OMAVALITSUSTE TALIMÄNGUDEL SAATIS EDU TARTUMAA OMAVALITSUSI

Suusataja hästi ettevalmistatud rajal. Foto: Urmas Saard / Külauudised

39. Eesti omavalitsuste talimänge võõrustas taaskord Tartu vald, kellele tuli spordibaasidega appi Tartu linn, kus kaasaegses basseinis toimusid ujumisvõistlused. Otepää vallas kihutati traditsiooniliselt mäesuuskade ja lumelaudadega. Õnneks võttis mägi 150 osalejat vastu heade lumeoludega ja mäesuusatajad said nautida veel viimaseid laskumisi Eesti nõlvadel.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TALIMÄNGUDEL SAATIS EDU TARTUMAA OMAVALITSUSI

IX OMAVALITSUSPÄEV TOIMUB VÕRUS

Kohtumine Riigikogus omavalitsustega, teemaks “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.” Foto: MTÜ Polis veebileht

Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel toimus Riigikogus kohtumine omavalitsustega teemal “Omavalitsuspäevad 2024 ja ideed Riigikogus.” Võru maakonnale oli kohtumine oluline, sest Eesti IX omavalitsuspäev toimub tänavu Võrus.

Loe edasi: IX OMAVALITSUSPÄEV TOIMUB VÕRUS

OMAVALITSUSTE SUVEMÄNGUDEL KAITSESID MULLUSEID ESIKOHTI RAE JA KIILI VALD NING PAIDE LINN

Illustreeriv pilt. Foto: Urmas Saard / Külauudised

10.-11. juulini Käärikul, Otepääl ja Kuutsemäel toimunud 46. Eesti omavalitsuste suvemängudel oli suurtest valdades edukam Rae vald, väikestest (kuni 8000 elanikuga) valdadest Kiili ning linnade arvestuses viis esikoha koju Paide.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE SUVEMÄNGUDEL KAITSESID MULLUSEID ESIKOHTI RAE JA KIILI VALD NING PAIDE LINN

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

 Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

 Lennart Komp

Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks

Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.

“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.

Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.

Lisainfo: kov.riik.ee/annateada

Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Ühinevad_omavalitsused_2013(illustratsioon_Profimeedia)Regionaalminister esitab homsele valitsuse istungile eelnõud, millega kinnitatakse 18 omavalitsuse ühinemine 2013. aasta oktoobri kohalike volikogude valimistel. Eelnõude kohaselt saab Eesti tänavu juurde seitse uut valda, kus väikseimas elab 3400 inimest ja suurimas üle 10 000 inimese.

„Nende 18 omavalitsuse juhid on teinud julgeid otsuseid ja need ei ole alati tulnud kergelt. Nad on seadnud esikohale piirkonna arengu ja sealsete elanike huvid ning selle eest tuleb neid tunnustada,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Minister lisas, et kui vaadata sügisesi ühinejaid, siis suur osa neist on ka täna Eesti mõistes suured omavalitsused. „Aga nad näevad, et koos suudetakse oma potentsiaali paremini realiseerida ning oluliselt rohkem kaasa rääkida kogu piirkonna arengus,“ lisas Kiisler.

Käesoleva aasta oktoobris kohalike volikogude valimistel ühinevad omavalitsused:

– Põlvamaal tekib Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel 10 100 elanikuga Põlva vald;
– Viljandimaal tekib Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ühinemisel 10 000 elanikuga Viljandi vald;
– Harjumaal tekib Kose ja Kõue valdade ühinemisel 7300 elanikuga Kose vald;
– Pärnumaal tekib Lavassaare ja Audru valdade ühinemisel 6000 elanikuga Audru vald;
– Hiiumaal tekib Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel 5000 elanikuga Hiiu vald;
– Läänemaal tekib Risti, Taebla ja Oru ühinemisel 4300 elanikuga Lääne-Nigula vald;
– Ida-Virumaal tekib Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valdade ühinemisel 3400 elanikuga Lüganuse vald. Loe edasi: Ühinemistega tekib seitse tugevat valda

Põlva Vallavolikogu kinnitas Põlva linna ja valla ühinemise lepingu

Kolmapäeval, 20. veerbuaril toimunud Põlva linna- ja vallavolikogu ühisistungil astuti Põlva linna ja valla ühinemisel suur samm edasi. Istungil arutati ja kooskõlastati eelnevalt avalikustatud ühinemislepingu eelnõule esitatud ettepanekud. 

Vallavolikogu võttis 20. veebruari istungil vastu kaks otsust. Esimese otsusega kinnitati ühehäälselt Põlva linna ja valla ühinemisleping ning teise otsusega taotletakse vabariigi valitsuselt Põlva valla ja Põlva linna haldusterritoriaalse korralduse muutmist ühinemise teel üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks.Taotluse esitamise osas oli vallavolikogu üksmeelne. Otsuse poolt hääletas istungil osalenud 14 volikogu liikmest 13 liiget, 1 volikogu liige hääletamisest osa ei võtnud.
Põlva linnavolikogu teeb otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta Põlva valla ja Põlva linna ühinemiseks üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks erakorralisel istungil 27. veebruaril.

Ühinemise tulemusena moodustuks üle 10 000 elanikuga omavalitsus, mis oleks üks Lõuna-Eesti suurimaid omavalitsusüksusi Võru ja Valga järel. Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna. Seetõttu on kahes omavalitsuses elavate elanike elukorraldus sedavõrd läbi põimunud, et omavalitsuste ühinemine oleks väga loogiline samm. Ühinemisel saaks korrastatud ja ühtlustatud kõik eluvaldkonnad, millega tegeleb kohalik omavalitsus. Suureneks omavalitsuse investeerimisvõimekus ja muutub läbimõeldumaks ka investeeringute teostamine. Kindlasti paraneks lõppkokkuvõttes kodanikele omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kvaliteet.

Allikas: polvamaa.ee

Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Kohaliku omavalitsuse esindajaid kutsutakse osalema koolitusel „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks“, et kõikidele nendele küsimustele vastused saada.

Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd. Sellest tulenevalt pärineb suur osa ühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks erinevad. Paljudes omavalitsustes pole selgeid eesmärke ega reegleid rahastamiseks. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Nüüd on kodanikuühenduste rahastamise põhimõtted ja viisid kirjeldatud regionaalministri valitsemisala tellimusel Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka soovitused ja parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja kolmas sektor ise. Usume, et juhendmaterjal loob eelduse rahastamise korrastamiseks ja on väärt, et praktikas kasutusele võtta.

Kellele on koolitus mõeldud? Kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavatele ametnikele, sh linnapeadele, vallavanematele ja ühendustele raha eraldamisega seotud ametnikele sõltuvalt omavalitsusest (kultuurispetsialist, arendusspetsialist, noorsootöötaja vm). Ka on koolitus mõeldud volikogu liikmetele.

Registreerimine alates 22. oktoobrist koolituste veebilehel. Kohad on piiratud! Koolitused on tasuta ning kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Täpsed koolituskohad ja –ajad on leitavad koolituste veebilehelt. Koolitusele registreerides saab mugavalt valida sobiva toimumiskoha. Loe edasi: Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

8.oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu „Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011“ tulemusi. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingerida juhib taas Otepää vald, olles sellega jätkuvalt Valgamaa parim omavalitsus.

Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2008-2011) on Otepää 18. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2007-2010) oli Otepää 16.kohal ning perioodil 2006-2009 17. kohal.
Loe edasi: Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Ajalookonverents „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ Järvamaa muuseumis

20 aastat on lühike, aga samas piisavalt pikk aeg, et paljutki mäletada ja ühtaegu unustada. Olulistest sündmustest ja muutustest viimastel aastakümnetel räägivad endised ja praegused omavalitsuste arengutega seotud inimesed Järvamaal ajalookonverentsil 16. novembril kell 11.

Ajakava:

  • 11.00-11.15 Konverentsi avamine. Ülevaade projektist „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 11.20-11.40 Järvamaa omavalitsuste liidu algusaastad – Tiina Oraste, Järva maavanem; kaasettekandja Üllar Vahtramäe, Türi abivallavanem.
  • 11.45-12.05 Järvamaa omavalitsused – vaadatuna seest ja väljast! – Jarno Laur, Väätsa vallavanem.
  • 12.10-12.30 Omavalitsuse toimimine põllumajanduspiirkonnas Ambla valla näitel – Harri Lepamets, MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus tegevdirektor.
  • 12.35-12.55 Omavalitsuse moodustamine Türi linnas ja areng seoses välissuhtlusega – Theo Aasa, põllumajandusameti Järva keskuse juhataja aset.
  • 13.00-13.45 Vaheaeg.
  • 13.50-14.10 Imavere vald ja tööstuse areng – Jüri Ellram, Imavere vallavanem.
  • 14.15-14.35 Kultuuri ja spordi areng ja seos Albu vallaga – Kalju Kertsmik, Albu vallavanem.
  • 14.40-15.00 Omavalitsuste loomine Järvamaal – Arvo Sarapuu, Tallinna abilinnapea.
  • 15.05-15.35 Kuidas dokumenteerida omavalitsust? – Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.
  • 15.40-16.00 Tänusõnad. Konverentsi lõpetamine. – Toomas Tippi, Järvamaa omavalitsuste liidu tegevdirektor; Valev Väljaots, Järvamaa muuseumi direktori kt.

Lisainfo: Valev Väljaots, tel 385 1867, info@jarvamaamuuseum.ee

Viiratsi vald katsetab uut omavalitsuste veebiportaali

Siseministeeriumi teatel on kohalikele omavalitsustele mõeldud veebikeskkond kasutuselevõtuks valmis ning portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas, vahendab Viljandi infoportaal.

Uus veebilahendus võimaldab nii lehekülje haldajatel kui ka omavalitsuse teenuseid kasutaval inimesel lihtsalt ja kiiresti teha mitmesuguseid toiminguid. Tänu ühendusele riigiregistritega lihtsustab teenuste kasutamist eeltäidetud avaldusvormide kasutuselevõtt.

„Teenusportaali väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et info peab olema inimesele lihtsalt ja kiirelt leitav,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler. „Ühtse veebikeskkonna väljatöötamise tingis vajadus tänapäevase ning kasutajasõbraliku keskkonna järele, mõeldes seejuures nii omavalitsusteenuste kasutajatele kui ka teenuse osutajatele. Portaal põhineb vabavaral. See lahendus on riigi seisukohalt otstarbekaim – nii kulutuste kontrolli all hoidmiseks kui ka edaspidiste arenduste vajadusest lähtudes.”

Uue süsteemi kasutuselevõtuga soovib riik suurendada kohalike omavalitsuste läbipaistvust ja kodanike kaasarääkimise võimalust.

Portaali katseprojekt käivitus Viiratsi vallas. Teistel Eesti omavalitsustel on teenusportaaliga võimalik liituda alates 2011. aasta märtsist.

Viiratsi valla uue veebilehe ajutine veebipesa: http://viiratsi.kovtp.ee.