, otsustas festivali korraldusmeeskond kontserti otseülekandena näidata ka Kirsimäel paiknevalt suurelt ekraanilt. See meelitas omakorda kokku tuhatkond inimest, kes kontserdipaigas toimuvale tantsides ja laudes kaasa elasid.
“Mis seal ikka keerutada: rahvas oli sillas. Hea oli näha, kuidas paralleelkontserdi publik kiiresti päris kontserdi pulsi ära tabas ja samas rütmis lustima hakkas,” kommenteeris Noormaa.
Kõigi tegutsemisaastate jooksul Vägilastes toru-, parmu- ja vilepille mänginud Cätlin Jaago iseloomustas kontserdilt saadud elamusi ülevateks. “Ehkki lahkuminek on iseenesest kurb sündmus, oli kõigi meeleolu rõõmus. Oleme väga rahul, et see ansambel sai just sellise punkti.”
Tarmo Noormaa sõnul peitus Vägilaste menukus paljuski heal suhtlemisoskusel. “Publik sai neist alati aru, nad olid ehedad,” iseloomustas Noormaa. “Vägilased tõestasid, et pärimust on võimalik
tuua tänapäeva muusikasse nii, et selle küljes olev juur jääb tugevaks.”
Vägilaste järel on tänavusel festivalil kõige enam publikut kogunud Rootsi ansambel Hedningarna ja Eesti pärimusmuusika tuntud tegijad Oort ning Zetod. Publiku koguarv jäi neljapäeval ja reedel samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.
Pühapäeva hilisõhtuni vältava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”.
Rannar Raba, Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik
Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.
Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?
Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.
Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.
Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes
Täna kõlavad Kärdlas seitsmendat korda südasuvise pärimusmuusikafestivali Hiiu Folk avahelid. Festivali põhiliseks esinemispaigaks on Kassari kiigeplats, kuid kontserdid toimuvad ka Kõrgesaares ja Kärdlas ning kirikutes üle kogu saare.
Nelja päeva jooksul, 14.-17. juulini, saab kuulda head muusikat Indigolaste, Bonzo, Orelipoisi, Märt Avandi ja Paabeli, Kihnu Poiste, Tarmo ja Toomas Urbi, Krista ja Raivo Sildoja, Liisi Koiksoni ja Elletuse, Olavi Kõrre ja Mandoliiniorkestri, Ürgtänava, Seto leelokoori Helmine, Viljandi Muusikakooli Pärimusmuusikute ja Karoliina Kreintaali, Henry Laksi, Robirohu, Jaak Johansoni ja Citra Krista Joonase, Merje Kägu ja Jana Abzaloni, Lea Salumäe, Piret Veevo ja Teve Laikre ning Astridi ja Hiidlaste esituses.
Lisaks toimub jalutusretk ajalooliselt kultuuririkkale Pikale tänavale koos Helgi Põlloga ning loodusretk Tiit Leito juhtimisel. Samuti saab osa võtta nii väikekandle kui ka pillimängu õpitoast: esimest juhendavad Jaana Lepamaa ja Kaja Luukas, teist Krista ja Raivo Sildoja. Ning viimaks, aga väga tähtsaks infoks: kõigis kontserdipaikades on avatud ka lastepesa!
Festivali pass maksab Piletilevist ostes 20 eurot, kohapealt ostes aga 30 eurot. Päevapileti hind on 12-15 eurot, üksikkontserdile pääseb 3-5 euro eest.
Festivali täpsema kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee.
Ansambli Zetod kodukohana tuntud Värskas tuleb uue plaadiga välja noortebänd Trallikud, antakse teada Setomaa veebiväravas.
Plaadiesitlus toimub 16. märtsil kell 19 Värska kultuurikeskuses.
Trallikud mängivad pärimusmuusikat. Tegevust alustati 2007. aasta sügisel Värska muusikakoolis. Enam kui kolme aasta jooksul on ansambel palju esinenud koduvallas ja kaugemalgi – Venemaal ja Leedus.
Trallikud on olnud edukad ka rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi Elohelü, kus neile on kolmel järjestikusel aastal preemiaid jagatud. Ansambli juhendaja Kristjan Priks on osanud värskete ja tänapäevaste seadetega pärimusmuusika noortele omaseks muuta.
Plaadi esitlusel on tantsu, tralli ja laulu. Kõik on oodatud lustima.
Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.
Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR
Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.
Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.
Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.
Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.
Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.
Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.
Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud
Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.
Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.
Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.
Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»
Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.
«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill
Eesti üks silmapaistvamaid noori pärimusmuusikuid Cätlin Jaago esitleb tuuril oma värsket sooloalbumit “Soolo” ja tutvustab peagi ilmuvat parmupillikogumikku. Tuntud jutuvestja Piret Päär räägib vahelduseks nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.
Kontserdid toimuvad 4. veebruaril Sangaste Seltsimajas, 6. veebruaril Haanja Rahvamajas, 9. veebruaril Tallinna Vanalinna Muusikamajas, 10. veebruaril Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis, 18. veebruarilil Rapla Kultuurikeskuses ja 25. veebruaril Harjumaal Oru Külakeskuses.
Cätlin Jaago eestvõttel valmiv kogumik “Eesti parmupill” saab olema mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest, mille juures leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus. Loe edasi: Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri
Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.
ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.
Lisainfo: www.folk.ee
Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.
Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.
Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.
Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.
Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Ettevõtlike naiste töö tulemusena on Saaremaa lastelauludest sündinud e-väljaanne, mis kannab pealkirja “Söit, söit, söit Sörve poole”, kirjutab Meie Maa.
Projekti algataja ja sisulise eestvedaja Merit Karise sõnul seati väljaande koostamise eesmärgiks leida viisiga laule, mis sobiksid lastele ja lastega laulmiseks. Nii sisaldab värske veebikogumik valiku traditsiooniliselt lastelaulude hulka kuuluvaid hälli-, hüpitus-, mängitus- ning ahellaule. Samuti lihtsa sõnumiga regilaule, koduste tööde laule või loitsusid, laule, kus juttu loomadest, kalendri-, tantsu- ja mängulaule. Kogumikus leiab laulunäiteid pea kõigist Saaremaa kihelkondadest. Puuduvad Muhu laulud, millest on omaette väljaanne ning vähe leidub ka Mustjala lastelaule.
“Loodame, et selline käepärane kogumik julgustab kasutama vanu laule ja mänge nii lapsi õppeasutustes kui oma kodus õpetades,” osutas Karise märkides, et põhjuseid, miks usaldada mitme sugupõlve vanadesse lauludesse jäädvustunud kogemust, on mitmeid. Nende sõnad, viisid ja tegevused on laste peal toiminud – neid uinutanud, lohutanud ja lõbustanud, arendanud kõnet, mõtlemist, tähelepanu ja muusikalisi oskusi ning muutnud täiskasvanu ja lapse omavahelise suhtlemise rõõmsamaks ja sisukamaks.
Kogumiku koostajad soovitavad kõigil väljaande kasutajatel läheneda esitustele ja nende kirjapanekutele loominguliselt: “See, mida salvestustelt tasub kuulata ja püüda järgi teha, on sõnade murdepärane hääldamine. Teine õppimist väärt joon on rütmiline vaheldusrikkus ja rütmi lähedus kõnerütmile.”
Veebikogumiku toimetas Janika Oras, väljaande koostasid Õie Pärtel Orissaare ja Esti Koppel Kuressaare Tuulte Roosi lasteaiast.
Eesti Pärimusmuusika Keskus valis järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse konkursi raames välja parima töö ning kuulutas võitjaks noore disainer-illustraatori Kristina Timmeri. Keskus kutsub huvilisi külastama logokonkursi virtuaalset näitust, kuhu pääsed siit.
Esikoha saanud Timmer on samal konkursil osalenud varemgi ning selle võitmine oli talle enda sõnul suureks unistuseks. Seekord lõi ta festivalile mõeldes unikaalse fantaasiamaailma, kus on tegelasteks mitmed müstilised olendid eesotsas jänes Juliusega, kellel on neli kõrva ning kes mängib mitut rütmipilli.
Festivali pealik Ando Kiviberg rääkis, et tunnuskujunduse valimisest on aja jooksul kujunenud omamoodi kultuurisündmus, millele pööratakse tähelepanu nii festivali korraldusmeeskonnas kui ka väljaspool seda. “Oleme igal aastal püüdnud leida sellise pildi, mida võiks käsitleda iseseisva kunstiteosena, mitte pelgalt turunduslikke eesmärke kandva plakatina. Tahame, et meie sõpradel seostuks sellega emotsioonid ning et see annaks edasi järgmise festivali keskset mõtet. Sedapuhku õnnestus see eriti hästi,“ lausus Kiviberg.
Kokku laekus konkursile 58 tööd 39 autorilt. Kiviberg hindas seda suurepäraseks tulemuseks ning rõhutas, et kavandite seas oli mitmeid selliseid, mis said korraldusmeeskonna liikmetelt positiivset tagasisidet. “Festivali pealkiri saab olema “Rütm ja pulss” ning ma pean tunnistama, et see pole pildiks vormimiseks just kõige lihtsam teema.”
Allikas: www.folk.ee
11. detsembril toimub Rapla Vesiroosi gümnaasiumis järjekorras seitsmes talvine pärimusmuusikapäev Tule-Tee.
Kell 16.10 pühendutakse pärimustantsule. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste juhendusel saavad kõik hakkajad osalejad varba tuliseks ja selja märjaks.
Kell 17.10 peetakse videvikutundi, kus teemal „Rapla vaim” kõnelevad Nädalise ajakirjanik Margus Mikomägi, animakunstnik Valter Uusberg ning paigapärimuse uurija Jüri Metssalu. Muusikalisi vahepalu pakuvad RVG pärimusmuusikaõpilased.
Kell 18.30 on tuleinstallatsioon RVG terviserajal.
Kell 19 läheb lahti n-ö tantsutuli. Tantsuks mängivad TÜVKA üliõpilased ja ansambel VEM.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
Homme, 16. oktoobril kell 19 toimub Hõimupäevade raames Obinitsa galeriis etendus „Laulukaupmees“, mis käsitleb soome etnomusikoloogi Armas Otto Väisaneni kogumisretki Setomaal, Karjalas ja Mordvas.
Etenduses on kasutatud Väisaneni matkapäevikuid ja tema poolt kogutud pärimusmuusikat elavas esituses. Kasutatakse jaapani no-teatri liikumisi ja võtteid ning suurem osa tekstist esitatakse retsiteerides. Lavastaja ja käsikirja autor: Mia Pätsi
Soome folklorist Armas Otto Väisänen (1890-1969), kelle sünnist täitus tänavu 120 aastat, on üks soome tähelepanuväärsemaid rahvamuusikakogujaid ja uurijaid. 18 ekspeditsiooni vältel salvestas ta ligi 6000 lugu, kogus ka etnograafilisi esemeid ja tegi fotosid. Oma reisimuljed kirjutas üles ekspeditsioonipäevikutesse. Eesti laiemale publikule on Väisänen tuttav teatrietenduse ja filmi “Taarka” kaudu. Väisänen oli setu lauliku Hilana Taarka hea laulumälu avastaja ja avalikkuse ette tooja, tema kutsel viibis Taarka oma kooriga 1921. aastal Helsingis.
2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.
Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”
Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.
XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival
