mahepõllumajandus

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina jätkab mahetootja Juhan Särgava

Teisipäeval, 13. augustil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu Suurkogu, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti Põllumeeste Keskliidu Presidendiks praegune president mahetootja ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.

1. augustist asus ametisse Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehena Kalev Kreegipuu, kes vahetas välja üheksa aastat sama ametit pidanud Üllas Hunti.

Suurkogu põhiliseks arutlusteemaks oli uus Maaelu Arengukava 2014-2020. Olemasolevale kavale täiendavaid ettepanekuid ja seisukohavõtud edastatakse Põllumajandusministeeriumile.

Allikas: EPKL

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Tänaseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui 5 korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

„Tulundusühistu Eesti Mahe lõid kümme aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,“ ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. „Tänaseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.“

„Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,“ ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik. „Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.“

„TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,“ rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Allikas: TÜ Eesti Mahe

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe

Saksamaa maheettevõtted sobivad Eestile eeskujuks

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastab täna ja homme Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal kohalikke mahe- ja ühistulisi ettevõtteid ning kohtub liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga.

„Schleswig-Holsteini liidumaa on Eestile hea eeskuju mahetootmise osas,“ ütles Seeder. „Kui Eestis on mahepõllumajandusmaad väga palju ja toodangut pigem vähe, siis seal on olukord vastupidine. Meil tasub sinnapoole vaadata ja leida koostöövõimalusi, mis aitaksid ka Eestis jõuda mahetoodangu suurenemiseni.“

Visiidi käigus külastatakse reedel mahetootjate ühistulisi ettevõtteid Landwege ja Domäne Fredeburg, kellega arutatakse mahetootmise, biogaasi, ühistulise tegevuse, otseturustuse ning koolituse ja nõustamise võimalusi. Laupäeval tutvutakse mahe kana-, sea- ja teraviljakasvatusega tegeleva ettevõttega Buchenhof.

Samuti on Schleswig-Holsteini visiidi raames plaanis kohtumised liidumaa energia, põllumajanduse, keskkonna ja maapiirkondade ministri dr Robert Habecki ja maaelukomisjoni esimehe Hauke Göttschiga. Kohtumistel arutatakse edasist koostööd Põllumajandusministeeriumi ja Schleswig-Holsteini liidumaa vahel. Lisaks osaleb Seeder liidumaa peaministri Thorsten Albigi vastuvõtul.

Eesti Põllumajandusministeeriumil on Schleswig-Holsteini liidumaaga pikaajaline koostöö, mille raames on viidud ellu paljusid põllumajandushalduse, teaduse, hariduse ja ühistegevuse projekte.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Mahetalunik teeb mürgitamise asemel kõvasti füüsilist tööd

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap sõitis möödunud nädalal Karksi maile, et tutvustada sinna kogunenud mahetootjatele uudset umbrohuniidukit.

Sarap ostis selle mullu ligi 15 000 euro eest ja on investeeringuga rahul. «Teist aastat järjest on maa väga märg olnud ja pole saanud orast õigel ajal äestada. See masin on niisugusel juhul igati omal kohal,» lausus ta.

Sander Sarapi sõnul pole umbrohuniiduk uus asi mitte üksnes Eestis, vaid terves maailmas. «See on leiutatud alles mõni aasta tagasi ning levib praegu väga kiiresti,» teadis ta.

Niisugune masin pole lihtsalt tõhus abivahend taimsetest pahalastest lahtisaamiseks, vaid see on mahetootjale põhimõtteliselt ainuke viis vilja seest umbrohtu hävita-da.

Kui traktor mürisema hakkas ja enda järel kuue meetri laiust lõikurit vedama asus, hõikas põllumajandusnõustaja Karin Hüva: «Kas ta liiga kiiresti ei sõida?»

Loe edasi: www.pikk.ee

Sigrid Koorep, Sakala / Maheklubi.ee

Lapsed ei tea toidu päritolu

Ligi kolmandik Ühendkuningriigi algkooliõpilastest arvab, et juustu tehakse taimedest ning neljandik, et kalapulke tehakse kanast või seast. Üks kümnest põhi- ja keskkooliõpilasest arvab, et tomatid kasvavad maa all, näitab Briti toitumisfondi (BNF) uuring. Küsitleti 27 500 5-16-aastast last. Uuringu tulemused näitavad selgelt, et laste teadmisi toiduvalmistamisest ja tervislikust toitumisest tuleb parandada.

Uuringus oli üllatavaid tulemusi veelgi. Nii näiteks selgus, et kolmandik 5-8-aastasi usub, et leiba ja makarone tehakse lihast. Ligi 20% selle vanuserühma lastest ei tea, et kartulid kasvavad mullas, 10% arvas, et need kasvavad põõsaste või puude otsas.

Samas olid lapsed üsna teadlikud nn taldriku reeglist: 77% algkoolilastest ja 88% põhi- ja keskkooliõpilastest teadsid, et peaksid sööma viis portsjonit puu- ja köögivilja päevas. Sellele vaatamata tunnistas 67% alg- ja 81% põhi- ja keskkooliõpilastest, et söövad neli või vähem portsjonit päevas. Kaks põhi- ja keskkooliõpilast viiest teadis seejuures, et konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljad selle arvestuse hulka ei kuulu.

Uuring näitab, et murettekitavalt suur hulk lapsi ei söö igal hommikul hommikusööki. Hommikusöögi mittesööjate arv kasvab koos vanusega. Küsimusele „kas sõid sel hommikul?“, vastas 8% alg- ja põhikoolilastest eitavalt. 11-14-aastaste hulgas oli neid 24% ja 14-16-aastaste seas juba umbes kolmandik.

Uuringust nähtub samuti, et kala sööb kaks korda nädalas – nagu soovitatakse – vaid 17% Ühendkuningriigi lastest. Üldse ei söö kala algkooli lastest 16% ning põhi- ja keskkooliõpilastest 20%.

Samuti selgub, et lapsed tahaksid rohkem toitu valmistada: 85% lastest meeldib toiduvalmistamine, kuid 9% alg- ja 11% põhi-ja keskkooliõpilastest ei tee kodus kunagi süüa. Ligi 70% 5-8-aastastest on külastanud mõnd talu, vanemate laste hulgas on neid 80%.

Ühendkuningriik on võtnud ette samme, et laste toidulauda tervislikumaks muuta, seda eelkõige laste teadlikkuse tõstmise kaudu. 3000 Ühendkuningriigi kooli osaleb BNFi tervisliku toitumise nädala programmis, mis aitab lastele taas selgeks teha, kust toit tuleb ning mis on toitumine ja toiduvalmistamine. Nii kasvavad lapsed üles paremate teadmistega selle kohta, kuidas toit nendeni jõuab ning mida tervislik toitumine ja elustiil tähendab.

Plaanitud on ka riikliku õppekava reform, mis muudaks toidu ja toitumise õppe 8-14-aastastele kohustuslikuks. Uus õppekava võimaldaks õpetajatel selgitada, kuidas toitu toodetakse. Lisaks sellele juhivad Leoni restoraniketi asutajad Henry Dimblebyle ja John Vincent sõltumatu koolitoidu ülevaate tegemist, et teha kindlaks, mida on vaja teha selleks, et kõik õpilased saaksid aru, mis on toit ja toitumine.

Ülevaade koostatud uuringu „British Nutrition Foundation, National Pupil Survey 2013. UK Survey Results” põhjal.

Maheklubi.ee

Mahetalunik Aldo Vaan tunnistati parimaks lihaveisekasvatajaks

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Silja Lättemäe, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

Tartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Avaldati Eesti mahetoodangu turu-uuring

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu-uuringust.

Mahetoodete sortimendist oli kõige suurem tootevalik teraviljatoodete kategoorias (29%, kokku 250 tootenimetust), järgnesid ürdid, teed (26%, kokku 221 erinevat tootenimetust). Väiksem oli puuviljade, marjade ja neist valmistatud toodete (16%, 139 tootenimetust) ja kartuli, juurviljade (13%, 111 tootenimetust) valik. Alla 10% osakaaluga kogu sortimendist olid piimatooted (8%, 72 tootenimetust), liha (3%, 28 tootenimetust), mesi ja meetooted (2%, 19 tootenimetust). Aasta jooksul oli müügis ka viis tootenimetust mahemune ja kaheksa nimetust mahemaiustusi.

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode. Kõigist küsitlusele vastanust 57% leidis, et mahetoitu võiks rohkem reklaamida. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.

Enim ostetud toiduainetena märgiti tarbijate poolt mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad. Suurim huvi ongi tarbijatel eelkõige maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu – neist toodetest on huvitatud vastavalt 54% ja 50% tarbijatest.

Mahetoodete müügikäibe värskeimad andmed on saadaval 2011. aasta kohta – siis müüdi nii kohalikku kui imporditud mahetoitu hinnanguliselt 20 miljoni euro väärtuses ning mahetoidu osakaal kogu jaemüügis oli 1,6%. Eestis toodetud mahetoodete osakaal jaekäibes oli 2011. aastal 0,47% (2010.a veel 0,36%).

Mahepõllumajanduslik maa oli 2011. aastal Eestis üle 134 tuhande hektari ja moodustas 14,3% kogu põllumajandusmaast. Mahetootjate arv, kes toodavad üleminekuaja läbinud mahesaadusi, oli võrreldes 2010. aastaga suurenenud 1036-lt tootjalt 1186ni. Mahetoidu käitlejate arv oli kasvanud 51-lt 126 käitlejani.

Põllumajandusministeeriumi tellimusel viis uuringu läbi TNS Emor. Loe uuringut siit: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-maheturg2011-2013.pdf

Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.

Loe edasi: Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Mahepõllumajandus on juba aastaid suunanud oma pideva tähelepanu teemadele nagu geenitehnoloogia, patentimine ja pestitsiidijäägid. 2012. aastal keskenduti ka loomade heaolu ja toidu raiskamise probleemidele.

Geneetiline muundamine tekitab küsimusi kogu maailmas ja sellega seotud suurettevõtete (Monsanto jt) tegevus leiab üha uut vastuseisu. Geenmuundatud seemnete kasutamine siiski suureneb, mis koos pestitsiidide kasutamisega võivad kujutada ohtu nii inimestele kui ka loomadele ja keskkonnale tervikuna. Eriti ohustatud on mesindus. Mesilaste massihukkumine agrokemikaalide tõttu ja mee geneetiline saastumine olid teemadeks rahvusvahelisel mahemesinduskonverentsil Mehhikos. Konverentsil osalejad esitasid Mehhiko valitsusele geenmuundamist vastustava esildise. Peruu parlament kehtestas geenitehnoloogiale moratooriumi.

Ameerikas tehti edusamme geenmuundatud toidu märgistamise teemal. Kalifornias koguti 800 000 allkirja, millega saavutati referendumi korraldamine geenmuundatud toidu märgistamise osas. Geenitehnoloogia- ja toidutööstuse liidu 40 miljoni dollarilise meediakampaania tulemusel kukkus aga läbi geenitehnoloogia vastaste kampaania „Meil on õigus teada“. Aktivistid siiski jätkavad oma tegevust boikottide ja omaalgatusliku märgistamise abil.

Suurt furoori tekitas Prantsuse teadlaste (Gilles-Eric Séralini jt) uuring, kus leiti seoseid rottidele söödetava Monsanto geenmuundatud maisi NK603 ja kasvajate tekke vahel. Euroopa toiduohutusamet (EFSA) kritiseeris uuringut selle metodoloogilise nõrkuse tõttu, ega pea täiendavaid uuringuid vajalikuks. Kahjuks on EFSA võtmas mittekriitilisi seisukohti geenitehnoloogiatööstuste uuringute suhtes, isegi kui need ei vasta kohati OECD standarditele, ja on kriitiline uuringute osas, mida viivad läbi sõltumatud asutused.

Glüfosaatide terviseriskid, millele on viiteid kogu maailmast, ei ole ametivõimude poolt teadvustatud. Mitmed ajakohased uuringud näitavad glüfosaatide kasutamise pidevat kasvu ja selle jääkide kuhjumist toidus ja inimestes. Monsanto patendiga laiaspektrilise herbitsiidi kasutamisel on rida kõrvalmõjusid inimeste ja loomade rakkude kahjustamisest ning hormonaaltalitluse mõjutamisest kuni kahtlusteni, et see on kantserogeenne.

Üha enam inimesi nõuavad põllumajandust, mis oleks jätkusuutlik, sotsiaalne ja väikesemahuline ning pakuks tervislikku toitu. Samuti protestitakse põllumajandustööstuse laienemise, loomadevastase julmuse, geenmuundamise ja toiduraiskamise vastu. Jaanuaris toimus Berliinis teist korda massidemonstratsioon „Meil on küllalt!“, kus osales 23 000 inimest. Järgmise aasta jaanuaris toimub üritus Berliinis taas. Loe edasi: Mahesektori ülevaade 2012: peamised teemad ja arengud

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

mahetoit — Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

mahetalude saade — Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

koolitoit — Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA

Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Loe edasi: Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Lähiaastatel suureneb nõuandevajadus mahesektoris ning enim vajatakse turustamise ning taime- ja loomakasvatusalast nõustamist, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejate nõustamisvajadus”.

Uuringust selgus, et aastatel 2010-2012 oli nõuannet, sh koolitust kasutanud 55% mahetootjatest, 23% mahetootjatest ei olnud professionaalset nõuannet kasutanud, kuid oleks seda vajanud ning 22% ei vajanud ega kasutanud nõuandeteenust. Nõuannet kasutanud mahetootjatest 90% osales koolitustel ning info- ja teabepäevadel, konsulendi juures käis konsultatsioonil 25%, riigi poolt täies ulatuses finantseeritavat nõustamist 2 tunni ulatuses kasutas 24% ning talus kohapeal nõustati 20% teenust kasutanud tootjatest.

Saadud nõuanne oli kvaliteetne, sest 72% seda kasutanutest rakendas soovitusi täielikult või suures osas. Mahetootjate rahulolu konsulentide ja teiste nõustajate tööga oli kõrge: 5 palli skaalal oli keskmine rahulolu hinnang 4,3 palli, rahulolevaid 84%. Nõustamine andis eelkõige kindlust ja julgust tegutsemiseks ning mõjutas ka majandustulemusi.
Loe edasi: Uuring: mahetootjate nõuandevajadus kasvab

Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Rosma kooli mahetoidu päev — Kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas alustamas mahetoidu valmistamist Rosma koolis. Foto: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Põlva külje all Rosma koolis korraldatakse täna, 17. oktoobril mahetoidu päev, kus Ööbiku gastronoomiatalu kokk Ants Uustalu ja kondiiter Kertu Lukas õpetavad koolilapsi ning huvilisi vanemaid mahetoitu valmistama. Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal viib mahetoidu päeva läbi koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega, et tõsta õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkust mahetoidu eelistest.

Päeva teemaks on „Mahetoidu pidulaud“, mis läheb hästi kokku Ants Uustalu toiduvalmistamise põhimõtetega. Eesti Kulinaaria Instituudi liige ja Raplamaal tegutseva Ööbiku gastronoomiatalu peremees Ants Uustalu on veendunud, et süüa tuleb teha naudingu ning armastusega, mitte võtta seda kui kohustust. Ta hindab kõrge kvaliteediga head Eestimaist toorainet, puhtaid ja maalähedasi maitseid ning klassikalisi kulinaarseid võtteid. „Maitseainete ega ka kulinaarsete võtetega ei tohiks maskeerida tooraine enda maitset!“ lisab Uustalu.

Mahetoidu päeval Rosma koolis jagunevad õpilased koos õpetajatega mitmesse gruppi: ühed valmistavad salateid, teised põhirooga, kolmandad magustoitu (vt täpset menüüd allpool). Kaasa löövad ka huvilised vanemad ning pärast ühist pidusööki toimub mahetoidu teemaline juturing, kuhu on kutsutud ka kohalikke mahetootjaid. Kõik huvilised on oodatud. Loe edasi: Ants Uustalu õpetab Rosma koolis mahetoitu valmistama

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Haanja_7 — Mahetoid kogub populaarsust. Foto: EMSA

Tänavu valiti kolmandat korda Eesti parim mahetootja ja parim mahetoode. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval, 16. septembril kell 15.00 Eesti Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares Eesti leiva päeval, mille alateema on „Leiba ja tsirkust“.

Parima mahetoote konkursil kandideerisid töödeldud mahetooted, iga töötleja sai esitada kuni kolm toodet. 14 talu ja töötlemisettevõtet esitasid konkursile kokku 30 toodet.

Parima toote väljaselgitamist juhtis Dimitri Demjanov Eesti Kulinaaria Instituudist, kes kinnitas: „Hindajad oli ühel meelel, et 2012 konkursil esitletud tooted olid võrreldes eelmiste aastatega enim läbimõeldud nii terviklahenduste – sisu ja pakend – osas kui ka peamise omaduse – maitse – esiletõstmise poolest. Arenguruumi on aga tarbimisväärtuse tõstmisel ja sihtgrupi leidmisel. Eesti mahetooted on positiivse trendiga ja turule tuleb aina rohkem nii uusi tegijaid kui ka tooteid.”

Parima mahetootja konkursile esitasid maheorganisatsioonid üheksa kandidaati. „Nagu varasematel aastatelgi, polnud parimate väljavalimine kerge ülesanne. Ettevõtted olid küllaltki erinevad nii suuruse kui ka tegevusvaldkonna poolest,“ sõnas Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Eriti rõõmustab see, et enamik kandidaatidest olid noored ettevõtjad, kellel on olemas visioon ja tahe oma ettevõtteid arendada. See annab lootust, et maaelul ja mahetootmisel on tulevikku,“ tõdes Airi Vetemaa.

Vabaõhumuuseumisse tulekuks tasub mahetoidu huvilistel varuda terve päev. Leivapäeva ürituste seas on mahetoidul tähtis roll. Näiteks peetakse Sassi-Jaani talu õuel mahetoodete laata, kus saab maitsta Eestimaist mahetoitu ja seda otse tootjatelt osta. Lastele mõeldud mahetoidu töötubades valmistatakse maitsvaid mahesnäkke. Ka külastajad saavad konkursil osalenud mahetoodetest valida oma lemmiku, hindamine toimub Sassi-Jaani talu õuel kell 12.00-13.00. Loe edasi: Pühapäeval selgub aasta parim mahetootja ja -toode

Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Tihti küsitakse, mille poolest saab mahetoitu pidada paremaks kui intensiivpõllumajanduses toodetud toitu. Esimene ja kõige mõjusam vastus kõlab – puhas naturaalne toit lihtsalt maitseb väga hästi ja on palju toitvam! Kui aga emotsionaalne maitseelamus kõrvale jätta, leidub veel palju kaalukaid argumente mahetoidu kasuks.

Kuna mahetootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid, ei sisalda sel moel kasvatatud toit kemikaalijääke. Samuti ei satu pestitsiidijäägid keskkonda, kus nad võivad kahjustada elusorganisme, sealjuures jõuda näiteks joogivee kaudu ka inimeseni. Tervise seisukohalt võib seda pidada üheks olulisemaks erinevuseks, sest paljud uuringud on taimekaitsevahendeid seostanud erinevate haiguste ja tervisehäiretega.

Teadusuuringud kinnitavad, et mahedates köögi- ja puuviljades leidub rohkem tervist toetavaid bioaktiivseid ühendeid, nt C-vitamiini ja polüfenoole ning vähem kahjulikke nitraate. Samuti on mahesaadustes kuivaine ja mitmete mineraalainete (raud, fosfor, magneesium) sisaldus suurem kui tavatoidus.

Mahepiim sisaldab tavapiimast rohkem tervist tugevdavaid antioksüdatiivseid ühendeid: oomega-3 rasvhappeid, E-vitamiini, samuti CLA rasvhapet ehk konjugeeritud linoolhapet, mis on inimese tervisele kasulik asendamatu rasvhape. Mahepiima oomega-6/oomega-3 rasvhapete suhe on väiksem kui tavapiimal – tervise seisukohast tuleb seda pidada oluliseks näitajaks, sest meie kaasaegse dieedi rasvhapete suhe on liiga kõrge. Loe edasi: Mahetoit pakub maitseelamuse ja toetab tervist

Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.

Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Agu Hollo_foto Maavald.ee — Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist

Põllumajandustootmine on tänapäeval üles ehitatud enamasti selliselt, et ilma sünteetiliste pestitsiidide ehk taimekaitsevahenditeta ei saada hakkama. Põhjuseks monokultuuride kasvatamine, suured põllud, viljavahelduse printsiipide mittejärgimine jpm. Keemiline tõrje võimaldab saada suuremaid saake, kuid taimekaitsevahendite kasutamisel on ka tõsised varjuküljed – keskkonnakahjustused ja terviseriskid.

Taimekaitsevahendid, millega võideldakse saaki ohustavate kahjustajate vastu, jagunevad üldjoontes järgmiselt:
• herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid
• fungitsiidid ehk seenhaiguste tõrjevahendid
• insektitsiidid ehk putukatõrjevahendid

Kui aastane taimekaitsevahendite kogus ulatub Euroopas ligi 200 000 tonnini, siis erinevaid toimeaineid on siin kasutusel umbes 1200. Igal aastal korraldatakse seiret, et kontrollida, kas toidus sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide kogus vastab kehtestatud piirmääradele. Proove võetakse üle Euroopa Liidu nii kohalikust kui imporditud toidust (kokku u 70 000 proovi) ja seda tehakse erinevates kohtades – poed, hulgilaod, tööstused, talud jne.

Loe edasi: Toidus peituvad pestitsiidijäägid kahjustavad tervist