KOSE KIHELKONNA METSAVENDADE AUKS PAIGALDATAKSE MÄLESTUSKIVI

Kose kalmistul 5. oktoobril tulevase Kose kihelkonna metsavendade mälestusmärgi asukohta üle vaatamas: Mati Mandel, Leho Lõhmus, Helle Solnask, Ants Kraut.
Foto: Tiina Tojak / Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

8. detsembril kell 12 algab Kose kirikus mälestusteenistus Kose kihelkonna langenud metsavendadele. Mälestusteenistusest võtavad teiste hulgas osa kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, kaitseminister Hanno Pevkur, riigikogu liige Eerik Niiles Kross ja Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak.

Mälestuskivi plats on välja mõõdetud ja pulgad maasse torgatud.
Foto: Tiina Tojak / Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Teenistusele järgneb mälestustalitus Kose kalmistul, kus avatakse mälestusmärk langenud Kose kihelkonna metsavendadele ning sängitatakse hauda kolme nõukogude okupatsioonivõimudega võideldes elu kaotanud metsavenna säilmed – nooremleitnant Ludvig Kivilo, leitnant Johannes Prisk ja Lembit Kaun.

Mälestusmärgil on kõigi Kose kihelkonnas tegutsenud ja lahingutes langenud või vangilaagrites hukkunud metsavendade nimed sünni- ja surmaaastatega. Kokku leiab kivilt 54 nime. Mälestusmärgi kujundas skulptor Mati Karmin ja see asub Kose Vabadussõja mälestusmärgiga samal haljasalal.

Kose Vabadussõja mälestusmärk. Foto: Tiina Tojak / Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Hinnanguliselt oli Eestis pärast Teist maailmasõda umbes 14 000–15 000 metsavenda, koos ennast lihtsalt metsas peitvate inimestega on metsavendade üldarvuks pakutud ka suuremaid numbreid – kuni 30 000. Nõukogude julgeolekumajor Oskar Borelli 1953. aasta juunis esitatud aruande järgi olid nõukogude julgeolekuorganid alates 1944. aastast kuni 1. juunini 1953 tapnud 1495 metsavendade salkade ja salaorganisatsiooni liiget ning arreteerinud 9870 inimest (neist 5471 metsavendade salkade ja 1114 salaorganisatsiooni liiget, 1803 nende abistajat ning veel 1212 kodanikku).

Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit (RVL), mis tegutses aastatel 1946–1949. RVL-i juhid langesid 1949. aasta suvel. Suuremad lahingud metsavendade ja julgeolekuüksuste vahel lõppesid Eestis 1953. aastal. Üksikuid lahinguid peeti veel 1957. aastani.

Viimased elusalt kätte saadud metsavennad arreteeriti 1967. aasta suvel Võrumaal, need olid Hugo ja Aksel Mõttus. Viimane langenud metsavend oli 1978. aastal kinnivõtmisel hukkunud August Sabbe.

Mälestusmärgi algse kavandi visand. Foto: Tiina Tojak / Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

Kes sängitatakse Kose kalmistule?

Ümber maetakse kolm meest, kelle hauakohad on õnnestunud viimastel aastatel leida ja kes on Eesti Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Undi juhtimisel ja Kaitseliidu Kõue rühma kaasabil ekshumeeritud.

Nooremleitant Ludvig Kivilo (19.05.1896-04.11.1945)

Enne eestindamist kandis perenime Grosswald, pärit Taga-Andrekse talust, Ardust, Kose kihelkonnast. Lõpetas 1915 Tallinna Kaubanduskooli. 1918 astus Tallinna Tehnikumi, Vabadussõja puhkedes läks detsembris vabatahtlikuna kaitseväkke. Oli 4. Eesti jalaväepolgu 3. pataljoni ohvitser (pataljoniülem oli Jaan Maide) – alul lipnikuna, siis nooremleitnandina peastaabi luureosakonnas. Reservi lastud 10. detsembril 1920. Aastatel 1920-31 töötas raamatupidaja ja prokuristina Aleksander Luupi riideäris Tallinnas, 1932-33 töötas Eesti Maapangas. Siis päris Andrekse talu ja oli selle peremees Kõue vallas.

Kivilo oli reservleitnandina Kaitseliidu Triigi kompaniiülema abi ja aastatel 1941-44 Ardu Omakaitse ülem. Metsavenna teed alustas ta septembris 1944. Langes punkrilahingus Paunküla lähistel 4. novembril 1945, kui NKVD OBB operatiivgrupp (komandör Reinvald) selle oli sisse piiranud. Kivilo hukkus ilmselt granaadiplahvatusest une pealt. Tema kaaslased Valentin Metsis ja Hans Niinjõe langesid lahingus.

Johannes Prisk ja Lembit Kaun langesid 10. novembril 1945 punkrilahingus Vanamõisa lähistel

Johannes Prisk (1.10.1918-10.11.1945) oli pärit Roosna-Allikult Kaaruka külast Korjukse talust, Võhmuta vallast Järvamaalt. Prisk lõpetas 1936. aastal Paide Ühisgümnaasiumi humanitaarharu, ajateenistust alustas ta 1939. aasta juulis. KVÜÕA Sõjakooli aspirant (XXII lend) alates 1. septembrist 1939. Lõpetas Sõjakooli aspirantide jalaväeklassi juulis 1940, määrati juhtimispraktikale 1. jalaväerügementi. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, kust läks sakslaste poole üle. Sügisel 1941 Jelgavas sõjavangis, jõudis novembris või detsembris 1941 koju tagasi. 1944 on Kõue valla Vanamõisa küla elanike nimekirjas. 1944 läks leitnant Prisk Saksa sõjväkke, peale sõda tegutses metsavennana Ravila ja Kose kandis. Langes punkrilahingus NKVD Harjumaa osakonna operatiivgrupiga Vanamõisa lähistel Ravila/Kose vallas 10.11.1945. Samas lahingus langes Lembit Kaun. Kaks meest langes samast punkrist vangi.

Lembit Kaun (23.07.1923-10.11.1945) oli pärit Saarnakõrvest Kõue vallast Harjumaalt. Oli Johannes Kauna suure pere kümnes laps. Nende talu põletasid hävituspataljonlased 1941 Kautla lahingute ajal maha. Vennad Lembit ja Hugo ehitasid Vanamõisa väikse maja ja lauda, elasid seal. Mõlemad teenisid Saksa sõjaväes: Lembit oli 33. Grenaderide väljaõppe- ja varupataljoni 12 kompanii koosseisus. Metsavend alates 1944. aasta septembrist. Vend Hugo langes vangi 1944, oli vangis 10 aastat ja tapeti venelaste poolt pärast vabanemist.

Lembit langes lahingus NKVD Harjumaa osakonna operatiivgrupiga Vanamõisa lähistel Ravilas Kose vallas 2. novembril 1945. Samas lahingus langes ka Johannes Prisk. Vangi langesid Artur Kaun (Lembitu onupoeg) ja Arvo Salura.

KU päevatoimetaja