Fotogalerii
Eelmisel nädalal tegi Häädemeeste koduloolane Henn Saar pika sõidu Pärnu lahe vastaspoolele, et oma silmaga näha harrastuskunstnik Konstantin Mülleri suuremõõtmelist maali viiekümnendate aastate kolhoosi lehmakarjast Lindi küla heinamaal. Mõõtmetega 202 X 93 cm maali parempoolses allnurgas on kunstniku signeering koos dateeringuga „59”.
Loe edasi: KONSTANTIN MÜLLERI MAALITUD PUHAS EESTI TÕUKARI LINDI KOGUKONNA MAJA SAALI SEINALLaupäeval, 23. augustil kell 16 on Kumus võimalik kohtuda kirjanik Urmas Vadiga Nikolai Triigi ühe tuntuima töö „Juhan Liivi portree” juures ning arutleda Juhan Liivi isiku üle eilses ja tänases Eesti kultuuris. Pärast näituse külastust jätkub arutelu õdusas atmosfääris Kumu kohvikus peakoka Martti Koppeli loominguliste suupistete ja nendega sobivate Baron von Maydelli veinide seltsis.
Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.
Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale
Esimest suuremat isiknäitust avav Mihkel Maripuu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga maalikunsti erialal, alates 2010. aastast õpib 
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide magistriõppes maali erialal ja alates 2011. aastast täiendab end Erasmuse programmi stipendiaadina Berliinis. Käesoleva aasta juuni lõpus avas Maripuu väiksemamahulise isiknäituse Eesti Suursaatkonnas Berliinis, varasemasse perioodi jäävad mitmed osalemised grupinäitustel Eestis ja ka väljaspool.
Kui varasemale Maripuu loomingule on olnud iseloomulik tugev popkultuuri ja –kunsti mõju nii teema- kui ka kujundikäsitluses, siis avatava väljapaneku teostes liigub Maripuu enam akstraktse kujundikeele suunas. Autori sõnul inspireerib teda endiselt varasematele teostele tõuke andnud suurlinnadele iseloomulik atmosfäär, massikultuuri mõjud ja metropolidega lahutamatult seotud tänavakunst; muutused on pigem kasutatavas maalikeeles – liikumises algsest popilikust, ekspressionistlike kõrvalekalletega väljenduslaadist üha enam abstraktse maalikäsitluse suunas. Loe edasi: Mihkel Maripuu avas esimese isikunäituse Draakonigaleriis
“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui 
kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.
Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.
Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.
Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.
Lisainfo siin.
Täna kell 18.00 avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust, mis jäävad külastajatele avatuks 5. juulini.
Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose “Ull ja Ullim”
“Ull ja Ullim” on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames.
Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub. Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest. Loe edasi: Võru linnagalerii uued näitused
Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.
“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).
Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.
Allikas: Piret Paluteder
