kirik

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Tapal avatakse kiriku mängu- ja palvetuba

Tapa Jakobi kirik avab pühapäeval laste mängu- ja palvetoa. Need pühitsetakse sisse homme, esimese advendi jumalateenistusel kell 10. Palvetoa uksed jäävad avatuks kõikidele soovijatele. Pärast jumalateenistust on kell 12 tasuta kontsert, kus esineb vanamuusikaansambel Rondellus. Kell 15.15 toimub protsessioon ning kell 15.30 süüdatakse esimene advendiküünal Tapa linna keskväljakul.

Projekti kogumaksumus oli 55 000 krooni, finantseerimist toetas Tapa sõpruslinna Preetzi kiriku kogudus.

Ruhnu kirikud päästetakse puidumardikate küüsist

Heakskiidu on saanud Läänemere saarte puithoonetes seen- ja mardikakahjustuste leviku piiramise projekt. See tähendab, et Ruhnu kirikute päästmisel puidumardikate käest löövad kaasa Euroopa parimad spetsialistid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Enamik kahjurite tõrjeks vajaminevast rahast saadakse Euroopa Liidu kaudu. Tõrjetöö peaks algama tuleval aastal. 

Projekti „Seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte puithoonetes” algataja ning juht Kalle Pilt ütles, et probleeme Ruhnu kirikutes mainiti juba 1994. aastal, kuid keegi ei suutnud seni midagi ette võtta. 

Puitu ei kahjusta mitte mardikad ehk majasikud ise, vaid nende vastsed, kes võivad puidus elada 3–10 aastat. „Kui hoonetes hävitada nii vastsed kui munad, on probleem pikaks ajaks lahendatud,” ütles Pilt.  

Tema sõnul on projekti raames peamiseks tegevuseks kirikute töötlemine mardikakahjustuste leviku piiramiseks ning saare ülejäänud hoonete omanikele ja haldajatele mardikakahjustuse vastu keskkonnahoidlike töötlusmeetodite õpetamine.   

Projekt hõlmab peale Ruhnu ka Ahvenamaad, Saaremaad, Vormsit, Gotlandi ja Ålandi.  

Meossaare kabeli müürid õnnistati sisse

Eile õnnistati Järvamaal Türi vallas sisse möödunud suvel KuMe külaseltsi eestvedamisel renoveeritud Meossaare kabeli müürid.

Tööde käigus kinnitati lahtised kivid kabeli müüril, valati müürile vöö lagunemise peatamiseks, krohviti müüritis, taastati aknaavad ja trepp, täideti põrand ning soetati kabeliaeda mõned istepingid.

Tööd läksid maksma üle 180 000 krooni ning 90% ulatuses rahastas neid PRIA.

Tulevikus plaanib KuMe külaselts kasutada kabeliaeda kontserdipaigana ja rajada kabeli müüride vahele vaateplatvormi, kus saab kogu külale pilku heita.

Meossaare kabel. Foto: Tiina Lohur

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž

Viru-Nigula kirikus õnnistati altarivitraaž, mis kujutab Kristuse taevaminekut, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal.

Viru-Nigula kiriku sisustus hävis sõja ajal, ent pühakoja ennesõja-aegsel altarimaalil oli kujutatud sama teema. Möödunud sajandi viiekümnendail aastail sisustati kirik uuesti.

Altarivitraaži idee pärineb 1970. aastatest, kui kogudust teenis praegune luterikiriku peapiiskop Andres Põder.

Vitraaži autor Andrei Lobanov on ka Pöide ja Jõelähtme kiriku vitraaži autor, samuti on ta teinud osa Narva Aleksandri kiriku freskodest ja mosaiikidest.

„Altariaken — ta vajab täitsa konkreetset teemat. Õlimaal, mis kunagi oli siin, kujutaski Kristust enam-vähem samamoodi. Idee oligi teha repliik vanast altarist, mis ei ole säilinud, aga akna sees. Seal oli tahvelmaal, nüüd on vitraaž,” rääkis Andrei Lobanov.

Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte

Augustitormis räsitud Väike-Maarja kiriku kellatorn sai ajutise katte, mis peab vihma ja lund ning on seni peal, kuni saadakse uus tornikiiver.

Alla kukkunud tornikiiver on tänaseks lammutatud ja palgid ladustatud, ka leinamajast on kukkunud tornikiivri vajalikud osad eemaldatud. Torni kaitseb tulevaste äikeste eest uuesti ka piksevarras. Selle aitas muretseda Väike-Maarja vallavalitsus.

Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Kogudus ja Väike-Maarja kohalik kogukond teeb kõik endast oleneva, et kirik endisel kujul taastataks. Kiriku taastamisel on kogudust lubanud aidata ka riik. Väike-Maarja valda on toetanud juba mitmed omavalitsused üle Eesti.

Kiriku taastamise heaks on annetanud kokku 265 annetajat kogusummas 212 205 krooni. EELK Väike-Maarja kogudus avas annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.

Allikas: Väike-Maarja vald

Kuremäel ja Petseris tähistati jumalaema uinumise püha

Ida-Virumaal Kuremäe ehk Pühtitsa kloostris tähistasid tuhanded inimesed eile jumalaema uinumise püha, mis on ühtlasi ka nunnakloostri nimepäev.

Kuremäe kloostrisse sõideti kokku üle Eesti. Kloostris pühast osa saada tahtjaid oli Lätist, Venemaalt, Ukrainast ja mujalt. Kohalike elanike sõnul pole nii palju rahvast Kuremäe kloostris juba ammu nähtud, edastas ERR.

Jumalaema uinumise püha tähistati suurejooneliselt ka Petseri kloostris.

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.

Rõuge kiriku 280. aastapäev

Rõuge kirikus toimus pühapäeval, 15. augustil kiriku 280. aastapäevale ja oreli 80. aastapäevale pühendatud pidulik jumalateenistus, mille viis läbi peapiiskop Andres Põder.

Kirikus kanti ette Urmas Sisaski vokaattsükkel „Me sõna on armastus” Toivo Tuberiku tekstile, esitasid Karmen Puis, Jaan-Willem Sibul, Igor Garšnek süntesaatoril ja Tobiase-nimeline keelpillikvartett.